omadustest. Iga betooni vaba mahumuutuse piiramine tekitab materjalisiseseid pingeid. Üsna tihti on märgata betoonkonstruktsioonides pragusid, mis on tingitud pingete kuhjumisest. Enneaegsed praod kipuvad kiirendama konstruktsiooni seisundi edasist halvenemist ja lõpuks vähendavad betooni tegelikku töövõimet. Seetõttu on äärmiselt oluline kontrollida sisepingete taset ning edasist pragunemist. Selleks rajatakse konstruktsiooni deformatsioonivuugid (nimetatakse ka temperatuurivuugid). Deformatsioonivuugid hoiavad ära kahjustused mis võivad tekkida liikumisel temperatuurivahede tõttu. Eesti esimesel tähelepanuväärsemal raudbetoonsillal (Kasari sild, valmis aastal 1904) deformatsioonivuuke teadmatusest ei jäetud. Ekspluatatsiooniaasta detsembris, kui temperatuur oli langenud -16° R, märgati sillal pragusid, millest suurim oli ligi 2 mm lai. Peagi teatati 8 mm
mahumuutused. Betoonmüüritise mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, betooni niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Deformatsioonivuugid Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid, kuid rikuvad seina välimuse. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Deformatsioonivuukide paiknemine Üheseid juhiseid deformatsioonivuukide rajamiseks ei saa anda. Iga ehitust tuleks vaadelda ja hinnata eraldi, et leida kohad, kuhu vuugid paigutada, ilma et
Vajumis ja temperatuurivuukide Ladumine Deformatsioonivuugid on ette nähtud vähendamaks kahjulike pragude teket seintes. Pragude peamised tekkimise põhjused on tingitud mahumuutustest seinas, mis omakorda on seotud materjali enda mahukahanemisega, temperatuuri kõikumisega ja niiskuse muutumisega. Deformatsioonivuugi asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija, kes leiab selleks kõige sobivama koha. Deformatsiioni vuuke tuleb teha siis kui : · Hoone pikkus on üle 10 m. · Sooja ja külma seina liitumisel · Erinevalt koormatud seinte ristumisel · Erinevatest materjalides seinte ristumise Kuna müüritis on deformatsioonivuukide kohalt katkestatud siis tuleb vuugid hoolikalt tihendada ja kaitsta ilmastiku kahujude mõjude eest. Tavaliselt siis soojustatakse villaga ja eestpoolt täidetakse elastse materjaliga N: silikoniga.
kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane vajumine põhjustab*ehitise pragunemist*üksikosade purunemist*ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitise ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu ( mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12 cm ) Kohtades, kus on ette näha ebaühtlast vajumist nähakse ette deformatsioonivuugid vajumisvuugid peavad läbima ka vundamenti Vajumisvuugid nähakse ette kohtadesse(joonis1.) kus surve pinnasele järsult muutub(joonis2.) kui hoone all on ebaühtlane pinnas. Vundamendi rajamissügavus sõltub: Pinnase külmumis sügavusest, Pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, Hooni koormusest, Vundamendi liigist, Ehitise kapitaalsusest, Keldrikorruse olemasolust Vundamendi alused
Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Fibo müüritis........................................................................................4,5 Piirangud,deformatsioonivuugid,viimistlus............................................5 Viimistlus(sise ja väliviimistlus).......................................................5,6,7 Kokkuvõte...............................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................9 Sissejuhatus: Seekordses referaadis räägime lähemalt fibo plokk müüritise ladumisest, selle
· Seina vuukimine · Põranda vuukimine · Soovitused! Seinte ja põrandate vuukimine Vuuke võib täita alles peale plaatimissegu täielikku kuivamist. Kuivamata niiskus, ebatasased vuugid ja tugevasti vettimavad plaadiservad imavad niiskust tihti ebaühtlaselt, mis võib mõjutada vuugisegu nakkumist ja põhjustada vuugi ebaühtlase värvi. Imavaid pindu niisutatakse enne vuukimist svammiga. Nurgad, seina/põranda liited ja deformatsioonivuugid täidetakse. Valmis segatud vuugimass kantakse kummiservaga pahtlilabida või vuugilabida abil täidetava vuugi suhtes diagonaalselt vuukidesse. Niipea kui vuugitäide tarduma hakkab, niiske vammiga üle siluda ja puhastada. Selleks, et vuugitäide paremini kivistuks, võib hiljem vuuki korduvalt niisutada. Vuugi täielik veekindlus mitte varem kui 2 nädala pärast
48 24 Kergbetoon talasillused Avad õõnesplokkidega tsementkividest seinte puhul võib sillata ka plokkide armeerimise ja täisbetoneerimise abil 49 Deformatsioonivuugid Hoone üksikute osade vahel esineb mitmesugustel põhjustel (temperatuur, niiskus, vajumid) vajumid) erinevaid deformatsioone. Vundamentide takistava mõju tõttu on need deformatsioonid hoone kõrguses erinevad ja võivad põhjustada tarindite purunemisi. Tuleb luua võimalused tarindide selliseks liikumiseks, mis muidu põhjustaks nende vigastusi. Näiteks kuna eri hooneosadel temperatuur ei muutu ühtlaselt, võib
............................................................................................11 Raudbetoonkarkassil välissein:..........................................................................................................12 Armeeritud seinad..............................................................................................................................13 Konstruktsioonielementidena töötavate seinaosade armeerimine......................................................14 Deformatsioonivuugid........................................................................................................................15 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine..............................................................................17 Ladumine..................................................................................................................................17 Armeerimine....................................................................................
materjalid peavad taluma lühiajalist niiskust, kohad: sein-seina ja sein-põranda nurgad, kahjustusi. ilma et nad seejuures deformeeruksid. Mater- toruläbiviigud jms. Hüdroisolatsioonimastiks jalide ning tarindite vahele tuleb tingimata jätta kantakse pintsli või rulliga 10 cm laiuselt nurga · Hüdroisolatsiooni ülespöörete ülaservad ja elastsed deformatsioonivuugid. Isoleeritav pind mõlemale küljele, mastiksisse asetatakse muud lõpud peavad olema teostatud nii, et peab olema kuiv, terve, sidus, stabiilne, tasa- armatuurriba. Kohe kantakse peale ka teine vesi ei saaks tungida nende kaudu ne, puhas ja tolmuvaba. Ebatasasused seinal kiht, nii et armatuurkangas oleks täielikult tarinditesse. ja põrandal tasandatakse selleks niiskesse kaetud ning läbi imbunud.
Läbiviigud on soovitav kavandada võimalikult kõrgele, ülalpool servevee piirkonnast. Pinnaseniiskuse ja mitteveesurvelise keskkonna puhul tehakse läbiviigule nurgaümardus. Pakskiht-bituumenkatte paksus min 3 mm ning ta peab ületama praokohta toru ja seina vahel. Enne pakskiht pealekandmist pind (ka toru) kruntida. Kui läbiviik on termilise koormusega (soojaveetorustik), siis on vajalik tihendada läbiviik spetsiaalse mansetiga. Hoones esinevad deformatsioonivuugid on vajalik katta spetsiaalse kautsuk-lindiga. Vuukida ülepahteldamine pole lubatud. Kautsuk-link kleebitakse aluspinnale elastse mineraalse isolatsioonivõõbaga, bituumen-pakskihtmaterjaliga või reaktsiooniliimiga. Kautsuk-lindile tehakse pakskiht- bituumeniga ülekate min 10 cm. Soklipiirkonnas tuleb ca 30 cm kõrguselt müüri kaitsta pritsvee eest. Soklil kasutada mineraalset isolatsioonivõõpa, millega tehakse vundamendi isolatsioonile 10 cm ülekate.
suuremale pinnale. Kontaktsurve põrandale on tavaliselt kuni 1N/mm². Kõige otstarbekam oleks see, kui projektis on antud tõstuki mark ja konkreetsed andmed (omakaal, kandevõime, max. kontaktsurve), juhul kui on teada, milline tõstuk hoonesse tuleb. Vuugid Vuugid on vältimatud konstruktsioonielemendid kõikides betoonpõrandates. Põrandate tegemisel esineb põhimõtteliselt kolme tüüpi vuuke: · Töövuugid, · mahu või temperatuurikahanemise deformatsioonivuugid, · plaadi paisumise deformatsioonivuugid. Kõikidel vuukidel peavad olema järgmised ühised omadused: · põrandapind mõlemal pool vuuki peab olema ühekõrgune, ei tohi tekkida "hammast", · vajadusel peab vuugikonstruktsioon tagama, et koormuse puhul ühelpool vuuki ei teki erinevaid plaadipoolte vajumisi, · vuugi servad ei tohi koormuse all murduda, · vuugi eradusjoon peab olema sirge ja puhas, · kõik vuugid peavad kindlustama plaadi liikumise vastavalt mahukahanemise suunale.
Soojustuse ning kandeseina vahele ei tohi jää jääda da õhuvahesid; Siseõhu niiskus võib talveperioodil kondenseeruda soojustuse ja krohvikihi vahele. Kui kogused on vä väikesed, kuivavad need vävälja; 11 Krohvitud mineraalvillast soojustus Tähelepanekud: Häirivaid pragusid krohvile ei teki, kui krohv saab liikuda, st. deformatsioonivuugid, aknapaled, kinnituskohad on projekteeritud ja teostatud õigesti. Temperatuurierinevuste tasandamiseks on soovitav kasutada heledaid krohvitoone; Krohvi niiskuse sisaldus pä pärast vihma on suur ja sellele järgnevate kü külmadega võivad tekkida kü külmakahjustused; Tarind on aldis mehhaanilistele koormustele ja kahjustuste parandamine ilma jä jälgi jä jätmata on vä
tellised tihedalt sängituskohale, moodustades ühtlasi põiksuunas kulgevad püstvuugid. Osaliselt tühjaks jäänud püstvuugid täidetakse mördi laotamisel järgmise kihi jaoks. Plastse mördi kasutamisel võib ka moodultelliseid paigaldada nihkladumise teel. Jäigema mördi korral laotakse moodultelliseid kelluga või asetatakse paigaldatava tellise otsale või küljele kelluga mörti püstvuugi moodustamiseks. (Müüritiste ladu- mine) 3. DEFORMATSIOON JA KORRASHOID 3.1. Deformatsioonivuugid- pragunemine Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumiste tõttu: temperatuuri kõikumine; niiskuse kõikumisest tulenev kokkutõmbumine ja laienemine; ehitusaegse niiskuse aurumine; tarindite koormiste vaheldumised; tarindite ja aluste liikumine. Lühikestes välis- ja siseseintes on need muutused tavaliselt vähesed ega põhjusta nähta- vaid kahjustusi. Pikkades katkematutes müüritud tarindites koguneb eelnimetatud
tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada: * mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, * eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, * vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus), * vuukide korralik täitmine müürimördiga, * tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), * deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), * korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), * ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2), * talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalatel temperatuuridel. 7 Kasutatud materjalid http://www.ap3.ee/
(katuseräästa õige laius, sokli kõrgus); Toorained segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal Vuukide korralik täitmine müürimördiga, liikuvate kahe kartongikihi vahele Tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi Kips kivistub rihmal liikudes niivõrd, et see võidakse lõigata vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), plaatideks Deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), Kipsplaadi koostises on kaaluliselt 93% kipsi, 6% kartongi Korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale ning 1% moodustavad hügroskoopiline niiskus, orgaanilised esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), pindaktiivsed ained ja tärklis PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID
Silikaattellis(Standard) 250x120x65 Silikaattellis(Moodul) 250x120x88 mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus), vuukide korralik täitmine müürimördiga, tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²), talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel. Töö teostamine Enne müüritööde algust ja ladumise ajal tuleb kaitsta kõiki ehitiseosi, mida müüritööde ajal
seadmetele. Pilaster - tema ülesnaded o müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja -fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuris seinapindade liigendamiseks. Kontrafoss e.tugipiilar - tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlvikanna kohal (gooti arhitektuur). Deformatsioonivuugid: 1. Temperatuurivuugid - temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks ''lõigatakse'' hoone katusest kuni vundamendi pealispinnani läbi temperatuurivuukidega. 2. vajumisvuugid - nende ülesandeks on vältida ebasoovitavate pragude tekkimist hooneosade vahel, mille puhul on oodata erinevate vajumiste. Vajumisvuugiga ''lõigatakse'' hoone täielikult läbi - katusest kuni ehitise aluseni.
seadmetele. Pilaster – tema ülesanded on müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja – fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks. Kontraforss e. tugipillar –tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlikanna kohal. Deformatsioonivuugid: 1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks „lõigatakse“ hoone katusest kuni vundamendi pealispinna läbi temperatuurivuukidega. 2) Vajumisevuugid – nende ülesandeks on vältida ebasoovitavate pragude tekkimist hooneosade vahel, mille puhul on oodatud erinevad vajumist.
· mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel. SILIKAATKIVIDE NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMINE Tootmisohje sertifikaat nr
olema tehtud lume- ja libedustõrje vastavalt teele kehtestatud seisunditaseme nõuetele. 45. Silla seisundinõuded (vähemalt 10) 1) kõnnitee peab olema eraldatud sõiduteest teekattemärgmistuse, äärekivide või piirdega; 2) piirde puudumisel peab silla algus olema tähistatud püstmärgistega, piirde algus tähispostidega või ohtlikust kohast teavitava liiklusmärgiga; 3) hüdroisolatsioon ja deformatsioonivuugid peavad olema vettpidavad; 4) sildehitise aluspinnal ei tohi esineda märgumisnähte; 5) silla tugiosad ei tohi olla deformeerunud ega metalltugiosad roostes ja värvkate peab olema terve; 6) betooni karboniseerumine ei tohi olla jõudnud armatuurini, armatuur ei tohi olla nähtav; 7) sammastel ei tohi esineda deformatsioone ja vajumisi, sammaste riiglid, istepadjad ja tiivad peavad olema puhtad; 8) sildeehitis tervikuna peab
takse avad tavaliselt raudbetoontalade- ga. Raudbetoontala valmistatakse alati tööjooniste kohaselt. Ava kohale tehak- se raketis, sellesse paigaldatakse sarrus ja raketis valatakse betooni täis. Raudbe- toontala peab toetuma ava põskedele nii pikalt, et taluks talale langevat sur- vejõudu, kuid mitte vähem kui 300 mm pikkuselt. Kui kasutatakse monteeritavat sillust, peab ehitusplatsil olema silluse paigaldamiseks sobiv tõsteseade. Deformatsioonivuugid 31. Müüritise mahukahanemise ja tempe- ratuurist tingitud paigutuste tõttu tuleb plokkseinte ja -lõõride maapealsetes osades teha deformatsioonivuugid sammuga 10...15 m ja maa-alustes osa- des sammuga kuni 20 m. Deformatsioo- nivuukide tiheduse kavandamisel tuleb arvestada müüritise võimalikku mahu- kahanemist ja temperatuuri paigutust. Vuukide viimistlemine 32. Plokkseinad laotakse nii, et vuugid on välispinnaga tasa
- Soojustamata katused - efektiivse välistuulutusega tagatakse, et katuse aluspinnal ei tekiks terindeid kahjustavat kondensvett, katusekattematerjali valikul tuleb arvestada aluse võimalikke suuri deformatsioonem tuleks eelitada vihmavee välist äravoolu Liited liitumisel püstpinnaga tuleb katusekate pöörata püstpinnale vähemalt 300mm ulatuses katuse pealispinnast, ustekohal võib ülespöörde kõrgus olla 150mm, mille kohal on plekk Deformatsioonivuugid kui katusekatte või aluskihi liikumised ületavad deformatsiooni suuruse, mida katusekate talub ilma kahjustusteta, tuleb katusekattes moodustada deformatsioonivuugid Läbiviigud läbiviikude ja katusekatte ühendused peavad tagama katuse veepidavuse ning vältima sajuvee pääsu katusekonstruktsiooni kogu katuse kasutusea jooksul, paigaldada eemale neeludest ja ei tohi olla liiga lähedal seintele (<1m) Kaldkatused
· vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel.
Plokkide pealispinda ei pea enam freesima uurdeid, armatuur mahub ära liimivuuki! Betoon-õõnesplokkidest seinad Nii välis- kui ka siseseinte ehitamiseks võib kasutada ka betoonist õõnesplokke ning fassaadikatte moodustamiseks fassaadikive, sealjuures plokkide ja kivide värvigamma on küllalt lai. Betoon-õõnesplokke on sobilik kasutada nii seinte kui ka vundamentide ehitamisel. Müüritise mahumuutustest tekkivate pingete leevendamiseks tuleb ette näha deformatsioonivuugid – armeerimata müüritises max vahekaugusega 6...7,5 m sõltuvalt konstruktsioonist. SUURPLOKKIDEST SEINAD Teemas käsitletavaid seinaelemente hetkel Eestis ei toodeta. Eestis ehitati suurplokkidest kuni 4korruselisi hooneid. Nende kasutamine võib ette tulla vaid vanade tagavarade kasutamise korral. Suurplokke toodeti kahest materjalist: gaaskukeroonist ja gaassilikaltsiidist. Mõlemat materjali loetakse gaasbetooniks
Aluspind peab olema puhas ja ühtlase niiskusega Aknad, uksed ja plekkdetailid kaetakse kinni Krohvimistööd projekteeritakse nii, et pinnad jaotuvad väiksemateks osadeks ja neid on võimalik töödelda ühes jaos. Lõikude kõrguse määrab tellingu lavade vaheline kõrgus. Töö vuugid planeeritakse enne tööde algust Erinevatest materjalidest aluspindade liitekohale jäetakse läbilõigatud vuugid või kaetakse armeervõrguga Deformatsioonivuugid lõigatakse alati lahti Segu valmistatakse vastavalt tootja juhisele ja segamiseks kasutatakse segistit või visplit Kasutatav vesi peab olema puhas ning temperatuuriga kuni 50 kraadi Hingamisteede kaitseks kasutada tolmumaski Krohvimise tehnoloogia Enne krohvimise algust peavad aluspinnad ja ruumid olema krohvimiseks ette valmistatud, puhastatud, karestatud, niisutatud, looditud ja mittekrohvitavad pinnad kaitstud määrdumise eest.
mördiks, plastvaibaks ning võõbana pealekantavateks. Viimaseid on kõige lihtsam kasutada. NIISKUSTÕKE NING HÜDROISOLATSIOON RUUMIDES Levinumad aluspinnamaterjalid on betoon, tellis, silikaat, kergbetoon-, kergkruusa-, gaasbetoonplokk, kipskartongplaat ja puit. Üldine nõue: niisketes ruumides kasutatavad materjalid peavad taluma lühiajalist niiskust, ilma et nad seejuures deformeeruksid. Materjalide ning tarindite vahele tuleb tingimata jätta elastsed deformatsioonivuugid. Isoleeritav pind peab olema kuiv, terve, sidus, stabiilne, tasane, puhas ja tolmuvaba. Ebatasasused seinal ja põrandal tasandatakse selleks niiskesse ruumi sobivate tasandussegudega, mustus eemaldatakse. Põrandad peavad olema vee äravooluks piisava kaldega (1:80, trapi juures 1:50). Eeltöötlus Kogu niiskustundlik aluspind krunditakse. Selleks sobib niiskustõke, mida on tootja juhendi järgi veega lahjendatud. Müügil on mitme tunnustatud tootja
plekiga või muu ilmastikukindla materjaliga. Uste kohal võib ülespöö lespöörde rde kõrgust vä vähendada kuni 150mm katuse pinnast ja katusekatte võib lõpetada lälävepleki all. Kolmnurkliistu nurgas. 70 35 Deformatsioonivuugid Kui katusekatte või aluskihi liikumised ületavad deformatsiooni suuruse, mida katusekate talub ilma kahjustusteta, tuleb katusekattes moodustada deformatsioonivuugid. Kandekonstruktsiooni deformatsioonivuukide kohal tuleb need teha nii aluses kui ka katusekattes. Deformatsioonivuukide kohas tuleb pingete vähendamiseks kasutada katusekattes liikumist võimaldavat aluskihti, spetsiaalseid vuugiprofiile või
.............................................................. 97 63. PLEKK-KATUSTE KAVANDAMINE JA EHITAMINE. ........................................................... 100 64. KATUSLAGEDE LIIGID JA PÕHIELEMENDID ..................................................................... 108 65. RUBEROIDKATUSED - ÜHE- JA KAHEKIHILISED SBS-KATTED......................................... 109 66. KATUSLAE KONSTRUKTIIVSED SÕLMED: RÄÄSTA JA PARAPETI LAHENDUSED. ............... 109 67. LÄBIVIIGUD JA DEFORMATSIOONIVUUGID LAMEKATUSTEL. .......................................... 112 68. RIPPLAGEDE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED .............................................................. 113 2 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: · otstarbekus ehk funktsionaalsus tagab hoone mugava ekspluateerimise.
terasprofiile). Skeem 9.8 puhul P 100 kN kasutatakse Skeem 9.18 Raudbetoonsillus on tavaline jaotuselementi (toetuspatja). raudbetoontala, üldjuhul Talade (silluste) toetamine 25. Hoonete konstruktiivsed lihttala. Arvutuslikult ei ole seinale: Talade ja silluste elemendid ja sõlmed: vahet raudbetoonsilluse ja toetamine seinale toimub deformatsioonivuugid armeeritud kivisilluse vahel. tavaliselt 2...3 cm paksuse (temperatuurile, Koormus sillustalale sõltub mördikihi abil. Tala asetatakse vundamentide ebaühtlasele müüritise kõrgusest tala peal värskelt laotud müürile (kui vajumisele.Hoone üksikute koormuse rakendusjoone ja müüritise tugevus värske osade vahel esineb tala pealispinna vahel
1. mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites; 2. eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga; 3. nii palju kui võimalik vältida vee sattumist müüritisele (katuse räästa õige laius, sokli kõrgus); 4. täita vuugid korralikult müürimördiga; 5. tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avadepealsetes kiviridades); 6. teha deformatsioonivuugid (vähemalt 10 m sammuga); 7. kasutada korrosioonikaitsega armatuurvõrku (vähemalt esimese rea peal ja viimase all ning avade all ja peal); 8. ankurdada müüritis põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m2); 9. talvisel müüritöödel tuleb järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju, et tagada mördi kivistumist madalatel temperatuuridel. Tsemendi tootmine
projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada: · mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalatel temperatuuridel. 13 5. Kasutatud kirjandus.
projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada: · mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalatel temperatuuridel. 19 20 Kasutatud kirjandus: 1. http://oftp.ttrk
diafragma karkassi auku täitev konstruktsioon kas müüritis või raudbetoonelement, mis töötab omas pinnas. Diafragma töö on seotud alati ka nihketugevuse loomisega vastavas kohas. Põikseina puhul peab olema tagatud nihketugevus igas tema lõikes, samuti nihketugevus ristuvate seinte joonel. Diafragma nihketugevust kontrollitakse avaldisega kus lc on ristlõike surutud osa pikkus. 33. Hoonete konstruktiivsed elemendid ja sõlmed (vasta järgmistele punktidele)- deformatsioonivuugid (temperatuurile, vundamentide ebaühtlasele vajumisele) Deformatsioonivuugid Hoone üksikute osade vahel esineb mitmesugustel põhjustel erinevaid deformatsioone. Kõik hooned deformeeruvad temperatuuri mõjul. Vundamentide takistava mõju tõttu on need deformatsioonid hoone kõrguses erinevad ja võivad põhjustada konstruktsioonide purunemisi. Skeem Temperatuuri mõju hoonele Olenevalt hoone konstruktsioonist võib määrata ligikaudse hoone pikkuse l,
· mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), 20 · deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseksmadalatel temperatuuridel. 21 Kasutatud kirjandus: 1. http://www.paulk.pri.ee/1/tty/ehmat/Raado-EMP3500_2006_I.pdf 2
puhastatud; 10) raudteeülesõidukohal peab olema tehtud lume- ja libedustõrje vastavalt teele kehtestatud seisunditaseme nõuetele. 302. Silla seisundinõuded (vähemalt 10) 1) kõnnitee peab olema eraldatud sõiduteest teekattemärgmistuse, äärekivide või piirdega; 2) piirde puudumisel peab silla algus olema tähistatud püstmärgistega, piirde algus tähispostidega või ohtlikust kohast teavitava liiklusmärgiga; 3) hüdroisolatsioon ja deformatsioonivuugid peavad olema vettpidavad; 4) sildehitise aluspinnal ei tohi esineda märgumisnähte; 5) silla tugiosad ei tohi olla deformeerunud ega metalltugiosad roostes ja värvkate peab olema terve; 6) betooni karboniseerumine ei tohi olla jõudnud armatuurini, armatuur ei tohi olla nähtav; 7) sammastel ei tohi esineda deformatsioone ja vajumisi, sammaste riiglid, istepadjad ja tiivad peavad olema puhtad; 8) sildeehitis tervikuna peab olema defektideta, ei tohi esineda
seadmetele. Pilaster – tema ülesanded on müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja – fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks. Kontraforss e. tugipillar –tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlikanna kohal. Deformatsioonivuugid: 1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks „lõigatakse“ hoone katusest kuni vundamendi pealispinna läbi temperatuurivuukidega. 2) Vajumisevuugid – nende ülesandeks on vältida ebasoovitavate pragude tekkimist hooneosade vahel, mille puhul on oodatud erinevad vajumist.
Aluspind peab olema puhas ja ühtlase niiskusega. Aknad, uksed ja plekkdetailid kaetakse kinni. Krohvimistööd projekteeritakse nii, et pinnad jaotuvad väiksemateks osadeks ja neid on võimalik töödelda ühes jaos. Lõikude kõrguse määrab tellingu lavade vaheline kõrgus. Töö vuugid planeeritakse enne tööde algust. Erinevatest materjalidest aluspindade liitekohale jäetakse läbilõigatud vuugid või kaetakse armeervõrguga. Deformatsioonivuugid lõigatakse alati lahti. Segu valmistatakse vastavalt tootja juhisele ja segamiseks kasutatakse segistit või visplit. Kasutatav vesi peab olema puhas ning temperatuuriga kuni 50 kraadi. Hingamisteede kaitseks kasutada tolmumaski. *Kasutusotstarve ja kvaliteedi klassid Mördid on plastsed, veehoidvad, tugevad ja nakkuvad. Mört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspid mördist liialt vett välja ei imeks.
annaabi.ee 
