9. klassi bioloogia (0)

Rakk
Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud.
Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude.

Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega.

• Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina.
  
• Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes.
  
• Rasvkude - rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida.
  
• Veri - toidab , kaitseb.
  

Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelised rakud.

• Silelihaskude- paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. Rakud on ühe tuumaga. Tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda kokkutõmbunuks, ei väsi kiiresti. Ei allu inimese tahtele.
  
• Vöötlihaskude- koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest. Palju tuumi. Tõmbuvad kiiresti kokku, lõtvuvad inimese tahtele, väsib kiirest .
  
• Südamelihaskude- ainult südames, kokkutõmme ja lõtvumine automaatne .
  

Närvikude – koosneb närvirakkudest, lühikesed jätked juhivad erutust rakukehasse sisse, pikad jätked aga välja. Pikad jätked moodustavad närve. Võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid, juhivad edasi.
Elundid - moodustuvad erinevatest kudedest. Täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond- elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. Erinevate elundkondade talitus juhivad ja kontrollivad närvisüsteem ja hormoonid.
Nahk

• Kaitseb organismi.
  
• Väliste vigastuste eest.
  
• Ultraviolettkiirguse eest
  
• Liigse veekaotuse
  
• Haigustekitajate
  
• Säilitab kehatemperatuuri.
  
• Eritusorgan- Higistamine - kuumenemisele aitab.
  
• Retseptorid
  
• Sünteesitakse aineid.
  
• Melaniin - sõltub naha värvus.
  

Marrasnahk - naha väline kiht, nt. küüned, juuksed, karvad . Marrasnaha alumine osa koosneb jagunemisvõimelistest rakkudest.

• Pärisnahk- elastsed kiud, veniv, painduv , sitke. Vere- ja lümfisooned, higi- ja rasunäärmed.
  
• Nahaaluskude- pärisnaha all. Kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasva tagavara .
  
• Sarvkiht- pindmine osa, koosneb surnud rakkudest, ei lase läbi mikroobe .
  

Luud

Koosnevad, rakuvaheainest, luurakkudest. Seal on mineraalaineid- kõvaduse ja orgaanilisi aineid- elastsuse.

• Kõhrkude- võimaldab luudel kasvada. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu.
  
• Luuümbris- ühendab luud kudedega, moodustab uusi rakke, luud muutuvad jämedamaks lastel. - Palju veresooni ja närve- luud on ühenduses teste osadega. All paikneb luukude- pinkollus- sees käsnkollus.
  
• Käsnkollus- vähendavad luude kaalu. Pehme ja käsnjas.
  
• Pinkollus- luu pidamise osa, kaitseb, tugev, luuüdi.
  
• Punane luuüdi- vereloomeelund - erinevad vererakud moodustuvad, kanduvad vereringesse.
  
• Kollane- toitainete varu, rasvad .
  
• Kõõlused- lihased kinnituvad lihastele , kannavad lihaste liigutused luudele, võimaldab liigutada.
  
• Luustik - skelett. Lihastele kinnituskohaks, kaitseb, võimaldab liikuda , annab kuju.
  

Lihased- liigutamiseks, kehatemperatuuri säilitamine, kaitseb, annab kuju.

• Skeletilihased - vöötlihased, allub inimese tahtele, kokkutõmbed tugevad ja kiired.
  

Jagunevad pea-, kere - ja jäsemete lihasteks.

• Südamelihased- ei allu meie tahtele, automaatselt, tõmbuvad rütmiliselt kokku.
  
• Silelihased- tahtest sõltumata, tõmbuvad kokku aeglaselt.
  

Lihased vajavad energiat- glükoosi lagundamisel. Töövõime sõltub hapnikust ja toitainetest.
Vereringe

• Veenid - toovad hapnikuvaese vere kehast südamesse.
  
• Arter - pumbatakse hapnikurikas veri kehasse
  
• Kopsuarter- hapnikuvaene veri südamest kopsudesse
  
• Kopsuveenid- hapnikurikas veri kopsudest südamesse
  
• Südamepaun- ümbritseb süda.
  
• Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakesse ja vatsakestest edasi arteritesse.
  

Suur vereringe- veenide kaudu kogutakse organismist kokku ainevahetuse jääkproduktid. Kehakapillaarides toimub toitainete ja gaasi ainevahetud vere ja kudede vahel. Arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained elunditesse.
Väike vereringe- kopsude kaudu viib venoosne veri süsihappsegaasi kopsudesse. Kailaarides toimub gaasivahetus . Kopsuveenide kaudu saabub arteriaalne veri südamesse, et jätkata oma teed suurtes vereringes.
Veri
Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Sisaldab vett, toitaineid, hormoone, süsihappegaasi jt aineid. Transpordib toitaineid, hormoone, jääkaineid, süsihappegaasi jt ühendeid

Vereliistakud ehk trombotsüüdid. Värvusetud, korrapäratu kujuga. Moodustuvad punases luuüdis. Osalevad vere hüübimises

Valged vererakud ehk leukotsüüdid. Värvusetud, suured, amööbjad. Moodustuvad põrnas, punases luuüdis, lümfisõlmedes. Hävitavad võõrkehi, -mikroobe; valmistavad antikehi

Punased vererakud ehk erütrotsüüdid. Punased, sisaldavad hemoglobiini . Moodustuvad punases luuüdis. Transpordivad hapnikku.
Vere hüübimine- mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained mis ahendavad vigastuskohas veresooni. Vereliistakud kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu . Vere hüübimine on vajalik, et vältida liigset verejooksu, see kaitseb ka haava bakterite eest.
Hingamiselundkond
Kopsukelme- ümbritseb kopse. Sagarateks jaguneb kops . Alveoolide seinad on õhukesed- kopsusombud, koosnevad ühest rakukihist, täidetud õhuga.
Närvisüsteem
Kesknärvisüsteem- peaaju , seljaaju . Juhib organismi tegevust. Võtab infot vastu, analüüsib ja edastab edasi. Peaaju- juhib inimese talitust . Koosneb, väike, suur, kesk, vahe ja piklikajust. Ajukoore närvirakud juhivad kehalist ja vaimset tegevust. Kujunevad tunded, mõtted, mäli. Väikeaju- kooskõlastab liigutusi. Keskaju- toonuse säilitamine. Vaheaju - ainevahetus, paljunemis, eritamis, temp. Reguleerivad keskused. Piklikaju- juhib hingamist ja süda. Seljaaju- vahendab infot, juhib kaasasündinud käitumisi, tingitud refleks . Närvirakkude arv väheneb. Hallaine- närvirakkude kehadest. Valgeaine - närvirakkude pikad jätked.
Närvid ja refleksid
Piirdenärvisüsteem- närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Info liigub närviimpulssidena. Jaguneb somaatiliseks- liikumis -, ja meelelunditenärvid. Vegetatiivne- juhib tahtele allumatut näärmete talitust. Refleks- kohanemisreaktsioon, refleksikaar- tee. Tingimatud- pärilikud, kaassündinud. Tingitud- omandatud elu jooksul.