Raili Silluste PLAATINAMETALLID Õppeaines: Informaatika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: õppejõud H. Jokk Tallinn 2010 Plaatina Sisukord Raili Silluste Page 2 Plaatina PLAATINAMETALLID Keemiliselt kõige püsivamateks metallideks on 6 plaatinametalli. Need on väärimetallid, mis on kullast kallimad ja moodustavad perioodilisussüsteemis 2 triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristatakse kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristataks kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Kerged Pt- metallid on ruteenium (Ru), roodium (Rh) ja pallaadium (Pd), mille tihedus on ~12 g/cm 3
Kiil-kaarsillused Kristofer Uudik LE12 Click Click icon icon to add to add picture picture Kaarsillus. Click Click icon icon to add to add picture picture Kiilsillus. Teooria. Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele. Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm. Silluste ladumist alustatakse kandadest ja lõpetatakse keskel lukukivi kohalepanekuga. Kiil- ja kaarsilluste kõrgus võib olla 1, 1½ või 2 kivi.
Albert Ehitaja HOONE PROJEKTJOONISTE KOOSTAMINE Harjutusülesanded Õppeaines: Hoone osad Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-11/21 Juhendaja: Juhan Tarkpea Tallinn 2014 SISUKORD Lähteülesanne 1. Konstruktiivne skeem.....M1:200................. joonis 1/7 2. Seinte konstruktiivsed lahendused ja silluste tabel................................................ joonis 2/7 3. Vundamendi fragment teljel "A"................... joonis 3/7 M 1:100, M1:25 4. Vahelaepaneelide paiknemise skeem ....... joonis 4/7 5. Põhiplaan.................................................... joonis 5/7 6. Hoone lõige................................................. joonis 6/7 7. Hoone vaated ...................................... joonis 7/7 Hoone konstruktiivne skeem M 1:200
Sillused Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kahte liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust: 9 PB 25-3 : silluse kandevõime 350 kg/m, silluse pikkus 2490 mm 10 PB 25-37 : silluse kandevõime 3800 kg/m, silluse pikkus 2460 mm Silluste laius on 100, 120 või 250 mm, pikkus 1290…2980 mm ja kõrgus on olenevalt sillustala pikkusest ja kandevõimest 90 või 190 mm. Tugevdatud silluste nõutav toetuspikkus on 300 mm, tavalistel 120 mm Sillusetüübi valik sõltuvalt seina koormusskeemist: a) ennastkandev sein; b) osaliselt koormatud sein; c) täielikult koormatud sein Avad seintes, mille paksused on 250, 380, 510 mm, kaetakse mitme sillustalaga, mis pannakse seinale kõrvuti. Nende vahele
Kiilkaarsillused Kristofer Uudik LE12 Kaarsillus Kiilsillus Muutke teksti laade Muutke teksti laade Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele. Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm. Silluste ladumist alustatakse kandadest ja lõpetatakse keskel lukukivi kohalepanekuga.Kiil ja kaarsilluste kõrgus võib olla 1, 1½ või 2 kivi.Kiil ja kaarsilluste lubatav sille sõltub mördi margist ja kaare kõrgusest. Lubatavad maksimaalsed silded on allpool tabelis: Kiil ja kaarsilluste maksimaalsed lubatavad silded meetrites Kaar kõrgusega f : l
Töö Armatuurraud 1,7 eur/jm kaitsekihte. Kontrolli järel koostatakse kaetud tööde akt ja antakse Betoon 100 eur/m3 (koos transpordiga) luba betoneerimiseks. Tehtavaks tööks on kandekonstruktsioonide ehitamine. Täpsemalt silluste ning katust kandvate talade ehitus. Ohutusnõuded Raketise ehituse kvaliteedinõuded Materjal peab kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid (kindad, saapad,
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtlus ja äriplaani loengu protokoll Mõdriku 04.11 2014 nr 3-2/28 Algus kell 14.15, lõpp kell 17.30 Juhatas Liivika Ivanov Protokollis Maret Jõgar Võtsid osa: 27 õpilast ( LISA 1 ) Puudusid: Stiven Danilov ja Tiit Jõe PÄEVAKORD: 1.Esitluste esitamine 2.Frantsiisiettevõtte tundmine 3.Mõistete seletus 1.KUULATI: Õpilased pidid tegema loenguks valmis tagurpidi ajurünnaku moodulil esitluse.Ettekanne oli vabal valikul, kas powerpoindi esitlusena, teatrina või joonistades tahvlile. Esimeses loengu pooles esitlesime ettekandeid. Teises loengu pooles saime selgeks, mis on frantsiisiettevõte ning õppisime mõisteid ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte. Sõna võtsid: M. Schneeberg osales arutelus õpetajaga, mis on frantsiisiettevõte. OTSUSTATI: 1.1 Järgmiseks loenguks materjali lugeda. 1.2 Ülejärgmisel loeng...
Kahjuks aga pole mul läbimõeldud äriideed ning arvatavasti minust ettevõtjat ei saa, vähemalt lähiajal küll mitte. Arvan, et minu osa tulevases Eesti majanduskasvus on arvestatav, kuna tõstan enda haridustaset ja töö kvaliteeti. Peale selle plaanin kindlasti ka pere luua ja Eesti elanikkonnale lisa tuua. Reet Silluste DS-1-P-E-tal
Kristjan Raud Koostaja:Raili Silluste Sisukord Elulugu.......................................................3 Looming......................................................4 Teosed...........................................................5 Kasutatud kirjandus..............................7 Elulugu Kristjan Raud sündis 22. oktoober 1865 ViruJaagupis. Tal on kaksikvend Paul Raud. Õppis 18921897 Peterburi Kunstiakadeemias, 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemias, 18991901Münheni A. Azbe kunstikoolis ja 19011903 Münheni Kunstiakadeemias. 1904. aastal avas Tartus oma stuudio. Peale seda töötas kümme aastat Tartus. Alates 1914aastast töötas Tallinnas. Kristjan Raud oli 19191924 haridusministeeriumis riigi muuseumide korraldaja ja muinsusvalitsuse juhataja. 20. sajandi aldkümnendeil oli aktiivsemaid eesti kunstielu korraldajaid, osales ka ,,NoorEesti" tegevuses. Ühtlasi o...
Kuressaare Gümnaasium Termodünaamika II printsiip Stina Silluste 11C Kuressaare 2010 Termodünaamika II printsiip · Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale kehale. · Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust mittekorrastatule. · Loodus püüab üle minna vähem tõenäolisemale olekule. Termodünaamika II printsiibi mõiste ja areng Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust.
Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · nõuded hüdroisolatsiooni paigaldamisel · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: samott-tellis ja betoonist müürikivi · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 24 1. Monteeritavate silluste paigaldamine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · kandva müüritise silluste ja voodrisilluste paigaldamine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Betoonitöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid Vastus peab sisaldama:
Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · nõuded hüdroisolatsiooni paigaldamisel · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: samott-tellis ja betoonist müürikivi · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 24 1. Monteeritavate silluste paigaldamine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · kandva müüritise silluste ja voodrisilluste paigaldamine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Betoonitöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid Vastus peab sisaldama:
Kuni arsti saabumiseni vabastada rindkere riideesemetest asetada lamavasse aendisse ja alustada kunstlikku hingamise ja südamemassaasi tegemist Kiirituste puhul, radioaktiivse tolmuga kokkupuutel, riided hävitada, keha pesta, kutsuda esile oksendamine ja anda juua baariumsulfaati ja peale seda suunata arsti juurde. 11.Kiht ja kaarsilluste ehitus müüritöödel Tellistest kihtsilluseid (ridasilluseid) tehakse avadele, mille laius on kuni 2 m. Silluste kõrgus peab olema 1/4 ava laiusest ja vähemalt neli kivikihti. Sillus peab toetuma avaäärsele müüritisele vähemalt 25 cm. Silluse ulatuses kasutatakse tsementmörti margiga vähemalt 25. Alumise tellisekihi alla mördi sisse asetatakse konksudega sarrusvardad läbimõõduga 4 ... 6 mm, üks varras seina 120 mm laiuse kohta. Sarruse ulatus tugedele peab olema vähemalt 25 cm. Kihtsillus laotakse raketisel. Kihtsilluseid tehakse puhasvuukviimistlusega hoonetele.
Betoneerida ei tohiks rohkem, kui ühe korruse kõrguselt, raskelt koormatud seina või posti puhul poole korruse kaupa. Kõikides seinte ristumiskohtades kasutatakse võrke, mis on tehtud ploki avasid arvestades. Välisseinas võib tühjad õõnsused täita soojustusmaterjaliga. 24. Talade ja lagede toetamine seintele ja postidele, koormuse määramine Paljud kivikonstruktsioonide sõlmed lahendatakse koormavate elementide lihtsa toetamisega müüritisele. Sellised on silluste toetamine seinale, vahelagede (paneelide) toetamine jms. Talade (silluste) toetamine seinale Talade ja silluste toetamine seinale toimub tavaliselt 2...3 cm paksuse mördikihi abil. Tala asetatakse värskelt laotud müürile (kui müüritise tugevus värske mördiga on selleks küllaldane) või juba kivinenud mördiga müüritisele. Tala toetus seinale Skeem Tala toetus seinale Sõltuvalt tala läbipaindest pöördub tala ots toel lihttala ühtlaselt jaotatud
· vöölaud- toolvärgi konstruktiivne element · kaldtugi- sõrestikseina toolvärgi konstruktiivne element · seinaraam- moodustub konstruktiivsetest elementidest postid, vööd, pärlinid · rõhtsidemed- konstruktiivdeid elemente ühendavad sidemed · diogonaalsidemed- jäikussidemed, konstruktiivseid elemente ühendavad sidemed · raudbetoonsillused- avade sillustamiseks seintes · kivisillused- avade sildamiseks moodulkividest või looduskividest silluste abil · kiilsillused- moodul- või looduskividest sillused lukukiviga · kaarsillused- madala- või kõrgkaarelised sillused · talad- võtta vastu ja kanda koormisi lagedes · tara- hoone fassaadi ilmestav osa · lodza- hoonesisene avatud pinnaga ruum · terrass- avatud pinnaga, katusega või eraldi seisev rajatis · friis- hoone fassaadis eelduv kaunistus · frontoon- maja esisein · risaliit- hoone fassaadis tugevasti esinduv hoone osa hoone ilmestamiseks
Referaat Vincent van Gogh Reet Silluste 8bk Tallinn 2006 Vincent Van Gogh'i elulugu: Vincent van Gogh sündis 30. märtsil 1853. aastal Hollandis. Peres ei olnud ta ainuke laps, tal oli ka vend Theo, kes ka tema kunstnikukarjääris tähtsat rolli mängis. Kooli läks ta 1864. aastal ning hakkas siis ka joonistama.Vincent lõpetas 1869. aastal kooli. Seejärel siirdus ta Londonisse, kus 1873. aastal kohtus noore naisega, kellesse ta armus
25 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokkide sile pind ja tä täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel (1- (1- 3mm) liimvuugil. See vävähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm). Silluste pikkus on mooduliga 200 mm. Paneelide kahepoolsel toetusel on soovitav paneeliotste alla min. 80mm kõrgune raud- raud- betoonist jaotuskiht. Paneeli toetus plokile peaks olema vähemalt 120mm. 26 13 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokid kuivades kahanevad (~0.3mm/m)
vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga vai vahtpolüstüreeniga Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele Poorbetoon plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel ( 1-3 mm ) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm. Silluste pikkus on mooduliga 200mm Plokid kuivades kahanevad. Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit, mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse Suurplokkseinad Välisseinaplokid liigitati aknavahelisteks, aknaalusteks, vöö-sillus ning rea-ja nurgaplokkideks Puitseinad
Pelgulinna Gümnaasium Referaat kivisisalik Reet Silluste 7bk. Tallinn2005 sisukord 1.kivisisaliku kirjeldus 2.kivisisaliku elupaik 3.toitumine 4.sigimine 5.areng 6.siseehitus 7.meeleelundid 8.koht ökosüsteemis 9.ohustatus ja kaitse 1.kirjeldus Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga
Tõhus tööriist juhuks, kui on vaja laduda keerukaid ja lühikesi seinu. · Aeroc hõõruti · Käsisaag ja vinkel · Aeroc käsifrees 5.Joonised U-plokkidest sillused Aeroc U-plokkidest silluste projekteerimisel tuleb lähtuda üldistest raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimise eeskirjadest. Aeroc U-plokk täidab sellisel juhul raketise ülesannet ja silluse moodustab sinna sisse valatud betoon. Aeroc EcoTerm Plus 300 Plokke laiusega 300 mm kasutatakse
Padja abil jaotatakse kontsentreeritud surve laiali laiemale seina alale. Ehitusmehhaanika seisukohalt on tegemist ülesandega, kus tala või plaat toetub elastsele alusele. Kontrollikriteerium: max floc Tala toetumine müüritise otsale. Horisontaalse tõmbejõu vastuvõtmine. Sõltuvalt tala läbipaindest pöördub tala ots toel lihttala ühtlaselt jaotatud koormusega Tala toetus seinale Talade või silluste toetamisel müüri nurgale tuleb arvestada ka horisontaalsete tõmbepingete tekkimisega toealuses rajoonis. Horisontaalpinged tekivad tala läbipaindumisest, mida rohkem tala läbi paindub seda suuremad on ka hor.pinged. Mida suurem on toeulatuse ja tala pikkuse suhe seda väiksemad on seal pinged. Pingete vähendamiseks müüritises tuleks paigaldada toeulatuses armatuurvõrk. Elastse ja jäiga skeemiga hooned. Töötamise põhimõtted. Nende põhiline erinevus?
Hoone katuslagi Katuslage kannavad sarikad ristlõikega 200 x 50 . Nendele toetub roovitis 50*50 mm. Sarikate ja roovitise vahele tuleb 250 mm soojustust. Soojustuse peale pannakse tuuletõke, seejärel distantsliist, aluskate, distantsliist ning pleki alune roovitis ja plekk. Sillused Teljel A asuva suure ava sildamisel tuleb kasutada pikka raudbetoonist või metallist sillust. Väiksemaid avasid võib sillata Fibo sillustega. Raudbetoonist silluste minimaalne toetuspikkus on 300 mm. Fibo silluste minimaalne toetuspikkus on 190 mm. KÜTE JA VENTILATSIOON 7 Üldosa Hoone küte ja ventilatsioon projekteerida vastavalt Eesti projekteerimisnormidele EPN 18.3.1, 18.3.2. Arvutuslik välistemperatuur on -22°C Ruumide sisemine temperatuur on +22°C Pesemisruumi temperatuur on +25°C Hoone soojakulu küttele on ~10 kw
lahtine tolm. Nüüd täida vertikaalvuukides plokkide soon(ed) ja tõsta nöör juhtpuudel ühe astme võrra kõrgemale (vt. pildid lehekülje alguses). Järgneb järgmise plokirea liimimine ning kõik kordub, kuni jõutakse akna- ja ukseavade ülemise kõrgusmärgini. Müüritist tuleb reeglina armeerida iga neljanda rea järel ja kindlasti peale esimest plokirida. Samuti paigutatakse armatuur aknaavade alla ja silluste tugipinda (900 mm) Oleme koostöös firmaga CoStaatik Projekt OÜ välja töötanud arvutusprogrammi "AEROCsein". See programm on koostatud AEROC poorbetoonplokkidest müüritiste arvutamiseks ning selle abil saab teostada järgmisi arvutusi: · avadeta vertikaalkoormusega ühekihilise seina kandevõime määramine; · koondatud jõuga koormatud seina kandevõime määramine; · toesõlmede kontrollarvutus.
Tallinna Kunstigümnaasium BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Referaat Autor: Reet Silluste Klass: 12T Õpetaja: Krista Kallas Tallinn 2009 Sisukord 1. Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad................................................................2 2. Eestlased Berliini MM-il........................................................................................2 3. Medalid.........................................................................................................
Sisukord Sissejuhatus.................................................................... 2 1. Betooni iseloomustus.................................................3 2. Betoontellis..................................................................5 3.Telliste tüübid ja omadused........................................6 Sissejuhatus Betoonist valmistatakse tänapäeval majade vundamentide, kandepostide, silluste, vahelagede, kandvate seinte jms kõrval ka põrandaid, sissesõiduteid, õuesillutisi, õuemööblit, basseine ja nende ümbrust, aiainventari, tööpindu, mööblit, baarilette, kaminaid ja nende ümbrusi, vesiseadmeid. Ning kõik need võivad osaval tegijal välja kukkuda märksa isiku- ja kunstipärasemad kui muudest materjalidest valmistatuna. Sest betoonil on omadusi, mida teistel materjalidel ei ole sellest võite kohapeal luua
eelmainitud nõuetele piisaval määral ning 8 Joonis 13. Maja vaheseinad Fibo5/100 plokkidest. Foto: majaehitaja.ee 9 Sillused Uste ja akende avade sildamiseks on välja töötatud erinevad Fibo sillused, millega võib sillata kuni 2,5meetriseid avasid. Suurema ava korral tehakse reeglina betoonsillus. Fibo silluste kasutamisel tuleb alati teotada kandevõime kontroll. Fibo sillused pole mõeldud suurte koormuste vastuvõtmiseks, seega pole soovitatav neile toetada vahelae talasid. Kui silluse peale Joonis 14. Fibo sillused. Foto: majaehitaja.ee laduda mõned plokiread, võib siiski sillusele ka suuremaid koormuseid toetada, sest koormus jaguneb tänu võlviefektile külgnevatele müüritsoonidele.
tolm. Nüüd täida vertikaalvuukides plokkide soon(ed) ja tõsta nöör juhtpuudel ühe astme võrra kõrgemale (vt. pildid lehekülje alguses). Järgneb järgmise plokirea liimimine ning kõik kordub, kuni jõutakse akna- ja ukseavade ülemise kõrgusmärgini. Müüritist tuleb reeglina armeerida iga neljanda rea järel ja kindlasti peale esimest plokirida. Samuti paigutatakse armatuur aknaavade alla ja silluste tugipinda (900 mm) Columbia Kasutusala Betoonplokid sobivad vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, fassaadide, aedade, mürabarjääride, tuletõkkeseinte, tugimüüride jne. ladumiseks. Tootevalikusse kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus-, ja nurgaplokid. Betooplokkide tehnilised omadused Õõnesplokkide netomahukaal on 2000 kg/m3 ja täisplokkide mahukaal 2100 kg/m3 Õõnesplokkide garanteeritud keskmine survetugevus netopinnale on 18 MPa ja
Sel juhul on pakkumiskutse dokumentides vaja anda arvestuslik kasutusperioodi pikkus ja ehituse kasumitootlikkus. 117. Ehitustöökestus. T = Q/n (päeva), kus n tööliste arv tööl: tehnoloogiliselt max min kestus; Q töömahukus. Q = P/R, kus P töömaht eelarvest (m 2 või m3 või jm), R tööviljakuse norm (m 2/inimpäevas; m3/inimpõevas). NÄIDE 142- tellishoone karbi ehitamine, 100- müüritöö, 70- vahelagede montaaz, 60- monol. vahelaed, 90- uksed ja aknad, 70- silluste paigaldamine 118. Mis on ehituse peatööettevõtu meetodi olulisim puudus? Puudused tellija poolt vaadatuna: - ehitusfirma kogemust ei saa kasutada projekteerimisfaasis, - pikim summaarne projekteerimis-ehituskestus, - omanik jaab töövõtja suhtes nõuandja rolli ja tema moju ehitusele on minimaalne, - projekti ettenagematud muutused voivad tõsta ka fikseeri-tud hinda, - uhikhindel pohinev leping tahendab kulutusi toomahtude mo6tmisel, - peatoovotja on huvitatud odavate alltoovotjate
Asendiplaani skeem. 2. Graafiline osa Graafiline osa esitada kahel A1 lehel või samas mahus lehtedel A2; A3. Asendiplaani skeem (1:400). Korruste plaanid (1:100; 1:50). Vaated (1:100). Hoone lõige (1:50). Katuse plaan (1:200). Vahelagede plaanid, katuslae plaan, sarikate plaan, karkassiskeemid (1:100). Vundamentide plaan (1:100). Vundamentide lõiked (sh. välistrepid) (1:50). Arhitektuursed ja konstruktiivsed sõlmed, kohtlõiked (1:10; 1:20; 1:50). Silluste komplekteerimine (tabeli kujul). Põrandate plaanid (1:400; 1:200). Põrandakonstruktsioonide tabel. Raudbetoontoodete (puitelementide) spetsifikatsioonid. Ülesanne antud 24. oktoober 2004.a. Projekt esitada september 2005.a. Juhendab Mirjam Taremäe 2 Sisukord: 1. Seletuskiri. ................................................................................................. 4 1.1. Sissejuhatus..........
ära lahtine tolm. Nüüd täida vertikaalvuukides plokkide soon(ed) ja tõsta nöör juhtpuudel ühe astme võrra kõrgemale (vt. pildid lehekülje alguses). Järgneb järgmise plokirea liimimine ning kõik kordub, kuni jõutakse akna- ja ukseavade ülemise kõrgusmärgini. Müüritist tuleb reeglina armeerida iga neljanda rea järel ja kindlasti peale esimest plokirida. Samuti paigutatakse armatuur aknaavade alla ja silluste tugipinda (900 mm) Viimistlus Välisviimistlus Krohvimise alusena on AEROC poorbetoon sarnane teiste kivimaterjalidega. Krohvikiht kaitseb konstruktsiooni kahjulike välismõjude eest ja annab hoone fassaadile nägusa ilme. Lisaks sellele tuleb poorbetooni puhul arvesse võtta ka konstruktsiooni kuivamisvajadusest tulenevaid iseärasusi. See tähendab seda, et kui krohvikiht peab olema piisavalt tihe vihmavee imendumise kaitseks, peab see samal
konfigureerimiseks kasutatav lülitit asendav ühendusdetail, harilikult trükkplaadil. Sillused on väikesed ühendusklemmid, mis on ühendatavad pistikute kontaktide paaridele arvutiriistvaral, et muuta erinevaid seadeid. Üldiselt on sillus lühise kõrvaldamiseks isoleeritud, parema juhtivuse tagamiseks enamasti kullatud metallitükk, mille mõõtmed on tavaliselt 1 mm x 3 mm. Seega on sillused üleminekud, mida kasutatakse ajutiste elektriliste ühenduste loomisel. Silluste puudumisel ei tohiks ühendada pistikute kontakte juhtmega, kuna selline tegevus võib põhjustada lühise ja seadme hävitada. Sillused kõvakettal: Silluseid on pikka aega kasutatud kõvaketastel, et lubada kettakontrolleril (ketta juhtseade (kiip või trükkmoodul)) saata paigutuse informatsiooni arvuti emaplaadile. IDE (ATA) kõvaketastel on sillused, mis määratlevad ketta ülemana, alamana, monopolina (inglise keeles single), kaabel
materjaliga. Kiviseinte detailid · Karniis - tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest emale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. · Vahekarniis - tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. Sillused - ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: r/b-st sillused Kihtsillused Kiilsillused Kaarsillused Rõdu - hoone välispinnast väljaulatuv tarandatud (konsoolne) kandekonstruktsioon. Ärkel - välisseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja. Lodza - Hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiastuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühest küljest kaitsepiirdega. Niss - seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne
armatuuri seintes R/betoonist monoliitplaadid vahelagedes armatuuri monoliitplaatides Keldri monoliitne trepp armatuuri trepis Monoliitne trepp 1.korrusel armatuuri trepis Välistrepp koos tugimüüriga armatuuri välistrepis ja tugimüüris Tuulekodade monoliitne alusplaat armatuuri alusplaatides Tuulekoja monoliitne r/betoon trepid armatuuri treppides Vahelagede monolitiseerimine armatuuri 50kg/m3 -oletuslik Monoliitsed r/betoon vööd paneelide alla armatuuri 80 kg/m3 oletuslik Columbia silluste paigaldamine CKS 15-1,0-190-240 15-1,2-190-240 15-2,0-190-240 30-1,0-190-240 30-1,2-190-240 30-1,5-190-240 30-1,8-190-240 60-1,0-190-240 60-1,2-190-240 60-1,8-190-240 60-2,0-190-240 15-1,0-190-190 15-1,0-190-140 Columbia kividest seinad (bruto pinnad) välisseinad 240 mm täisbetoneeritud ja armeeritud VS-2;VS-6 (sokkel ja korruste seinad) siseseinad 90 mm täisbetoneerotud ja armeeritud (SS-1) šahtid SS-1 siseseinad 140 mm täisbetoneeritud ja armeeritud SS-2 šahtid ja liftišaht SS-2
väljund, kui müüritist eksponeeritakse viimistlemata välispinnaga. Suurt tähtsust omab Fibo plokkide ülekate müüritises ja ülekate peab olema minimaalselt 1/4 ploki pikkusest. Võib julgelt väita, et Fibo toodete kasutamine ei sea arhitektidele ja projekteerijatele piiranguid ning turvaline on kasutada ühest materjalist (kergkruusast) valmistatud tooteid, mis käituvad erinevates olukordades (näit.mahumuutuste osas) ühte moodi. Tänu plokkide ja silluste laiale nomenklatuurile saab ehitada erinevatele nõudmistele vastavaid konstruktsioone. Plokkide valikul peab arvestama hoone funktsiooni, suurust ja seintele mõjuvaid koormusi. Siin üheseid lahendusi ega reegleid ei ole ning iga konkreetse olukorra peab lahendama projekteerija.Müüritise ladumise juures tuleb kindlasti jälgida ka seda, et Fibo 5 plokke ei tohi ilma projekteerija nõusolekuta asendada Fibo 3 plokkidega, vastupidi asendamine on üldjuhul lubatud, kui ei teki nt
materjaliga. Kivisente detailid. Karniis – tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest eemale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. Vahekarniis – tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. sillused – ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused 2) kihtsillused 3) kiilsillused 4) kaarsillused rõdu –hoone välispinna väljaulatuv taandatud kandekonstruktsioon. Ärkel – väliseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja. Lodža – hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiasuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühe küljest.
seguga kaetud ning puutudes kokku ploki graanulite vahel oleva õhuga võib see roostetama hakata. Sillused Akende ja uste avade sildamiseks on saadaval erineva paksuse ja pikkusega Fibo sillused, mis sobivad kuni 2,5 m avade tegemiseks. Kui akna- või ukseava on suurem, siis reeglina tehakse betoonsillus. Kui ava on laiem kui 1,5m, peab sillus müürile toetuma vähemalt 25 cm. Väiksemate avade korral võib toetuspind olla minimaalselt 12-13 cm. Fibo silluste kasutamisel tuleb alati teha ka kandevõime kontroll. Kuna Fibo sillused pole mõeldud suurte koormuste vastuvõtmiseks, pole soovitatav neile raskelt koormatud vahelae talasid suure sildega paneele toetada. Kui sillusele laduda peale mõned plokiread, siis võib sellele ka suuremaid koormusi toetada, kuna koormus jaguneb tänu võlvi-efektile külgnevatele müüritsoonidele. 8 KOKKUVÕTE
ühendub parempoolne ots getel andmevahetuskiirustel.) Traat nr. 1 on juhtmel värvi- tud punaseks; nii emaplaadil kui ka salvestusseadmetel on tähistatud traadi nr. 1 asukoht (salvestusseadmetel jääb traat nr. 1 reeglina toitepesa poole). Standardiga on ette nähtud kaabli pikkuseks kuni 46 cm ning liidese kiiruse huvides pole soovitav seda ületada. ATA rööpliidese ühel kaablil kasutatakse ülimalt kaht salvestusseadet, kusjuures emaplaadi külge ühendatakse kaabli pikem ots. Silluste (jumper) abil saab salvestusseadmete juures määrata, kumb neist on esmane (master, primary) ja kumb teisene (slave, secondary). Sillusel on ka positsioon ,,Cable select" (CS); kui mõlemal seadmel on sillus positsioonis CS, siis määratakse emaplaadist kaugem seade esmaseks ja lähem teiseseks. SCSI SCSI-liidese abil ühendatakse lisaks kõvaketaste- le ka laserplaadiseadmeid, lindiseadmeid ja skannereid. SCSI ei piira niivõrd kaabli pikkust (tänapäevased stan-
5.2.17 Tellingute ja töölavade koostamine ning paigaldamine I, II-kesktase, III- kõrgtase 5.2.18 Lihtsate raketiste valmistamine I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.19 Sarrusetööd I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.20 Soojustus- ja isolatsioonimaterjalide paigaldamine I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.3 Lisaoskused ja -teadmised 5.3.1 Restaureerimistööd 5.3.2 Betoneerimine 5.3.3 Ahjude, kaminate ja pliitide ladumine 5.3.4 Keerukate võlvide ja silluste ladumine 5.4 Isikuomadused ja võimed 1) loogiline mõtlemine 2) ruumiline kujutlusvõime 3) kohanemisvõime : keskkonnataluvus, pingetaluvus, stressitaluvus 4) koostöövalmidus 5) teenindusvalmidus 6) õpivõime 7) füüsilise koormuse taluvus ja pingutuse võime 8) liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon 9) hea nägemine
Kasutusvaldkonnad Silikaat kuivbetoon M20 sobib mahukamateks betoneerimistöödeks. Soovituslik betoonikihi paksus on üle 30mm. M20 sobib vundamentide, põrandate, silluste, kandepostide jms. valmistamiseks. Aluspind Aluspind peab olema puhas rasvast, nõest, tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest. Ettevalmistused tööks
• Pole võimalik teha aktsepteeritavat puhasvuuk-pinda • Pole võimalik teha kaar- ja kiilsilluseid, karniise jt.arhitektuurseid detaile PÕHI- JA ABIMATERJAL Põhimaterjaliks on • Väikeplokid • Müürisegud (tarnitakse sertifitseeritud kuivsegudena 25 kg ...1000 kg kottides, kohapeal lisatakse vajalik kogus vett ja segatakse segistis) • Moodulsüsteemi sillused • Terassillused ja -talad • Monoliitbetoon + armeeringud monoliitsete silluste jaoks Abimaterjalideks on: • Hüdro- ja auruisolatsioonid • Müürisoojustused • Müürisarrused • Terastarid • Ankrud, sidusrauad VÄIKEPLOKKIDE LIIGID K E R G K R U U S P L O K I D : Kergkruusast plokkide näol on tegemist paisutatud kergkruusast (keramsiidist) kergbetoonplokkidega, mille mahukaal on sõltuvalt tootest ca 650 - 950 kg/m3 ja tugevus 3 - 5 Mpa. Materjal on kergesti töödeldav ja hea heliisolatsioonivõimega.
Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kaht liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust, kus viimane number näitab silluse kandevõimet: näiteks markeering 9 PB 25-3 silluse kandevõime 350 kg/m silluse pikkus 2490 mm 10 PB 25-37 silluse kandevõime 3800 kg/m silluse pikkus 2460 mm Silluste laius on 100, 120 või 250 mm, pikkus 1290...2980 mm ja kõrgus on olenevalt sillustala pikkusest ja kandevõimest 90 või 190 mm. Tugevdatud silluse nõutav toetuspikkus on 300 mm, tavalisel sillusel 120 mm. 27 Joonis 3.6. Sillusetüübi valik sõltuvalt seina koormusskeemist: a ennastkandev sein, b osaliselt koormatud sein, c täielikult koormatud sein
Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt kahe armatuur vardaga, mille läbimõõt on 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Otstarve: vältida ja vähendada müüritise pragunemist ning suurendada deformatisoonluukide vahekaugust. Armeerida tuleks pikad seinad, raskemini koormatud seinad, esimene plokirida vundamendi peal ja silluste tugipinnad. 17. Seintele esitatavad nõuded · Tugevad ja püsivad kogu eksplutatsiooniea vältel · Piisavalt helipidavad · Võimalikult kerged, odavad ja keskkonnasõbralikust materjalist · Seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile · Seinte soojapidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele · Vältida tuleb külmasildade tekkimist · Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool
10 raudbetoonsilluseid ja toetamine jms.Üldlevinud üldjoontes kokku kivisilluseid (võib kasutada ka reegliks on, et toetuskoormuse pingejaotusega jõu all üldse. terasprofiile). Skeem 9.8 puhul P 100 kN kasutatakse Skeem 9.18 Raudbetoonsillus on tavaline jaotuselementi (toetuspatja). raudbetoontala, üldjuhul Talade (silluste) toetamine 25. Hoonete konstruktiivsed lihttala. Arvutuslikult ei ole seinale: Talade ja silluste elemendid ja sõlmed: vahet raudbetoonsilluse ja toetamine seinale toimub deformatsioonivuugid armeeritud kivisilluse vahel. tavaliselt 2...3 cm paksuse (temperatuurile, Koormus sillustalale sõltub mördikihi abil. Tala asetatakse vundamentide ebaühtlasele
Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt kahe armatuur vardaga, mille läbimõõt on 12-16 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Otstarve: vältida ja vähendada müüritise pragunemist ning suurendada deformatisoonluukide vahekaugust. Armeerida tuleks pikad seinad, raskemini koormatud seinad, esimene plokirida vundamendi peal ja silluste tugipinnad. - Ebaühtlase koormuse, samuti ebaühtlase või nõrgavõitu pinnase puhul võib betoonvundamendi pragunemise vältimiseks sarrustada e. armeerida. Selleks pannakse vundamendi ülemisse ja alumisse serva pidevalt ümber perimeetri paar-kolm 12-16 mm jämedust terasvarrast. 17. Seintele esitatavad nõuded Tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel Piisavalt helipidavad Võimalikult kerged, odavad ja keskkonnasõbralikust materjalist
materjaliga. Kivisente detailid. Karniis – tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest eemale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. Vahekarniis – tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. sillused – ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused 2) kihtsillused 3) kiilsillused 4) kaarsillused rõdu –hoone välispinna väljaulatuv taandatud kandekonstruktsioon. Ärkel – väliseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja. Lodža – hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiasuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühe küljest.
TÜÜPVÕRKGRAAFIKUTE ANALÜÜS TULEMUS VÕRKGRAAFIKUTE TÖÖDE KLASSIFIKAATOR. ÜKS VÕRKGRAAFIKU TÖÖ VÕIB SISALDADA MITU EHITUSTEHNOLOOGILIST KOONDTÖÖD NÄITEKS: 142 - TELLISHOONE KARBI EHITAMINE -100 - MÜÜRITÖÖ - 70 - VAHELAGEDE MONTAAZ - 60 - MONOL. VAHELAED - 90 - UKSED JA AKNAD - 70 - SILLUSTE PAIGALDAMINE KALENDERPLAANIMISEKS VAJA MÄÄRATA TÖÖDE KESTUS Q T = -------- / päeva / n n - tööliste arv tööl , tehnoloogiliselt maksimaaklne min kestus. Plaanitav arv ei olene ainult selle ehituse tehnoloogiast vaid arvestada tuleb ka tähtaega (ajavaru) ja teisi ehitusi. C. TÖÖOPERATSIOONIDE LIIGITUS DETAILSEM VÕRRELDES ÜHIKHINNA TÖÖGA vt. joonis 5.1, tabel 5.1
vähemalt 0,2 sm2. kuid metallsidemete kasutamisel ei ole tagatud vertikaalkoormuse ühtlane jagunemine müüritises ning iga osa töötab ainult vahetult temale rakendatud koormustele. Seinte ladumisel silikaattellistest, mille valmistamisest on möödunud vähem kui üks kuu, tuleb müüritisse asetada horisontaalne terasarmatuur ristlõikega vähemalt 0,02% müüritise vööndi ristlõike pinnast. Armatuur paigaldatakse iga korruse seintesse mööda hoone perimeetrit akna aluslaudade ja silluste kõrgusele. Looduslikest kividest täismüüritise pindmised read, samuti vundamentide nurgad ja lõikumiskohad laotakse suurematest, paremate sängituspindadega kividest. Kivide vahetu kokkupuutumine (ilma mördita) on lubamatu, samuti määrdunud kivide kasutamine. Kergmüüritis. Massiivsetel tellisseintel on rida puudusi: sein on raske, madalate hoonete juures pole kivide tugevus täielikult ära kasutatud, seina soojajuhtivus on suur jne. Tellise otstarbeka
Peale seinte ja postide tugevusarvutuse tuleb kontrollida ka üksikute elementide (sillused, ankrud jm.) tugevust. Samuti tuleb vajadusel kontrollida seinte ja postide tugevust ehitustööde käigus. 8. HOONETE KONSTRUKTIIVSED ELEMENDID. 8.1. Talade toetamine müürile. Tala toetatakse kas otse müüril olevale segukihile (2 3 cm) või toetuspadjale (müürile valatud betoonpadi). "Rusikareegel" - koormused, mis on suuremad kui 100 kN, vajavad toetuspatja. Talade (silluste) toetamisel otse müürile koormatakse suure koormusega ühte väikest osa müürist, kusjuures tavaliselt ei jagune survepinged tala otsa all ühtlaselt. Pingeepüüri kuju sõltub sissemuljumise sügavusest ja ka tala läbipaindest. Toetuspadi jaotab tala koormuse suuremale pinnale, padi ise hakkab tööle kui plaat elastsel alusel. 8.1.1. Pingejaotus müüritises. Pingejaotus seinas koondatud koormuse all on analoogiline pingejaotusele elastses poolruumis koondatud koormuse all
mõõduga 10×18,5×49 cm, mille survetugevus on 3 Mpa. Keramsiitplokkide baasmaterjaliks on keramsiit, tsement ja vesi. Keramsiit ei sisalda gaase ega agressiivseid aineid ning on täiesti naturaalne. Temperatuurimuutusest tuleneva pragunemisohu vastu aitab armatuuri ja deformatsioonivuukide kasutamine. Deformatsioonivuukide vahekaugus 18 . . .20 m, armatuurvardad Ø 4 mm 2tk (bi armatuur) pannakse iga neljandasse horisontaalvuuki. Ukse ja aknaavasid kaetakse keramsiitbetoonist sillustega, silluste toetuspikkus müürile 25 cm. Sillus paigaldatakse tahuga UP ülesse poole. Vaheseinad krohvitakse või kaetakse kipsplaadiga. Puitsõrestikhoonetes kasutatakse kuivade ruumide korterisisesteks vaheseinteks kipsplaadiga vooderdatud ja mineraalvillaga täidetud puitsõrestikke, milles puitpostide ristlõikeks on 5×7 cm, sammuks 60 cm, või seinu, kus puitsõrestik on asendatud metallkarkassiga. Ümber vaheseinte perimeetri tuleb paigutada heliisolatsiooni riba
*müürimördid, *krohvimördid, *pahtelsegud (viimistlussegud), *plaatimissegud, *vuugitäited, *peenteralised betoonid jne. Silikaat kuivbetoon on betoonisegu üldisteks valutöödeks. Täitematerjali fraktsioon on kuni 10 mm. Tarnitakse kuivseguna 25 kg ja 1000 kg pakendites. Valmis betoonisegu survetugevus 20 MPa. Silikaat kuivbetoon C20 sobib mahukamateks betoneerimistöödeks. Soovituslik betoonikihi paksus on üle 30mm. C20 sobib vundamentide, põrandate, silluste, kandepostide jms. valmistamiseks. Aluspind peab olema puhas rasvast, nõest, tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest. Eemaldada naket takistavad ained – mustus, tolm, rasv jms. 25 kg kuivsegust saab 12…13 l valmissegu . Tööde teostamisel kasutada samu töövõtteid, mis valmisbetooniga töötamisel (latiga silumine, tihendamine jne.). Segu sobib kasutamiseks temperatuuril +5…+30 C. Värskelt valatud betoonikihti tuleb kaitsta vihma, läbikülmumise jt
annaabi.ee 
