Närvisüsteem, sisenõrenäärmed ja meeleelundid (0)

Sisenõrenäärmed on näärmed, millel puuduvad juhad , toodavad hormoone.
Hormoon on vees lahustumatu aine,mis kiirendab organismi protsesse, reguleerib rakuainevahetust, kantakse edasi verega, lõhustatakse maksas, aktiivsed, kindla ülesandega.
AJURIPATS e HÜPOFÜÜS – sünteesib kasvuhormoone ja glükoproteiini (kasvuhormoon, saab suguküpseks). Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust.
KÄBIKEHA – toodetav hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme, melaniini süntees.
KILPNÄÄRE – türoksiin aitab reguleerida rakuainevahetust. Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel.
KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus.
NEERUPEALISED – adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab südametööd, veresooned laienevad, kiirem vereringe , ergutab südametegevust, kõige vähem sügava une ajal.
Noradrenaliin – äkk viha.
KÕHUNÄÄRE e PANKREAS – insuliin – et organism suudaks omastada glükoosi, soodustab glükoosi tungimist rakkudesse, glükogoon vaja glükolüüsiks. Suhtrutõvi e diabeet - keharakud ei saa glükoosi normaalselt kasutada ja talletada, kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, süstitakse insuliini.
SUGUNÄÄRMED - meestel munandid , testosteroon, seemnerakkude tootmine. Naistel munasarjad, östrogeen, munarakkude tootmine.
ÄRRITUS-SISENÕRENÄÄRMED(eritab hormooni)- VERI (transpordib hormoone)-HORMOONIDE TOIMELE ALLUVAD ELUNDID ( stress -neerupealised(adrenaliin)- veri -süda-veresooned laienevad-rakuainevahetus kiireneb )
PIIRDENÄRVISÜSTEEM – närvirakud, mis on igal poole kehas
Retseptor – võtab ärrituse kk vastu
Aferentsed närvirakud – saadavad info KNS.
Eferentsed närvirakud – analüüsitud info vastuvõtt KNS’st ja saatmine elunditesse.
Efektor – elund , mis reageerib ärritusele.
Närviimpulss – närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus.
KESKNÄRVISÜSTEEM - peaaju ja seljaaju
Peaaju koosneb 5st osast

• Suuraju, ajukoor – suuraju välispind, kehaline ja vaimne tegevus, juhib meeleelundeid, kujuneb välja mälu – kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine.
  
• Väikeaju – lihaste koostöö.
  
• Vaheaju - ainevahetus , paljunemine, kehatemperatuur.
  
• Keskaju – lihaste pingesesiund.
  
• Piklikaju – hingamine , südametegevus.
  

Seljaaju asub selgrookanalis. Kogub infot üle keha, saadab peaajusse. Valgeaine koos närvirakkude jätketest, hallaine on täidetud vedelikuga.

• Vahendab infot peaaju ja keha vahel.
  
• Juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras.
  

Refleks – reageerimine ärritusele, lihtsaid reflekse analüüsitakse seljaajus.
Tingimatu refleks
Tingitud refleks
Kaasasündinud- imemine, hingamine, neelamine , silmade pilgutamine, ringutused ,liikumine 2l jalal
Elu jooksul omandatud kaitserefleksid, liigutusvilumused, ei saa edasi pärandada. Aevastmine , 2 kätt, silmapupill.
Somaatiline närvisüsteem – mood liikumis - ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga.
Vegetatiivne närvisüsteem – juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.
MEELEELUNDID säilitavad kontakti väliskk, võtavad vastu otsused.
NÄGEMISELUNDID
Silm – 90% kogu infost, vahemaade hindamine, ruumilisus, asub silmakoobastes.
Silmalaud ja ripsmed – takistavad tolmu ja muude asjade silma sattumist.
Pisaravedelik – silma välispind niiske, parandab silma optilisi omadusi.
Silmalihased – hoiavad silmi paigal, aitavad liigutada, väikseimad lihased.
SARVKEST – katab ja kaitseb silmamuna .
VIKERKEST e IIRIS – ümbritseb silmaava , pigment , millest sõötub silmade värvus.
SILMAAVA e PUPILL – valguskiired läbivad, liiguvad läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale.
LÄÄTS - valguskiired langevad sinna, ümbritseb ripslihas , mis muudab läätse kuju ning vajab seda ka paigal.
KÕVAKEST – katab silmamuna tagumist osa.
SOONKEST – palju veresooni, varustab silma rakke hapniku ja toitaintega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises.
VÕRKKEST - katab silma tagaosa seestpoolt, valguskiired tekitavad sinna vaadeldava objekti ümberpööratult ja vähendatud kujutise.
NÄGEMISNÄRV - kolvikestes ja kepikestes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda .
KLAASKEHA - valguskiired läbivad klaaskeha.
Lühinägelikkus – lääts on ümmargune, kujutis tekib võrkkesta ette.
Kaugnägelikkus – lääts on lame, kujutis tekib võrkkesta taha.
Värvipimedus – levib emalt, avaldub alati meestel.
Kolvikesed tagavad värvilisuse; kepikesed tagavad must-valge nägemise.
Kollatähn – asub võrkkestal pupilli vastas.
VÄLISKÕRV –

• Kõrvalest – koondab väliskk helid ja suunab kuulmekäiku.
  
• Väline kuulmekäik – algab väliskõrvalestast, kuni trummikileni.
  

KESKKÕRV - trummikile eraldab väliskõrvast .

• Trummikile – helivõngete edasiandmine keskkõrva kaitsmine mikroobide ja külma eest.
  
• Õhuga täidetud õõs, 3 väikest luukest(kuulmeluukesed)- annavad helivõnked edasi sisekõrva.
  

SISEKÕRV - Vasar- alasi -jalus

• Kuulmiselund on tigu – teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu.
  
• Poolringkanalid(3) – tasakaalutunnetus.
  

Kõrva kaitsevad kuulmetõri ja kõrvavaik. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet.
Keel on maitseelund. Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitse tajumine .
Keelenäsad - seal asuvad maitsepungad. Tunderakud, retseptorid .
4 erinevat maitset – magus, hapu,kibe, soolane .
Amülaas – lagundab tärklised lihtsamateks suhkruteks.
KOMPIMINE - võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temo, massi jm.
Kompimistaju tekib nahas asuvate retseptorite abil.
Valuretseptorid – inimene saab vältida eluohtlike situatsioone, talumispiir.
Külmaret – kõige rohkem, temp vähenemine.
Kuumaret – temp suurenemine-
Puudutusret Surveret.
Kõige tundlikumad on huuled, käelabad ja jalatallad.
Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil.
Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse.
Väline nina – ninaõõs – kõva suulagi( suu ja nina vahel)
Vahesein jaotab nina 2ks osaks, mis omakorda jaotuvad 3ks ninakäiguks.
Lõhnade tajumine ja eristmine haistmiselundi abil.
Haistenärvid asuvad ninaõõne ülaosas.
Närviimpulsid liiguvad läbi kolju ajusse.
Haisterakud, limakiht – lõhnamolekulid.