Vahelaed Ja põrandad (0)

name Page 1 of 19
Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad
Õpikeskkond: Tallinna Tehnikakõrgkooli e-õppekeskkond Kursus: Ehitustehnika alused - Leena Paap Raamat: Vahelaed ja põrandad Printed by: Leena Paap Kuupäev: pühapäev, 23 oktoober 2011, 14:26
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 2 of 19
Sisukord Koostaja andmed ja kasutatud kirjandus Vahelaed ja põrandad 6.2 Raudbetoonist monteeritavad vahelaed 6.3 Monoliitsed raudbetoonvahelaed 6.4 Puitlaed 6.5 Põrandad
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 3 of 19
Koostaja andmed ja kasutatud kirjandus Käesoleva õppematerjali on koostanud Leena Paap, Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna lektor.
Õppematerjali koostamisel kasutatud allikad:
1. E. Talviste "Hooned", Tallinn Valgus 1983
See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsiga.
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 4 of 19
Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad
6.1 Üldist
Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks ja kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele. Vahelaed töötavad kui horisontaalsed diafragmad juhul kui nad on korralikult seintega seotud. See on eriti oluline tuulekoormuse vastuvõtmisel ning vundamendi võimalike kallete puhul (vale projekteerimine, keeruline pinnase koostis, pinnasevee taseme muutus jm). Kui vahelaed ei ole seintega korralikult ankurdatud, siis ei saa vahelagesid vaadelda seinte tugedena. Seinad töötavad sellisel juhul kogu oma kõrguses nagu maa sisse asetatud konsoolid . Kõik vahelaed peavad rahuldama nendele esitatavaid nõudeid:
o peavad olema tugevad o peavad olema jäigad o peavad oma tulepüsivuselt vastama hoonele esitatavatele nõuetele o kestvuselt peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele o peavad olema helipidavad o peavad olema nõutavalt soojapidavad o sageli peavad laed olema veetihedad
Eestis on kasutada kaht liiki eelpingestatud õõnespaneele: enamus tehaseid toodab EP- paneele ja vaid Tartu Maja tehas toodab teistsuguse tehnoloogiaga omi TAM-paneele.
Olenevalt asukohast hoones liigitatakse vahelaed: · keldrivahelagi ­ erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks soojustada. · korruse vahelagi ­ temperatuuride erinevused ühel ja teisel pool lage on väikesed. Lagi ei vaja soojustamist. · pööningu vahelagi - erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks pealt soojustada. · Katuslagi - erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks soojustada ja kaitsta sademete eest.
Materjali järgi jaotatakse vahelaed: 1. raudbetoonlaed
1.1 monteeritavad
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 5 of 19
- õõnespaneelid - TT- paneelidest
1.2 monoliitsed - talade süsteem - seenlaed
2. terastaladel laed 3. komposiitkonstruktsioonis laed (koos töötavad teras ja raudbetoon ) 4. puitlaed
Põrandad on mitmest kihist koosnev konstruktsioon , mis ehitatakse kas pinnasele või vahelagedele. Põrandate ehitus kuulub üldehituslike tööde hulka. Tavaliselt ehitatakse põrandad peale kandekonstruktsiooni valmimist. Põranda konstruktsioon sõltub mitmetest asjaoludest, nagu näiteks:
- hoone funktsioonist ( elamud , ühiskondlikud, tööstus - või põllumajandushooned). - tegevuse iseloomust ruumis - ruumi asukohast hoones (vahelael, pinnasel, erinevate või sarnaste temperatuuridega keskkondade vahel).
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 6 of 19
6.2 Raudbetoonist monteeritavad vahelaed Õõnespaneelidest vahelaed
Õõnespaneelid on eelpingestatud või eelpingestamata raudbetoonpaneelid, mille sees on piki paneeli ümmargused või piklikud õõnsuses paneeli omakaalu vähendamiseks. Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab tellida vastavalt vajadusele. Vt ka peatükk 9 ,, Betoon ja raudbetoon".
Õõnespaneele toodetakse erineva kõrgusega: HCE: 200; 220; 265; 320; 400; 500 mm TAM: 200; 220; 265; 320 mm
Paneelide eelpingestamiseks kasutatakse kõrgtugevat terastrossi läbimõõduga 9,3 mm või 12,5 mm. Õõnespaneelid valatakse surveliugvalu meetodil (ekstruudermeetod) pika lindina (120 m) stendil valmis ja lõigatakse peale betooni vajaliku algtugevuse saavutamist projektikohase pikkusega paneelideks.
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 7 of 19
TAM- paneelid eelpingestatakse kõrgtugeva külmvaltsitud perioodilise profiiliga armatuurtraadiga Bp-II, läbimõõduga 5 mm. Betooni suur tihedus saadakse kolmetasapinnalise kõrgsagedusliku vibreerimisega, see annab betoonile ka suure tugevuse.
Kui paneeli laius ei sobi, siis on võimalik paneeli pikkupidi ka lõigata. Paneel lõigatakse läbi õõnte kohalt ±25mm. Nii EP- kui ka TAM-paneele võib lõigata otsast nurga all. Lõikenurk = 60º...90º. Õõnsustega risti võib avasid teha vabalt valitud kohta. Avasid võib olla kõige rohkem 3 tk samas ristlõikes. Avade suurim mõõt sõltub kasutatavast paneeli tüübist. Paneelidesse võib lõigata suuri avasid. Need avad tehakse tavaliselt juba tehases. Lõigatavate avade mõõtmed sõltuvad paneeli pikkusest ja paneelile langevast koormusest.
Õõnespaneelid paigaldatakse kas segukihile (klass B 15) või neopreenkummist elastsetele patjadele. Paneelid peavad tellis- ja plokkseintele toetuma vähemalt 120 mm, raudbetoonseintele ning raudbetoon- ja terastaladele vähemalt 65 mm. Kõrvutiasetsevad paneelid peaksid olema ühesuguse kande-võime ja vanusega (kandevõimest ja vanusest sõltub paneelide eeltõus). Vahetult pärast paneelide paigaldamist tuleb paneelid ankurdada ja monoliitida seintega või teiste jäigastavate konstruktsioonidega. Paneelidest koosnev terviklik plaat moodustatakse sarrustatud vuugivalude abil. Selleks paigaldatakse ümber paneelide grupi ringsarrus, milleks kasutatakse sarrusrauda minimaalse läbimõõduga vähemalt 10 mm ja vuugisarrustega igasse vuuki pikkusega vähemalt 1 m.
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 8 of 19
Paneelide nõuetekohaseks toetamiseks ja monolitiseerimiseks peab müüritise paksus olema vähemalt 200 mm, sisemiste kandeseinte puhul 300 mm. Paneelide toetamiseks sandwich - plokkidest seinale, valatakse esmalt betoonvöö, millele paneelialune mördipeenar laotatakse võimalikult seina keskmesse.
Reeglina tuleks õõnespaneelid paigaldada otse transpordivahendilt. Standardlaiusega õõnespaneelide tõstmiseks kasutatakse kahe haaratsiga tõstetraaversit. Haaratsid on varustatud paneeli alt läbipandavate ohutuskettidega. Kui tõstetav paneel on raskem, tuleb kasutada teisi tõsteabivahendeid. Raskemaid ja pikemaid kui 11 m paneele tuleks tõsta kahe kraanaga..
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 9 of 19
Monteeritavate raudbetoonplaatide eriliigid:
Koorikplaadid - soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral, vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, vajadusel vähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda helipidavust jne.
TT paneelid - kasutatakse põhiliselt suuresildeliste tööstus- ja laohoonete vahe- ja katuslagede ehitamiseks.
HTT paneelid- kasutatakse katuslagede ehitamiseks ja on kindlasti seal parim lahendus, kuna paneel oma kahepoolse kaldega organiseerib ise vee ärajuhtimise katuselt.
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 10 of 19
6.3 Monoliitsed raudbetoonvahelaed Monoliitsed vahelaed valatakse kohapeal raudbetoonist. Monoliitraudbetoonist lae eeliseks paneelide ees on, et ruumide kuju ja suurus ei sõltu paneelide nomenklatuurist. Samuti on monoliitne lagi monteeritavast jäigem ja kapitaalsem. Kuid monoliitse lae ehitamine on tunduvalt töömahukam. Vajalik armatuurterase kogus ning vahelae vajalik kõrgus määratakse kindlaks tugevusarvutustega. Konstruktsiooni tüüp valitakse vastavalt kaetava pinna suurusele, koormuste suurusele, tugede olemasolule, iseloomule ja vahekaugusele, ökonoomsust ning eriosade (küte, ventilatsioon , kanalistasioon) lahendust silmas pidada. Tänapäeval on väga palju võimalusi vahelagede katmiseks: a) ribiplaatidega vahelaed b) sileda plaadiga vahelaed c) seenlaed
Terastaladel vahelagi
Terasest vahelagede ehitamine on üldjuhul mittekasutatav nende suure tuleohtlikkuse pärast. Kasutatakse mõnikord tööstusehituses tehniliste korruste ja platvormide vahelagede moodustamiseks. Terastalade kandeelemendiks on terastalad . Koormuse kandmiseks laelt taladele kasutatakse tavaliselt kandvat profiilplekki, peatalade suure sammu korral kasutatakse abitalasid. Kui terastaladel vahelagesid kasutatakse tellishoonetes, siis tuleb seintele toetuvad talaotsad seina sisse betoneerida. Talade kõrgus, samm, abitalade vajadus leitakse tugevus- ja jäikusarvutustega. Aluseks konstruktsiooni arvutustele on arhitektuurne lahendus, eriosade lahendus, ökonoomsus.
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 11 of 19
Tulekindluse tõstmiseks tuleb teraskonstruktsioon katta tulekindlate materjalidega (kivivill, tulekindel kipsplaat, tulekindel värv). Teraskonstruktsioonist vahelael on madal helipidavus . Löögimüra vähendamiseks tuleb valida õige põrandakonstruktsioon. Et vahelagi omaks mingit mürakindlust, peaks ruutmeetri kaal olema vähemalt 100 kg.
Komposiitkonstruktsioonist laed
Komposiitkonstruktsioonide all mõeldakse selliseid konstruktsioone kus töötavad koos teras ja raudbetoon. Kandeelemendiks on siin tavaliselt terastalad (sissebetoneeritud, betooniga täidetud või paljad talad ). Koormuse vahelaelt taladele kannavad tavaliselt terasplaadid ­ profiilplekk, millele valatakse raudbetoonplaat . Terasplaat kinnitatakse talade külge spetsiaalsete kruvidega vastavalt tootja tehase nõuetele. Terasplaat töötab ka raketisena, mis rb plaadi valamise ja kivistumise ajal tuleb alt toestada. Kandev terasprofiili tüüp ja raudbetoonplaadi paksus, selle armatuur ning kandetalade samm ja ristlõige leitakse tugevusarvutuste põhjal. Sellise konstruktsiooni tulekindlus on tunduvalt suurem kui teraskonstruktsioonil, kuna teraselementidel on otsene kontakt raudbetooniga. Ka helipidavus on sellisel lael üsna hea kuna löögimüra kandub läbi komposiitkonstruktsiooni halvemini kui läbi õhukese terasplaadi.
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 12 of 19
6.4 Puitlaed Puitvahelaed leiavad laialdast kasutamist vähekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel ­ eramutes ja ridaelamutes. Vahelae kandekonstruktsioonideks on okaspuidust (mänd) talad, millede külge kinnitatakse kandeliistud või kandelauad. Talade samm kivihoonetes valitakse 60...120 cm puitsõrestik- hoonetes aga võrdne posti sammuga . Talade pikkus on 3,0...6,0m ja talade laius 8,10 või 12cm. Talade vajalik ristlõige, sõltub nende sildest ja sammust, arvestades nii nende tugevust kui ka lubatavat läbipainet.
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 13 of 19
Kivihoonetesse puitvahelae ehitamisel peavad laetalade otsad, mis toetuvad kiviseintele, olema antiseptitud ja paigaldamise käigus tuleb nad mähkida isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga. Pärast talade kohale paigaldamist ja isoleerimist tuleb nad ankurdada kandeseinte või -talade külge. Tala otsa ja väliseina vahele tuleb panna soojustus vältimaks külmasilda.
Pööningulaed peavad lisaks omama auruisolatsiooni, mis paigaldatakse soojustuskihi alla. Keldrilagedele ja läbisõidulagedele paigaldatakse aurutõke aga soojustuse peale.
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 14 of 19
6.5 Põrandad Põrandatele esitatavad nõuded: - tugevad, kulumiskindlad, löögikindlad, - lihtsalt puhastatavad - vähe tolmavad - veetihedad ja niiskuskindlad - vajadusel soojapidavad - käimismüra summutavad - silde pealispinnaga (mitte libedad)
Ükski põrand ei rahulda kõiki neid nõudeid. Põrandakatetele esitatavad nõuded sõltuvad hoone funktsioonist ja tegevusest ruumis.
Põranda konstruktsioonis võivad olla järgmised kihid: 1) Kattekiht ­ põranda pealmine kiht, põrandakate 2) Vahekiht ­ õhuke kiht, mis on kattele elastseks aluseks või seob seda allpool asuvate kihtidega. 3) Kaitsekiht ­ kasutatakse tavaliselt hüdroisolatsiooni kaitseks mehaaniliste vigastuste vastu 4) Hüdroisolatsioon ­ võõba või rullmaterjali kiht, mis takistab vedelike tungimist põrandakonstruktsiooni või läbi selle pinnasesse 5) Tasanduskiht ­ allpool asuva pinnakihi tasandamiseks või põrandale kalde andmiseks 6) Soojustuskiht ­ vajalik kui põrand on piirdekonstruktsiooniks erinevate temperatuuridega keskkondade vahel 7) Heliisolatsioonikiht - summutab kas löögi või helimüra 8) Aluskiht ­ jaotab põranda koormuse alusele, milleks on vahelae kandeelement või pinnas 9) Hüdroisolatsioon ­ võõba või rullmaterjali kiht, teraskessoon vm, mis kaitseb põrandakonstruktsiooni pinnasest tungiva niiskuse eest 10) Eelkiht ­ pinnase tugevdamiseks määratud kiht põranda aluskihi all
Nagu juba eespool öeldud, on need kihid, mis võivad olla põrandakonstruktsioonis, kuid mis ei pea seal olema. Vajadus kihi olemasolu, kihi paksuse ja materjali järgi tuleb otsustada iga põranda puhul eraldi. Samas tuleb jälgida nõuet, et samal korrusel asuvate põrandate pealispinnad oleksid üldreeglina ühel kõrgusel.
Põhilised põrandakattematerjalid on: a) puit ja puidupõhjalised ­ põrandalauad, puitparkett, laminaat , vineer, puitlaastplaat, kork
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 15 of 19
b) rullmaterjalist katted ­ vinüülkatted (pehme aluskattega ja ilma), linoleum , tekstiilkatted
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 16 of 19
c) plaatmaterjalist katted ­ glasuurplaadid, betoonplaadid, PVC plaadid , laminaatparkett, tekstiilplaadid, kipsplaadid
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 17 of 19
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 18 of 19
d) valatud põrandakatted ­ betoonkate, epoksiitvaik
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 19 of 19
Põrandakatte paigaldamise viis sõltub kattematerjalist ja aluspõrandast:
a) alusele kinnitatud katted - liimi või seguga kinnitatud - naelte või kruvidega kinnitatud b) ujuvpõrandad ­ katteelemendid kinnitatakse omavahel, kuid mitte aluspõranda ja seinaga.
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011