Moodullagi on laialt kasutatav kujunduslik ja funktsionaalne element nii eluruumides, avalikes asutustes kui büroodes. Lisaks oma laiale kujunduslikule funktsioonile annab moodullagi hea võimaluse parandada ruumi akustikat, võõra silma eest peita aluslae halvenenud seisukorda ning selles paiknevaid häirivaid detaile nagu torustik ja juhtmestik. Moodullagi on oma olemuselt metallkarkassile paigaldatav moodulplaatidest laesüsteem. Moodulplaatidest ripplagede väga laia kasutusala tagab plaatide kujunduse ning funktsionaalsuse mitmekesisus. Moodulplaate pakutakse alates lihtsakoelisest ühe või mitmevärvilisest mineraalvilla baasil plaadist kuni väga eripärase mustri ja funktsiooniga puitkiust, vineerist, metallist ning peeglist plaatideni. Moodulripplagi Moodulripplae plaat Kasutatud kirjandus www.knauf.ee www.gyproc.ee www.parmet.ee http://www.pinglagi.info/ http://ripplaed.com/ www.ripplaed.ee
tooted/teenused 5 Ehitustööd, Pole teada Rand & Tuulberg ehitusviimistlus, Revin Grupp kortermajade renoveerimine, Pole teada OÜ tootmishoonete ehitus, üldehitustööd, katusetööd FMB Invest sisetöid: ripplagede müük, ripplaed, Pole teada Grupp OÜ ripplagede paigaldus, põrandakatted, RESTOR AS ehitus, ehitusfirmad, kinnisvara, kinnisvara Pole teada arendus, kinnisvara müük, kinnisvara ost,
Kõige sagedamine võib leida hallitust just nendest kohtadest: 1. Köök ja vannituba – piirkond, kus on soe, niiske ja leidub toitaineid seente paljunemiseks; 2. Akende ümbrus, kapitagused, ülemised välisnurgad – seal, kus õhuniiskus kondenseerub kokkupuutel jahedate pindadega ja õhuliikumine on vähene; 3. Keldrid ja garaažid, kus on suur õhuniiskus; 4. Konstruktsioonid, kus on torustikke või lekkeid; 5. Ripplagede taga niisketes ruumides; 6. Kappides ja mööbli sokli piirkondades, kus on kõrge õhuniiskus. (Hoonete biokahjustused ja sisekliima, 2012) Kõige olulisemat osa mängib hallitusseente levikul niiskus. Kui õhuniiskuse protsent on üle 70, sobib see juba enamiku hallitusseente eoste kasvuks. Seevastu suhtelise niiskuse langemisel alla 30 protsendi. Paneelmajade viimasel korrusel on hallitusseente kolooniad
tellismüüri pragudes, ukse- ja aknaraamide ning teiste ehitiste Tehnilised isoleermaterjalid - mahutite, boilerite ja muude osade vahelistes ühendusvuukides tehniliste seadmete isoleerimiseks Spetsiaalsilikoonid - kokkupuutel joogiveega või toiduga, Akustilised plaadid - jäigad mineraalvilla plaadi, ühelt poolt peeglitega kokkupuutel/ liimimisel, akvaariumide juures, kõrge kaetud viimistluskihiga; peamiselt kasutatakse ripplagede temperatuurikindluse saavutamiseks, loodusliku kiviga tegemisel; hea helineelavusega PU-hermeetikud - paisumisvuukides (fassaadid, ehitised), pinnasevuukides käidavatel pindadel, kemikaalikindluse saavutamiseks (õli, bensiin) Lahustipõhised spetsiaalsilikoonid - kokkupuutel bituumeniga (näiteks bituumenkatus), märgade materjalide tihendamiseks (näiteks katus) Mullplastid Saamine - vaikude vahustamisel; sulatatud vaik küllastatakse
tatud hiljemalt 1.11.2010.a. Sanitaartehnika -WC-s ja vannitoas kasutame valge tooniga keraamikat, konkreetse valikuga on võimalik tutvuda hiljemalt 1.11.2010.a. Ühiskasutatavate ruumide põrandad -Trepikoja põrand kaetud keraamilise plaadiga -Tehnoruumide põrandad kaetud tolmuvaba kattega. Küte-ventilatsioon -Hoone on ühendatud tsentraalse keskküttesüsteemiga. -Ventilaatorid õhu väljatõmbamiseks paigaldatakse katusele, ripplagede taga asub helisummuti. Värske õhu juurdevool korteritesse tagatakse seintes olevate õhutusklappide kaudu. -Igal korteril on sooja- ja külmaveemõõturid, mis paiknevad ripplagede taga. Elektrivarustus ja nõrkvooluseadmed -TV, telefoni ja andmeside kaabeldus vastavalt projektile, liitumine teenusepakkujaga ei kuulu hinna sisse. -Lülitite ja pistikute sari Bushjäger Reflex SI valge või analoog. -Korterisse on paigaldatud valvesignalisatsiooni kaabeldus. Liikumisandurid ja keskseade
................................................15-16 2 Sissejuhatus Ripplagi on vahelae külge kinnitatud ,põranda ja vahelae vahel olev paigaldatud vahelagi,mille eesmärgiks on kas varjata midagi vahelaes olevat,nagu näiteks torustikku ,kaableid,rikutud lage jne.raipplagesi on palju erinevaid tüüpe ja neid valmistatakse paljudest erinevatest materjalidest,see oleneb sellest kuhu ripplagi tuleb ja mis on selle eesmärgiks.materjalidena kasutatakse ripplagede puhul enamasti kas metalli,puitu või kipsi. 3 Metall-ripplaed Restlaed Restlaed on sisekujundajale suurepärane võimalus peita lae alla jäävaid torusid, juhtmeid, lae konarusi. Sprinklerid, suitsudetektorid ja avariivalgustus toimivad kõik ka restlae taha peidetuna. Restlagi on väga dekoratiivne ning on suurepäraseks investeeringuks, millel on terve rida eeliseid teiste laetüüpidega võrreldes. Üks eelistest on akustika, heliisalatsiooni
35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon · Põranda lauad paksusega 28 mm · Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) · Puittala sammuga 600...900 mm, ristlõige sõltub sildest · Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga · Ehitupapp või ehituspaber · Hõre laudis 22x100 mm, sammuga 300 mm · 2 kihti kipsplaati (kinnitatud lae alla riputatul nt. metallist kübarprofiili abil) 36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded Otstarve · ruumi kohal paiknevate torustike, juhtmete jne varjamiseks · ruumi kõrguse vähendamiseks · õhumüra summutamiseks Nõuded · Valmistatakse pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne · Kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil 37. Nõuded põrandatele, happe- ja leelisekindlad põrandad Nõuded · Peab tõkestama sammu- ja õhumüra · Põrand peab olema niiskumise kindel
Kolmanda tüüpi põranda lahendusena on kasutatud peamiselt sama lahendust kui VL 11-2, mille peamiseks erinevuseks on hüdroisolatsioon. Betoonpõrandate tasasus peab olema klass B, kulutuskindluse klass 4 ja muud kvaliteeditingimused klass 30 (vt. Betonilattiat 2000 by45 BLY7 Tab. 1.1). 1.5. Ripplaed. Bürooruumidesse nähakse ette valdavalt moodulripplaed, mille külge on süvistatult paigaldatud luminofoorvalgustid. Ripplagede kinnituskonstruktsioon on metallist ning peab võimaldama ventilatsioonitorustike, juhtmete, püstikute paigutuse ripplae vahelisse alasse ja tagama hooldeks vajaliku juurdepääsu. 6 Ripplagede paigaldamine teha ViimistlusRYL 2000 78. osale vastavalt. Ripplagi paigaldatakse enamus hoones olevatesse ruumidesse, välja arvatud tehnilistesse ruumidesse. 1.6. Siseviimistlus
Puittala sammuga 600...900 mm, ristlõige sõltub sildest 7 Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga Ehitupapp või ehituspaber Hõre laudis 22x100 mm, sammuga 300 mm 2 kihti kipsplaati (kinnitatud lae alla riputatul nt. metallist kübarprofiili abil) 36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded Otstarve ruumi kohal paiknevate torustike, juhtmete jne varjamiseks ruumi kõrguse vähendamiseks õhumüra summutamiseks Nõuded Valmistatakse pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne Kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil 37. Nõuded põrandatele, happe- ja leelisekindlad põrandad Nõuded Peab tõkestama sammu- ja õhumüra Põrand peab olema niiskumise kindel
........................................................... 100 64. KATUSLAGEDE LIIGID JA PÕHIELEMENDID ..................................................................... 108 65. RUBEROIDKATUSED - ÜHE- JA KAHEKIHILISED SBS-KATTED......................................... 109 66. KATUSLAE KONSTRUKTIIVSED SÕLMED: RÄÄSTA JA PARAPETI LAHENDUSED. ............... 109 67. LÄBIVIIGUD JA DEFORMATSIOONIVUUGID LAMEKATUSTEL. .......................................... 112 68. RIPPLAGEDE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED .............................................................. 113 2 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: · otstarbekus ehk funktsionaalsus tagab hoone mugava ekspluateerimise. Loodusesse, keskkonda ehitatud hoone peab sobima, harmoneeruma ümbruskonnaga
75. Viimistlustööde enamesinevad vead ja nende põhjused. Vastus: tapeetide ja värvide luitumine, tapeetide lahtitulek nõrga liimi ja niiskuse tõttu, värvi koorumine seinakonstruktsiooni sattunud suure niiskuse tõttu, sisekrohvi pudenemine, krohvil olevate värvide kahjustused(koorumine mustumine, tolmu/hallituse tõttu), köögis ja vannitoas viimistlusplaatide lahtitulek(vähene nake, niiskus), plaatmaterjalide kõverdumine niiskuse tõttu, lagede kahjustus torustike läbijooksu tõttu, ripplagede lahtitulek. 75. Milliseid põhilisi värvimaterjale võite nimetada. 77. Ehitiste avariieelsed seisundid ja avariid (raudbetoon, teras, puit, vundamendid). Nende põhjused. 60 % toimub ehituse ajal - 40 % ekspluateerimise ajal. Lume ja selle koristusega seoses Materjali külmarabandus Konstruktsioonile lisaseadmete riputamine Terase korrosioon Mitteprojekteerikohaste avade tegemine Sidemete kõrvaldamine Vundamendi vajumine Metallic vananemine Korrosioon Kahjustused ekspluatatsioonis.....
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted ...
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraam...
399 MUUD B. EHITUSTEHNOLOOGILINE LIIGITUS EHITUSTÖÖLISTE ERIALADELE VASTAVALT 1. TASAND 010 MEHHANISEERITUD MULLATÖÖD 020 KÄSITSI MULLATÖÖD 030 PINNASE VEDU 040 TAGASITÄIDE 39 050 VAIATÖÖD 060 MONOLIITBETOONITÖÖD 070 RAUDBETOONELEMENTIDE MONTAAZ 080 TERASKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAZ 090 PUUTÖÖD 100 MÜÜRITÖÖD 110 PLEKKSEPATÖÖD 120 RIPPLAGEDE EHITAMINE 130 KROHVITÖÖD JNE 2. TASAND + EHITISE ELEMENDI TUNNUS VÕI + KASUTATAVA MATERJALI TUNNUS NÄITEKS: 091 PUITKARKASSI EHITAMINE 092 KATUSEROOVITUSE EHITAMINE 131 LIHTKROHVITÖÖ 132 TERRASIITKROHVITÖÖ VASTAVUSTABEL ARVUTIS ÜHIKHINDADE JA EHITUSTEHNOLOOGILISELT AGREGEERITUD KOONDTÖÖDE VAHEL VÕIMALDAKS AUTOMATISEERIDA TÖÖDE TÖÖMAHUKUSE ARVUTAMISE TÖÖLISTE ERIALADE JÄRGI: P - ( m2 või m3 või jm ) - TÖÖMAHT EELARVEST
kleeppüünised. Need koosnevad liimiga kaetud pappalusest. Keerulisemate püüniste juures kasutatakse putukate meelitamiseks valgust, erinevaid ekstrakte. Nt prussakate ligimeelitamiseks kasutatakse püünistes banaaniekstrakti., mille tilk pannakse liimipinna keskele. Oluline on püüniste õige asukoht: kindlasti tuleks need panna tulaetti, valamualustesse, küttekehade ligidusse, kappidesse. Putukad on väga head ronijad: püünised tuleb asetada ka kappide ülemistele riiulitele ja ripplagede peale. 17) võimalikud ohud kogudele Ohtusid klassifikatseeritakse väga erinevalt. Põhjuste järgi võib neid klassifitseerida looduslikeks ja inimtekkelisteks. Ohuallikate olemuse järgi eristatakse stiihilisi ohtusid, mis tulenevad mingist looduslikust jüust /inimvigadest ja ründeid. Riskiallikad jagatakse 4 gruppi: 1. Ohud väljaspoolt hoonet Ohtu teabeasutustele suurendab nende paiknemine
keeramata 21) Kontaktori mähise faasijuhi ühendus ühest jaoturist, N teisest 22) TN-süsteemi jaotur ja paigaldis ühendatakse tööle IT-süsteemis. 2. Eripaigaldised jm. 1) Turvatoiteahelate sõltumatus 2) Tsentraalse akusüsteemi puhul ei kasutata tulekindlat kaablit (FRHF) 3) Akulampide kontrollahel läbib lülitit 4) Dusiruumide 1. tsoonis 220 V valgustid, 2. tsoonis pistikupesad 5) Välistingimustes pistikupesad rikkevoolukaitseta 6) Ripplagede taga kaablite kinnitus. 3. Alajaamad 1) Alajaamade ukselukud 2) Ohutus trafode õlilekke korral 3) Trafode reviisid 4) Trafode rõhu ja temperatuurinäidikute nähtavus 5) Trafokambri tõkkepuu 6) Cu ja Al lattide omavaheline ühendus 4. Ohutustehnilised puudused 1) Kaitsevahendid 2) Kõrvalised esemed jaotlas 3) Teeninduskoridori laius jaoturite ees. 5. Dokumentatsioon 17 1) Pädevustunnistused, elektrifirma on registreerimata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
