Inimese anatoomia (0)

Põhikool - Bioloogia - Inimene

1 Hindamata

Bioloogia arvestus

Rakud ja koed :

Rakk on organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused.
Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe.
Koetüübid:
-Närvikude
-Sidekude
-Lihaskude
-Epiteelkude
Nahk:

Naha ülesanded:
1)Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao eest)
2)Sünteesib erinevaid ühendeid
3)Säilitab kehatemperatuuri
4)Meeleelund
5)Eritusorgan
Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D- vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel.
Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare.
Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad .
Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad .
Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest.
Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb põrutuse ja külma eest.
Pärisnaha rakud annavad nahale elastususe. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu , närve ja veresooni.
Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedates surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt.
Marrasnahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke.

Luustik :

Luud koosnevad luukoest.
Luuümbris on õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise.
-Katab luud
-Moodustab uusi luurakke
-Ühendab luid ümbritsevate kudedega
-Sisaldab palju veresooni ja närve
Plinkollus on tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all.
Käsnollus on käsnjas plinkollusest pehmem luukude, mis asub plinkollusest seespool ja selles asub luuüdi.
Punane luuüdi on vereloomeelund , seal moodustuvad erinevad vererakud , mis liiguvad vereringesse.
Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes.
Toruluud on seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks.
Kõõlus on valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude.
Selgroog koosneb 33-34st lülist:
-7 kaelalüli
-12 rinnalüli
-5 nimmelüli
-5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli
-4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks.
Rinnakorvi moodustavad 12 selgroo rinnalüli, 12 paari roideid ja rinnak .
Liidused on liikumatud luudevahelised ühendused .
Liigesed on kahe või enama luu liikuv ühendus.
Keraliigesed võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda .
Plokkliigesed võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi.
Silinderliigesed võimaldavd teha pööravaid liigutusi.
Luustiku tähtsus:
-Toestab keha pehmeid kudesid
-Annab kehale kuju
-On lihastele kinnituskohaks
-On mineraalainete talletaja
-On vereloomeelund.
Lihased:

Südamelihased tõõtavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata.
Silelihased asuvad siseelundite seintes ja tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult.
Skeletilihased koosnevad lihaskiududest ja kinnituvad kõõluste abil luudele. Allub inimeste tahtele. Tõõtavad pidevalt-liigutused, keha asendi muutmine/säilitamine.
Sirutaja - ja painutajalihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lõtvub ja teine tõmbub kokku.
Lihaste ülesanded:
-Keha liigutamiseks
-SIseelundite tööks
-Annavad kehale kuju
-Toodavad kehasoojust
- Kaitsevad siseelundeid
Vereringe
Vereringeelundkonna mood:
-süda
- veri
-veresooned
Inimese südames on 4 kambrit-kaks koda ja kaks vatsakest.
1.parem koda 2.vasak koda 3.ülemine õõnesveen 4. aort 5.kopsuarter 6.kopsuveenid 7.+12. hõlmased klapid 8.+13. poolkuuklapid 9.vasak vatsake 10.parem vatsake 11.alumine õõnesveen
Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid-veri kojast vatsakesse
Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid-veri liigub vatsakesest veresoontesse.
Süda töötab rütmiliselt:1)Kodade kokkutõmme->2)Vatsakeste kokkutõmme ->3)Kogu südame lõtvumine
Vereringe ülesanded:
-Seob tervikuks kõik organismi osad
-Kannab CO2 kudedest kopsudesse
-Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone
-Kindlustab pideva ainevahetuse
-Osaleb jääkainete eemaldamises
-Ühtlustab keha temperatuuri
Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb.
Veene mööda liigub veri südamesse. Veenid on õhemate seintega, kui arterid ja nende seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.
Artereid mööda liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad peenemateks arteriteks ja siis kapillaarideks .
Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel
Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine.
Kapillaarid ühendavad artereid veenideega.
Vererõhk kindlustab vere liikumise soontest.
Suur vereringe algab südame vasakust vatsekesest, mis paiskab vere aorti. Aordist viivad vere arterid kõikidesse kehaosadesse. Südamesse tagasi kantakse veri 2 suure veeni kaudu-ülemise ja alumise õõnesveeniga.
Väike vereringe algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. Kapillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga. Veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu.
Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ja vereliistakutest.
Punalibled e erütrotsüüdid transpordivad hapniku, tekivad punases luuüdis, tuumata rakud.
Valgelibed e leukotsüüdid kaitsevad haigustekitajate eest, tekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas.
Vereplasma transpordib toitaineid, jääkaineid ja süsihappegaasi, hormoone.
Immuunsusüsteem
Lümfisoontes liikuvat vedeliku nim lümfiks. Tekib vereplasma filteerumisel kapillaaridest.
Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi, puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid.
Toitained
Kõik organismid vajavad oma tegevuseks pidevalt toitu ja energiat.
Ensüümid on valgud , mis reguleerivad organismis toimuvaid keemilisi reaktsioone.
Avitaminoos on ühe vitamiini puudus.
Ainevahetus toit->seedimine->ainevahetus rakkudes->jääkide eritamine
Seedeelundkond
Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal , mis paikneb peamiselt kõhuõõnes.
Suuõõs:
-toidu peenestamine
- segamine
-algab toidu seedimine
Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks.
Jäävhambaid on 32.
Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele.

Magu on lihaseliste seintega kott , mille sisepind on kurrulise limaskestaga:
-toidu segamine; toidu soojendamine ; maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke; maohape hävitab mikroobe .
Peensool on kurrulise ja hatulise sisepinnaga ja seal imenduvad toitained verre.
12sõrmiksoola liigub toit maost, valkude rasvade, suhkrute lagundamine ja toitainete imendumine.
Maks toodab sappi , mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu.
Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas , seal toimub suhkrute ja valkude seedimine.
Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde.
Suuõõs-> neel ->söögitoru->magu->peensool->jämesool->pärak
Erituselundkond
Kõrvaldab ainevahetuse jääke: nahk, kopsud , soolestik, neerud .
Nahk:Higinäärmete kaudu eemaldatakse kehast vesi ja soolad e higi.
Kopsude kaudu eemaldatakse süsihappegaas.
Jämesoola kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed.
Kaks neeru asuvad kõhuõõnes ja need filteerivad jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilanssi tasakaalus, aitavad säilitavad vere keemilist koostist.
Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveenist.
Nefron on mikroskoopiline filteeriv moodutis mis asub neerudes.
Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre glükoos, vitamiinid , enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnast kusejuha kaudu kusepõide.
Hingamiselundkond
ninaõõs->neel->kõri-> hingetoru -> kopsutorud ->kopsutorukesed->kopsud
Hingamisteed algavad ninaõõnega. Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku.
Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund.
Hingetoru on torukujuline elund , mida mööda õhk pääseb kopsudesse. Hingetoru hargneb 2ks bronhiks.
Kopsud on 2 hingamiselundit, millest toimub gaasivahetus, kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Parem kops jaguneb 3ks kopsusagaraks, vasak 2ks.
Kopsuallveoolid on tillukesed kotikujulised moodutised, mida ümbritsevad kapillaarid.

Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre.
Ajuripats juhtib teiste sisenõrenäärmete tööd, toodab kasvuhormooni ja mõjutab kasvu.
Käbikeha toodab melatoniini, ööpäevased rütmid.
Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust+ kehatemp .
Neerupealised toodavad adrenaliini ja erutab südametegevust
Munasarjad östrogeen
Munandid -testosteroon
Kõhunääre toodab insuliini ja soodustab glükoosi tungimist rakku.
Närvisüsteem
Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, peaaju , seljaaju .
Peaaju koosneb 5st osast ja juhib kogu organismi tegevust.
Väikeaju reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.
Piklikaju reguleerib tahtele allumatuid tegevusi.
Suuraju välispinda nim ajukooreks. Ajukoores kujuneb mälu.
Seljaaju ül on vahendada infot peaaju ja keha vahel+juhtida tingimatuid reflekse.
Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakkude kehad asuvad pea- või seljaajus ja mood. aju hallaine .
Piirdenärvisüsteem moodustatakse närvikiudest, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Jaguneb:kehaline e somaatiline (juhib tahtele alluvaid tegevusi) ja vegatatiivne (tahtele allumatud tegevused).
Närvisüsteemi ülesanded:
-reguleerib organismi elundite talitlust
-kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd
- kohandada organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 16 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

266842 Õppematerjali autor

Bioloogia Inimese anatoomia rakud koed nahk luustik lihased vereringe immuunsussüsteem toitained seedeelundkond erituselundkond hingamiselundkond sisenõrenäärmed närvisüsteem

Sarnased õppematerjalid

doc

Inimene (anatoomia)

2.1 Inimese üldiseloomustus Riik loomad Hõimkond keelikloomad (selgroogsed) Klass imetajad Selts primaadid (esikloomalised) Sugukond inimlased Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega

Bioloogia

doc

Inimene

Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad. Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osaliselt seedunud toidu

Bioloogia

doc

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega. Nad kuuluvad sarnastesse elundkondadesse ja on ka üksteise suhtes kehas sarnaselt paigutatud., Kõik elundkonnad töötavad kooskõlastatult ja tagavad organismi häireteta funktsioneerimise Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel 3 meeleelundkond - nahk,silmad,kõrvad,nina,keel 4

Bioloogia

doc

INIMESE ANATOOMIA

Bioloogia

docx

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

· Veenilaiendid- jalgade pindmiste veenide laienemine. · Südame rütmihäired. · Südameklapi rikked. Veri kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. ( täiskasvanul 5-6 liitrit ) LK 41 ÕPIKUST Vere punalibled e erütrotsüüdid - Transpordivad hapniku (hemoglobiin) · Tekivad punases luuüdis. · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas. · Ainsad tuumata rakud inimese kehas. Kõige rohkem ( u 35 triljonit) Hemoglobiin rauaühendit sisaldav, hapniku transportiv valk. Vere valgelibled e leukotsüüdid - Kaitsevad haigustekitajate eest. · Tekivad luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas. · Eluiga u 2-4 päeva, tuumaga, värvusetud rakud, arv kõigub ( 4000-9900 rakku mm3 kohta ) Trombotsüüdid vereliistakud, mis osalevad vere hüübimises. Immuunsüsteem - Kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. Elundid on :

Bioloogia

doc

Nimetu

INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub;

Kategoriseerimata

docx

Inimese bioloogia

inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem). 3. Inimesele iseloomulikud tunnused: · suur aju (ligikaudu 1400cm2, inimese aju suhteline maht on loomariigis suurim) · püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal · aeglane areng, ka arengu aeglustumine ja pidurdumine · mittesessoonne sigimine

Bioloogia

ppt

Vereringeelundkond

üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. 1. Täida tabel: südame osa ülesanne parem koda vasak vatsake parem vatsake vasak koda hõlmased klapid poolkuuklapid südamepaun 2. Lõpeta laused: Vere liikumist organismis nimetatakse ... . Vere paneb soontes liikuma ... . Vereringeelundkond koosneb ..., ... ja ... . Veresooni on kolme tüüpi: ..., ... ja ... . 3. Mis on vereringe ülesanded? 4. Kuidas toimub vere liikumine inimese organismis? Pane loetletud vereringeelundkonna osad õigesse järjekorda: a) veenid; b) süda; c) kapillaarid; d) süda; e) arterid. Vereringe ülesanded: Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid