Nägemiselundid Silmad Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmi kahjustavad tegurid Silmi võib kahjustada : Kõrge vererõhk. Mikroorganismid(tekitavad sarvkesta haavandi). Krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine(põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool) Konjunktiviit e. silma sidekesta põletik(tekib peamiselt viirusliku või bakteriaalse infektsiooni ja allergia tagajärjel). Võrkkesta irdumine(tekitajaks võib olla vananemine). Suhkruhaigus kahjustab silma võrkkestas olevaid väikseid veresooni, mis tõttu nägemine halveneb või ka üldse kaob. Silmade kaitse Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja t...
taandarenguid organites, kudedes, aju omavahel ühendav nägemisnärv. veresoontes, liigestes, närvisüsteemides, silmavedelikus olevatest valkudest Glaukoom on krooniline haigus, mille moodustunud klompide kogumik. , mille seedetraktis, südames ja mujal kehas. käigus võib kaduda lõpuks nägemine. Vananedes avalduvad haiguslikud tagajärjel halveneb või kaob üldse silma muutused, erinevates organites nii nägemine. võivad muutused avalduda ka silmas. Sümptomid: Vananedes langeb silma nägevusteravus Sümptomid:
Nägemine Kristiina Pärtel 8.A 2015 Sisukord Mis on nägemine? Kuidas me näeme? Värvuste nägemine. LISA Kasutatud kirjandus. Tänuslaid. Mis on nägemine? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Kuidas me näeme? Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse
MEELEELUNDITE SEMINAR Anne Vahtramäe, 22.10.2020 NÄGEMINE 1. Kuidas toimub kujutise tekkimine võrkkestal? ● Optiline süsteem: vesivedelik, silmalääts ja klaaskeha - läbipaistvad, murravad valguskiiri - silma valgust murdev süsteem. ● Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. ● Seal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. ➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI
.........................................................5 Glaukoom ehk roheline kae on krooniline eakate inimeste silmahaigus, mida iseloomustab suurenenud silma siserõhk. Glaukoomi puhul on silma kanalid häiritud ja silmas toodetud vedelik ei pääse enam minema. Silma jäänud vedelik suurendab silma siserõhku, mis hakkab pressima veresoontele ning toitained ei jõua enam närvirakkudeni. Selle tulemusena närvirakud surevad. Sellise protsessi käigus kaob järk- järgult nägemine, kuni inimene võib pimedaks jääda. (Bodh jt 2011). Joonisel 1. on näha silma, millel on glaukoom. . Joonis 1. Glaukoom silmas. (Koppel)...................................5 2.2. Katarakt........................................................................................................................6 Katarakt ehk hall kae on kõige levinum halva nägemise põhjus. Normaalse silma puhul on läätse ees läbipaistev läätsevedelikuga kaetud kiht. Nii näeb inimene kaugele ja
nägemist. Näiteks mõned kalaliigid näivad inimestele täiesti sarnased, kuid kalad omavahel eristavad liigikaaslasi UV märgiste järgi näos. Kalad näevad lähedale, nende keskmine nägemisulatus on umbes 1 m. Kahepaiksed on suhteliselt hästi arenenud nägemismeel. Erinevalt kaladest on neil silmad enamasti silmalaugudega ja varustatud pisaranäärmetega, kuid reageerivad ainult liikuvatele objektidele. Roomajatel on hästi arenenud nägemine. Enamasti eristavad nad hästi vaid liikuvaid objekte. Lindudel on meeleelundid ebaühtlaselt arenenud. Nende juhtivaks meeleks on nägemine. 2013/2014
TAJU – protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest - tajul on piirid (absoluutsed piirid (mis on minimaalne/maksimaalne mõjumäär, mida tajume? (heli, nägemine jne)), suhtelised piirid ehk eristuslävi (mis on kõieg väiksem vahemik, mille vahel oleme võimalik vahet tegema? (heli, nägemine jne)) - tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) (inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega - 300ms) - koosneb aistingutest – need, mida teadvustame ja mida ei teadvusta - pole lihtsalt aistingute summa – lisandub varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu – subjektiivsus (tajumise olukord võib olla inimeste jaoks sarnane, kuid emotsioonide ja mõtlemise osa indiviidil erineb – harjumused, eelistused jne)
Sisukord. 1 Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 2 Aistingud.................................................................................................................................... 3 3 Nägemine.................................................................................................................................. 4 4 Maitsmine ................................................................................................................................. 5 5 Haistmine................................................................................................................................... 5 6 Kompimine....................................................................
nägemistaju. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silmal on võime kohaneda valguse tugevuse muutusega ning eristada esemete kuju ja suurust ka hämaras valguses. Tajumisala ulatuses ületab inimese silm mitmeid tehnilisi seadmeid Monokulaarse nägemise areng Sündimishetkel on nägemisteravus üsna kehv. See ulatub vaid käeliigutuste jälgimiseni. Selline kehv nägemine on enamasti põhjustatud nägemiskeskuste, kaasa arvatud lateraalse põlvikkeha tuuma ja nägemiskoore ebaküpsusest ajus. Esimeste nädalate jooksul toimub tänu reetina stimulatsioonile spetsiifiliste kortikaalsete seoste väljalangemine ja nägemisteravus paraneb. See varane neuraalne areng suurendab väikeste kõrge resolutsiooniga retseptiivsete väljade organiseerumist tsentraalse
NUTISEADMETE KAHJULIK MÕJU SILMADELE OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Sisukord 1. Silm 2. Nägemine 3. Sinine valgus 4. Kuiva silma sündroom 5. Maakula ealine degeneratsioon 6. Silmade kaitsmine Silm Paariline meeleelund, mis võimaldab nägemist Nägemine Võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis Valguskiired langevad läbi pupilli võrkkestale Võrkkestale tekib kujutis Sinine valgus Lühike lainepikkus Kõrge energia Kiirgub ekraanidest Kahjustab võrkkesta Kuiva silma sündroom
Fourth level Fifth level Sixth level Seventh level Eighth level Ninth level normaalne nägemine lühinägevus Kaugnägevus e hüperoopia nähtavus lähedale on hägune, kaugele selge optiline süsteem on liiga nõrk või silm liiga lühike on pärilik sümptomid: peavalud, silmade ülemäärane pingutamine ravi: noorematel pole vaja, vanematel prillid, kontaktläätsed (plusstugevusega) või operatsioon edit Master text styles cond level Third level Fourth level
1 .Mida tähendab, et silmad peavad töötama koos, kui meeskond? 2.Normaalse binokulaarse nägemise definitsioon - Monokulaarsete tunde- ja motoorse nägemiste info ühendus meid ümbritsevas ruumis, 3.Nimeta binokulaarse nägemise eelised. Ühena nägemine, tagavarasilm, binokulaarne ühte liitmine st. kõrgemad nägemise läved, laiem vaateväli. 4.Mis kasu annab meile lisasilm? 5.Mida tähendab panoraamnägemine? Too näiteid. Nägemine 360 kraadi enda ümber, mispuhul kahe silma nägemisväljad ei kattu. Näiteks konnade nägemine. 6. Kui lai on inimese binokulaarne vaateväli? Kui lai monokulaarne külgmine sektor? Binokulaarne vaateväli on 120 kraadi, monokulaarne külgmine sektor 35 kraadi. 7.Kuidas nimetatakse binokulaarse nägemise vormi sügavuse tajumisest? ja mis kasu see meile annab? Stereopsis, aitab ära tunda objekti taustast. Orienteerume paremini ruumis, annab meile parema käe-silma koordinatsiooni. 8
NÄGEMINE SILM JA NÄGEMINE Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. MIS KAITSEB SILMA? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed.
HologrAMM Aivo Jääger Mis on Hologramm? Hologramm on laserivalguse abil tekitatud kolmemõõtmeline kujutis Mis on kolmemõõtmeline ehk ruumkujutis? Inimese ruumitaju põhineb kolmel geomeetrilisel nähtusel: Perspektiiv Parallaks Binokulaar nägemine Perspektiiv Perspektiiv tähendab seda, et vaatenurk esemele sõltub sellest, kui kaugelt teda vaadatakse. Sama suured esemed (inimesed, puud, majad) paistavad eri kaugustel erineva nurga all mida lähemal ese asub, seda suurem on vaatenurk ja seda suurem ta paistab olevat. Teades esemete tegelikku kuju ja suurust, hindab inimene kolmandat mõõdet (dimensiooni) näiva suuruse ning kujumuutuse abil. Parallaks
Läätse tuhmumisele võivad kaasa aidata silmahaigused nagu iridotsükliidid, glaukoom, nahaekseem ja isegi raseduse ajal läbipõetud punetised võivad kae teket soodustada. Üle kahe tuhande meetri kõrgustes mägedes elavatel inimestel tekib silmaläätse tuhmumine ealiselt varem, võrreldes normaalses kliimavöötmes elavate inimestega. (Trofimova 1994). Katarakti tekkimisega ei ole silmas valu ega raskustunnet. Seda haigust hakatakse kahtlustama alles siis, kui ühe või mõlema silma nägemine muutub tunduvalt halvemaks ehk hallimaks. Nägemine on halvem just heledas valguses ja päikese käes. Katarakti arenedes halveneb silmanägemine pidevalt. (Trofimova 1994). Katarakti operatsioon on kõige sagedamini ja samas vanim teostatav silmaoperatsioon. Operatsioonil eemaldatakse tuhm silmalääts ja silma viiakse kunstlääts ning haav õmmeldakse kinni peene niidiga. (Trofimova 1994). . GLAUKOOM Teine eakate inimeste silmahaigus on glaukoom ehk roheline kae (Trofimova 1967).
Peamisteks allikateks olid raamatud "Unenägude entsüklopeedia" ja "Unenägude leksikon" ning mitmed internetileheküljed. Töö on jaotatud kolme peatükki. Esimeses peatükis tuleb juttu unenägude tekkimise vaimsetest ja füüsilistest põhjustest, teine peatükk on unega seotud probleemidest ja kolmas unenägude tõlgendamisest läbi aegade. 2 1. UNENÄGUDE TEKKIMINE JA PÕHJUSED Unenägude nägemine on harukordne sündmuste jada, mis ilmub tavaliselt visuaalsel kujul öösel, minu arvates selleks, et aidata meil hinnata hiljutiste sündmuste mõju oma elule. Unenägu koosneb loominguliselt kokkupandud visuaalsetest metafooridest, on järelkaja sellele, mida mäletatakse. (Ullmann 1979) Aastal 1900 avaldas psühholoog Sigmund Freud (1856-1939) teose ,,Unenägude seletamine". Selles väitis ta, et unenäod ei ole sugugi mitte juhuslikud, väliste
Silmamuna koostiseks on veel läbipaistev sisu ja abielundid. (Silmalaud, pisaraaparaat ning silmalihased). (Aru 2009). Välisteks silma osadeks on silmalaud, mille tööülesanded on: silmade kaitsmine mehhaaniliste vigastuste ja liialt ereda valguse eest ning silmade puhastamine sinna sattunud mustusest. Silmalaugude servale kinnituvad ripsmed, mis kaitsevad silmi liigse valguse ja võõrkehade silma sattumise eest. (Burnie 1995: 68, Galloway jt 2006: 7-13). 1.2. Nägemine Eesti Entsüklopeediast tsiteerituna on nägemine ,,võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis." (Nägemine 2006). Võrkkestas ehk reetinas asuvad valgustundlikud rakud ja fotoretseptorid ehk nägemisrakud, mis sisaldavad nägemispigmenti. Fotoretseptoriteks on kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste sisalduses on nägemispigment rodopsiin, mis eristab musta ja valget. Kolvikestes on kolm nägemispigmenti, mis eristavad kõiki muid värve. Kui
pupill, vikerkest, võrkkest jm.) mis rolli mängivad silma erinevad osad valguse koondamises? Silma võrkkestal asuvad fotoretseptorid, mille abil tajutakse valgust. Vikerkest e iiris on ringikujuline silelihas, mis ümbritseb pupilli ava(valgus siseneb silma).Vikerkestas toimuvad muudatused põhjustavad pupilli laienemise v kokkutõmbumise, sõnaõigus, kui palju valgust võrkkestale jõuab.Imetaja silmas fokuseerivad sarvkest ja lääts sissetulevat valgust. 13. Milles seisneb kahene nägemine silmas ja kuidas on sellega seotud fotoretseptorid ning nendes sisalduvad fotopigmendid? Kaks tüüpi retseptorrakke - kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed pimedas nägemiseks, kolvikesed päeval nägemiseks. Iga fotoretseptori seest leiab fotopigmendi - pigmendi, mis võimaldab valgusenergia transduktsiooni närvisignaaliks. Kepikestel ja kolvikestel on erinevad fotopigmendid. 14. Miks tekivad heleduskontrastid? Serva võimendamine ja lateraalne pidurdus
Diabeetiline retinopaatia Diabeetiline retinopaatia .. on kõige enam levinud diabeetikute silmahaigus, mille käigus silmapõhja veresooned muutuvad. Veresooned võivad lekkida või täielikult sulguda. Selle tagajärjel kannatab aga nägemine. Diabeetiline retinopaatia kahjustab tavaliselt mõlemat silma. Areng on märkamatu ja varases staadiumis ei häiri see tavaliselt nägemist. Arenenud staadiumis aga põhjustab diabeetline retinopaatia taastumatuid nägemise kahjustusi, äärmisel juhul isegi pimedaks jäämist. Retinopaatiat jagatakse silmapõhja muutuste iseloomu järgi. (Eesti nägemistervisekeskus 2014) Retinopaatia vormid TAUSTARETINOPAATIA - Selle seisundi korral hakkavad väikesed
Kärt KaasikAaslav 7.B Rühm Iseloomulikud tunnused Kalad ● Kohastunud eluks vees ● Voolujooneline keha ● Keha katavad limaga kaetud soomused ● Liikumiseks uimed ● Ujupõis ujuvuse reguleerimiseks ● Hingavad lõpustega vees lahustunud hapnikku ● Kaheosaline süda, üks vereringe ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette ● Moondega areng ● Hästi arenenud haistmismeel, kuulmine ja kü...
Silmamunal erinevad kestad: 1) fibrooskest (eesosaks sarvkest, moodustab 1/6 fibrooskestast), ülejäänud 5/6 skleera (kõvakest) 2) soonkest koosneb vikerkestast (iris), mis sisaldab pigmenti ja annab silmadele värvuse; ripskeha ja soonkest. Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks. 3) võrkkest (reetina) seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid (kepikesed ja kolvikesed) Kolvikesed nägemine valges, värvuste vastuvõtmine neid on tihedamini tsentraalselt Kepikesed nägemine pimedas neid on külgmiselt rohkem Võrkkesta taga on koht, kus kolvikeste tihedus on maksimaalne tsentraallohk. Ja veelgi suurema tihedusega kollatähn. Silm fokusseerib kujutise tsentraallohu piirkonda, eriti terava nägemise korral kollatähni piirkonda. Võrkkestas on piirkond, kus rakud puuduvad nägemisnärvi väljumiskoht võrkkestas pimetähn.
Saaki jahivad nad monokulaarse sügavustajuga, mitte stereopsise abil. Roomajate kohta on neil väga hea nägemine, mis laseb neil näha ka väikeseid putukaid 5-10 meetri kauguselt. (Ott 1998) Monokulaarne sügavustaju seisneb selles, et asja kaugust hinnatakse kujutise liikumise järgi reetinal. Mida rohkem liigub kujutus, seda lähemal on objekt. Evolutsioonile toetudes on monokulaarne sügavustaju ning korneaalne akommodatsioon primitiivsemad mehhanismid kui binokulaarne nägemine ja stereopsis. Kõige sarnasem moment stereopsisele on hetk, enne saagi ründamist, mil kameeleon fokusseerib mõlemad silmad ühele punktile. Kameeleonid suudavad näha nii meie jaoks nähtavat kui ka UV-valgust. See on tõetatud sellega, et UV-valguse käes nende sotsiaalne käitumine elavneb ja paljunemine on rohkem tõenäoline. (Ott 1998) KASUTATUD KIRJANDUS Lenz.N. (2002). 1000 loomariigi palet. Ersen. Le Berre.F. (2000). The chameleon handbook. Ott, M.(1998)
Sissejuhatus psüühikasse (3 loeng) Me ei saa enne maailmast aruu, kui me seda ei näe. Fotoretseptorit ei ole(nägemisnärvi ei ole seal)..... Periheelne nägemine-liikumine, mida me näeme Nägemine on ülejäänud meeltest kitsam Fotoretseptorid jagunemvad reetinal( Fovea-teravaim nägemise ala, milles ainult kolvikesed, reetina on seal õhem Pupill- kontrollib parima valgusinfo valikut: läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosas. Piisa va valguse korral, laseb pupill selle vaid läätse keskossa. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot. Lääts kumerdub. Puhka natuke- fotoretseptor ütleb, Mida lollim loom, seda targem silmapõhi(N:konnal palju spetsiifilisem reageerimine kui inimesel) Paremasse ajupoolde läheb informatsioon mõlemast silmast, aga liigub paremasse poolde ajus.
Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid on viisid ümbritsevast informatsiooni hankimiseks ning selle töötlemiseks ja tõlgendamiseks. Tunnetusprotsessid jagunevad: Aistingud erinevate meeleelunditega vastuvõetud informatsioon. Taju Tähelepanu Mälu Mõtlemine Fantaasia Tsensoorne isolatioon kõik tunnetusprotsessid on iseleeritud ehk välistatud. Nägemine 90% informatsioonist saame nägemise kaudu. Nägemine on oluliselt seotud tähelepanu ja taju võimega. Võime küll asju näha, kuid me ei pruugi neid märgata. daltonism värvipimedus Kuulmine Kõige tugevamaid emotsioone tekitav aisting. Haistmine Kõige kiiremini emotsioone tekitav aisting Inimese tunnetusprotsessid ei ole loomadega võrreldavalt väljaarenenud seepärast, et meil on arenenud ajutegevus. Kompimine Inimesed omavad nahka, et kompida ja tunnetada ümbritsevat. Aistingute jaotamisega kõrvuti toimub nende liigitamine ka vastavateks tajudeks. Taju on t...
2. Kaasaegne kvalitatiivne psühholoogia: kirjeldab maailma, mida iseloomustab pidev muutus, sujuv üleminek ühest seisundist teise 3. Strukturaal-süsteemne kvalitatiivne teadus: uurib, mis asjad on Meeled (senses) vahendavad geograafilises keskkonnas toimuvaid muutusi psüühilisteks, käitumiskeskkonna muutusteks (ja tajuprotsessid (perception) tõlgendavad sensoorsete protsesside vahendatut.) Meeled on AINUKE võimalus keskkonnast individuaalseid kogemusi omandada!!! Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. Frontaal- sagar Parietaal sagar Temporaal sagar Oktsipitaal sagar Frontaal sagar Temporaal sagar Ajutüvi Väikeaju Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid
II teema eksam: representatsioonid ja keel 1. Ettekujutus tegevustest, mida sisaldab arsti juures käimine on stsenaarium. 2. Stsenaarium on teadmiste kogum sündmuse ajalise järgnevuse kohta. 3. Kuidas toetab nägemine kuulamist? Nägemine aitab aru saada häälikutest. 4. Väide, mille tõestust saab kontrollida on propositsioon. 5. Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tutvustada teadmisi. 6. Milline väide on õige? Loomad kasutavad suhtlemiseks märke/sümboleid. 7. Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna „sinise“ jaoks: helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui
hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni; töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes; valmistavad vajaduse korral ette ja kohaldavad asjakohaseid muudatusi töökohal; tööülesannete hulka kuulub pindade ettevalmistamine; väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub sundasendis; oluline on võime töötada nii iseseisvalt kui ka meeskonnas; vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus; korraldavad iseseisvalt oma töökoha ja vastutavad oma tööülesannete kvaliteetse täitmise eest. Põrandakatja ja plaatija Erinevused: plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine; põrandakatja põhiliseks tööülesandeks on viimistletavate pindade katmine erinevate materjalidega (PVC, tekstiil, parketid jne). Tööülesanne hõlmab ka viimistlevate pindade ettevalmistamist,
seetõttu võib mõistet pidada sümboliliseks mentaalseks representatsiooniks. 2) Stsenaarium on teadmiste kogum sündmuse ajalise järgnevuse kohta. 3) Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna "sinise" jaoks: helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Wolfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 4) Kuidas toetab nägemine kuulmist? Nägemine aitab aru saada häälikutest. 5) Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tuvastada teadmisi. 6) Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ha reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitus meie psüühikas, seetõttu võib seda pidada analoogseks mentaalseks representatsiooniks. 7) Foneemitaju kujuneb keelespetsiifiliseks teiseks eluaastaks. 8) Väide, mille tõestust saab kontrollida on propositsioon.
NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1
Kipitus, torkimine, põletustunne, ebamugavus (nägemisnärvikahjustus, katarakt, vaatevälja defekt) Ettevaatust! Patsiendile oluline info! Glaukoom! Ravikuuri pikkus! Kontaktläätsed Regulaarne kontroll Ajutine nägemise hägusus Maxitrol deksametasoon neomütsiin polümüksiin B Ettevaatust: glaukoom, ravikuuri pikkus! Kontaktläätsed värvimuutus Silmasisese rõhu regulaarne kontroll Tobradex Tobramütsiin deksametasoon Enne kasutamist loksutada! Hägune nägemine Sofradex deksametasoon framütsiin gramitsidiin Säilivus! Regulaarne kontroll Hägune nägemine Oftan dexachlora deksametasoon klooramfenikool Oftan cc hüdrokortisoon klooramfenikool Terra corttrilp hüdrokortisoon oksütetratsükliin polümüksiin B TÄNAN KUULAMAST
Miks on kehad nähtavad? Küsimuse üle on arutletud mitmeid ja mitmeid aastatuhandeid. 2500 aastat tagasi arvati, et silmadest väljuvad erilised kiired, millega kombitakse kehi ja selle tulemusel neid tajutaksegi. Tegelikult on aga igale füüsikaslisele nähtusele olemas täiseti vett pidav teooria ja ka täiesti tõestatav arutelu. Teadlaste suureks sammuks on olnud meie meelte uurimine, eriti on rakse uurida sellist keerukat meeltesesundit nagu nägemine. Nägemine on meile väga oluline. Nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskonnast 90% infot, ülejäänud 10% saame teiste meeleorganite kaudu. Olulisim, et näha kehi on valgus. Valguse puudumisel on kehade nägemine võimatu. Miks me vajame nägemiseks valgust? Nägemiseks on vaja valgust, sest silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Valgustundlikes rakkudes on aine, mis valguse mõjul laguneb
Põlvest põlve perekonnaliinis edasi antuna pole see suhtumine tänini päriselt kadunud. Endeloomana on sitasitikas suhteliselt populaarne nimelt ennetes inimese käekäigu kohta. Sageli põhinevad need ended mingil analoogial. Kui kevadel esimest korda nähti sitasitikat lendamas, oli suveks oodata head tervist, virkust, edu töös, õnne, ka abiellumist. Sitikat maas roomamas näha tähendas nägijale laiskust või igavat suve, töödega teistest maha jäämist. Selili sitika nägemine tähendas haigust või surma, maasse kaevuva või surnud sitika nägemine matuseid. Sitasitikatele meeldib sõnnikuhunnikutes, kus nende sakiliste jätketega tugevad jalad sobivad kaevamiseks ideaalselt.
TÜVIRAKUD Mis need on? Diferentseerumata jagunemisvõimelised rakud. Keda aitavad tüvirakud? Aju: Alzheimer ja Parkinsoni tõbi Nahk: Põletus haavad Silmad: Osaline nägemine Luud: Luude hõrenemine Erinevad tüvirakud Lõigustusrakud Embrüonaalsed tüvirakud Nabaväädivere tüvirakud Täiskasvanu tüvirakud Caden Ledbetter Üks esimesi patsiente maailmas, kellele siirati tema enda nabaväädivere tüvirakke. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tüvirakud Mis need on?
Noortele on küll õpetatud, kuidas rindel hakkama saada, kuid keegi pole neile selgitanud, mil viisil kohaneda sõja psühholoogilise mõjuga. "Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema." Peategelane Paul ja tema rindekaaslased püüavad iga hinna eest tundeid alla suruda, et mitte mõistust kaotada. Elatakse päev korraga, kuid seda teadmisega, et iga päev võib olla viimane. Surma nägemine muudab inimesi pöördumatult. Kui peategelane, julge Paul Bäumer rindel oli, tuli tihti näha õuduseid, kuid teadagi, et inimene harjub kõigega. Pauli ja tema kaaslase Kati jaoks oli õõvastav vaatepilt see, kui nad parajasti rindel olles nägid, kuidas suurtüki tulega pihta saanud mehe puusaliigese asemel oli verine lihapuder luukildudega. Kindlasti muutis see mehi ettevaatlikumaks, kuid pidev ühe ja sama nägemine ei hirmutanud peagi sedavõrd
Kiskjalised Hambad : lõikehambad toidu lahti hammustamiseks silmahambad söögi surmamiseks ja kinnihoidmiseks purihambad toidu peenestamiseks (kiskhambad), luude kõõluste purustamiseks Jäsemed : küünistega, kohastunud kiireks liikumiseks ja saagi püüdmiseks Meeled : väga hästi arenenud, intelligentsemad kui saakloomad 1 koerlased Keha : jäsemed kohastunud pikkade vahemaade läbimiseks ja jälitamiseks, neil on nürid küünised Meeled : väga hea haistmine, värvuste nägemine kehva, tegutsevad karjana ja organiseeritult 2 kaslased Keha : ümara peaga, hambad sarnased koertele,jäsemed kohastunud kiireteks sööstudeks, jäsemed lühemad koerlaste omadest (va gepardil), küünised sissetõmmatavad, esikäppasid kasutatakse ohvri tasakaalust välja löömiseks ja haaramiseks Meeled : kohastunud hämaras nägemiseks, väga hea nägemine ja kuulmine, haistmine koertest kehvem lõvid presididena Aafrikas tiigrid Aasias, jõgede ääres võsas
eripedagoogilise nõustamis- ja tugikeskuse asjatundjad juhendavad ning toetavad tavakoolide õpetajaid. Spetsialistid koostavad koostöös tavakooliõpetajatega õpilase individuaalsed arenguplaanid, annavad nõu õpetamise didaktika ja metoodika modifitseerimiseks tunnis ning muude koolitegevuste raames. Nõustamis- ja tugikeskuse spetsialistid juhendavad sobivate õpetamis- ja õppevahendite valikut, samuti sobiva õpikeskkonna loomisel ja rakendamisel. Kuna nägemine koosneb erinevatest aspektidest: nägemisteravus, vaateväli, kontrastitundlikkus, värvuste eristamine, binokulaarne nägemine, adaptatsioon ning kahjustatud võib neist olla üks või mitu aspekti tuleb esmalt määratleda millisel tasemel abi ja abivahendeid õpilane vajab. Vaegnägijate nägemine on reeglina isikuti väga erinev. Teiseks tuleks kindlasti määratleda ja prognoosida, kas ja missugust mõju avaldab õppeedukusele õppimine tavakoolis.
informatsiooni otsimise protsessi, milleks ükski meel pole teistest olulisem. Kivi nägemine annab seega täpselt sama head informatsiooni kui selle jalaga toksamine. Gibsoni teooria järgi on erinevad meeled "häälestunud" mõju avaldava energia erinevatele "sagedustele", olles võimelised andma keskkonna kohta võrdväärset informatsiooni. Kuulmine sõltub helimustri mehaanilisest ülekandest, kompimine objekti omaduste mehaanilisest ülekandest naha kaudu, nägemine pindadelt peegelduva keeruka struktuuriga valgusmustri kiirgusülekandest ning maitse ja lõhn keemilise struktuuri ülekandest. Gibson rõhutas, et ruum ei ole tühi, vaid täidetud erineva struktuuriga objektidest ja pindadest. (Buuterworth, Harris : 91-92) 4 4. OBJEKTI OMADUSTE TERVIKLIK TAJU VARASES IMUEAS Viimastel aastatel on välja töötatud hulk uusi meetodeid imikute objektitaju testimiseks.
Kumb on ikkagi olulisem? Kas see, et inimesel on palju raha või see, et ta tunneb suurt armastust? Öeldakse, et kirg ja armumine kestab umbes kaks aastat, edasi peab säilima kahe inimese vahel üksteise austamine ja armastus. Ka Rastignaci puhul oli selge, et kui ta ka oli Delphine'i mingil määral armunud, siis polnud see tunne nii tugev, et oleks välja andnud armastuse mõõdu. Tegemist oli vaid kirega. Teineteist armastava noorpaari nägemine pole ime, aga teineteist armastava vanapaari nägemine on kõige kaunim pilt (William Makepeace Thackeray). Samas on isa Goriot'd vaadates näha, et kehtib kreeka vanasõna, mis ütleb, et armastav süda on igavesti noor. Nuudlivabrikant oli oma armastuse näitamiseks ka raugana valmis alustama uuesti äri. Goriot armastas oma tütreid meeletult ja ei märganud sellest tingitult vaadata kaugemale, kui oma nina ette. Armastusel ei saa lasta end pimestada
Silma kaitseb: koljuluud, kulmud, silmalaud, ripsmed Nägemine? Võime tajuda valgust, värvust, kuju ,mõõtmeid ja asukohta Ruumiline nägemine? Võimaldab määrata suurusi ja kaugusi Kaugelenägevus?nägemishäire, silmalääts on lame või muna on lühem, lähedal olev kujutis tekib võrkesta taha Kauguelenägevuse seos vanadusega? Mida vanem on inimene seda jäigem on lääts ja see ei muutu enam kumeraks Miks on lapsed sündides kaugelenägijad? Sest nende silmamuna on lühike ja lääts lame Kuidas parandada kaugelenägijate nägevust? Kumerate prilliklaasidega Lühinägelikkus
Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2.) Ruumitaju Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Binokulaarne nägemine kahe silma nägemine. Mõlema silma võrkkestal tekkivad erinevad kujutised ja aju liidab need üheks tervikpildiks. 3.) Liikumistaju. Annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane. Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist. 4.) Ajataju Annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja
Taju-peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,suletus,sarnasus ja hea jätk. Omadused-püsivus,valivus ja mõtestatus(olulised on ka kogemused,hoiakud,emtsioonid)/ Isikutaju-teise inimese tajumine, mõistmine,hindamin(mehhanismid-stereotüpiserim,identifitseerim, projitseerim. ja empaatia)/ Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid, orienteeruda ruumis.Ruumilikust tajutakse sügavustunnuste (binokulaarne nägemine,tausta perspektiiv,kattumine) abil./ Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta.Peale reaalse liikumise on ka näiv e. strboskoopiline liik ja esilekutsutud e. indutseeritud liik./ Ajataju-annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev./ Tähelepanu-filtreerib kogu meelte kaudu tuleneva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele.TP jaotab tajuvälja FIGUURIKS (objekt,millele keskendutakse) ja FOONIKS(see,mis ümbriteb objekti)
Need on: 1) Ülemine ja alumine sirglihas 2) Sisemine ja välimine sirglihas 3) Ülemine ja alumine põikilihas Neid kuut lihast innerveeritakse järgmiselt: Kuues peaaju närv (eemaldaja närvi) innerveerib välimist sirglihast, mis pöörab silmamuna väljapoole küljele. Kolmas peaaju närv innerveerib ülemist ja alumist ning sisemist sirglihast ja ülemist põikilihast. Neljas e blokinärv innerveerib alumist põikilihast. 4. Värvusnägemine. Nägemine pimedas. Värvuste nägemine toimub kolvikeste abil. Vastavalt kolme värvuste komponendi teooriale on kolme erinevatele närvidele tundlikke kolvikesi. Need on siis sinisele, rohelisele ja punasele (põhivärvid). Põhivärvid, igaüks, stimuleerivad vastavaid kolvikesi, mille suhtes nad tundlikud on. Ülejäänu värviaistingud tekivad kombinatsioonis, kus domineerib nendest kolmest mõni rohkem, mõni vähem.
60 km/h 60* üles 65* 120 km/h 10...15* alla 75* Pilgu ümbersuunamiseks kulub 0,15 . . .0,2 sek . Ø Sisemise tahavaate peegli kasutam. kuluv aeg 0,6 sek. Ø Vasaku ................................................ 1 sek. Ø Parema ............................................... üle 1 sek. · Juht peab oskama hinnata läheneva sõiduki kiirust ja kaugust. · Nägemine on kõige teravam vaatevälja keskel. Kiiruse kasvades vaateväli aheneb (kitseneb). · Silma kohanemisvõime on pikem valgusest pimedasse sõitmisel. · Reageerimis kiirus . See sõltub tähelepanust ja närvisüsteemi koormusest. Vastutuleva sõiduki kaugus (meetrites) tegelikult hinnatakse 50 55 100 150 150 250 200 300 Juhi tööd mõjutavad tegurid
Covers/glasse s s Literature Eesti Entsüklopeedia. (2009). Silm. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 (14.09.16) Lorents, A. (2016). Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEMISMEEL (25.09.16) Burnie, D. 1995: 68. Lühientsüklopeedia „Inimkeha“ Koolibri 2002. (toim). Eesti Entsüklopeedia. (2006). Nägemine. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/n%C3%A4gemine3 (16.09.16) Kirsman, E. (2016). Nägemine. Värvid. Õpikus: Füüsika põhivara. https://opik.kirsman.ee/pohikool/8klass/nagemine/ (25.09.16) Norman Optika. „Sinist valgust blokeerivad prilliklaasid.“ (2014). http://www.normanoptika.ee/et/blogi/sinist-valgust-blokeerivad-prilliklaasid/ (16.09.2016) Optiline Grupp. „Sinise valguse mõju silmadele ja silmade kaitsmine selle kahjuliku osa vastu“ http://www
OPTOMETRISTI NÕUANDED KLIENDILE OP1 Nägemise uurimise alused Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 SISUKORD Sissejuhatus Optometristi külastamine Prilliraamide valimine Üldised nõuanded Nõustamine patoloogilistel teemadel Nõuanded prillide hoolduse kohta Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Optometristi igapäevaseks ülesandeks on kliendi nõustamine nägemise teemadel Klient ootab, et tema muredesse suhtutakse põhjalikult ja siiralt Teemad: raamide valimine, prillide ja kontaktläätsede hooldus, kontrolli vajaduse selgitamine, kontrolli läbiviimise seletamine, nägemishäired, silmahaigused, eluviis, toitumine jpm. OPTOMETRISTI KÜLASTAMINE Halvenenud nägemine Sõltub vanusest Lapsed iga kuue kuu tagant Vanemad inimesed ca iga 12 kuu tagant (oluline võimalike haiguste varajaseks avastamiseks) PRILLIRAAMIDE VALIMINE Optometrist on abiks ka raami prilliraami valiku...
kui nad saavad näha meid ümbritsevat ilu ning seejärel natuke puhata, siis nad lõpetavad karjumise ning nad on edasipidisteks päevadeks jälle valmis nägema ja salvestama meid ümbritsevat, mida me saame edaspidi meenutada. Näiteks kui me maailma näeme, siis me väsime ja tahame magada ning siis hindame uneaega, mis meil on. Vaatamine aitab meil asjadest aru saada, kui me näiteks ei näeks ja kui keegi ütleks, et Aafrikas lapsed surevad, siis selle kõige nägemine muudab kõike. Nägemine on üldse seotud kõigi meeltega, näiteks kui inimene tunneb, et miski haiseb, siis kui inimene ei näeks, siis oleks asjad teisiti, ta ei teaks mis see asi on.
abivahendeid. Ta peab tundma kutsealast ohutustehnikat ja kaitsevahendeid ning teadma keevitusega kaasnevaid kahjulikke toimeid inimorganismile. Keevitaja peab oskama oma tööd iseseisvalt planeerida ja olema valmis meeskonnatööks. Töö eeldab arenenud vastutustunnet, hoolikust ja täpsust, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega. Vajalik on ruumiline kujutlusvõime, hea koordinatsioon, normaalne füüsiline vorm ja nägemine. Töökeskkond. Keevitaja töötab nii sise- kui välitingimustes, ta peab olema valmis töötama ebamugavas asendis, taluma temperatuurikõikumisi, kõrgusi ja müra. Keevitusgaas ja keevitamisel eralduv suits võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Põhioskused ja -teadmised: oma töökoha korraldamine, materjalide tundmine, metallide metallurgilised ja keemilised protsessid keevitamisel, tehniliste jooniste lugemine ja eskiiside valmistamine, analüüsimine ja
Ülekandmine ehk projitseerimine kanname üle teisele inimesele iseenda iseloomujooni või omadusi. Meeldivale inimesele oma teadvustatud häid omadusi ja ebameeldivale inimesel teadvustamata halbu omadusi. Ruumitaju - kaudu saame maailmast ruumilise pildi. Ruumilisuse tajumiseks vajame sügavust. Selle annavad mitmesugused nähtused, mida nimetatakse sügavustunnuseks. binokulaarne nägemine - kahe silmaga nägemine. Vaatame mõnd objekti, siis tekib kummagi silma võrkkestale kujutis, mis erineb veidi teise silma omast, kuid me näeme ikkagi ainult üht objekti. Erinevad kujutised võrkkestal tulenevad sellest, et kaks silma ei asetse täpselt ühes kohas. Ühe objektina näeme neid kujutisi seetõttu, et aju liidab nad üheks tervikuks tausta struktuur - taust koosneb paljudest osistest, millel on oma asend, paiknemistihedus jne. Tihedus
Inimsilm seestpoolt Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meeleelund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Silm on nägemiselund. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast
ajukoores ei arene närviühendused korralikult välja, ei arene kahesilmaga koos nägemine. Võib tekkida nn laisk silm e amblüoopia või/ja kõõritus. Ebanormaalse nägemise kogemuse ajal nõrgeneb nägemiseteravus ja stereopsis. 15. Mida tead amblüoopiast? - Nõrgema silma kujutis kustutatakse, närvi ühendused ei arene piisavalt, lõpuks hääbuvad sootuks. Esineb kontrastitundlikkuse langus. Amblüoopidel puudub stereskoopiline nägemine. Amblüoopia raviks on enim kasutusel nn. kinnikatmise ravi. 16. Milliseid imikute /väikelaste nägemiseuurimise meetodeid tead nimetada? - VEP e. visuaalsete esilekutsutud potentsiaalide registreerimine, preferential Looking- eelistatav vaatamine. (lapsel lastakse jälgida tavaliselt kahte eri pilti või objekti nt. ekraanil), Lea Hyvarinen kaardid, Visual clif
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
