1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...
K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega; b) olla aluseks ehitiste ja ehit...
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon , torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaž, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 2. Teraskonstruktsioonide avariide põhjusi Lumi ja selle läbimõtlemata puhastamine, ladestumised tööstustolmust, konstr tegeliku massi...
Katusekonstruktsioon tuleb valmis ehitada kohapeal katuse alla rajada ka elu ruumid. Katusekonstruktsioonid ehitada vastavalt projekti konstruktiivses ja arhitektuurses osas kirjeldatud mahule. Kui spetsifikatsioonides pole kirjeldatud mõnda projekti realiseerimiseks vajaminevat materjali mahtu, tuleb see tööde teostajal enne ehitamise algust välja selgitada ja lisada oma töömahtu. Kui projektis pole kirjeldatud mõnda sõlmelahendust, mis on projektis kirjeldatud lahenduse teostamiseks möödapääsmatu, tuleb lahenduse saamiseks pöörduda projekteerija poole. Ehitustööde teostamisel esitatavate kvaliteedinõuete loetelu. Garantiinõuded materjalidele ja tööle. Ehituse käigus teostatavaid ehitustöid tehakse kehtivate või seletuskirjas ja joonistel mainitud määruste, normide ning HEA EHITUSTAVA ehitusreeglite kohaselt, järgides om...
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Teraskonstruktsioonide õppetool Metallkonstruktsioonid II Projekt Üllar Jõgi EAEI 021157 Eesmärk: Projekteerida minimaalse materjalikulu ja lihtsate lahendustega ehituskonstruktsioonid, mis oleksid vajaliku kandevõime ja jäikusega. 1.Lähteandmed Hoone mõõtmed: Hoone laius (postide tsentrist) L=31 m; Hoone pikkus (postide tsentritest) B=60 m; Hoone vaba kõrgus (põranda pinnast fermi alla) H=9,2 m Posti profiiliks on I-profiil.Katusekandjaks on nelikanttorudest kahekaldeline trapetssõrestik. 1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem 1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine Kanderaamide samm 60:12=5 m Ligikaudne profiili kõrguste määramine Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m. Post...
õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid...
HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAK...
- mitteprojektikohaste avade tegemine; - sidemete kõrvaldamine; - väsimuspurunemine, purunemine vananemisest; - vundamentide või muu ebaühtlane vajumine; - mitmesugused varingud, plahvatused, pinnase uhtumised, seismika, tormid ja üleujutused. 70. Mis on konstruktsiooni kandepiirseisund ja kuidas seda kontrollida enne hoone renoveerimist? Kandepiirseisund on seisund, mille ületamisega kaasnevad konstruktsiooni kahjustused või purunemine. Kontrollitakse katusekonstruktsioon , torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaz, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 71. Kirjeldage ehitiste lammtamise viise. * käsitsilammutus (käsiinstrument, seadmed) *mehhaniseeritud (rammimisnui, trossiga tõmbamine, ekskavaator, buldooser,...
Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev,...
Lenderi maja hooviküljel on enamasti eenduv trepikoja (vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on kõrge mansardkorrus, maht (paremal). mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal). Katuste kandetarindid Katuste kandetarindid ● Puitkorterelamute peamine katusekonstruktsioon on puitsarikatel kelp- või viilkatus. ● Sõltuvalt hoone laiusest oli kandekonstruktsioon lahendatud lihtsa sarikas-penn lahendusega või laiematel hoonetel toolvärk- konstruktsioonina (Joonis 2.4). ● Katuste soojustus paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna algselt ei olnud planeeritud katusealust eluruumidena kasutusse võtta. ● Puust taladega laed all- ja pealpool eluruume pidid olema mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega...
KATUSEKONSTRUKTSIOONID Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülevalt sademete eest kaitsev tarind Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st...
Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...
Palatso on hoone, kus linna rikas kaupmees või keegi teine elab. Koosneb neljast tiivast ja on ehitatud ümber sisehoovi, veidi kindluse sarnane. Firenze toomkirik on heaks näiteks. 18 Kõrgrenessanssi näide on maavillad, kus rikkad inimesed elasid. Selline on Pallaadio villa Rentondo. 19 Prantsuse renessanss on paljude detailidega, uhked. Pole enam itaallaslik vaid juba prantsusepärane vaim. Eriti eriline on katusekonstruktsioon , millele pandi sellel ajajärgul palju rõhku. Katused on kõrged, paljude peensute ja akendega. Barokk ja Rokokoo Louis XIV oli baroki kuningas, kuid selle sünnimaa on siiski Itaalia. Alguse saab 16nda sajandi lõpus, kus rahu, tasakaal, harmoonia hakkab ära lõppema ja tuleb rohkem kasutusele loovus, ja omalooming. Katoliku kirik hakkab oma positsiooni taastama. Riigid sõdivad omavahel ja ka inimesed on rahutud ja rahulolematud. Hispaanlaste kaudu jõudis barokkstiil ka Lõuna-Euroopasse...
20 5 1. SELETUSKIRI (KONSTRUKTSIOONID) 1.1. Üldandmed 1.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Käesolev lähteülesanne on mõeldud kasutamiseks õppeaines ,,Teraskonstruktsioonid + projekt" (EHO393). Projektis tuleb allkirjeldatud detailsuses ära lahendada hoone terasest katusekonstruktsioon , mis koosneb talasüsteemi(de)st ning profiilplekist. Tulekahjuarvutus ei ole nõutav. 1.1.2. Lähteandmed (variant 48) Hoone otstarve: Kütmata laohoone Hoone asukoht: Tallinn (tasane horisontaalne maastik ilma taimkatteta Hoone pikkus: 5x7.1=35.5 (m) Hoone laius: 20 (m) Hoone kõrgus: 9.6 (m) (madalamas osas), 13.85 (m) (kõrgemas osas) Katusekalle: 12º Korruste arv: 1 Peatalad: Terasest I- või H-profiil Roovtalad: Terasest Katus: Profiilplekk...
a. 1. kodutöö – algandmed Viimase kahe numbri summa – 1 L=21 m B=56 m 2 Viimane number – 1 s k =1.75 kN /m tuul=−0.455 kN /m2 Lahendus 1. Koormuse määramine Alalised koormused (v.a. tala omakaal) Hoonel on soojustamata katusekonstruktsioon , mis koosneb profiilplekist ja roovidest. - Kandva profiilpleki omakaal - 10kg/m2 - Katuseroovide omakaal - 10kg/m2 - Raamide samm 5,6m - Roovide samm 2,1m gok =5.6 ∙ 20∙ 0.01=1.04 kN /m Lumi (tabelist, vastavalt oma koodile) gsk =1.75 ∙ 5.6∙ 0.8=7.84 kN /m Tuul (tabelist, vastavalt oma koodile) gtuul=−0.455 ∙ 5.6=−2.548 kN /m 2. Koormuskombinatsioonid Lumi domineerib (alaline koormus ebasoodne, tuul soodne) 1.2∙ 1.04+1.5 ∙ 7.84=13.0 kN /m...