Inimene (1)

Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad . Aurumine keha jahutamine . Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud , kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu . 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osaliselt seedunud toidukört liigub maost peensoolde, toimub peamine osa seedimisest8)Maks ja kõhunääre eritavad kaksteistsõrmiksoolde oma nõresid.9)Seal toimub kehale vajalike toiduainete( valgud , süsivesikud, rasvad , mineraalsoolad ja osaliselt vesi) imendumine verre.10)Seedimata toit liigub peensoolest jämesoolde.11)Jämesoolest pärasoolde.12)Sool lõppeb pärakuga. Rakk – (100 triljonit) Mitokonder energia (ATP) Mikrotuubulid organellide transport ja raku liikumine Rakutuum päriliku info säilitamine ja edasi andmine, raku elutalitluse juhtimine Kareda tsütoplasmavõrgustiku valkude sünteesimine Sileda tsütoplasmavõrgustiku toksiliste ainete kahjukstegemine ja lipiidide, süsivesikute süntees Ribosoomid valgusüntees ja mRNA translatsioon Tsentrosoom kromosoomide võrdse lahknemise
Rakumembraan Kaitseb raku organelle väliskeskonna mõjude eest, osaleb ainete transpordis
Tsütoplasma toitainete laialikandmine rakus. Jääkainete eritumine Tsütoskelett anda rakule kuju ja siduda organellid ühtseks tervikuks. Lüsosoomid Lagundavad surnud,mittevajalikke rakustruktuure ja aineid. Golgi kompleks valkude lõplik töötlemine ja pakkimine, rakumembraani ja lüsosoomide moodustamine Koed Sidekude seob teisi kudesid ja rakke või toetab neid, seob organeid. Kattekude - kaitseb väliste mõjude, eriti kuivamise, eest.kaitseb ja katab teisi kudesid. Nahk kehapinnal, elundite sisepind , seedekulgla sisepind. Lihaskude
toestab ja liigutab süda, veresoonte ja õõneselundite seintel vöötlihaskude – skeletilihastes. paljutuumsed ja alluvad tahtele. silelihaskude – soontes, sooles, maos. Rakud ühetuumsed, ei allu tahtele. südamelihaskude – töötab automaatselt, sest kõik rakud on seotud
Närvikude neuronitest koosnev loomade kude tähtja kujuga ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine, erutuste edasisaatmine. peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Hingamiselundkond Ninaõõs sissehingatava õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontrollimine Lima nõrgestab mikroobe. Ripsed püüavad kinni suuremad tolmukübemed.
Kõri Bronhid kopsudes Kopsud sisse hingatud õhu siudmine verega. hingamiselundkonda eraldab vahelihas Kõrv kuulmis kui tasakaaluelund . Välis- kesk- ja sisekõrv väliskõrv lõpeb trummikilega. Külm, mikroobid. Kõrvavaik kaitseb mikroobide eest. Keskkõrv algab kuulmetõriga, ühenduses õhuga. Sisekõrv kuulmine tasakaal. Lihaste 1)Keha liigutamine 2)Siseelundite töö 3)Kehale kuju andmine 4)Kehasoojuse tootmine 5)Siseelundite kaitsmine koosnevad heledatest tumedatest vöötidest liikuma elektrilineimpulss, mis saadetakse lihastesse närvisüsteemi kaudu Lihased saavad energiat ATP’st – glükoos ja glükogeen Südame tööd reguleeriv keskus asub piklikajus Kokkutõmbumise põhjused: 1)Silelihaskiu venitus; 3) Hormoonid (nt. seedetraktis sekretiin ); 4)Autonoomsest närvisüsteemist tulevad signaalid. Skeletilihased Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad on silmalihased .Treeningu käigus suureneb lihaste mass ja paraneb verevarustus. Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku.Panevad keha ja selle üksikosad liikuma. Skeletilihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Luustik moodustab keha toese, liikumiselundiks ja lihaste kinnituskohaks. kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi, toodetakse vererakke. Kolju , Selgroog
Rinnakorv , Ülajäsemete luud , Õlavöötme luud, Alajäsemete luud, Vaagnavöötme luud 206 luud Koostis: Mineraalained 55% (Ca, F, Mg, soolad) – annavad luudele kõvaduse Orgaanilised ained 25% (valgud, rasvad jt) – annavad luudele elastsuse Luurakud ja rakuvaheaine (peamiselt vesi) Keraliigesed - võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Näiteks puusaliiges ja õlaliiges. Silinderliigesed - võimaldab teha pööravaid liigutusi. Näiteks kaks ülemist kaelalüli.Plokkliigesed - võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Näiteks põlveliiges ja õlavarreliiges. Liidused - liikumatud luudevahelised ühendused nt ajukolju luud (koljuõmblused) Liigesed - kahe või enama luu liikuv ühendus Maks töötab veres olevaid toitained ümber, suunab neid edasi või talletab endasse; Jäägid ja mürgid tehakse kahjutuks ning heidetakse kehast välja; eritab sappi, mis aitab organismil rasvu seedida;toodab vere valkaineid ning eemaldab surnud vereliblesid;tähtis soojusallikas. Reguleerib vere glükoosisisaldust. Kõhunääre toodab nõret, mis sisaldab ensüümi - lipaasi . jõuab lõpule suhkrute ja valgu lagundamine;Toodab suhkru lõhustamiseks insuliini. Meelelunditel on spetsiaalsed retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib närviimpulss, mis liigub ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. reageerib ärritusele. Mehe suguelundkonna spermatosoidide toomine. Munandid – seemnetorukestest, toodavad spermatosoide.
Munandikott – kaitseb munandeid ja hoiab vajalikku temperatuuri. Peenis – juhib seemnevedeliku ja uriini kehast välja, vajalik kehasiseseks viljastamiseks.Seemnejuha –liiguvad meessugurakud munanditest kusejuhasse. Kusejuha –liiguvad uriin ja seemnevedelik kehast välja.Eesnahk – kaitseb sugutipead.Põis – kogub uriini.Eesnääre – toodab nõre, mis muudab spermatosoidid aktiivseks. Sarvkest –sattub valgus silma. pupill ehk. silmaava pääseb valgus silma Vikerkest – annab silmadele värvi. reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka.Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks.Lääts - silmasisene lääts fokusseerib valguskiired võrkestale Klaaskeha – sültjas veresooni sisaldav moodustis . Võrkkest – kõige seesmine silma kest. Koosneb fotoretseptorite kihist, mis võtavad vastu valgust ja kannavad impulssid ajju.Võrkkestale tekib vaadeldavast esemest ümberpööratud kujutis.meelerakke – kepikesi ja kolvikesi. Kolvikesed - paiknevad võrkkesta keskosas, näeme värve. Kepikesed -nägema nõrgas valguses. kollatähn-nägemisteravuse ja värvide tuvastamise punkt. Nägemisnärv-edastab informatsiooni võrkkestast ajju.Aju nägemiskeskus tõlgendab võrkkestale moodustunud kujutist õiget pidi.Kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest Silmalaud ja ripsmed - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist Pisaranääre - toodab pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silma Sisenõrenäärmed Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust Ajuripats 1)Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd 2)Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut 3)Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha Ööpäevased rütmid, nahapigmentide süntees. Kilpnääre 1)Toodab hormooni türoksiin. 2)Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. 3)Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised 1)Toodavad adrenaliin . 2)Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. 3)Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Sugunäärmed Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre 1)Toodab insuliin. 2)Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Süda on jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Kodade ja vatsakeste vahel asuvad hõlmised klapid.
peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe Sellele järgneb kodade lõõgastumine leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine ja poolkuuklapid sulguvad. paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri vasakust vatsakesest aorti ja paremast vatsakesest kopsuarterisse. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine. Vereringe 1)Osaleb jääkainete eraldamise protsessis 2)Aitab hoida kehatemperatuuri 3)Seob tervikuks kõik organismi osad 4)Kannab kehas laiali hapnikku, hormoone jms 5)Kindlustab pideva ainevahetuse Suur vereringe Läbib kogu keha. hapniku ja toitainetega veri viiakse arterite kaudu elunditesse.Veenidega kogutakse kokku ainevahetuse jääkproduktid. Kehakapillaarides toimub toitainete ja gaasi ainevahetus vere ja kudede vahel.
Väike vereringe Läbib ainult kopsude veresooni venoosne veri viib süsihappegaasi kopsudesse. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus . Kopsuveenide kaudu arteriaalne veri südamesse, et jätkata oma teed suures vereringes. Arterid on elastsete seintega suured veresooned . viivad vere südamest kudedesse. Veenid on pehmete seintega suured veresooned. toovad vere kudedest südamesse. Kapillaarid on peened veresooned üherakukihiliste seintega. toimub gaasi- ja ainevahetus. kannavad verd elundite ja kudede vahel.
Kõige rohkem on veres punaliblesid ehk erütrotsüüte. Punased verelibled tekivad punases luuüdis Transpordib hapnikku. Vere valgeliblesid ehk leukotsüüte nii veres kui ka lümfis
neid tekib pidevalt juurde luuüdis, põrnas ja ka lümfisõlmedes. kaitsta organismi haigustekitajate eest. Osa neist "neelavad", teised toodavad antikehasid.
Vereplasma koosneb põhiliselt veest, milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained. transportida toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid