Sell ajal toome mõned plaadid ette ja vaatame, et poleks toonivahet. Veel parem kui võtad korda mööda plaate. Umbes 15 minuti pärast segame uuesti. Siis kanname segu kelluga segu kammile ja siledama poolega seinale. Nüüd kammi poolega kanname segu laiali. Nüüd paneme esimese plaadi. Paigutame ja võtame ära et näha palju on segu jäänud plaadi taha küljele. Kui seal on u 80 90 % on enam vähem korras. Kontroll tuleks teostada iga uue segu järel. 8. Vuukimine. Puhastad vuugid segust. Teed vuugi segu täpselt nii nagu on pakendi juhise peal kirjas ja lased paisuda umbes 15 min. Nüüd kontrollid et vuuk oleks puhas ja kui segu ära paisunud hakkad segu kandma kummi lapitsale ja sellega risti-rästi tõmmetega vuukidesse. Pärast tihendad vuugid kaabli jupiga. Ja viimaseks teed nurga vuugid sinna lisad teibi mõlemale poole siis kannad silikooni vahele ja tõmbad seebise näpuga üle, et vuuk jääks tihe. Ja lõpuks eemaldad teibi mõlemalt poolt. Ja pesed
Sageli asetatakse kaks riiulisüsteemi üksteisele väga lähestikku, mis tähendab, et riiulite jalad on kõrvuti. Oluline on ka see millised on riiulijala tallaplaadi mõõtmed, selleks, et arvutada kontaktpinge talla ja betoonplaadi vahel. Kuna betoonplaadi dimensioneerimisel arvestatakse kõige ohtlikuma koormusskeemiga, siis punktkoormused asetatakse plaadi servale või nurkadesse. Juhul kui on võimalik määrata kindlaks täpsed punktkoormuste asukohad, siis on võimalik vuugid planeerida nii, et punktkoormus ei satu plaadi nõrgestuskoha servale. Seega on võimalik plaadi paksust vähendada. Ülaltoodud võimalus kehtib ainult siis, kui on kindel, et koormusskeemi tulevikus ei muudeta. Dünaamiline koormus, mida põhjustavad tavaliselt kahveltõstukid ning veokid on teine koormuste liik, mis määrab põrandakonstruktsiooni. Oluline on tähelepanu pöörata ratastele rakenduvatele koormustele. Kahveltõstukid võivad olla kahekordsete ratastega või ilma
Pahteldamine: pahteldamisel kasutasin kahte pahtlilabidat. Seineki panemisel mõõtsin enne lae kõrguse põrandast ,et teada saada kui pikad seineksi paanid peab valmis lõikama. Töövahendid Pahteldamisel: Kaks pahtellabidat Värvimine: Kahte rullikut. Ühte suuremat ja teist väiksemat. Seineksi paigaldamisel: Tapeedi labidat ja tapeedi liimi. Lihvimisel: teleskoopi ja liivapaberit Töödejärjekord 1.Paigaldasin vuukidele Võrk teibi. 2.Pahteldasin ära vuugid ja kruvipead. 3.Pahteldasin teist korda vuugid ja kruvipead. 4. Lihvisin vuugid ja kruvipead üle. 5.Värvisin seinad esimest korda krunt värviga üle. 6. Peale kruntvärvi paigaldasin Seineksi. 7.Peale seineksi paigaldamise värvisin seinad kaks korda värviga üle. 8. Tuli oodata kuni värv ära kuivab ja siis on sein valmis. 9. Viimaks paigaldasin Tuuletõkke Akryl. Click to edit Master text styles Second level Pildid Third level
Materjal võetakse ohutusketid lahti ja heidetakse paneeli peale. Seejuures C16/20 ,soovitavalt C20/25. Õõnespaneel HCE 320 tuleks eelnevalt veenduda, et haaratsist vabanev paneel ei saaks alla Paneelide vuugid betoneeritakse valatava konsistentsiga kukkuda. Paneelide paigalduse ajal ei tohi paneelide paigalduskohast betoonseguga ühtlase pideva joaga. Betoonisegu peab täitma kogu Põhitüüp Tule- Paneeli Omakaal madalamal kõrgusjärgul (korrusel) töötada. Õõnespaneelid vuugi mahu ja katma ühtlaselt kogu sarruse pinna omakaalu või
Pealiskrohvil on aga suurem survetugevus, mistõttu erandina minnakse vastuollu reegliga: IGA JÄRGMINE KROHVIKIHT ALUSPINNAST VÄLJASPOOLE PEAB OLEMA JÄRJEST VÄIKSEMA VÕI SAMAVÄÄRSE SURVETUGEVUSEGA. Tellisahjude krohvid Enne krohvimist kuivatatakse ahju vähemalt 3 kuud, et ta täielikult vajuks. Krohvitakse põhiliselt savi- ja lubi-savimördiga, mis parema ja ühtlasema kvaliteedi saavutamiseks peaks olema tehase valmiskrohviseguna. Krohvikihi paksus peab olema 1-1,5cm. Enne tuleb vuugid 1cm sügavuseni puhtaks kraapida ja ahju kütta. Krohvimört tuleb kanda kuumutatud ahjule, kus tellised ja vuugid on juba paisunud. Eelnevalt tuleb ahju kindlasti niisutada veega. Mördi paremaks hoidmiseks võiks ahju ka võrguga katta. Torkreet krohv Krohvikihi paksus on 1-3cm, kandes ööpäevaste vahedega peale mitu 0,8-1 kihti. Torkreetimisel täidetakse kõik konstruktsioonide nurgad ja ühendused kumeralt, vältides teravaid nurki ja murdekohti.
Püstvuukides võib kasutada plaadiriste või lehtkaliibrit, kogemuste olemasolul piisab ka visuaalsest kontrollist. Seinte plaadistust saab vuukida, kui mört on tardunud. Vuukimist alustatakse vuukide puhastamisest Põranda võib vuukimise ajaks kinni katta. Vuukimine : Mört võetakse segamisnõust kummist vuugisiluti peale ja laotakse tugevasti surudes plaatide peale 40° nurga all. Elastsed vuugid : Plaadistuse nurga vuugid ning põranda ja seina ühenduskohad vuugitakse elastsete vuugimaterjalidega. Tavaliselt kasutatakse vuugitoonilist sanitaarsilikooni. Vuugiservadele paigaldatakse maalriteip, et silikoon ei satuks plaatide peale. Sõrmedega või niisutatud abivahenadiga viimistletakse vuugi kuju. Kui vuuk on 10-15min. tahenenud, eemaldatakse teip.
POLÜMEERKROHVIDEGA KROHVIMINE Aluspinna kontroll ja eeltöötlus Liimitav aluspind peab olema puhast, tugev ja sile. Kui aluspind on tolmav, tuleb pind eelnevalt kruntida. Värvitud aluspind on sobilik liim-tüübelkinnituseks, kui noaga lõigatud 2-3mm “ trellidesse” jääb värv kinni. Väljaulatuvad mördijäägid tuleb eemaldada. Tühjad vuugid tuleb täita mördiga. Detailide kinnitused Tihendamiseks ei kasutata silikooni, vaid polüretaan-bituumen tihendit. Metallkonstruktsioonidena oleks vajalik kasutada roostevabast või tsingitud + värvitud metallkonstruktsioone. Ükski detaili osa ei tohi olla kaldega sissepoole! Tellingud, kiled ja ilmastik Koguhoone peaks olema tervenisti telliguis. Tellingu kinnitusankrud peavad olema väljapoole kaldu ja kaugemal kavandatavastt soojustuse pinnast.
Matve, Eesti sillaehitus, lk.31]. Tänapäeval osatakse arvutada ning hinnata veel enne konstruktsiooni ehitamist tekkida võivate pragude suurust, seetõttu jäetakse sillakonstruktsiooni sisse deformatsioonivuugid, mis arvutatakse vastavalt temperatuuri muutustele ning materjali soojuspaisumistegurist lähtuvalt. 3 Jätkuvtala silla puhul on vuugid vaid otstes, lihttala puhul peaksid olema iga riigli kohal, kaldasammastel ei pruugi. Deformatsioonivuuk peab võimaldama sillal piki-, põik-, vertikaal- ja pöördedeformatsioone. Vuugid tulevad asetada selliselt, et oleks tagatud tasane liikluspind ja veetihe ühendus. Deformatsioonivuuk peab ühest küljest olema võimeline vastu võtma piirneva pinna termilist paisumist ning samal ajal tagama piisava toetuse piirneva pinnaga. Deformatsioonivuugid on
Deformatsioonivuugid Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid, kuid rikuvad seina välimuse. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Deformatsioonivuukide paiknemine Üheseid juhiseid deformatsioonivuukide rajamiseks ei saa anda. Iga ehitust tuleks vaadelda ja hinnata eraldi, et leida kohad, kuhu vuugid paigutada, ilma et rikutaks struktuurset ühtsust. Praktika näitab, et sagedaste avadega välisseintes ei tohiks deformatsioonivuugid olla üksteisest kaugemal kui kuus meetrit. Ilma avadeta seintes võib vuukidevaheline kaugus olla pisut suurem, kuid mitte üle 7,5 m. Vuuk peaks asuma hoone nurgast mitte kaugemal kui 3... 4,5 m ja mitte lähemal kui 0,4...1 m. Kohad, kus vuugid peaksid tingimata olema: seinte kõrguse järsk muutus seinte laiuse järsk muutus
Kuiv punanae tellis imeb savimördist ahnelt vett endasse , mis tõttu kuivatab mördi enne aegselt, mille tõttu telliste ja mördi vaheline seos jääb nõrgaks. Samott-telliseid enne paigaldamist ei leotata, need loputatakse veega üle, et eemaldada nende pinnalt tolm, mis nõrgendaks sidet. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugi vahelt välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savi mört vuukidest välja. 3. Ahju müüritis tuleb laduda seotises. 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale. Tahutud pinnal on alati nähtamatuid praokesi, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb. 5. Küttekolde ja lõõride sisepindu ei tohi mördiga määrida, sest mört ei püsi kuumade kivide pindadel. 6. Müüritise kihid peavad olema rangelt horisontaalsed ja pinnad ning nurgad vertikaalsed
2.Mittesurveline vesi 3.Surveline vesi , lühiajaline surveline vesi Hüdroisolatsioonisüsteemid Hüdroisolatsioon saab olla kas sisemine või välimine. Vastavalt sellele on ka süsteemid jaotatud. Hüdroisolatsioonisüsteem valitakse vastavalt veekoormus juhtumile. Vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon koos moodustavad veetiheda vanni, mis koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist. Silmas tuleb pidada, et ühenduskohad, vuugid, läbiviigud tuleb hoolikalt tihendada. Samuti on oluline hüdroisolatsiooni selle kuivamisfaasis kaitsta otsese päikese, sademete ja külma eest. Sisehüdroisolatsioon on selline, mida kantakse keldri siseseinale, mõnel pool on nimetatud seda ka negatiivseks hüdroisolatsiooniks. Üldjuhul kui vähegi võimalik, siis tehakse välishüdroisolatsioon, aga kui see pole võimalik, on defektne vms, siis kasutatakse sisehüdroisolatsiooni tegemise võimalust
Ei valgu see vuukrauaga tasandamis ajal tellistele Esiteks tasantatakse piki vuukrauaga rõhtvuugid Vuukrauda liigutatakse pikkade rahulike tõmmetage pikki vuuki ja surutaks tugevasti seina poole Kui vuuk on mingil põhjusel napiks jänud tehakse lappimistöö muldniiskest kuivanud mördist. Järgmiseks tasantatakse lühikese vuukrauaga rõhtvuugiga ühatasaseks püstvuugid Vuukimine on hästi tehtud kui valmis töös pole näha vuukimisraua jälgi. Kui vuugid on tasantatud harjatakse pritsmed ja vuukimisjäägid ära vuukimisharjaga. Harjatakse kergelt viltu üle vuukide. Hari ei tohi olla nii jäik, et jätaks väälja vuukimisele. Mõnikord saab teha kogu vuukimise teha harjates. Selline vuuk pole eriti vettpidav, kuid näeb hea välja. Vahel tikuvad müüritise vuugid liiga kiiresti kuivama mis põhjustab kuivamispragusid ja halvendab sidumisvõimet, sel juhul tuleb seinakast...Samal ajal
Kasutusvaldkond: Seinte ja põrandate vuukimine · Seinte ja põrandate vuukimine · Seina vuukimine · Põranda vuukimine · Soovitused! Seinte ja põrandate vuukimine Vuuke võib täita alles peale plaatimissegu täielikku kuivamist. Kuivamata niiskus, ebatasased vuugid ja tugevasti vettimavad plaadiservad imavad niiskust tihti ebaühtlaselt, mis võib mõjutada vuugisegu nakkumist ja põhjustada vuugi ebaühtlase värvi. Imavaid pindu niisutatakse enne vuukimist svammiga. Nurgad, seina/põranda liited ja deformatsioonivuugid täidetakse. Valmis segatud vuugimass kantakse kummiservaga pahtlilabida või vuugilabida abil täidetava vuugi suhtes diagonaalselt
moodustades vee eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk
Kinnitada kruvidega. Ukses oleval augul jätta paisumisruum tehes auk suurem. Vajadusel parandada kolde siseseinad vesiklaasiga. Siiber ei tööta. Veega leotades tuleb pigi lahti. Võib ka toiduõliga leotada. Kui pöörd siiber ei sulgu enam. Tuleb puhastada tahmaluugist või tekitada tahmaluuk. Vahest tuleb avada ka ahi. Ahjul on praod. Kui koldes on kivid lõhki. See on üle köetud või on liiga vara palju kütma hakatud. Kui ahjul on praod, siis saagida poole tellise ulatuses vuugid välja. Kasta vuugid märjaks ja täita uuesti seguga, millesse lisada pva liimi. Seda on parem teha sooja ahjuga siis ahi paisub ja see hoiab ära uute pragude tekkimise. Kui kivi on katki, siis see välja saagida ja asendada. Kui sa ei tea, mis tüüpi ahjuga tegu on, siis võta lagi lahti ja puhasta ahju lõõrid. Vajadusel tee puhastusluuk. P.6.1 Pliidi remont ukse vahetus, praeahju vahetus. Kui ust vahetame, siis sageli on vaja ka remontida kollet.
2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitatakse kasutada silikaatkivi korstna- pitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga. 1. MATERJALIDE ISELOOMUSTUS Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaal- paksus on 10 ... 1 mm 1.1. Silikaattellise omadused Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850...1950 kg/m3. Seega on tegemist materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali
Kivide lõikamiseks võib kasutada mehaanilist giljotiinlõikurit või elektrisaagi. Sillutiskivi tükke, mis on alla 25% originaalkivi suurusest, ei ole soovitav tühimike täitmiseks kasutada, sest need võivad kergesti kohalt ära nihkuda. Sellised tühikud tuleks täita betooniseguga. 7. Liivapadja tihendamine Peale sillutiskivide paigaldamist tuleb liivapadi korralikult tihendada. Enne vibreerimist on soovitav kõik vuugid peene, kuiva liivaga osaliselt täita, et vältida kivi servadest kildude väljalöömist. Vibreerivate plaattihendajatega tihendatakse pinda seni, kuni sillutis on saavutanud projektkõrguse ja piisavalt kompaktne. Kogu laotud sillutis tuleks vibraatoriga üle käia, kuni kõik kividevahelised ebatasasused on likvideeritud ja kivide vahel on ühtlased vuugid. Liivapatja saab tihendada ka käsitsi, kasutades tampi ja kummihaamrit, kuid parema
tagasimüürides üüakse mört sõrmedepoolsesse otsa. Nimetused edasi tagasi müürimise kohta tulenevad sellest mis suunas müürsep liigub. TELLISTE TÜKELDAMINE JA TÖÖTLEMINE Harilikult tükeldame tellist müürivasaraga võimalik ka kiljotiniga, statsionaalse pingiga või ka relakaga KVALITEEDI NÕUDED MÜÜRIL Et tellismüür saaks püsiv peab seotis olema vähemalt ¼ K (¼ on kivi pikkus). Tellismüür on sama tugev kui selle vuugid. Selleks on vuukidele esitatud teatud nõuded. Vuugid ei tohi olla tühjad vaid müürimört peab täitma telliste vahed üleni nii püst kui ka rõht vuukidel. Vuugi pind tohib olla kõige rohkem 3 mm tellise pinnast seespool kui tarindi joonistel ei mainita teisiti. Kui vuuk tehakse sügavamaks tuleb see arvesse võtta tarindi kandvuse arvestuses. Rõht ja püstvuukide normaalmõõtmed on 8-12 mm. Rõhtvuugi paksus võib erineda kuni 3 mm ja vertikaalvuuk kuni 8 mm
paigaldusjuhiseid. AP-25 peab olema kinnitatud täpselt ja läbimõeldult. See ei tohi olla seinakonstruktsiooni ,,kiilutud", seinas asetsevad kommunikatsioonid ei tohi olla kontaktis AP-25 profiiliga, vastasel korral ei saavutata soovitud helipidavust. AP-25 kasutamise puhul konstruktsioonis peab karkassipostide samm olema 600 mm ning sellega risti asetseva akustilise AP-25 profiili samm 400 mm. Tavaliselt kasutakse sellisel puhul kahte kihti kipsplaati, mille vuugid asetatakse eri plaadikihtides 600 mm nihkega ning viimistletakse pabervuugilindi ja pahtliga. Raskeid esemeid, nagu näiteks köögikappe, ei tohi kinnitada akustilise profiiliga seina külge! 1. Akustiline profiil kinnitatakse karkassiposti külge nii, et kinnitusserv jääks allapoole. (AP- 25 kinnitatakse konstruktsiooni horisontaalselt.) Puitpostile kinnitamiseks kasutatakse T 29 kruve ja alla 0,9 mm paksusele metallkarkassipostile kinnitamiseks kasutatakse P 14 kruve. 2
seotud materjali enda mahukahanemisega, temperatuuri kõikumisega ja niiskuse muutumisega. Deformatsioonivuugi asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija, kes leiab selleks kõige sobivama koha. Deformatsiioni vuuke tuleb teha siis kui : · Hoone pikkus on üle 10 m. · Sooja ja külma seina liitumisel · Erinevalt koormatud seinte ristumisel · Erinevatest materjalides seinte ristumise Kuna müüritis on deformatsioonivuukide kohalt katkestatud siis tuleb vuugid hoolikalt tihendada ja kaitsta ilmastiku kahujude mõjude eest. Tavaliselt siis soojustatakse villaga ja eestpoolt täidetakse elastse materjaliga N: silikoniga.
küljega seinale. Seinaplaatide kinnitamisel kasutatakse tavaliselt 6-10mm hammastusega segukammi. Segu tuleb kanda vaid pinnale, mille jõuad plaatida umbes 15 minuti jooksul. Plaadid vuugitakse Kiilto vuugitäidisega. Vuugitäidise valmistamisel tuleb alati kasutada ettenähtud vee kogust, et tagada vuukide ühtlane toon. Vuukimist tuleb alustada seintest ning kanda vuugitäidet 45 kraadise nurga all vuukimislabidaga. Vuukimislabidat tuleb suruda tugevalt, et täita vuugid põhjani. Peale 15-30 minutilist kuivamist võib üleliigse vuugitäidise plaatide pinnalt maha pesta. Pesemisel kasuta hästi kuivaks väänatud käsna, et vältida vuukide kirjuks jäämist või üleliigset eemaldamist. Peale pesemist puhastatakse pind puhta lapiga. Põrand: Esmalt lihvitakse ja puhastatakse kuiv põrandapind. Kõige parem on kasutada tolmuimejat tolmu eemaldamiseks. Peale puhastamist põrand krunditakse Kiilto Fibergum Primer-iga vastavalt juhisele. Krunt
Paigaldus on lihtne, selleks pole erilisi tööriistu vaja. Kõige tähtsamad on terav nuga, liimikamm ja mõõdulint. Peale PVC-katte paigaldamist peab ruumi ventileerima, et vabaneda PVC-lõhnast. Tuulutamine peaks kestma kuni 24 tundi. Remondi tegemisel peaks põrandakatte paigalduse jätma kõige viimaseks tööks. Igapäevane PVC-katte hooldamine on ülimalt lihtne. Piisab kui eemaldada lahtine mustus harja või tolmuimejaga. PVC-katted liimitakse tervenisti aluspõrandale ja katte vuugid ühendatatakse külmjootvedeliku abil. Paigaldusel jälgi, et jääb võimalikult vähe liitekohti või, et liitekoht ei jää kõige suurema intensiivsusega käiguteele. Paanid asetada valguse ja akna suunas. Võimaluse korral vältida piki põrandaid jooksvaid vuuke. Vinüül- ehk PVC (polüvinüülkloriid) kate erineb linoleumist nii ehituse kui koostise poolest. Katet soetades peaks alati jälgima tema sobivust antud kasutuskohale. Kasutusala järgi võiks PVC
....................................................................................................................4 2 1 Üldised soovitused. Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem
eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi
aluspinna kontrollimisest. ......Kontrollida kruvisid, et olesksid sügaval ning kruvid viimistleda vuugipahtliga Plaadi pinnale tekkinud vigastused parandada vuugipahtliga Kohtpahteldatud pinnad lauspahteldada. pinnad lauspahteldada. 12. Hea pahtli omadused: ............... 13. Pahtlite liigitamine ...Täiteaine järgi-Täiteaine järgi-peen, jäme, kergpahtel Kasutuskoha järgi-puit, metall, vuugid Sideaine järgi kuiv, valmispahtelpeen, jäme, kergpahtel Kasutuskoha järgi-puit, metall, vuugid Sideaine järgi kuiv, valmispahtel Pinnale kandmise järgi-käsitis või pritsiga. Pinnale kandmise järgi-käsitis või pritsiga. 14. Mitu kihti pahtlit võib pinnale kanda ja miks? ...2kihti Äärmisel juhul 3, sõltub pahtliliigist Muidu hakkab mullitama.Muidu hakkab mullitama. 15. Millist pahtlit kasutatakse sügavamate aukude täimiseks ja miks?
Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatet materjalidest (kergbetoon, puistematerjal, soojusisolatsioon). Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidade seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellisele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda telliste mõõdu vead. Telliste vahed - vuugid - täidetakse mördiga. Sõltuvalt vuukide asetusest müüritises nim. neid kas rõht- või püstvuukideks. Viimased omakorda nim. nende asetuse järgi piki- ja põikvuukideks. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12 mm, püstvuukide paksus 10 mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6 mm ja üle 15 mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk). Tellisseinad
Plokk 190x190x39 1,6 0 Plokk 240x190x39 1,8 0 Säilitamine Kottides segupulbrit hoida kuivas ruumis. Segupulbri säilimisaeg originaalpakendis 1 aasta. Töötamine Columbia-Kivi müüriseguga Müürisegu paigaldatakse soovitavalt müürikelluga õõnesplokkide kõikidele servadele, vuugi paksus on tavaliselt 10 mm. Pärast ladumist tuleb kidlasti kõik vuugid vuukida, et saavutada vajalik ilmastikukindlus. Vuukimine peaks toimuma ajal, mil müürisegu on veel plastne (aeg sõltub ilmastikutingimustest). Fassaadi alumises reas on soovitav jätta iga 80 cm järel vertikaalvuuk tühjaks, et tagada tuulutus ja drenaaž laotud seinale. Mördi sattumisel fassaadile eemaldakse see peale tahenemist. Columbia-Kivi kividest müüride ladumisel tutvu ka tootjapoolse kasutamisjuhendiga
5. Täitekihi pinnae kandmine 6. Viimistluskihi pinnale kandmine 7. Karniiside, avade viimistlemine 8. Kattekihi peale kandmine ja viimistlemine 9. Krovi hooldamine 10.Laepaneelide vaheliste vuukide viimstlemine Eriotstarbelised krohvid Tihenduskrohvid mitte ainult vett hülgavad vaid ka veetihedad kasutatakse sokli osas nii sees kui väljas Tellisahjude krohvimine enne krohvimist kuivatatakse ahju vähemalt kolm kuud. Vuugid tühjendatakse 1 cm sügavuselt, puhastatakse ahi lahtisest savist. Tuleb kütta krohvimist ahi soojaks, et kivid ja vuugid oleks paisunud Saneerimiskrohvid Saneerimiskrohvil on aurumispind müüritise seespool vastupidiselt mineraalsele krohvile mille aurumispinnaks on krohvi pind. Et vältida värsekst krohvist niiskuse tungimist sooldunud aluspinnale on vaja teha võrgukujuline nakkekiht. krohvi kiht sooladest küllastub 4-10 aastat.
Plaadi alumise serva ja vundamendikonstruktsiooni vahele jäetakse 10-20 mm vahe. Vahe on vajalik vee kapillaarse absorptsiooni takistamiseks. Samas peab konstruktsioon jääma õhutihedaks. 3. Kõik vajalikud avad lõigatakse plaati alles peale nende kinnitamist. Võimalikud läbiviigud tehakse vahetult enne fassaadikatte paigaldamist. 4. Seoses üha kasvavate hoonete välispiirete õhutihedusnõuetega tuleb kõik tuuletõkkeplaatide vuugid tihendada. Tihendamiseks kasutatakse Gyproc GTS tihendusteipi. 60mm laiuse teibiga tihendatakse kõik tasapinnalised vuugid. Konstruktsiooninurkade tihendamiseks kasutatakse 100mm laiust toodet. Teipide paigaldamist alustatakse konstruktsiooni alumisest servast ja liigutakse ülespoole. Teibid kleebitakse 50mm ülekattega. 5. Teipidega tihendatakse ka kõik konstruktsioonides olevad avad. Aurutõkke kohta
õlisid. Tiikpuu on rõngassooneline puuliik, aastarõngaste kevadosas on suured sooned selgelt nähtavad, Puidul on teatud sarnasus tammepuiduga. Omadused · Kergelt kuivatatav · Puidus leiduv räni annab puule suure kulumiskindluse · Vastupidav mädanikele, putukatele, tule ja hapete vastu · Tiikpuu talub köiki ilmastikutingimusi · Tiikpuu on üks tugevamaid ja vastupidavamaid puite ültse · Väga tiheda tekstuuriga lehtpuu, mis võimaldab löigata vuugid väga täpselt ja sellega sobib teha väikeseid detaile · Kui tiikpuu puutub kokku metallidega siis see ei muutu mustaks Kasutusalad Tiikpuu leiab laialdast kasutust välistingimustes: laevanduses, sildade ehituses, sellest valmistatakse raudteevaguneid, aiamööblit, välisuksi, aknaid, pörandaid jne. Kasutuskohad Vanasti · Laevanduses · Sildade ehituses · Postid, talad, aiad Kasutaud kirjandus · http://www.technologystudent.com/rmprep08/teaky1.html
Kiilsilluse ladumine I KIILSILLUSE RAKETISE PAIGALDUS Horisontaallaud, millele laome kiilsilluse valmistame servatud lauast 40x120 mm. Horisontaallaua toetame tugipostidele umbes sammuga 600 mm. Raketise jätame vahepostide müüritisest täpselt tellise pikkuse võrra madalamale. II KIILSILLUSE KANNA TEGEMINE Lõikame nurklõikuriga tellise otsad silluse kannas kaldu. III KIILSILLUSE MAHAMÄRKIMINE Asetame raketisele tellised kuivalt ilma mördita, reguleerime vuugid ühepaksusteks (NB! vuukide paksus ei tohi silluse alumises osas olla alla 5mm ja ülemises osas üle 25mm). Märgime vuugikohad raketise servale ja võtame siis tellised tagasi. Telliseid võib olla nii paaris kui ka paaritu arv. Kannakivi ei tohi toetuda põhimüüritisele. IV KIILSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Et sillusepealne vuuk ei jääks hambuline lõikame telliseotsa pisut kaldu
Seinte värvimine Uued seinapinnad Pahtelda ebatasasused peenpahtliga VIVACOLOR F või kergpahtliga VIVACOLOR LH. Kipsplaadi vuugid pahtelda spetsiaalse vuugipahtliga VIVACOLOR J. Niisketes ruumides kasuta niiskuskindlat kergpahtlit VIVACOLOR W. Lihvi kuivanud pahtlipind liivapaberiga (nr 150-180). Eemalda pinnalt tolm, sest lateksvärvid ei nakku tolmuse pinnaga Krundi pind kruntvärviga UNIPLAST või VIVAPLAST PRIMER. Kruntvärv ühtlustab erinevate pindade poorsusi, vähendab viimistlusvärvi kulu ja moodustab hea nakkuvusega aluspinna. Eelnevalt värvitud seinad Eemalda lahtine värvikiht.
*Tropime elemendi *Tõstame elemendi paigaldus kohta. Jätame 20---30 cm õhku rippu. Eelnevalt peab olema paigaldus koht ette valmistatud (peab paigaldatud mõrt või tihendid.) *Element lastakse aeglasel paigaldus kohale. *Rihitakse element. *Kinnitakse element ajutiselt või lõplikult. *Tropitakse element lahti. *Kontrollitakse elemendi paigaldamis õigsust. *Lüüakse maha montaazi aasad. *Täidetakse, tihendatakse vuugid. HOONE DEMONTAAZ See on hoone lahti võtmine. Selle mille kunagi panime viimasena kinni, võtame esimesena lahti jne.. Kõigepeal tuleb tehnika süsteemid välja ning seejärel hakkatakse lahti võtma. Tuleb kinni hoida OHUTUS nõuetest.
astmestikus IV MOHS number Näitab materjali pinna tugevust 1 (nõrgim=talgi) kuni 10 (tugevaim: teemant) PLAADI VALMISTAMINE http://www.youtube.com/watch?v=6UHfRXLwGI KASUTATUD MATERJALID http://www.youtube.com/watch?v=6UHfRXLwGI http://www.nokitse.ee/seinad/keraamilisteplaati degaseotudterminiteseletused http://www.plaaditurg.ee/tasubteada/glasuurik ulumiskindlus http://www.plaaditurg.ee/tasubteada/vuugid http://www.eope.ee/_download/euni_repository/ file/3632/Erialane%20eesti%20keel%20plaatija%2 0erialale.zip/01%20Keraamiline%20plaat.pdf http://www.eope.ee/_download/euni_repository /file/3632/Erialane%20eesti%20keel%20plaatija %20erialale.zip/08%20Keraam.%20plaadi%20valik %20erinevates%20ruumides.pdf
kandub alusele. · Millised tegurid mõjutavad hoone vundamente? Vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnavesi. Perioodiline külmumine ja sulamine. Sise ja välistemp. Koosmõju, niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. · Vundamendi tüübid konstruktsiooni järgi? Lint-, post-, vai-, plaatvundament. · Millest sõltub vundamendi talla mõõdud? geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · Millal nähakse ette deformatsiooni vuugid? Kui: 1. hoone koormus muutub järjest järsult. 2. Vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Mis vahe on monteeritavatel ja monoliit vundamentidel? Monoliit- kohapeal valmistatavad Monteeritavad- kohapeal kokkupandavad, valmis tehtud. · Millist betooni nim. Sääst- kivibetoon? · Mis on lintvundament? ehitatakse kandvate seinte alla pideva lindina. Koormused kanduvad alusele ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul.
viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurdepääsetavus (tellingud, tõstelava, ripplava, trepp); - ohud (nõrgad kohad seoses ehituskonstruktsioonide ohutusega, allalangevad osad); konstruktsioon (jõudude kulg, vuugid, liited);materjalide ja konstruktsioonide kahjustused ja põhjused; - energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) 3. Kirjelda visuaalset ja laboratoorset uurimismetoodikat Visuaalne uurimine toimub ilma igasuguste mõõteriistade ja arvutusteta, hinnang antakse vaid sellele mida on silmaga näha. Visuaalsel uurmismetoodikal vaadeldakse: - Pragusi - Ebatihedad vuugid ja liited - Mõranemised, lõhestumised ja vajumid - Paikamiskohad
1. Soojuslikud omadused Poorbetooni soojaisolatsiooniomadused kuivana sõltuvad eelkõige materjali tihedusest ning pooride struktuurist. Tervikliku seinakonstruktsiooni soojaisolatsiooniomadusi mõjutavad lisaks eeltoodule veel vuukide kvaliteet ja arv ning seina kasutamistingimused (niiskus). Kasutades AEROC plokkidest müüritise ladumisel AEROC liimsegu, on vuugid nii õhukesed (~2 mm), et nende mõju konstruktsiooni soojapidavuse arvutamisel ei arvestata. Kuivtihedus Soojuserijuhtivus Toode Tasakaaluniiskus(%) (kg/m³) 10,dry (W/mK) EcoTerm 375 0,09 6 Classic 450 0,11 4 1.1 Õhutihedus Energia säästmise seisukohalt on piirde soojapidavuse kõrval väga oluline näitaja ka piirde
3. kontrollime nurga sirgejoonelisust kahe meetri pikkuse rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga 4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5. kumbernurgale visatud mördi tasandame poolhõõruki mitmekordsete tõmmetega kuni ristlõike saamiseni. Kontrollime nurki hiljem rihtlatiga. 3. kirjelda laepaneelide vuukide viimistlemist. 1. puhastame paneelivahelised vuugid kivistunud mördipritsmetest ja karestame ning niisutame paneelide servi. 2. seinale märgime vuugi keskme 3. täidame vuugi sõelutud mördiga ja hõõrume siledaks 4. seintel olevate märkide järgi paigaldame lakke juhtlaua, mille surume tugevasti vastu pinda 5. vuugilõikurit vastu juhtlauda hoides lükkame seda kergelt edasi ja lõikame pooltardunud mördisse ühtlase laiuse ja sügavusega vuugi 6
Kasutama peaks kõrge elastsuse ning tugeva nakkega plaatimissegusid, mis sobiksid välistingimustesse. Klaasmosaiikplaatide paigaldamiseks tuleks eelistada eriti kõrge nakkevõime ja elastsusega plaatimissegusid. Plaatimistööde käigus tuleb jälgida, et kogu plaadi tagakülg oleks seguga nakkunud. Plaadistuse vuuke võib viimistlema hakata kõige varem 24 h pärast plaatimist. Vastavalt plaatimissegu elastsusele võib see nõue pikeneda isegi 7 päevale. Elastsed vuugid (põranda-seina nurgad) täidetakse silikooniga. Kokkuvõte Referaadis on välja toodud võtted mida peab arvestama ja kuidas käituda välistingimustes.
Juhendaja: Õpetaja Rooland Allak Tallinn 2013 Sisukord 1.1 Ladumine 1.2 Armeerimine 1.3 Müüritise tugevdamine armeerimisega 1.4 Müüritise tugevdamine ladumise ajal 1.5 Müürivõrk Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem.
........................................................1 2.a) Plaatimiseks ettevalmistus tööriistad..............................................................2 b) Plaatmiseks ettevalmistus materjalid.............................................................2 1) Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja vahendid: 1. a) segukamm segu kantakse seinale ja põrandale sileda poolega, siis kammitakse segu segukammi hambulise servuga läbi. 2. Vuugilabidas täidetakse vuugid vuugiseguga. 3. Vuugiristid ühelaiuste vuugivahede saavutamiseks. 4. Vuuginöör - ühelaiuste vuugivahede saavutamiseks. 5. Käsn pestakse plaadipind puhtaks. 6. Plaadilõikur lõigatakse plaadid sobivasse mõõtu või kujundeid välja. 7. Mosaiiktangid Kui lõikad ja tahad plaati murda tahnidega pooleks . 8. Pintsel hüru paigaldamine nurkadesse ja läviviikudesse. 9. Värvirull hüdru ja niiskustõkke paigaldamiseks. 10. Ämber segu tegemiseks.
moodustades vee eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade
Pragunemist põhjustab veel ka betoonplokkide eneste mahukahanemine kivistumisprotsessis. Et kompenseerida ja vähendada kokkutõmbumistest tingitud pragude avanemist on võimalikud kaks lahendust, mida võib kasutada koos või eraldi: · deformatsioonivuugid · armeerimine Betoonplokid ja kivid peaksid ladumise ajal olema võimalikult kuivad. Deformatsioonivuukide paiknemine Kindlaid üheseid juhiseid ei saa anda. Iga ehitust tuleks vaadelda ja hinnata eraldi, et leida kohad kuhu vuugid paigutada, ilma et rikutaks struktuurset ühtsust. Praktika näitab, et sagedaste avadega välisseintes ei tohiks deformatsioonivuugid olla üksteisest kaugemal kui kuus meetrit. Ilma avadeta seintes võib vuukidevaheline kaugus olla pisut suurem kuid mitte üle 7,5 m. Vuuk peaks asuma hoone nurgast mitte kaugemal kui 3...4,5 m ja mitte lähemal kui 0,4...1 m. 15 Kohad, kus vuugid peaksid tingimata olema: · seinte kõrguse järsk muutus
kergendab ruumide remontimist. Tapeedi kulunorm tuleb arvutada Töövahendid: Värvirull, liimihari, pintsel, tapeedirull, suugirull, lõikur, plastlabidas, kliistriämber, käärid, nöörlood, tapeedinuga, Liimid: Kuivliimid, valmisliimid 11. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla Puhastage seinad tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela- ja kruvipead alküüdkruntvärviga. Suuremad augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga . Tasandage pind peeneterapahtliga. Plaatide ühenduskohtadesse paigaldage pahteldamise käigus sobilikud vuugilindid, lihvige pahteldatud kohad ja eemaldage lihvimistolm. Pragude täitmiseks võite kasutada ka elastset ning ülevärvimist võimaldavat akrüülhermeetikut. 12. Puitpindade katmine toonitatud läbipaistvate puidukaitsevahenditega Kaitseb puitu vee imavuse eest 13. Uute puitfassaadide värvimine
Ja niiskus ongi puidule kõige suurem vaenlane. Niiskus paneb lihtsalt laua mädanema. Pilt on illustreeriv. Ja pildi saamiseks on kasutatud internetti. Aga see maja on sarnane sellele mida renoveerisime ka meie. Ka sellel majal on aastatega tekkinud niiskus ja külma kahjustusi nii maja vundamendile kui ka vooderlauale. Tööd majal hakkasid pihta sellega et tuli vana voodrilaud seinas maha võtta. See järel tuli maja soojustada tuuletõkkeplaadiga. Ja tuuletõkkeplaadi vahed ehk vuugid tuli macroflexi täis lasta. Siis tuli tuuletõkkeplaadi peale roovitusliist kuhu tuli omakorda peale uus voodrilaud. Voodrilauad panime seina umbes 2 sentimeetriste vahedega. Ja vahede peale tuli omakorda distants liist. Samas tuli arvestada ka sellega et voodrile jääks ka tuuldumis võimalus. See sellepärast et niiskus saaks kenast ära kuivada kui see peaks tekkima kas seina vahele või puidule. Peale selle tuli meil ka renoveerida veel maja vundamenti. Seal vundamendis oli
Tuuletõkkeplaat on valmistatud puitkiust ega ole takistuseks ka veeauru väljumisel. Paiknedes hoone külmal poolel, on veeauru läbilaskev omadus eritioluline, tuuletõkkeplaadi toime on ka lisasoojustena. Puitkiudplaatides on palju õhku siduvaid poore, mistõttu on plaatide soojustus omadused paremad kui tavalisel puidul. Kasutades ISOPLAAT tuuletõkkeplaate, saavutame tuulttõkestava ja veeauru läbilaskva lisasoojustuse. Läbipuhuvuse vältimiseks tuleb tellisemüüri vuugid väga hoolikalt täita. Soovitatav on panna soojustus papikihtide vahele- väljaspool hall papp. Telliseseinad peavad olema vähemalt 10-cm mineraalvati soojustusega. 38-cm paksuse telliseseina võib teha nii mineraalvati-kui ka termoliittäidisega. Tuuletõkkeplaadid paigaldatakse nii, et plaatide pikematel külgedel asuvad sulundid jääksid horisontaalseks. Vertikaalsed liitekohad peavad aga asetsema karkassi peal. Tuuletõkkeplaatide kinnitamiseks tuleb kasutada distants pukse et
Kontrollida saab seda vuugi vahelt mõne terava esemega. VUUKIMINE Vuukimiseks on olemas pehmed pahtlilabidad. Enne seina vuukimist tuleb põrand katta papi või mõne muu materjaliga. Samamoodi nagu plaatimine toimub ka vuukimine alt üles. Vuukimisel tuleb jälgida, et liiga suurt pinda ei tehtaks ette. Muidu võib vuukimissegu kuivada. Kui vuukimissegu on pahtlilabidaga kantud pinnale, siis pestakse niiske svammiga üle. Lastakse vuukimisegul natuke kuivada ja tõmmatakse vuugid kummikaabli või mõne muu sarnase materjaliga üle. Mitte kasutada metallist esemeid, kuna see jätab plaadile triibud. Kui vuukimissegu on kuivanud pühitakse plaaditud pind puhta lapiga üle. Lõpuks puhastada kõik tööriistad ja töö ongi valmis. Sanitaarruumide ja vannitubade plaatimine 1. Ettevalmistavad- ja tasandustööd. Sanitaarruumi ja vannitoa plaatimine algab pindade ettevalmistamisest. Pinnad tuleb puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid eemaldatakse
Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase KIILSILLUSE MAHAMÄRKIMINE Asetame raketisele tellised kuivalt ilma mördita, reguleerime vuugid ühepaksusteks (NB! vuukide paksus ei tohi silluse alumises osas olla alla 5mm ja ülemises osas üle 25mm). Märgime vuugikohad raketise servale ja võtame siis tellised tagasi. Telliseid võib olla nii paaris kui ka paaritu arv. Kannakivi ei tohi toetuda põhimüüritisele. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
Kasutamine Sillutiskive saab kasutada kõnniteede, platside, tänavate jt objektide katmiseks. Kivid asetatakse tihendatud killustikalusega liivapadjale. Korralik killustikalus on kvaliteetse betoonkivisillutise saamiseks äärmiselt oluline, selle vajalik paksus sõltub aluspinnasest ja liiklustihedusest. Vee äravoolamise tagab kallakus 1 cm/m. Kivide külgedel asuvad vuugieendid aitavad kerge vaevaga saavutada ühtlase, 2 mm laiuse vuugi. Hiljem täidetakse vuugid kuiva peeneteralise liivaga ja tihendatakse vibraatoriga. Lisainfot saad AS Columbia-Kivi sillutiskivide paigaldamise juhendist. Parkettsillutis Sillutiskivi uni Kõnnitee äärekivi Sõidutee äärekivi Sillutiskivi tri-radial Fassadikivid Soliidkivi 90x57x190 on valmistatud portlandtsemendist, veest, sobivatest mineraalsetest
asjadest. Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks respiraatorit. Soovitav on enne värvimist pind kruntida, et takistada niiskuse imbumist aluspinda. Kõigepealt värvida pintsliga lae ja seina ühenduskohad ja näiteks pistikute ümbrused
annaabi.ee 
