Järvamaa Kutseharidus Keskus Kaitsevahendid Koostas:Raivo Reap 19.03.2013 Põhilised kaitsevahendid ehituses : Ehitustöödel kasutavad kaitsevahendid aitavad hoida ehitaja elu ja tervist. Peamised ehitusel kasutatavad kaitsevahendid on: kaitsekiiver turvarakmed ja ohutusvööd silmade ja näo kaitsevahendid kaitsejalanõud hingamiselundite ja kuulmis kaitsevahendid kaitsekindad põlvekaitsed helkurvest kaitseriietus Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööprotsessist tulenevalt on peavigastuse oht. Töötamisel kõrgel paiknevatel töökohtadel, tellingutel ning nende all ja lähedal, ka töötamisel redelitel. Samuti tellingute püstitamisel ja lahtivõtmisel, töö tõsteseadmete, sh kraana tööpiirkonnas. Kindlasti ei tohi kaitsekiivrit unustada töö...
Järvamaa kutsehariduskeskus Kaitsevahendid ehituses Referaat Koostaja: Sven Karp TE12 Juhendaja: Alfred Kangur Sisukord Sisukord.................................................................................... ....................2 Sissejuhatus................................................................................. ................3 Töökindad.................................................................................... ................4 Tööriided.................................................................................... ..................5 Isikukaitsevahendid...................
Nagu pinnase omadustega tutvumisel selgus, on pinnas seda tugevam, mida kuivem ta on. See on seotud osaliselt pinnase savisisaldusega, osaliselt muude teguritega. Savi muutub märjalt plastseks ja voolaks, kuivades aga seob pinnaseosakesed üheks tervikuks. Märja ehitusaluse saame tugevamaks muuta, kui ehitame vundamendi tallast allapoole. Looduslikud pinnased ehitusalustena Kaljupinnased pinnase skelett on liitunud tugevas massiiviks. Siia kuuluvad graniidi-, pea ja liivakihid jms. On parimad ehitusalused,sest on vähe või üldse mitte kokkusurutavad. Tänu pooride vähesusele ei kogune neisse ka vesi, seega ei anna nad külmakekeid ja pole uhutavad. Jämepurdpinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus üle 2mm suuruseid osakesi on üle 50% . sellesse grippi kuuluvadpaerähk, kruus ja veeristikud. Kruusades ja veeristikes on oskeste servad ümarad, rähkedes on osakesed ebakorrapäraste kantidega. On head ehitusalused, sest on tugevad, vähe
akendega seinaga. Lodza on rõdu, mis paikneb hoone gabariidi sees. Sanitaartehnilised seadmete hulka kuuluvad küte, veevarustus, kanalisatsioon, kuumaveevarustus, gaasivarustus, ventilatsioon, elektrivõrk, prügisahtid. Sisustuseks on sisseehitatud kapid, köögimööbel.sanitaarseadmed jne. 9.Looduslikud alused Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormuse. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: 1. olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, see tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise 2. olema vajaliku tugevusega 3. olema vastupidavad pinnasevee toimele (ujumiskindlad) 4. ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri 5. olema püsivad (mittelibisevad) Oluline on teada, et aluse deformeerumise suurus sõltub mitte ainult koormusest, vaid ka vundamendi kujust ja mõõtmetest.
Parimad ehitusalusedkoormuse all praktiliselt ei deformeeru. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001mm osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud Liigitatakse1)savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnased on ehituse alused,plastsed ja voolavana on hoonete vundeerimina raskendatud. Head ehitusalused pinnased on : Kalju, paerähk,kruus,jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne ja voolaav savipinnas, turvas, muda, muld. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema:piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike Vajaliku tugevusega, et võtta vastu ehitistelt tulevaid koormuseid Vastupidavad pinnasevee toimele ja külmakerkeohtu,püsiv Tehisalused
ALUSED JA VUNDAMENDID 1. Looduslikud alused Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; olema vajaliku tugevusega; olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad); ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri; olema püsivad (mittelibisevad). Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi
1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17 11
koormust. Niiskus (pinnavesi) on üks põhilistest tegureid, mis mõjutab pinnase om ja vähendab aluse kõvenemist. Pinnase niiskust arvutatakse valemiga =pinnase kaal niiskes olekus kuivataud pinnase kaal/kuivatatud pinnae kaal* 100%. Olenevalt väärtusest liigitatakse pinnased <=50% - vähe niiske, =50-80% niiske, >80% veega küllastunud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämedakoelised pinnased, peenekoelised pinnased, eripinnased. Head ehitusalused pinnased on kaljupinnased, paerähk, kruus, jämedateralne kuiv liiv, kuiv ja väheniiske savipinnas. Halb ehituspinnas on tolmliiv, palstne ja vaalav savipinnas, turvas, muda, mustmuld. Tehisalused- kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks või kergesti kokkusurutavaks, tuleb seda tugevdada ja selliseid tugevduatud aluseid nim tehisalusteks. Aluse tugevdamise mooduseid : 1) pinnase tihendamine (tampimine vibrorulluriga ja tampidega) 2) nõrga
Olenevalt seinale esitatavatest tugevus nõuetest, 1-eelpingestamata(pikkus 3-6,3m; lauis1,2-2,4m; paksus14- 1-Koridorihooned(kus kõik ruumid asuvad koridori ääres(koolid, kasutatakse sagedamini kaht seotist--1)plokkseotist raskelt koormatud 22cm) büroohooned, raviasutused) Head ehitusalused pinnased on kaljupinnased, paerähk, seinte korral. 2)mitmekihilist seotist normaaltingimustes 2-eelpingestatud(pik8-18m; laius1,2m; kõrgus 15-40cm) kruus, jämedateraline kuiv liiv(>50% üle 2mm Eelpingestatud õõnespaneelid toodetakse tähistusega EP ja AS Tartu Maja's tähistusega TAM Oma konstruktsioonilt võivad aknad olla:
lisanditena esineb aga veel savimineraale, vilku, karbonaate, algkivimi tükikesi. Liivakivide terasuurus on vahemikus 0,1 - 2,0 mm ja värvitoonid varieeruvad valgest, kollasest, punasest, hallist kuni roheliseni. Lisa kaljupinnastele: Lubjakivid, dolomiidid, liivakivid. Lubjakivi ja dolomiit on pinnakatte all saartel, Põhja- ja Kesk-Eestis. Liivakivid lasuvad paksu pinnakatte all devoni levikualal Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lubjakivi ja dolomiit on väga head ehitusalused. Nende puhul tuleb arvestada pehmenemist. Kandevõime veega küllastunult on 5...10 MPa. Liivakivide kandvad omadused on muutlikud. Kambriumi liivakivide kandevõime on kuni 1 MPa, ordoviitsiumi ja devoni omadel 200...300 kPa. 48. Loetlege liivade kandevõimet mõjutavad tegurid. Liivpinnaste kandevõime sõltub kõige rohkem terastikulisest koostisest ehk tihedusest. Hea kandevõimega on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
