Inimene (anatoomia) (0)

2.1 Inimese üldiseloomustus
Riik – loomad
Hõimkond – keelikloomad ( selgroogsed )
Klass – imetajad
Selts – primaadid (esikloomalised)
Sugukond – inimlased
Perekond – inimene
Look – tark inimene
Inimene on sarnane loomadega , aga eriti just šimpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb šimpansite ja gorilla omast vähem kui 2%.
Erinevused:

suur aju

kahel jalal liikumine

aeglane areng; mittesessoone sigimine

kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist.

keerukas kultuuriline käitumine

sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel

oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid ; sõltuvus asjadest.

elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas; kogukondadena laagrites või asulates
2.2 Ülevaade inimorganismi ehitusest
Rakk  kude elund e.organ  organismisüsteem e. elundkond  organism
vöötlihaskoerakkvöötlihaskudelihasedlihaskondinimene
vererakk  veri südavereringeelundkondinimene
Loomsed koed
1. EPITEELKUDE

• Iseloomulik - tihe rakkude paiknemine
  

- vähe rakuvaheainet

• Paikneb eelkõige organismi vabadel pindadel, nahal ja limaskestadel
  
• Ülesanded – eelkõige katta ja kaitsta (näit.katteepiteel, kuid veel on näärme- , tunde-, imendumisepiteel jne) st ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest
  
• vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline
  
• Rakkude kujule , vormile: lame-, kuup - ja silinderepiteel
  
• Ülesandele: katte-, näärme-, tundeepiteel jne.
  

Näited:

• Ühekihiline lameepiteel on veresoonte seintes
  
• Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes
  
• Ühekihiline silinderepiteel- hingamisteedes ( ripsepiteel )
  

Epilteekoest väljakasvud: kehakarvad, kulmud, juuksed, ripsmed , küüned
2. LIHASKUDE

• Iseloomulik on kokkutõmbevõime, mis tuleneb:
  
• Lihasrakkudes ehk –kiududes olevatest müofibrillidest
  
• Jaguneb vastavalt koe ja rakkude ehitusele ning paiknemisele sile-, vööt- ja südamelihaskoeks
  

2.1 SIDELIHASKUDE

• koosneb väikestest käävjatest 1-tuumalistest rakkudest, mis enamasti paiknevad kihtidena
  
• ehitusest lähtuvalt on kokkutõmbed aeglased ja lühemad
  
• eelnevast tulenevalt vastupidavad (ei väsi) ja ei allu inimese tahtele
  
• paiknevad enamasti torujate siseelundite ümber. Ei kinnitu kunagi luudele
  

2.2 VÖÖTLIHASKUDE

• Koosneb silinderjatest hulktuumsetest pikisuunaliselt paiknevatest rakkudest
  
• Kokkutõmbed kiired, suure ulatusega ja tugevad
  
• Väsivad kiiresti, alluvad inimese tahtele
  
• Kinnituvad luudele moodustades kõik skeletilihased
  

2.3 SÜDAMELIHASKUDE

• Paikneb ainult südames
  
• Rakud ehituselt sarnased vöötlihaskoe rakkudele, kuid väiksemad, ühetuumalised ja otstest harunevad, moodustades nii võrgustiku ümber südame
  
• Töötab automaatselt, ei allu inimese tahtele
  
• Kokkutõmbed keskmise ulatuse ja tugevusega , eriti vastupidav, väsimatu
  

3. TUGIKUDE

• Moodustab eri elunditele tugistruktuure
  
• Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv - ja kõhrkude) algvormiks embrüonaalne sidekude
  
• Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole ( erandiks rasvkude – rasv akumuleerub rakku)
  
• Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen - ja elastiinkiud).
  

3.1 SIDEKUDE

• Ülesanne: täita eri elundite vahelisi vahesid 1.(kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal 2.(fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed)
  
• Lisaks kiududele sisaldab rakuvaheaine ka vett. Vesi + lahustunud ained = geel , mis ühendab selliselt rakke kiududega.
  
• Uueneb kudedet kõige kiiremini, täites haava paranemisel kahjustuskoha. Rakud kaugel, rakuvaheaine.
  

3.2 RASVKUDE

• Iseloomulik, et palju suuri ümaraid rakke ja vähe rakuvaheainet (erandlik)
  
• Rakusisaldisest ca 80% rasv, veidi veel rakkudes tsütoplasmat koos tuumaga jne.
  
• Ülesanded: kaitse (mehhaaniline ja külm), varu (nii aineline kui energeetiline), eritus (kogunevad kehavõõrad ained ...)
  

3.3 KÕHRKUDE

• Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem: liigesepinnad, lülivahekettad, trahhea jne.
  
• Koosneb üksikutest kõhrerakkudest ja rakuvaheainest
  
• Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe abil. Veresooned ja närvid puuduvad.
  

3.4 LUUKUDE

• Koosneb vähestest rakkudest ja rakuvaheainest.
  
• Luukude moodustub enamasti kõhrkoest luustumisena (mineraalsoolade ladestumine )
  
• Toimub intensiivne ainevahetus
  

3.5 VERI JA LÜMFOIDKUDE

• Koosneb vedelast rakuvaheainest - plasmast, milles üksikud rakud – erütro-, leuko -, trombo- ja lümfotsüüdid.
  

4. NÄRVIKUDE

• On väga mitmekesine ,sõltudes paiknemisest ja funktsioonist
  
• Koosneb peamiselt närvirakkudest (neuronitest) ja gliiarakkudest
  
• Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (nn närvikiud), millest paljud on kaetud lipiidse kihiga – müeliiniga, muutes närvikiu valgeks – valgeaine
  

SÜNAPSID

• Neuronitevahelised ühendused
  
• Elektriline sünaps – impulsi ülekanne kiire, muutumatu
  
• Keemiline sünaps – impulss kantakse keemilise ülekandeaine abil teise rakku.
  
• Puutub kokku ühe pikem ja teise lühem jätke. Antakse info üle.
  
• Inimesel ca 80%
  

Elundkonnad
1. KATTEELUNDKOND
Nahk – suurim elund

Kaitseb (väliste vigastuste; haigustekitajate, kiirguste , veekao eest)
- Nahal elab mitmesuguseid baktereid, enamik neist on hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest.

Sünteesib erinevaid ühendeid

• (Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melanin)
  
• D- vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. (lühinägelikkus, väsimus, hammaste lagunemine , kuulmise nõrgenemine)
  

Säilitab kehatemperatuuri

• Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare
  
• Kui õhutemperatuur tõuseb siis veresooned laienevad .
  

Meeleelund – valu, soe, külm, puudutus

Eritusorgan – läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Higistamine aitab säilitada kehatemp . ja väldib ülekuumenenimist
Ehitus: sarvkiht , marrasnahk, pärisnahk, nahaaluskude ( annab kehale kuju ja kaitseb põrutuste ja külma eest)
2. TUGIELUNDKOND

Luud koosnevad luukoest.

Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa.

Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200 luust .
LUUSTIK
Osteoporoos : Luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Põhjustavad hormonaalsed muutused ja vitamiin D puudus.
Luustumine: Kõhrede järk-järguline luustumine. Kõik kõhred ei luustu. Luude luustumine, pikenemine ja jämenemine lõpeb täiskasvanueas, aga luude rakud uuenevad kogu elu.
Luuümbris: Õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise.
Luuüdi: Punane luuüdi - Vereloomeelund , seal moodustuvad erinevad vererakud , mis liiguvad vereringesse.
Kõõlus: Valgulise ehitusega tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele.
Olulisemad osad: kolju selgroog rinnakorv ülajäsemete luudõlavöötme luudalajäsemete luud vaagnavöötme luud
Kolju: Inimese kolju koosneb aju (ühenduses liikumatud) – ja näokoljust (liigub ülemine ja alumine lõualuu)
Selgroog: koosneb 33-34st selgroolülist. 7 kaelalüli. 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 kokkukasvanud ristluulüli, 4-5 õndralüli.
Rinnakorv: Rinnakorvi moodustavad selgroo rinnalülid (12), roided (12) ja rinnak. Kaitseb siseorganeid – süda, kops jt. 2 alumist roidepaari lahti.
Luudevahelised ühendused: liikumatu ühendus, painduv ühendus, liikuv ühendus
Tähtsus:

Toestab keha pehmeid kudesid

Annab kehale kuju

On lihastele kinnituskohaks

Võimaldab sooritada liigutusi

Kaitseb siseelundeid

On vereloomeelund (punases luuüdis mood uued vererakud)
LIHASED
Südamelihased, skeletlihased e.vöötlihased ja silelihased.
Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad silmalihased. Kinnituvad luudele kõõluste abil.
Ülesanded:

Keha liigutamiseks

Annavad kehale kuju

Toodavad kehasoojust

Kaitsevad siseelundeid
3. SEEDEELUNDKOND
Osad: suuõõs neelsöögitoru magu  peensool jämesoolpärak
Seedenäärmed (asuvad seedekulglast väljaspool) aitavad ka seedida – süljenäärned, maks, kõhunääre.
Seedimine:

• suus lagundatakse glükoosiks tärklis. (amülaas – ensüüm. Lõhustab süsivesikuid.süljenäärmed toodavad nõret).
  
• Maos lõhustatakse valgud aminohapeteks (maohappes olen ensüüm pepsiin lagundab valke)
  
• Peensool – toitainete imendumine verre
  
• 12 sõrmiksool asub peensoole algusosas– lõpuni seedimine; maksanõre -> sapp (aitab ka rasva seedida)
  
• kõhunäärmenõre sis.ensüümi -> lipaas (suhkrute ja valkude seedimine)
  
• jämesool – vee ja vitamiinide imendamine läbi soole seina verre, bakterid lõhustuvad neid järele jäänud osi ja siis erladub vesi ja vitamiinid
  

Tähtsus: toitainete muutmine organismile omastatavaks.
4. HINGAMISELUNDKOND
Koosneb hingamisteedest, mille osad:
ninaõõs  neel  kõri hingetoru  kopsutorud kopsutorukesed (2) kopsud
Häälekurrud asuvad kõris.
Kopsumaht ligi 6 liitrit.
Gaasivahetus toimub: alveoolidest läheb kapillaaridesse hapnik
(hapnikku rohkem (süsihappegaasi vähem)-> hapnikku vähem (süsihappegaasi rohkem))
Sissehingamise lõpus võrdsustuvad kontsentratsioonid.
Kapillaarides on kogu aeg vähem hapnikku, sest keha (veri) seob hapniku ning toimub ringlus .
5. VERERINGEELUNDKOND
Koosneb: süda, veresooned ( elundid ) ja veri (kude)
Süda: 4 kambrit, 2 koda ja 2 vatsakest.
Vasakul pool arteriaalne (rikas) , paremas vensoosne veri (hapnikuvaene). Need kokku ei puutu .
Veri liigub südames – kohast vatsakesse – vatsakeset vereringesse (vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – veri liigub vatsakesest välja veresoontesse)
Tähtsus: töötab rütmiliselt ja automaatselt kogu elu
Veresooned: 3 liiki:
1. Veenid – viivad vere kudedest südamesse ( liikumiskiirus kõige väiksem, rõhk kõige väiksem)
2. Arterid – viivad vere südamest kudedesse (rõhk väike, kiirus suur)
3. Kapillaarid – ühendavad artereid ja veene (veri liigub aeglaselt, rõhk keskmine)
Keskmine ringlus – ringlema paneb vererõhu erinevus. Kõrgema rõhu alalt madalamale.
Veenid ja arterid sama ehitusega, aga veenides on lihaskiht õhem, võivad välja venida.
Veenides on klapid – veri saab ainult ühes suunas liikuda .
Verd 5-6 liitrit. Süda kaalub ~400g.
Suur vereringe :
Vasakust vatsekesest -> läbi kõiki elundeid -> südamesse (paremasse kotta) tagasi kahe suure veeni kaudu (alumine, ülemine õõnesveen) - veri muutub hapnikuvaeseks
Väike vereringe:
Parem vatsake -> läbi kopsude -> südame vasakusse kotta – veri muutub hapnikurikkaks
Vereringe ülesanded:

Seob tervikuks kõik organismi osad;

Kannab edasi hapnikku, süsihappegaasi , toitaineid, hormoone, kindlustab ainevahetuse.

Osaleb jääkainete eemaldamises;

Ühtlustab keha temperatuuri.
6. ERITUSELUNDKOND
Kuuluvad: Nahk (eemaldatakse higi) , kopsud (eemaldatakse CO2 ja vesi), soolestik (eemaldatakse seedimata toiduosad), neerud (paikenvad mõlemal pool selgroogu).
Uriin moodustub verest, selle filtreerimisel.
Tähtsus: viia välja organismist ainevahetusjäägid, neerudes toimub vere õige sisalduse tagamine
7. NÄRVISÜSTEEM
* Kesknärvisüsteem – peaaju, seljaaju
* Piirdenärvisüsteem – närvid igal pool kehas
Kesknärvisüsteem:
Peaaju: Suuraju  Vaheaju  keskaju  piklikaju väikeaju
Suuraju: koosneb 2st poolkerast, paiknevad tegevuste keskused
Vaheaju: reguleerib siseelundite talitlust meile allumatuid tegevusi, reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemp.
Keskaju: lihaste pingeseisundi keskus. Tagab lihaste pingeseisundi ehk toonuse.
Piklikaju: reguleerib tahtele allumatuid tegevusi ( hingamine , südametegevus)
Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu
Seljaaju: reflekside keskus. Paikneb selgroo kandis , ühenduses peaga.
Piirdenärvisüsteem:
Koosneb närvidest (närvirakkude pikkadest jätketest)
Ülesanne: Info vastu võtmine, analüüsime, edastamine organismis.
8. SISENÕRENÄÄRE
Toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre.

Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust.

Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit .

Hormoonidel on erinev toimeaeg ( erutus , hirm, kasvamine, arenemist , paljunemist, vananemist ).
Näärmed:

Ajuripats – kasvuhormoon – soodustab kasvu, mõjub eriti luustiku ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust.

Kilpnääre – Türoksiin – reguleerib kasvu ja arengut ning ainevahetust.

Kõhunääre – insuliin – aitab glükoosil rakku imenduda

Neerupealised – adrenaliin – hirmuhormoon, põhjustab viha, erutust ja hirmu. Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku.

Sugunäärmed – östrogeenid – naiste sugutunnuste väljakujunemine
- testosteroon - soodustab seemnerakkude tootmist ja meeste sugutunnuste väljakujunemist
* Joodi puudumisel tekib kilpnäärme haigus struuma.
* Kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini, siis inimene põeb suhkrutõbe.
9. SIGIMISELUNDKOND
Ülesanne enda sarnaste järglaste saamine.
Viljastamine toimb munajuhas. Seemnerakud valmivad munandites.
MÕISTE:
Neoteenia – pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas.
Neuron – närvirakk