Ehitus (1)

1. Hoonete liigid
a)tsiviilehitised
b)tööstushooned
c) loomapidamise hooned
2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga
Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat.
3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel
Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm.
4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine .
Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool.
Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm. Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid. Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigutatud soojustus.

Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides.
Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool.
Aurutihedad materjalid: plekk , kivi, klaas, plastik. Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem. Klaas ja plekk on täiesti aurutihedad. Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga .
Tuule takistamiseks ei piisa ainult soojustusest, vaid tuleb kasutada ka tuuletõket.

Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon .
Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuust laudadega. Okaspuidust tehtud vooderdis hakkab vaiku välja ajama . Soovitav on sauna leili- ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud stannioli, foolium või fooliumiga kaetud klaasvillast plaatide ja laudvooderdise vahele jätta 2 ...3cm tuulutusvahe, mis moodustatakse liistude abil nii laes kui seintes. Tuulutusvahe vahetult vooderdise all väldib kondensniiskuse mõju laudisele ja aitab kaasa sauna kiiremale soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast.
Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena.

Õhumüra isoleerimine .
Nüüdisaegsele laele annab õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi kahekordne kipsplaat. Õhumüra summutamiseks kasutatakse ka ripplage, mis tehakse harilikult pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne ja kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. Puitvahelaele ehitatud põranda õhumürapidavust saab suurendada raske täidise kasutamisega (liiv, räbu, savi, liiv-savi betoon ), niipalju kui puittalade kandevõime seda lubab.
Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid .

Löögimüra isoleerimine, "ujuvad" põrandad.
Löögimüra isoleerimine – kummikiht põrandale
Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu vaheldumine ) panevad konstruktsiooni vibreerima. Löögimüra puhul tekitavad vibratsiooni konstruktsioonile suunatud löögid.
Löögimüra isolatsioonile avaldab mõju konstruktsiooni jäikus. Suur jäikus on kasulik, õhukesed kivikonstruktsioonid on ebasobivad ja nende isoleeritavust saab parandada helisid summutava mitmekihilise plaatkonstruktsiooni abil. Isoleeritavust saab parandada kahekordse konstruktsiooni või ujuvpõrandaga, kahekordse spetsiaaltalastikuga või vetruvalt riputatud laega .
Ujuvpõrandad
Kasutatakse löögimüra isoleerimiseks. Parimaid tulemusi annab selle ujuva põrandakonstruktsiooni kasutamine, mille puhul betoonist õõnes- või monoliitplaadi peal on elastne kiht ja pindmiseks ujuvplaadiks on betoonplaat või plaatkonstruktsioon. Ujuv pinnakonstruktsioon tuleb kõigist külgnevatest konstruktsioonidest eraldada.
9. Külma ja vee mõju savipinnasest vundamendi alusele?
Oluline on vee hulk savipinnases, savipinnas esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, küllastuvad veega ja muutuvad vedelaks. Vältida tuleb taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Savi pinnasega kohas tuleb eemaldada see osa savikihist, mis on saanud vigastada ehk kobestunud osa, see osa tuleb välja võtta ja asendada kruusaga. Saviga ei tohi tagasitäidet teha.

Kuidas määratakse hoone vundamendi talla laius?
Määratakse vastavalt sellele mitmekordne ehitis sinna rajatakse, ehitise korruste arvust.

Vundamendi pealispinna kõrgus maapinnast ja I korruse põrandast?
Vundamendi kõrgus maapinnast vähemalt 300mm, põranda kõrgus vundamendist 500 mm.
12. Hoone sokli soojustamine keldriga ja keldrita hoones , sokli väliskihi soovitatavad materjalid?
Keldriga hoones tuleb kelder väljastpoolt soojustada. Keldrita hoonel tuleks väljaulatuv osa soojustada väljastpoolt. Kasutada tuleks vahtpolüsterooli.
13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi.
Veetoru läheb tavaliselt vundamendi alt. Kanalisatsioonitoru, mis pannakse suurema toru sisse, viiakse läbi vundamendi.
Veetorustik peab olema 0,5 m allpool pinnase külmumissügavust, seega ~ 1,5 m sügavusel.
14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon.
Niiskuse pääs vundamendist seintesse tuleb tõkestada hüdroisolatsiooniga. Selleks tehakse vundamendi pealispinnale 2 cm paksune tsementmördikiht ja sellele kleebitakse bituumenmastiksi abil paar kihti mittemädanevat veetihedat materjali – tõrvapappi või hüdroisooli. Hüdroisolatsiooniks kõlbavad ka plastikaatkilematerjalid. Väga hea isolatsioonimaterjal on stanniol.
Keldri välisseinad kaetakse alati bituumenvõõbaga, mis väldib seinte niiskumise pinnasesse valgunud sademevee mõjul. Selleks et bituumenvõõp betoon- või kivipinnaga nakkuks, tuleb pind kõigepealt tsementkrohviga siluda ja seejärel kruntida bituumeni lahusega petroolis.
15. Maakivist lint- ja postvundamentide minimaalne paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis.
Maakivist vundamendi minimaalne paksus on 500 mm.
Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. (kivikbetoonist postvundamendi min. paksus 400x400 mm)
16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve.
Ebaühtlase koormuse, samuti ebaühtlase või nõrgavõitu pinnase puhul võib betoonvundamendi pragunemise vältimiseks sarrustada e. armeerida. Selleks pannakse vundamendi ülemisse ja alumisse serva pidevalt ümber perimeetri paar-kolm 12-16 mm jämedust terasvarrast.
17. Välisseinad peavad olema:
- tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel
- piisavalt helipidavad
- võimalikult odavad, kerged ja loodussõbralikust materjalist
- seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile
-seinte soojapidavus , aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele, vältida tuleb nn. külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms.
18. Mansardkorrusega elamul on gaasbetoonist väikeplokkidest (nn Narva plokkidest) kandeseinte paksus 300 mm. Silbeti gaasbetoonplokkidest kandeseinad on paksusega 250 mm.
Kasutades suuresildelisi paneele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone laiuses on vaba.
19. Külmasilla vältimiseks panna vähemalt 50 mm vahtpolüsterooni.
20. Palkseinad vajuvad 9 -10 cm, umbes 3% kõrgusest. Rõhtpalkmajade ukse ja aknaavade tegemisel tuleb arvestada, et tooretest palkidest sein vajub kõrguse iga meetri kohta kuni 3 cm, vertikaalsed elemendid aga ainult paar millimeetrit. Sellepärast tuleb rõhtpalkmaja kõigi püstsuunaliste puitelementide paigaldamisel jätta vajumispilud, s.t. anda rõhtelementidele võimalus vabalt vajuda.
25. Kuidas ühendatakse hoone raudbetoonkarkassi elemente omavahel, karkassi postide mõõdud ja samm: a) ühendus: karkassi sees on metallist armatuur , mille osad ulatuvad karkassiühenduskohtades betoonist välja (väljaulatuvaks osaks võib olla nii raudvardad kui metallplaat), elementide raudosad keevitatakse omavahel ja elementide vahelised õhuvahed ja keevis betoneeritakse, et see ei roostetaks. ühenduselemendiks võivad olla ka poldid . b) sammaste piki- ja põiksammuks 6x6m,6x9 või 3x6m ja postide peal talad, kui suurem vahe näit 12m siis talade asemel vermid. sammaste põiklõige 30x30 või 40x40cm.
26. minimaalsed tellisposti ja eraldiseisva puitposti mõõdud: puitpost min. 10x10cm see kannab 10t. Ja üksik tellispost(ilma armatuurita) 38x38cm.
27. Raudbetoonpaneelide ankurdamine seintega ja omavahel: Kandvate piki ja põikseintega hoonetel toetuvad paneelid kõigile neljale servale.a) Ühendus seintega: paneeli külje pealt lüüakse kogu paneeli pikkuses augud kuhu pistetakse raudvardad/poldid, mis siis paneeli kohale asetamisel jäävad seina sisse (paneeli ja seina ühenduskoht betoneerida)... otsad ühendatakse sama loogika järgi kas juba paneeliküljes olevate või paigaldatavate metallelementidega. B) omavahel: külgedega kokkupuutavate paneelide vahed (vuugid) täidetakse betooniga.... otstest soovitav paneelid ühendada omavahel armatuuriga ( metall elementidega), kui paneelide otstes olemas väljaulatuv armatuur, siis need kokku keevitada ja paneelide vahed betoneerida.
28. Kahekordse elamu puitkarkassi elemendid ja puitmaterjali mõõdud, tuulesidemed.
Karkassi elemendid ühendatakse omavahel naeltega. Seina sõrestik koosneb tavaliselt 5x15 või 5x20cm põiklõikega postidest sammuga 60..90cm, mis toetuvad sama ristlõikega alusplankudele. Alusplankude alla panna hüdroisol. Ja alusplangud ankurdada vundamendi külge 2..2,5m sammuga. Postide otsa räästa pärlin, millele toetuvad sarikad. Sarikate ristlõige sõltub sildest ja on 5x15... 5x25cm, samm 0,9...1,2m. Laetalad kinnitatakse seinapostide külge, samm ühtib postide sammuga, laetalade alla vöötala 5x15/5x20cm. Laetala ristlõige 4x18...10x25cm sõltuvalt talade sammust ja sildest (max sille 5,5m). Tavalisel 7..9m laial elumajal vaja laetalade toetuseks ehitada sisse kandev sein(mille võib asendada postide ja nendele toetuvate talade süsteemiga)
29. Vahelagedele esitatavad nõuded
Nõuded vahelagedele
-Tugevus(ei purune koormuse all)
-Jäikus(läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piiridesse )
-Tulepüsivus(vastab hoonete tulepüsivusklassile)
- Helipidavus
-Soojapidavus (kui lagi on erineva temperatuuridega ruumide vahel)
-Ökonoomsus
-Esteetilisus
30. Raudbetoonvahelagede paneelide tüübid, paneelide toetus kandeseintele
- Monteeritavad raudbetoonpaneelid (õõnespaneelid, ribipaneelid ) ja plaadid
-Monteeritavad silikaltsiidist gaaskukeroonist silepaneelid (kasutati varem)
-Monoliitraudbetoonist ehk kohtbetoonist sileda aluspinnaga või taladega ribiplaat
Tänu suuresildeliste paneelide tootmisele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone ulatuses on vaba. Vajadusel võib paneeli otsa viltu lõigata, st maja põhiplaan ei pea olema täisnurkne.
31. Raudbetoonpaneelide mõõtude erinevus konstruksioonimõõtudest, paneelide vahede betoneerimise otstarve.
Toodetakse 15 cm paksusi õõnespaneele, millega saab elamus sillata kuni umbes 6 m laiuseid ruume. 22 cm paksuste paneelide sille on 8 m, 26,5 cm paksustel 10m. Toodetakse ka 40 cm paksusi paneele, mille maksimaalne sille on ligikaudu 16 m. Paneelide standartlaius on 120 m. Vahed betoneeritakse selleks, et tagada paneelide koostöö.
32. Puitvahelae talade mõõdud ja samm, talade sille.
Laetala ristlõige on 4x18...10x25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm 60...90 cm ja maksimaalne sille on 5,5 m.
41. Soojustatud puitpõrandate ehitamine keldrita hoones.
Maapinnale toetuv põrand vajab hüdroisolatsioonikihti maapinnast tuleva niiskuse vastu (polüetüleenkile, bituumeniga üle valatud killustik) juhul, kui asub pinnase kapillaarveetõusu tsoonis. Külmemat põrandaosa saab soojaks muuta soojustades soklit seestpoolt vertikaalse 5-10 cm paksuse vahtplasti kihiga , mis ulatub 30-40 cm allapoole maapinda. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa paksusega 5-15 cm.
42. Nõuded akendele, akende tihenditele
• piisav valgustus
• piisav helipidavus
• piisav soojapidavus
• odav, nägus, kestev
• varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 õhutusaken ruumis)
• akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett
• siseruumist pestavad (v.a. ühekorruselise elamu puhul)
• väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm
kaugusele seinast , niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks
• klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust
• sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel
43. Nõuded siseustele, uste valmistamiseks kasutatavad materjalid
Uste kõrgus eluhoonetes on 210 cm, ühiskondlikes hoonetes 240 cm, laius 70-230 cm. Siseuste laiused on tavaliselt 70-90 cm, kusjuures tubadevaheliste uste laius on tavaliselt 80 cm, vannitoa , WC ja leiliruumi uksel 70 cm, viimased peavad olema kindlasti ka lävepakuga. Uksepiitade paksus on tavaliselt 47-77 mm, laius 74-144 mm.
Ukse materjalideks on tavaliselt puit, vineer , puitkiudplaat, puitlaastplaat, klaas ja harvemini ka teras või alumiinium .
44. Nõuded välisustele, välisuste klaasidele
Välis- ja rõduuksed peaksid olema soojapidavad, tuulepidavad ja mürapidavad, nende välimine kiht peab olema niiskusttaluv. Välisuks peaks olema varustatud kolmekordse klaasiga või kahekordse klaaspaketiga, millest üks klaas on soojustpeegeldav, klaasiga osa soojapidavus peaks olema > = 0,47 m² K/W, klaasita osa soojapidavus >= 1,43 m² K/W. Läbipuhumise vähendamiseks tehakse välisuste avaküljed tellisseintes vee-randiga.
45. PENNKATUSE JA PÄRLINKATUSE ERINEVUS, PENNKATSUE MAKS SILLE pennsarikaid kasutatakse 6...11 m laiuste vähekorruliste hoonete puhul. Pennkatuse puhul on sarikate paar ühendatud penniga. lamavsarikaid (pärlinkatus) 10...11 m laiemate hoonete puhul. Lamavsarikad toetuvad ühelt otsat räästapärlinile ja teisest otsast vahe- või harjapärlinile.
pennkatuse maksimaalne sille on 20 m
46. KATUSEKALDE SÕLTUSVUS KATTUSEKATTE MATERJALIST
rullmaterjali katuse kalle 0...14 kraadi
laineliste kiudtsementplaatide kalee üle 11 kraadi....
betoonist katuse kive kasutatakse kalde puhul üle 12 kraadi.....
orgaanilised materjalid – laastudest, sindlitest, roost ja õlgadest katused – kaldega üle 45
plekk katuse minimaalne kalle ühekordsete valtside puhul on 18
rannila lainelise terasplekkkatuse puhul 8
47. NÕUDED LAMEKATUSE SISEMISTE VIHMAVEEKANALISATSIOONITORUDELE
Sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega. Sisemise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 200m² katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. Kui on oht, et lehtrid ummistuvad, siis i tohi lehtrite vahekaugus ületada 12 m.
48. katusele pääsu luugid ja redelid, käigutee korstna juurde.
Enam kui 8 m räästa puhul peavad katusele pääsemiseks olema katusel vähemalt 60x60 cm suurused luugid vahekaugusega mitte üle 100 m. Kuni 8 m kõrguse räästaga katuse puhul piisab seinaredelist, mis võib alata maapinnast 4 m kõrguselt. Sel juhul peab hoones olema kantav redel seinaredelile pääsemiseks. Katus, mille kalle ületab 1:10, peab olema varustatud harja juures paikneva käiguteega korstnate, antennide ja muude katusel paiknevate seadmete juurdepääsuks, koos redeliga pääsuks katuseluugi juurest käiguteele. Redelid ja käiguteed peavad olema vähemalt 35 cm laiused, kindla tarindusega ja kindlalt kinnitatud.