Muutke teksti laade Muutke teksti laade Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele. Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm. Silluste ladumist alustatakse kandadest ja lõpetatakse keskel lukukivi kohalepanekuga.Kiil ja kaarsilluste kõrgus võib olla 1, 1½ või 2 kivi.Kiil ja kaarsilluste lubatav sille sõltub mördi margist ja kaare kõrgusest. Lubatavad maksimaalsed silded on allpool tabelis: Kiil ja kaarsilluste maksimaalsed lubatavad silded meetrites Kaar kõrgusega f : l Mördi Mark Kihtsillus Kiilsillus 1: 8...12 1: 5...6 50..
Kannakivi ei tohi toetuda põhimüüritisele. IV KIILSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Et sillusepealne vuuk ei jääks hambuline lõikame telliseotsa pisut kaldu. Laotame telliseküljele mördikihi ja laome paika. Et tellis tegasi ei langeks, asetame tema serva alla kivikillu. Edasi paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast enam-vähem võrdselt. Viimasena paigaldame lukukivi NB! Kiilsilluseid hoitakse raketisel vähemalt üks nädal. Talvel laotud sillustel hoitakse raketis all kuni nende ülessulamiseni ja kivistumiseni. Kaarsilluse ladumine I RAKETISE VALMISTAMINE Vastavalt etteantud silluse raadiusele valmistame tugikaared, millele kinnitame vineeri. Paigaldame raketise tugipostidele, toed omakorda puitkiiludele, et pärast silluse kivinemist saaks raketist tervelt alla lasta ja vajadusel korduvalt kasutada. II KAARSILLUSE LADUMINE
picture picture Kaarsillus. Click Click icon icon to add to add picture picture Kiilsillus. Teooria. Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele. Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm. Silluste ladumist alustatakse kandadest ja lõpetatakse keskel lukukivi kohalepanekuga. Kiil- ja kaarsilluste kõrgus võib olla 1, 1½ või 2 kivi.
purskkaevud, puukraanid pärinevad siit). Pont du Gard plussiks oli, et ta varustas linna veega, ta oli suur kanal. Miinuseks oli see, et põuaga ta kuivas ära ning oli taudidele ja epideemiatele avatud. Suured kaared iseloomustavad Pont du Gardi. Kaare ladumine pärineb mesopotaamlastelt. Hakati laduma mõlemale poole telliskividest rida, tehti puitkonstruktsioon, mis hoidis kaart koos. Laoti kaar ja kaare võti oli trapetsi kujuline lukukivi. Kui segu oli kivistanund eemaldati puitkonstruktsioon. Lukukivi eemaldades kukub kaar kokku. Colosseum on Rooma keisrite teater. Ringikujuline teatrihoone, keskel areen, kus toimusid ka merelahingud ja gladiaatorite võitlused. Seal oli 12h üritused, mida toidlustas riik, et tõsta keisri populaarsust, sest muidu oleks armee ta välja vahetanud.Colosseum on keeruline insener tehnilise süsteemiga ehitis. Tema keskne südamik oli valatud rooma betoonist, see omakorda ümbritsetud
Enamik dekoori motiive pärineb rokokoostiilist, kuid ka juugendi mõjutused on ilmsed. [7,4,8] Mansardilikku katust ääristab lai räästakarniis, seinad on kaunistatud ja liigendatud pilastrite ja liseenidega, nende vahel stukkfestoone ja girlande. Näeme kipsvanikuid, mitmeid roosornamente ja põimuvaid akuntuselehti. Rõdusid toetavad maskaroonkonsoolid ning aknaid ümbritsevad laiad krohviäärised, mis sisaldavad endas ka dekoratiivset lukukivi. Kohandatuna kooli tarbeks, on sisemust tugevasti muudetud. Säilinud on juugendvormides kahhelkaminad, lakitud seinauksed ja seinakapid. Hoonel on 20. sajandi alguse arhitektuurile ainuomane klaasist laega trepikoda. Majas leidub endisaegseid liftikappe ja keskkütteradiaatoreid. [7,8] Siseplaneering on ebasümmeetriline, kuid mõlemal korrusel on ka suurem koridor.
krüpt antiigis maa-alune koobaskäik, võlvruum, varakristlikes katakombides hauakamber lacus avalik veevõtukoht lapis niger (lad.k. 'must kivi') must marmorplaat Forum Romanum'il, millega oli kaetud muistne rajatis (arvat. haud) lararium kodualtar latifundia suurfarm vilja, veini või oliiviõli tootmiseks lectus voodi või kõrge kusett, selle ees jalapink (scabellum) ludi (lad. k 'mängud'), igasugune rahvale pakutud meelelahutus, ka gladiaatorite võitlus lukukivi kahte kaarepoolt ühendav kivi, sageli kaunistatud, eenduv vm eriliselt välja toodud lupanarium - lõbumaja lähtekivi kummagi kaarepoole alumises servas (lähtetasandil) asuv kivi macellum ümara põhiplaaniga kaetud turg ümber keskse väljaku, peamiselt toidukaupadele (juur- ja puuviljad) maeniana puitrõdu üürimaja ülemisel korrusel mansus teeäärne võõrastemaja reisijatele media cavea keskmine pingiridade tsoon caveas
Viljandi 7 on sarnane eelmisega, ent kelpkatusega. Trepikoja kohal termaken. Maja tervikuna on aga palju kevemas seisukorras laguneva fassaadi ka eterniitkatusega. Viljandi 11 on ebasümmeetrilise põhiplaaniga hoone, millele on hiljem juurde ehitatud vasak tiib trepikojaga matkides paremat tiiba. Juurdeehituse käigus on kaotatud katuselt ka termakna motiivid vintskapide kohalt. Hoonet kaunistavad kvaader nurgaketid, petikaknad külgedel ja räästakarniisid. Uste ümber talakaarsegmendistik lukukivi motiiviga. Hoone on värvitud roosakat tooni punase eterniitkatusega. Samal perioodil hakati rajama ka linna pärnaalleesid paralleelselt hekkide ja iluaedade projektiga. Täna ääristavad Viljandi tänavat hooldatud puud, mis lisavad ärihoonetele isikupära. [1] Joonis . Türi ärihooned. Välja, L. 2009 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ajalugu. [WWW] http://www.turism.tyri.ee/index.php?page=75& 26.11.12 2. Alatskivi loss. [WWW ] http://www.alatskiviloss.ee/est/loss/ 23.11.2012 3
Horisontaallaud, millele laome kiilsilluse valmistame servatud lauast 40x120 mm. Horisontaallaua toetame tugipostidele umbes sammuga 800 mm. Raketise jätame vahepostide müüritisest 10 mm võrra madalamale. joonis 1 Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele. Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm. Silluste ladumist alustatakse kandadest ja lõpetatakse keskel lukukivi kohalepanekuga. Kiil- ja kaarsilluste kõrgus võib olla 1, 1½ või 2 kivi. Kiil- ja kaarsilluste lubatav sille sõltub mördi margist ja kaare kõrgusest. Lubatavad maksimaalsed silded on allpool tabelis: Kiil- ja kaarsilluste maksimaalsed lubatavad silded meetrites. Mördi mark Kaar kõrgusega f : l Kihtsillus Kiilsillus 1 : 8...12 1 : 5...6 50..
Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil. Kiilsillustes paiknevad kivid ava kohal püstasendis, kiilukujuliste vuukidega. Silluses on alati paaritu arv kive. Ladumise alustamiseks tuleb eelnevalt määratleda silluse tsenter. Tsenter asub silluse sümmetriateljel ning asub sillusest allpool 1,5 silluse laiust(joon.3.7 d).Ladumist alustatakse silluse otstest – nn. kannakividest ja lõpetatakse keskmise nn. lukukivi paigaldamisega. Max. lubatav ava 2 m. Kaarsillusega võib sillata ükskõik kui suuri avasid nii kandvais kui ka mittekandvais seintes. Minimaalseks silluse kõrguseks on 250 mm ja kuni 2 m laiuste avade korral on kaare raadiuse ( R ) ja ava laiuse ( B ) suhe 1:1,5. Alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm ja kaare raadiuse ning ava laiuse minimaalne suhe on ette antud normidega. VÄIKEPLOKKSEINAD
rinnatisega terrass, millelt laskub trepp jõele. Terrassi kohal teisel korrusel kolme akna laiuselt rõdu. Võrreldavat dekooriküllust ei leidu ühelgi tolleaegsl Eesti mõisamajal rääkimata selle kõrgetasemelisest teostusest. Mansardilikku katust ääristab lai räästakarniis, seinad on liigendatud pilastrite ja liseenidega, nende vahel stukkfestoone ja girlande. Rõdusid toetavad maskaroonkonsoolid ning aknaid ümbritsevad laiad krohviäärised, mis sisaldavad endas ka dekoratiivset lukukivi. Siseplaneering on ebasümmeetriline, kuid mõlemal korrusel on ka suurem koridor. Suuremad ruumid on pikk vestibüül ning akendega põhjafassaadile avanev saal. Siseruumide värvilahendused on taastatud originaali järgi, kusjuures päästetud on ka paksu värvikihi alt välja tulnud meandritüüpi ornamentikat. [23] Joonis 3.3 Laupa mõis 9 KLASSITSISM 17.- 18
28 on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega. Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil. Kiilsillustes paiknevad kivid ava kohal püstasendis, kiilukujuliste vuukidega. Silluses on alati paaritu arv kive. Ladumist alustatakse silluse otstest nn kannakividest ja lõpetatakse keskmise nn lukukivi paigaldamisega. Max lubatav ava 2 m. Kaarsillusega võib sillata ükskõik kui suuri avasid nii kandvais kui ka mittekandvais seintes. Minimaalseks silluse kõrguseks on 250 mm, alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm. Joonis 3.7. Võlv- ja talasillused: a kiilsilluse eestvaade, b võlvsilluse lõige, c kiilsillusena laotud esiküljega
annaabi.ee 
