põletamata tehiskivid põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena liigituse sideaine järgi: lubitooted kipstooted tsementtooted magnesiaalsideainetega tooted lubjast tehiskivid lubi sideaine baasil valmistatakse silikaatkivi silikaatplokid , -plaadid (raske silikaatbetoon) kerge täitematerjaliga silikaatbetoon mullbetoon (konstruktsioon -,konstruktsioon soojaisolatsioon, soojaisolatsioon silikaltsiit silikaattellis silikaatkivi valmistusprotsess: lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast , millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. Vormitakse pressidel survega 15...20 MPa tehiskivi. Kivistamine toimub autoklaavis 174,5 c ja rõhu 8...12 at juures 8-12 tundi Silikaatkive valmistatakse täis-ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina. Fassaadi- ja reatellised, lõhestatud ja klombitud tellised Silikaltsiit
Termotöödeldud puit · Termopuitu tuntakse ka nn suitsutatud või kuumatöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuril 195 kuni 230C. · Tavalise puiduga võrreldes on termopuit tumedam. · Kasutatakse ukse-ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne. · Termotöötluse tulemused: · Paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus · Suureneb vastupidavus seenkahjustuste suhtes · Paranevad soojaisolatsioon omadused · Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb. · Vähenevad deformatsioonid, keerduvus, kaardus · Langeb tasakaaluniiskus · Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi. · Tähtsamad puitdetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. Töö küsimused · 1.Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) · 1
Vundamendi vajumine Vajumisvuuk nähakse ette 1. Kui voolne koormus muutub järsult. 2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat KLAASI RINGLUS 103SKA Juhendaja: Aire Brük Õpilane: Berta-Benita Lusmägi Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................2 SISSEJUHATUS ......................................................................................3 KLAASI TOOTMINE ...............................................................................4 PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMIS SÜSTEEMID ............................................5 KLAASI TAASKASUTAMINE SISEKUJUNDUSES ....................................6-7 KOKKUVÕTE .........................................................................................8 KASUTATUD MATERJAL .........................................................................9 ...
finishisse, on parem. Meestel on kõrgem hemoglobiini kontsentratsioon veres. Aitab hapnikku manustada. Meestel on suurem lihasmass. Hemogrobit on parem? Näitab punase vereraku hulka. Meestel on suurem süda, töötab paremini. Naiste eelised on liikuvuses, üldises koordinatsioonis, suudavad kohaneda ka aladel, kus hea maksimaaljõud ja aeroobsel ja anaeroobsel töövõimel. Põhiainevahetus. Naiste ainevahetus on madalam, seega saavad nad rohkem kaloreid omastama toidust. Parem soojaisolatsioon. Rasva ja lihase sisaldus organismis erinev. Naistel madalam lihasmass, lihastes olev energia väiksem. RAHVASPORTLANE KUIDAS TREENIDA? Järsk väsimus süsivesikud lõppevad (enamasti üle tunnised treeningud). Üle anaeroobse läve minek tekib intensiivsustsoon, intervalltreeningud. Tempo keskmises tsoonis enamasti. Kui inimene hakkab treenima, siis keskmisel intensiivsusel areneb võimekus hästi: intensiivne selleks, et pikka aega liikuda,
Veeaurupüsivus on suur. Liigitus kasutusala järgi: Klaasplastid (klaastekstoliit jne.), Puitplastid (puitkiud, puitlaast jne plaadid), Paberplastid (akustil ja viimistlusplaadid), Tekstiiltäitega plastid (tekstoliit), Mull ja gaas plastid (poroloon), Põrandakattematerjal (linoleum, PVC), Seinakattematerjal (pestav tapeet), Kile (polüetüleen), Konstruktsioonimaterjal (puit- klaasplastplaadid), Isolatsioonimaterjal (kiled). Kasutamine ehituses Niiskustõkked (kiled, PVC kiled), Soojaisolatsioon (mullplastid), Välisseina ja viimistlusmaterjalid (PVC, akrüülplaadid, killega kaetud metall), Värvid ja tapeedid, Põrandakate (linoleum, isevalguv põrandakatte mass), Aknad, uksed, liistud, Torud Soojaisolatsioonimaterjalid poorsed (>=60%), mille mahumass on väiksem 600 kg/m3. S isol mat on parem, * mida poorsem ta on * rohkem kinniseid poore * suletumad poorid * väiksem ümbritseva kelme paksus * puu korral on pikikiudu 2X suurem * puistel mida peenem tera * vee sisaldavus väiksem
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku. Sarrustamise viisid:...
19.sajandi vahetuseks oli klaasitootmine tõusnud juba tähtsaimaks tööndusharuks[1] Klaas on huvitav ja ainulaadne materjal, mida võib korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks ilma, et nende kvaliteet halveneks. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas võib olla elastne või painduv ning samas habras. Klaas võib juhtida elektrit, aga samas olla eriti hea soojaisolatsioon. Klaas saab alguse liivateradest ning klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid - sama keemiline koostis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Tavalise klaasi omaduste muutmiseks lisatakse sellele tavaliselt muid koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on tavalisest säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul.
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80...120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. JOONIS 8.8.4. Seinte suurpaneele: a- kolmekihiline välisseinapaneel (1- raudbetoon, 2- soojaisolatsioon, 3- fassaadi faktuurkiht), b- mullbetoonist karkasshoone paneel, c- vaheseina paneel. Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Raudbetoontalade ristlõige võib olla mitmesugune. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. JOONIS 8.8.5
........ 50 34. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED. ......................................................................... 51 35. PUIDUST VAHELAED JA LAED (TALADE TOETAMINE JA ANKURDAMINE, TALADE VAHETÄIDE JA VIIMISTLUS). .................................................................................................. 53 36. PÕRANDATELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON........................................... 58 37. PINNASELE PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID, HÜDRO-JA SOOJAISOLATSIOON. .............................................................................................................. 59 38. VAHELAGEDELE PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID - SOOJA-, MÜRA- JA HÜDROISOLATSIOON. ............................................................................................................. 61 39. KÜTTEGA PÕRANDATE PÕHIELEMENDID. ......................................................................... 64 40. MONOLIITPÕRANDAD. ............................
5 6 12 7 9 8 Joonis 3.B suitsukäik 1, katla kere 4 ülemise 2 ja alumise 8 põhjaga, suitsukamber 3, suitsutorud 5 ja kolle 6, mis toetub tugedele 7 ja 9, tõsteaasad 10, põleti 12, veetaseme mõõdikud, teenindusluuk jne. Markeeritud on ka katlakere soojaisolatsioon 11. Unex CH ja selle täiustatud modifikatsioon Unex CHB tüüpi katlaid toodeti tootlikkuse vahemikus 750 kuni 15000 kg/h töösurvel 10 või 12 bar. Katla kasutegur on firma andmetel 0,84…0,85. Võrreldes sama tootlikkusega horisontaalsete leektorukateldega vajavad vertikaalsed leektoru katlad masinaruumis vähem pinda ning suurema aurutootlikkuste tõttu laevadel eelistatumad. VI – 2 Veetorukatlad Veetorukatelde kasutuselevõtmine ja nende konstruktsiooni arendamine on seotud eeskätt
9 Tarindi tulepüsivus Tulepüsivus on ehitise konstruktsiooni või selle osa võimet säilitada ettenähtud aja jooksul ettenähtud kande ja soojaisolatsioonivõimet ning terviklikkust. Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivus määratakse lähtuvalt 1. konstruktsiooni kandevõimest R 2. tihedusest ehk terviklikkusest E 3. soojaisolatsioon I Eripõlemiskoormus on ruumis paikneva põleva materjali, inventari ja põlevate ehitustarindite täielikul põlemisel vabanev soojushulk, ühikuks on MJ/m2. <600 MJ/m2 majutusettevõtted, elamud, hooldus- ja õppeasutused. Tuletundlikkus on omadus tulega kokkupuutes süttida, eraldada soojust, levitada tuld. A1- ei ole tuletundlik A2- on tuletundlik, kusjuures tuletundlikkus väljendub eriti vähesel määral suitsu eraldumises
üle 50% külmumissügavusest. Külmatundliku pinnase puhul peab vundamendi tald ulatuma külmumispiirist sügavamale. Külmatundliku peenliiva puhul ei ole vajalik külmumissügavust arvestada, kui pinnaseveetase jääb sellest üle 1,5 m sügavamale. 4.3.4.1 Külmumissügavus Pinnase külmumissügavust mõjutab palju tegureid: - talvine temperatuur, - talve kestus, - pinnase soojajuhtivus, - hoone soojarežiim, põranda konstruktsioon ja soojaisolatsioon - lumikatte paksus, - taimestik maapinnal. Lumevaba maapinna puhul saab külmumissügavuse z arvutada Stefani valemiga, mida on kasutatud normis SNiP 2.02.01-83 z=k F, kus F on külmahulk, mis arvuliselt võrdub negatiivsete temperatuuride kuu keskmiste väärtuste summaga (absoluutväärtused), 2λ k= , L λ on pinnase soojajuhtivustegur, L on jäätumissoojus. k keskmine ligikaudne väärtus erinevatel pinnaseliikidel on SniP 2.02.01-83 ja RIL 166
Külmakindlas pinnases ei sõltu vundamendi süvis külmumissügavusest. Külmatundliku pinnase puhul peab vundamendi tald ulatuma külmumispiirist sügavamale. Külmatundliku peenliivapuhul ei ole vajalik külmumissügavust arvestada, kui pinnaseveetase jääbsellest üle 1,5 m sügavamale. 37. Külmumissügevus loeng 4 lk 4 Pinnase külmumissügavust mõjutab palju tegureid: - talvine temperatuur, - talve kestus, - pinnase soojajuhtivus, - hoone soojareziim, põranda konstruktsioon ja soojaisolatsioon - lumikatte paksus, - taimestik maapinnal. 38. Arhitektuursete ja tehnoloogiliste iseärasuste arvestamine Enamasti võetakse kõigi vundamentide süvise kõrgusmärgid võrdsed. See hõlbustab vundamendi süvendi kaevamist. Mõnikord ei ole see aga otstarbekas. Põhjuseks võivad olla: 38 järsult muutuv maapinna reljeef, muutuv geoloogiline profiil, tugeva pinnasekihi muutuv sügavus,
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
paneelidest. Sel juhul on kahe raudbetoonikihi vahel soojaisolatsiooni- materjal. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse raudbetoonist ühekihilised. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoon-paneelidest. 130 Joonis 9.8.4. Seinte suurpaneele: a – kolmekihiline välisseina paneel: 1 – raudbetoon, 2 – soojaisolatsioon, 3 – fassaadi faktuurkiht, b – mullbetoonist karkasshoone paneel, c – vaheseinapaneel. Talad. Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Vaata allolevat joonist. Joonis 9.8.5. Raudbetoon-talade ristlõikeid: a – ristkülikuline, b – L-kujuline, 131 c ja d – T-kujulised,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
