Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine (0)

PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM
KONSPEKT
7.KLASS
Organismide e elusolendite tunnused:

• Koosnevad rakkudest
  
• Iseloomustab kasvamine
  
• Arenemine
  
• Paljunemine
  
• Ainevahetus
  
• Reageerimine keskkonna muutustel
  

Bakterid
Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes.
Algloomad
Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes.
Seened
Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed . Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega.
Taimed
Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides. Paljunevad enamasti suguliselt, vahel ka eostega.
Loomad
Loomad on hulkraksed. Nad söövad energia saamiseks taimi või teisi loomi. Enamasti suudavad aktiivselt liikuda . Paljunevad suguliselt.
Nahk
Rakk -> Kude -> Organid -> Elundkond -> Organism
Rakk
Rakk – Organismide väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Uued rakud tekivad jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas.
Lüsosoomid – raku struktuuride ja jääkainete lagundamine.
Mitokondrid – energiaga varustamine ja raku hingamine .
Rakutuum - sisaldab pärilikuse ainet. Juhib raku elutegevust ja paljunemist.
Tuumake – eriliste valkude süntees
Rakumembraan ­– kaitseb rakku ja seob rakud omavahel koeks .
Golgi kompleks – säilitatakse toitaineid ja sorteeritakse valke.
Tsütoplasma – ühendab raku tervikuks ja täidab organellide vahed.
Ribosoomid – sünteesivad valke.
Tsütoplasma võrgustik – transpordib aineid (valke rakus laiali)
Kude
Koe moodustab ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud, mis on omavahel seotud raku vaheainega.
Inimese organismis on 4 erinevat koetüüpi :

Epiteelkude – tihedasti üksteise kõrval ja raku vaheainet on vähe. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Rakus on kiire jagunemisvõimega.

Sidekude – Raku vaheainet on palju ning rakud asetsevad hõredalt ning neid on vähe. Esineb mitme vormina nt. Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri

Lihaskude – koosneb kokkutõmbevõimelistest rakkudest

Närvikude – koosneb tähtja kujuga närvirakkudest, lisaks lühikestest ja pikkadest jätkestest. Tänu sellele toimub informatsiooni liikumine organismis.
Elundid ja Elundkonnad
Elund – organismi osa, millel on mingi kindel ülesanne.
Elundkond – moodustavad elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid.

Tugi- ja liikumiselundkond

Seedeelundkond

Vereringeelundkond

Hingamiselundkond

Erituselundkond

Sisenõrenäärmed

Suguelundkond

Närvisüsteem
Nahk
Nahk – inimese kõide suurem organ, mis katab inimese keha.
Naha ülesanded :

• Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate jne. UV- kiirguse eest
  
• Sünteesib erinevaid ühendeid
  
• Säilitab kehatemp .
  
• Meelelund
  
• Eritusorgan
  

Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin . Melaniin annab nahale värvuse ja takistab UV-kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse.
Nahas sünteesitakse D-vitamiini, mis on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumiseks, vere hüübimiseks, stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks.
Nahk kaitseb haigustekitajate eest. Nahal elab mitmesuguseid baktereid, inimese nahk on nn. Bakterite loomaaed, nahalt on leitud üle 200 bakteri.
Nahk säilitab kehatemp. Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Temp. Vähenedes veresooned ahanevad ja temp. Tõustes veresooned laienevad .
Naha aluskude – kaitseb nahaaluseid elundeid
Pärisnahk ­– annab seal asuvad rasu - ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu närve ja veresooni.
Rasunäärmed – avanevad karvanääpsu, eritades rasvarokast nõret.
Higinääre – koosneb pärisnahas asuvasttihedalt kokkukeerdunud torukesest
Sarvkiht – koosneb tihedalt üksteise kõrval astesevates lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihirakud eralduvad pidevalt.
Marrasnahk – asub sarvkihi all. Rakud on võimelised kiiresti paljunema ja totma uusi rakke. Moodustuvad mitmesugused naha tekised (karvad, küüned ja juuksed)
LUUD
Luud koosnevad :

• Mineraalainetest- annavad luudele kõvaduse. ( kaltsium , fosfor, magneesium )
  
• Orgaanilistest ainetest- annavad luudele elastsuse ( valgud , rasvad)
  

Plinkollus – Luuümbrise all asuv tihe ja tugev luukude
Käsnollus – Plinkollusest seespool paiknev pehmem käsnjas luukude
Luuüdi – Luude keskosas paiknev pehme kude
Punane luuüdi – Vereloomeelund , selles moodustuvad erinevad vererakud .
Kollane luuüdi – Toitainete ja rasvade varu
Kõõlus – valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav
Luuümbris- Ühendab luud ümbritsevate kudedega . See moodustab uusi luurakke , mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks.
Luustiku e. Skeletti ülesanded:

• Lihastele kinnituskohaks
  
• Kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi (pea- ja seljaaju )
  
• Võialdab inimesel liikuda
  
• On mineraalainete talletaja
  
• On vereloomeelund
  
• On rasvade talletaja
  

Liiges - kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad :

• Keraliigesed – kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla- ja puusaliiges .
  
• Plokkliiges – luud saavad liikuda taapinnas edasi-tagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges.
  
• Silinder liiges – võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata.
  
• Liikumatud – Nt. Koljuõmblused
  

LIHASED
Lihaste ülesanded:

• Keha liigutamine
  
• Siseelundite töö
  
• Annavad kehale kuju
  
• Toodavad kehasoojust
  
• Kaitsevad siseelundeid
  

Lihaste tüübid:

• Skeletilihased – e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena .
  
• Südamelihased – sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata.
  
• Silelihased – koosnevad silelihasrakkudest, vooderdavad siseelundite seinu. Tõmbuvad kokku aeglaselt meie tahtest sõltumata.
  

Kõige pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas ja kõige väiksemad silmamuna liigutavad lihased.
Lihased vajavad töötamiseks energiat.
Lihased kinnituvad luudele kõõlustega.
SISENÕRENÄÄRMED
Hormoonid – keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks
Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad . Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad.
Ajuripats e. Hüpofüüs – Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust.
Kilpnääre – inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust.
Kõrvakilpnäärmed – inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust.
Neerupealised – toodavad adrenaliini, viimased erituvad verre nt. Hirmu, viha, ehmatuse või positiivsee emotsioonide korral.
Kõhunääre ehk pankreas – mao taga asuv nääre, mis toodab insuliini. Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi e. Veresuhkru tungimist rakkudesse ja insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara – glükogeeni – sünteesimine veres olevast glükoosist.
Sugunäärmed - nende hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut.
Käbikeha - asub peaajus. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks arkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide spnteesi.
Suhkrutõbi e- diabeet - Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe.
Struuma – on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Seda põhjustab joodi puudus organismis.
Hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist
hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega.
NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS
Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem.
Kesknärvisüsteem ( peaaju ja seljaaju) – juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni.
Piirdenärvisüsteem – moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.
Peaaju – juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust
Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked.
Suuraju on kõige suurem peaaju osa. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem vasaku kehapoole tegevust.
Ajukoore närvirakud juhivad nii nimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus.
Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine.
Väikeaju – kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste tööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi.
Keskaju – suhteliselt väike aju osa, mis edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. Toonuse säilimise eest.
Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. regulerivad keskused.
Piklikaju – ühendab peaaju seljaajuga. Piklikaju juhib nt. hingamist ja südametegevust.
Seljaaju – paikneb selgrookanalis. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Lisaks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks.
NÄRVID JA REFLEKSID
Piirdenärvisüsteem – koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga.
Närviimpulss - närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus.
Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: kehaliseks ja vegetatiivseks.
Kehalise e. Somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid. Juhib enamasti skeletilihaste tööd.
Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.
Refleks – Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organimsist pärinevale ärritusele.
Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. Pärilikud (Tingimatud). Teine osa omandatakse elu jooksul(Tingitud)
Refleksikaar – Tee, mida mööda erutus kulgeb.

Erutust vastuvõtvatest närvirakkudest

Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi

Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs

Närvikiududest, mis juhivad erutuse keksnärvisüsteemist vastavasse organisse

Reageerivast organist
INIMESE MEELEELUNDID . SILM
Silma kaitsevad: Külgedelt ja tagant silmakoopad ning eest silmalaud, ripsmed ja niisutav pisaravedelik .
Silma hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased .
Lääts – sarnaneb oma kujult ja funktsioonilt luubiga. Paikneb silmaava taga, seda ümbritseb ripslihas , mis muudab läätse kuju ning hoiab seda ka paigal
Võrkkest – sellel tekib vaadeldavast objektist ümberpääratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud – kolvikesed ja kepikesed -, mis võtavad vastu valgusärritusi.
Vikerkest e. Iiris – sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus
Pimetähn – koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga
Kollatähn – koht, kus asuvad ainult kolvikesed
Kepike – valgustundlik rakk, mis eristavad musta valgest .
Kolvike - valgustundlik rakk, mis võimaldab tajuda värvusi
Kaugnägevus – silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid esemeid hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujutis võrkkesta taha.
Lühinägevus – silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näiad ähmastena, sest kujutis tekib võrkkesta ette.
Inimene näeb ruumiliselt, kuna ta vaatab kahe silmaga. Normaalse nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta .
Daltonism e. Värvipimedus – inimese võimetus tajuda mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda.
KUULMINE. TASAKAAL.
Kõrvalest – kõhrest ja nahast koosnev väline kuulmekäik. (Väliskõrv)
Trummikile – õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma
Kuulmeluud – vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust.
Kuulmetõri – Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga.
Tigu – teokujuline luustunud spiraal , milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu.
Poolringkanalid – koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi
MAITSMINE
Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega.
Keelenäsad – erineva ehitusega näsajad moodustised, mille tipus ning külgedel paiknevad maitsmispungad.
Maitsmispungad – nendes on tunderakud e. retseptorid
HAISTMINE
Haisterakud – Haisterakud paikvenad ninaõõne ülaosas.
Limaskest – piisavalt niiske ninaõõne sisepind , sest näärmerakud eritavad lima
Haistekarvad – Häisteraku see olevad karvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid
KOMPIMISELUNDID
Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet , valu, külma ja kuuma.
Kuidas on omavahel seotud meeleelundid ja närvisüsteem? Too üks näide elust!
Kuidas on omavahel seotud närvisüsteem ja sisenõrenäärmed? Too üks näide elust
Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse.
SUGUELUNDKOND
MEESTE SUGUELUNDKOND
Munand – sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone.
Välised suguelundid : munandikott ja suguti.
Spermid:

• Ei tohi kokku puutuda verega
  
• Vajavad madalat temperatuuri
  
• neid moodustub mehe organismis pidevalt
  

Sperma – meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega.
NAISTE SUGUELUNDKOND

• Munasarjad – naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud.
  
• Munajuhad
  
• Emakas
  
• Tupp
  

Ovulatsioon – Munaraku vabanemine munasarjast.
VILJASTUMINE
Spermid muutuvad viljastamisvõimeliseks alles siis, kui nad on mõnda aega naise suguorganites olnud.
Viljastumine toimub munajuha laienenud osas.
Viljastumine – seemneraku ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine.
INIMESE ALGNE ARENG
Idulane – arengujärk, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub.
Loode – inimese arengujärk, kui ta sarnaneb juba väliselt inimesega.
INIMENE KUI TERVIK
Negatiivse tagasiside korral käivitub esialgsele muutusele vastupidine teaktsioon, mis lõpuks taastab esialgse olukorra.
VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS
Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda.
Vereringe ülesanded:

• Kindlustab pideva ainevahetuse
  
• Seob kõik organismi osad tervikuks
  
• Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone
  
• Aitab ühtlustada kehatemperatuuri
  

Süda
Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv .
Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.
Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil.
Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid
Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse).
Süda töötab rütmiliselt
EKG – elektrokardiogramm
VERESOONED JA VERERINGE
Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb.
Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest.
Arterid – Veresooned, mis südamest vert kudedesse viivad.
Veenid juhivad verd kudedest südamesse.
Kapillaarid ühendavad artereid veenidega.
Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele .
Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rühk on madalam.
Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks, mis varustab kogu keha kudesid verega, ja väikeseks vereringeks, milles veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga.
Kapillaarides muutub arteriaalne hapnikurikas veri venoosseks vereks.
ARTERIAALNE VERI = HAPNIKURIKAS VERI
VENOOSNE VERI= HAPNIKUVAENE VERI
Suur vereringe – Vere liikumine südame vasakust vatsakesest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame paremasse kotta
Väike vereringe – Vere liikumine südame paremast vatsakesest mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide südame vasakusse kotta
VERI ON VEDEL KUDE
Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes.
Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest.
Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombotsüüte.
Hemoglobiin – valk, mis seob ja transpordib hapnikku.
Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga , värvusetud, suhteliselt suured liikumisvõimelised rakud.
Vereliistakud ehk trombotsüüdid- kõige väiksemat vererakud
IMMUUNSÜSTEEM KAITSEB ORGANISMI
Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka.
Harkeelund – asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. Valmivad lümfotsüüdid.
Antikehad – lümfotsüüdide valmistatud erilised kaitsevalgud
Immunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.
Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vktsineerimise tagajärjel.
Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele.
HINGAMISELUNDKOND
Rakuhingamine - Hapniku ja süsihappegaa
PÄRILIKKUSE ALUSED
Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi
DNA – desoksüribonukleiinhape. Rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Kromosoom moodustub ühest valkudega seotud DNA molekulist.
Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome.
Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju.
Geen – DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Iga geen on meie keharakkudes kahekordselt.
Alleel – Ühel geenil olevad kaks vormi. Need võival olla erinevad või ühesugused.
SOO MÄÄRAMINE
Inimese sugurakud sisaldavad pärilikku infot keharakkudega võrreldes poole vähem.
Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine.
Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. PÄRILIK
Muutused geenide või kromosoomide ehituses või nende ümber kombineerumises
MITTEPÄRILIK
Keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine
KOMBINATIIVNE
Geenide või kromosoomide ümber kombineerumine sugurakkudes ja vijastumisel
MUTATIIVNE
Muutused geenide või kromosoomide ehituses, kromosoomide arvu muutused
MUUTLIKKUS