............................................................................................11 2 3. KATUSEKONSTRUKTSIOONIDE ARVUTUS [6]...........................................................12 3.1. Profiilplekki valimine....................................................................................................13 3.2. Roovi arvutus.................................................................................................................14 3.2.1. Koormus roovi peale...............................................................................................14 3.2.2. Roovi arvutused (kandepiirseisund)........................................................................14 3.2.3. Roovi arvutused (kasutuspiirseisund)..................................................................
objektil või rahatrahvi. Põhjalikult planeeritud ja asjatundlikult läbiviidud töötajate juhendamine ja väljaõpe võimaldab vältida valusaid õppetunde ning soodustab töö efektiivsuse parendamist ja kulude kokkuhoidu. Näiteks toon tööõnnetuse, mille põhjuseks oli töötaja puudulik juhendamine ja väljaõpe. Ehitusplatsil teostati ehitise fassaadile ava sisselõikamist elektrilise ketaslõikuri abil. Ülemise horistontaalse roovi eemaldamiseks lõigati kõigepealt läbi roovi vasakpoolne ots. Roovi parempoolse otsa läbilõikamise ajal seisis üks töötajatest vasakpoolses nurgas ja püüdis roovi horisontaalasendis hoida. Kui kaastöötaja lõikas lahti parempoolse roovi otsa, kaotas vasakul seisev töötaja tasakaalu ja kukkus 4 kg kaaluva läbilõigatud rooviga 7 m kõrguselt maapinnale. Kukkumise tulemuseks oli seljaajuvigastus ja lülisambamurd. Töötajale oli suuliselt selgitatud ohutusnõudeid, kuid konkreetse ehitusplatsi kohta koostatud
vajadust ja selle reguleerimise nõudeid. Registreeritud oli küll töötaja iseseisvale töötamisele lubamine, kuid see oli toimunud juba enne töötaja esmajuhendamist. Töötaja iseseisvale tööle lubanud tootmisjuht ei olnud veendunud, kas töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning oskab neid praktikas rakendada. Ehitusplatsil teostati ehitise fassaadile ava sisselõikamist elektrilise ketaslõikuri abil. Ülemise horisontaalse roovi eemaldamiseks lõigati kõigepealt läbi roovi vasakpoolne ots. Roovi parempoolse otsa läbilõikamise ajal seisis üks töötajatest vasakpoolses nurgas ja püüdis roovi horisontaalasendis hoida. Kui kaastöötaja lõikas lahti parempoolse roovi otsa, kaotas vasakul seisev töötaja aga ootamatult tasakaalu ja kukkus koos 4 kg kaaluva läbilõigatud rooviga 7 m kõrguselt maapinnale vastu äärekivisid. Kukkumise tulemused olid väga tõsised lülisambamurd ja seljaajuvigastused.
Praktikandi tegevus ettevõttes · Viimasel nädalal hakkasin viimistlema oma tööd ehk siis hakkasin pahteldama kipsplaatide liite kohtasid ja kruve peitma,hiljem lihvisin siledaks. · Uuele objektile minek ja seal tulid ka tunduvalt raskemad tööd.Mina aitasin meestel sarikad püsti tõsta ja kinnitada müürilatile ja hiljem pidin vedama järgmiseks nädalaks auto pealt maha ka aluskatte ja roovipaigaldus materjali · Aluskatte ja roovi paigaldamisel ma pidin laudu ülesse andma ja kilet vedamaja lõikama täpselt,kuna üleval polnud palju ruumis siis lauad olid kõik all ära laotud. · Tuulekasti laudade värvimimisel ja paigaldamisel, oli minu põhi tööks need lauad ära värvida ja vaadata et kõik oleks korralikult tehtud,ja hiljem aidata töömeestel need ülesse panna ja uuesti värvida. Kokkuvõtte · Ma arvan et sain seal olles tööga väga hästi hakkama
‘toast’; e-lõpuline diftong võib muutuda pikaks täishäälikuks, nt öölus ‘õelus, kurivaim’, öölnud ‘öelnud’, jögi : jöö ‘jõe’; nää ‘ma näen’, päävaga ‘päevaga’, süsi : söö. Tegijanimes on ainult saare keeles lühikeses tüves tekkinud lisasilp -bi-, nt [ära]viibija ‘viija’, aabijad ‘ajajad’. Laensõnade alguses ei armastata kaashäälikuühendeid, nt ruut ‘pruut’, robeline ‘krobeline’, rabistama ‘krabistama’, rabin, roovi ‘proovi’, lekid ‘plekid’. Kolme kaashääliku ühendist langeb sulghäälik nõrgas astmes välja: tansud tansind, krants : kransi, kõrsist ‘kõrtsist’. Kuid esineb ka vastupidist, häälduse hõlbustamiseks võidakse klusiil lisada, nt küündla ‘küünla’, kivisimpsi ‘kivisimsi’, suurdune ‘suurune’. Esineb kaashäälikute kadu, nt kaob v teatavate sõnade lõpust, nt lae ‘laev’, päe ‘päev’; n
sobib täpselt õhem serv. Sindelkatused tehakse enamasti kolmekihilised Peale paigaldust on soovitav paari kuu jooksul katus tõrvata. Katuselaastud lõigatakse pakkudest laastulõikamismasinaga. Laastude valmistamisel on tootlus suurem ja materjali kadu väiksem kui kimmide ja sindlite saagimisel, kuid vajalik on kvaliteetsem puit. Laastude paksus on 4-5 mm, laius 7-12 cm ja pikkus kuni 75 cm. Laastukatus tehakse 2-4 kihiline , vastavalt sellele valitakse ka roovi samm. Kige vastupidavam puuliik on kuusk, kuid see on ka kige okslikum, tehes laastulikamise keerukaks. Pilpaid - katuselaastu eelkäijaid - kisti vanasti käsitsi toore puupaku küljest spetsiaalsel tööpingil liimeistri abil. Seisnud puud leotati enne kiskumist mni nädal vees, et see muutuks sitkemaks. Katusepilpa paksus on keskmiselt 2-3 mm, laius 7-10 cm ja pikkus 45-50 cm. Pilbaskatuse paigaldamisphimte on sama, mis laastukatuse puhul.
asusin siis sõraga katuselt eterniit tahvleid eemaldama. Kuna katuse serva all oli traktor käruga siis proovisin eterniittahvleid suunata kärusse. Töö iseenesest lihtne ja ei võtnud kaua aega. Kui katus maas tuli hakata roovitust eemaldama selle jaoks kasutasin sõrga ja ka see ei võtnud kaua aega. Siis eemaldasin hoonelt mootorsaega sarikad ja lükkasin need katuselt alla veendudes, ohutuses. Järgmiseks läksin siis katuselt alla ja likvideerisin roovi ja eterniidid . Järgmistel päevadel lammutasin hoone lae mis oli laudadest. Saagisin siis laetalad alla ja viisin hoonest välja kus ma ladustasin nad ilusti ära. Hiljem tuli lammutada puidust trepp mis viis pööningule ja alumise korruse puitpõrand. Siis kaevasin põrandasse vee äravoolu ja sissevoolu kraavi . Siis pidin liivapadja tegema, mis oli tunduvalt raskem eelmistest ülessannestest , sest tuli sisse vedada umbes 50tonni liiva. See võttis mõne päeva aega
· põikjoonkoormus p p y = p cos 30 o = 3 cos 30 o = 2.59 2.6kN/m jagatakse komponentideks ; p z = p sin 30 = 3 sin 30 = 1.5kN/m o o keskpeatelgedele · põikjoonkoormused py ja pz tekitavad roovi ristlõigetes sisejõud: paindemomendid Mz ja My ning põikjõud Qy ja Qz kuna sarikate samm (roovi tugede vahekaugus) on roovi ristlõike joonmõõtmetega võrreldes suur, siis võib tugevusanalüüsis põikjõud jätta arvestamata; · roovide ohtlikud ristlõiked on sarikate vahekauguse pl 2
Alustage nurgast ja siirduge vasakult paremale. Aeg-ajalt kontrollige vesiloodiga laudade vertikaalsust. Lõpetage vooder umbes ühe sentimeetri kaugusel piirnevast seinast. Näide vertikaalvoodri sise- ja välisnurga detailidest. Näide voodrilaua kinnitamisest klambriga. Näide horisontaallaudise sisenurga detailidest. Uste- ja aknaavade juurest võetakse ettevaatlikult maha vanad piirdelauad ja paigaldatakse liistroovitis. Kui vooder on paigas, kaetakse nähtavad roovi küljed katteliistuga. Seejärel pannakse vanad katteliistud oma kohale tagasi. Lõpetage paneeli otsad umbes ühe sentimeetri kaugusel laest ja põrandast ning peitke pilu lae- ja põrandaliistudega. Tuulutataval voodril jäetakse põranda- ja katteliistud ära, see nõuab voodrilau- dade töötlemisel suurt täpsust. Poolvoodri ülaäärele võib kinnitada nurgaliistu see viimistleb lõpptulemuse. PINNAVIIMISTLUS
lammutada, asendada aluskonstruktsioonid uutega, soojustada ning vastavalt olukorrale panna puhastatud laudis tagasi või asendada see uue vanutatud originaali lähedase laudisega. Kui vana olemasolev katus läbi jooksnud ei ole, ei pea tavaliselt katusekonstruktsiooni välja vahetama, kui siis osaliselt, katusekate tuleb reeglina uus panna. Roovituse vahetuse vajadus sõltub juba katusekatte tüübist, näiteks vana laastukatuse roovi peale saab panna rookatust ja uue laastu, reeglina ei saa sinna panna aga kivi, samuti mitte plekki jne. Välisuksed ja aknad tehakse eritellimusel, siseuksi saab tavaliselt peale renoveerimist kasutada. Kuid nagu ikka selliste ehitiste puhul, on iga puit- ja palkmaja renoveerimine personaalne ja objekti põhine ning täpne tööde vajadus sõltub juba peale kohapealset ülevaatust. Kahjustuste vältimine tulevikus
katuse kalle on vähemalt 1:4, s.o. 25%. Katuste katmiseks kasutatakse plaate mõõtmetega: Plaadi liik Plaadi Plaadi Laine laius Kaal 95 paksus pikkus mm Mm Mm kg Harilik 5,5 875 920 11,0 Keskmine 5,8 1750 1130 25,0 Roovi samm harilikel plaatidel standardi kohaselt 750 mm Plaatidega katuse katmisel kasutatakse kolme katmisviisi: a) lõigatud nurkade meetodit, b) ülelainelist katmist c) malekorras katmist. Lainelised katteplaadid paigaldatakse puidust hõre-või tiheroovitusele. Alusehituse puitmaterjal peab olema õhukuiv ( niiskus 16-20%). Roovilattide ristlõige sõltub sarikate sammust: §sarikate vahe on väiksem kui 1m, siis kasutatakse peenprusse 50x50 mm
Vertikaalse voodri panemist alustatakse välisnurgast. Kui välisnurka ei ole, siis sisenurgast. Horisontaalvoodrit alustatakse nii, et sulundikeel jääb ülespoole. Alustage nurgast ja siirduge vasakult paremale. Aeg-ajalt kontrollige vesiloodiga laudade vertikaalsust. Lõpetage vooder umbes ühe sentimeetri kaugusel piirnevast seinast. Uste- ja aknaavade juurest võetakse ettevaatlikult maha vanad piirdelauad ja paigaldatakse liistroovitis. Kui vooder on paigas, kaetakse nähtavad roovi küljed katteliistuga. Seejärel pannakse vanad katteliistud oma kohale tagasi. Lõpetage paneeli otsad umbes ühe sentimeetri kaugusel laest ja põrandast ning peitke pilu lae- ja põrandaliistudega. Tuulutataval voodril jäetakse põranda- ja katteliistud ära, see nõuab voodrilaudade töötlemisel suurt täpsust. Poolvoodri ülaäärele võib kinnitada nurgaliistu see viimistleb lõpptulemuse. Pinnaviimistlus
läbituiskamist ja -tilkumist katusekatte ebatiheduse tõttu. aluskate tuleb viia rää räästa sta lõpuni. katuslagede puhul on aluskatte paigaldamine kohustuslik. 78 39 Kivikatus Roovid Sarika samm Roovi mõõt 1.2m 50x75mm 0.9m 50x50… 50x50…60mm 0.6m 100x25mm Roovide samm sõltub kivist ja katuse kaldest: väiksem kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu . 79 Kivide paigaldus ja kinnitus Räästa äästa kivirida, katuse kü
siis profiil saab paigutuda ainult seina tasandis. Sellega kaasnevate kinnitusjõudude suurus on khq, kus kordaja kh suurus sõltub profiili mõõtmete suhtest. Selle leidmist käsitleb standard EVS-EN 1993-1-3. Standardprofiilidele (näiteks Rannila Z-profiilidele) on kh väärtused ja profiilide muud omadused antud vastavates tabelites. Kui ainult üks Z-profiili vöö on kinnitatud, siis teine (vaba) vöö paigutub külgsuunas, mis kutsub seinas esile painde. Roovi arvutatakse I etapil, nagu oleksid mlemad vööd toetatud, seejärel rakendatatakse kinnitusjõuga võrdne, kuid vastassuunaline jõud roovi vabale vööle. Osa sellest jõust kandub profiili seina painde kaudu kinnitatud vööle. See jõud tekitab punkti a suhtes paindemomendi, mis tasakaalustatakse vertikaalkoormuse rakenduspunkti siirdest tekkiva momendiga. Vaba vöö külgpaigutusest ja seina paindest tulenevalt on ühe kinnitatud vööga
väljumisavadel 0,25% katuse pindalast. Tuulutuse normaalseks toimimiseks peab sisendi ja väljundi kõrguste vahe olema >1,5m Kivikatus Keraamilised katusekivid või betoonkatusekivid. Katuse minimaalne kalle on 1:4...3:1. Kivikatuste alla paigaldatakse aluskate, et vältida läbituiskamist ja tilkumist katusekatte ebatiheduse tõttu. Aluskate tuleb viia räästa lõpuni. Katuslagede puhul on aluskatte paigaldamine kohustuslik. Roovid: Sarika samm Roovi mõõt 1.2m 50x75mm 0.9m 50x50...60mm 0.6m 100x25mm Roovide samm sõltub kivist ja katusekaldest: väiksem kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu. 39 Katuse paigaldus Räästa kivirida, katuse küljed, hari, ülejäänud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid
annaabi.ee 
