Hoone osad (0)

Eesti põllumajandusülikool 
Maainseneri teaduskond 
Maaehituse instituut 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Hoone osad 
Loengukonspekt 
 
 
 
Koostanud Meeli Kams 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu 2002
Hoone osad                                                                                                                          EPMÜ 
 
 
 
 
 
Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine “Ehitusõpetus” 
omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete 
paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad 
Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut 
Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut  Kivikatused  Tallinn, 1994. 
Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust , hoonetele esitatavaid 
nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus 
põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju 
( eramu , suvila , saun , ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti 
ehitusteabe kataloogis ET-2 esitatud vundamentide , seinte, vahelagede, põrandate, katuste ja 
katuslagede tarinditega alates ET-2 0501 kuni ET-2 0506. 
 
 
 
 
Koostas:                                                       Meeli Kams      
2
Hoone osad                                                                                                                          EPMÜ 
SISUKORD 
 
SISUKORD....................................................................................................................................3 
SISSEJUHATUS............................................................................................................................4 
1. ALUSED ................................................................................................................................5 
2. VUNDAMENDID  ................................................................................................................. 7 
3. KANDEKONSTRUKTSIOONID . 
KARKASS ...................................................................12 
4. SEINAD ...............................................................................................................................19 
5. VAHESINAD.......................................................................................................................29 
6. VAHELAED  ........................................................................................................................31 
7. KATUS.................................................................................................................................34 
8. PÕRAND .............................................................................................................................43 
9. TREPP ..................................................................................................................................49 
10. AKNAD ...........................................................................................................................52 
11. UKSED.............................................................................................................................55 
 
 
 
Koostas:                                                       Meeli Kams      
3
Hoone osad                                                                                                                          EPMÜ 
 SISSEJUHATUS 
 
Hoone põhikonstruktsioonid võib jaotada kanda- ja piirdekonstruktsioonideks.  
 
Hoone osi, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal , kasulik koormus jne.) ja kannavad 
need üle kas pinnasele või alusele, nimetatakse hoone kandekonstruktsioonideks. 
Kandekonstruktsioonid on kas vertikaalsed (seinad, sambad, postid , vundamendid) või 
horisontaalsed ( paneelid ,  talad , fermid , laudised jne.). 
 
Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik 
sinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed , katused jne. 
 
Mõned hooneosad , näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka 
piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed on piirdekonstruktsiooniks. 
 
Hoone  vundamendiks  nimetatakse maa-aluseid konstruktsioone, millele toetuvad seinad või 
postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse 
tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni taldmikuks, maapinnast väljaulatuvat osa sokliks. 
 
Vahelagedeks nimetatakse horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks, 
võtavad vastu koormused inimestest, mööblist, seadmetest jne. Viimase korruse lage  
nimetatakse pööninguvahelaeks; keldrikorruse ja esimese korruse vahel on keldrivahelagi. 
Vahelae alumist pinda nimetatakse antud korruse laeks , pealmist pinda aga järmise korruse 
põrandaks. 
 
Katus  kaitseb hoonet  sademete eest. Sademete ärajuhtimiseks moodustatakse katused kas 
ühest, kahest või enamast kaldpinnast. Kasutatakse ka täiesti rõhtsaid katuseid. 
 
Pööning kujutab endast kütmata ruumi sooja pööningulae ja katuse ( sarikad , roov ja kate) vahel. 
Katuslae  korral puudub pööning – katus ühendatakse soojapidava laega. 
 
Seintesse ehitatakse akna- ja ukseavad. Nendesse paigaldatakse akna- ja ukseplokid, mis 
koosnevad koos aknaraamide või uksetiibadega. 
 
Hoone sisemus jaotatakse üksikuteks ruumideks  vaheseintega. 
Korruselt korrusele liikumiseks ehitatakse hoonetesse trepid ja  liftid . 
 
Koostas:                                                       Meeli Kams      
4
Hoone osad                                                                                                                          EPMÜ 
 
1.  ALUSED 
 
Looduslikud alused – pinnasekihid, mis võtavad vastu ehitiste koormuse. 
Pinnas koosneb skeletist (teradest) ja pooridest. 
Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas , 
täitepinnas). 
Ehitusalustele esitatavad nõuded: 
-  vajalik tugevus 
-  vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel) 
-  ei tohi külmumusel paisuda (vastasel korral  rajatakse vundament allapoole külmumispiiri – 
1,2 m) 
-  peab olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutav. 
 
Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. 
Oluline on vee hulk savipinnases, mille tõttu savi esineb looduses kõvana, plastsena või 
voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, kui vesi seisab süvendis, muutub pinnas 
vedelaks. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb 
asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist. Pärast vundamentide ehitamist 
tuleb vältida taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. 
Kobestatud savipinnased vajuvad aeglaselt, aastakümnete jooksul – nendega ei tohi täita 
pinnasele ehitatud põrandate aluseid, keldriseinte taguseid ja välisvõrkude kraavkaevikuid 
kohtades, mis jäävad teede ja platside alla – siin kasutatakse täiteks kruusa  või liiva. 
Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 – 0,3 m ning täiendavalt veel 
veega. 
Ligikaudne pinnase tugevuse määramine: 
-  inimese seistes kahel jalal pinnasele jääb jälg –   kandevõime