Haapsalu Kutsehariduskeskus Referaat Vundament 2008 Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast "fundamentum", mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral
Järgnevas töös selgitan, milliseid materjale tuleks soojustamisel kasutada, ning kuidas sõltub isoleerimine pinnase veerežiimist.
............................................................................................... 7 2.1. Välishüdroisolatsioon................................................................................................... 8 2.2. Renoveerimistööd........................................................................................................ 8 2.3. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad..............................................................................8 3. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE.............................................................................. .9 3.1. Soojustusmaterjalid...................................................................................................... .9 KOKKUVÕTE.................................................................................................................... 11 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................... 12 3
Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi. 3 1. HÜDROISOLATSIOONI LIIGID Erinevalt katusekatte isolatsioonist (mida on kerge üle vaadata ja remontida), on vundamendi hüdroisolatsioon tavaliselt varjatud massiivsete konstruktsioonielementide, puistete, mitmesuguste katteelementide ja kaitsetarindite taha. Seepärast on hüdroisolatsiooni ülevaatus ja remont keerukas ja mõnikord isegi võimatu. Järelikult peab hüdroisolatsioon olema töökindel ja püsiv, hüdroisoleerimistööde kvaliteet aga laitmatu. Vee toime kolmele liigile (hüdrostaatiline rõhk, uhtumine rõhuta ja kapillaarne sisseimendumine) vastavad hüdroisolatsiooni kolm liiki. [1] 1.1
Selleks peab pinnase veeläbilaskevõime olema vähemalt 0,01 cm/s (liiv, kruus). Pinnaseniiskusega tuleb alati arvestada. * Mittesurveline vesi on tilga või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase (möll, savi) puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on toimiv drenaaž. Kui hoone ümber puudub drenaaž, võib sademete korral vettsiduva pinnase tõttu tekkida vundamendi allosas lühiajaline surveline vesi. * Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb ajutiselt vundamendi äärde seisma või hoone alaosa asub põhjavees. Nii hüdroisolatsioonile kui ka kandetarindile langev hüdrostaatiline surve sõltub veesamba kõrgusest. Koormusjuhtum “lühiajaline surveline vesi” eeldab, et hoone ehitussügavus on kuni 3 meetrit, pinnas vettsiduv, puudub drenaaž
Vundamendi soojustamise tehnoloogia Vundamendi soojustamise tehnoloogia oleneb vundamendi tüübist: kas tegemist on lint- või plaatvundamendiga. Esimese puhul on oluline soojustada vundamendi väline sein ning soovides vähendada maja alla külma liikumist, on soovitatav paigaldada horisontaalne soojustus ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Viimast kasutatakse ka siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ulatu külmumispiirist allapoole, Eestis on see ca 1,2 meetrit. Plaatvundamendi puhul soojustatakse terve plaadialune ühtlaselt. Põhimõtteliselt otsustatakse maa-aluse soojustuse valimisega ära ka hoone fassaadi soojustus ja disain või vastupidi. See tähendab, et näiteks paks kiht vundamendiseina soojustust võib ulatuda fassaadist väljapoole, mistõttu kannatab kas hoone arhitektuur või on vaja fassaadi tehislikult väljapoole nihutada
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 2 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST..........................................................................4 1.1 Veekoormused.................................................................................................................................. 4 1.2 Välishüdroisolatsioon....................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad..................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE...................................................................3 1.1.Kasutuskohad....................................................................................................................4 1.2.Aluspinna ettevalmistus....................................................................................................4 1.3.Ilma soojustuseta vundamendi hüdroisoleerimne.............................................................5 1.4
spetsiaaltalastikuga või vetruvalt riputatud laega. Ujuvpõrandad Kasutatakse löögimüra isoleerimiseks. Parimaid tulemusi annab selle ujuva põrandakonstruktsiooni kasutamine, mille puhul betoonist õõnes- või monoliitplaadi peal on elastne kiht ja pindmiseks ujuvplaadiks on betoonplaat või plaatkonstruktsioon. Ujuv pinnakonstruktsioon tuleb kõigist külgnevatest konstruktsioonidest eraldada. 9. Külma ja vee mõju savipinnasest vundamendi alusele? Oluline on vee hulk savipinnases, savipinnas esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, küllastuvad veega ja muutuvad vedelaks. Vältida tuleb taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Savi pinnasega kohas tuleb eemaldada see osa savikihist, mis on saanud vigastada ehk kobestunud osa, see osa tuleb välja võtta ja asendada kruusaga. Saviga ei tohi tagasitäidet teha. 10
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................
REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………..3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE………………………………………...4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON………………………………… 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE……………………………….............9 KOKKUVÕTE……………………………………………………………… 10 VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused
............................................................23 8.3. Tagasitäide perimeetril.................................................................................................................24 Lisa 1. Kalendergraafikud..................................................................................................................32 Lisa 2. Masinate liikumisskeem.........................................................................................................33 Lisa 3. Vundamendi lõige...................................................................................................................34 SISSEJUHATUS Mullatööd moodustavad ühe osa tervest hoone ehitus protsessist. Eesmärgiks on koostada mullatööde projekt lähtudes õppeaines ,,Hoone osad" läbi töötatud hoone andmetest ning konstruktsioonidest. Töö teostatakse kasutades ,,Tehnoloogia I" e-kursusel esitatavaid õppematerjale ning vormistuse
Alused ja vundamendid Alused Looduslikud - võtavad vahetult vastu hoonetelt ja rajatistelt ülekanduvaid koormusi Nõuded looduslikele alustele · olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine · olema vajaliku tugevusega · olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad) · ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur =((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet.
tulemusel saadakse jäik nn. majaksektsioon. Edasi monteeritakse tavaliselt diferentseeritud meetodil. Sammastega samaaegselt monteeritakse raske tehnoloogia seadmed. Paralleelselt kandekonstruktsiooni montaaziga tuleb laduda või monteerida seinu, teha põrandaid jne. Diferentseeritud montaazil paigaldatakse kraanaga järjest kõik ühetüübilised elemendid kogu hoone või selle haardeala ulatuses. Algul paigaldatakse vundamendi kannud ja sambad. Pärast sammaste rihtimist ja monolittimist paigaldatakse neile vajadusel kraanatalad koos pikisidemetega ja alles pärast seda kõik fermid ja katusepaneelid. Kannvundamendi montaaz: Kannvundamentide aukude asukohad määratakse telgristumiskohtade järgi. Aukude põhi viimistletakse käsitsi. Aukude põhjad niveleeritakse ühele rõht tasapinnale ja tasandatakse vajaduse korral kuni 10 cm paksuse liivakihiga. Kannvundamendile tehakse markeriga.
Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE ...........................................................................................5 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid ..........................................................................................5 1.1.1 Styrofoam XPS ...............................................................................................................6 1.1.2 EPS 120 PERIMEETER Pluss ................................................................
.6 Nõuanded……………………………………………………………………………...7 Kasutatud allikad……………………………………………………………………...8 2 Sissejuhatus Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast “fundamentum”, mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu
. . . . . . . . 26 5.3 N~ouded posti pikiarmatuurile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28 5.4 Postide p~oikarmatuuri valik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 5.4.1 Postide p~ oikarmatuuri valik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 6 Vundamendi arvutus 30 6.1 Koormused vundamendile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 6.2 Vundamendi talla m~ o~ otmete m¨a¨aramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 6.3 Vundamendi k~ orguse m¨a¨ aramine l¨abisurumisarvutusest . . . . . . . . . . . . . . 30
NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida- Euroopa arengute kontekstis. Teose on koostanud Tõnu Tannberg. See on välja antud 2007. aastal Tartus. Raamatus on 506 lehekülge. Antud teosest on valitutud järgmised artiklid: 1. ,,Sovetiseerimise" mõistest; 2. Balti põgenike problemaatika USA poliitikas 1945-1952; 3. Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aastad. Esimene nõukogude aasta ja ajavahemik 1944. aasta sügisest kuni 1953. aastani on Eesti ajaloos oluliseks perioodiks, mida kokkuvõtlikult iseloomustavad iseseisvusaegse riikluse lammutamine ning nõukogude võimustruktuuri ülesehitamine, uue ametnikkonna kujundamine, relvastatud vastupanu mahasurumine, laiaulatuslikud repressioonid, nõukoguliku majandusmudeli juurutamine, ühiskonna vaimuelu nõukodustamine ja Moskva
kogunenud. Kui põhjalik remont on ees, tuleks sorteerida ja objektilt eemaldada, et see tööd segama ei hakkaks. On soovitatav kasutada hingamisteede kaitseks respiraatorit ning töökindaid. Kui maja ümbert ja seest on kõik ära koristatud, siis peaks veidi lähema inspektsiooni teostama. Nimelt oleks hea ka kontrollida üle olemasolev vundament. Päris maa peal see kindlasti ei ole. Mõningase kaevamise järel võid leida kauni looduskivist vundamendi, mis toetub omakorda suurematele kividele. Viimased täidavad taldmiku ülesannet. Võimalik, et on vaja vundamenti parandada ning kõrgemaks laduda. Olemasoleva vundamendi lahti kaevamisest üksi kasu ei ole, sellega tekitatakse hoopis kraav oma hoone ümber, mis tuleb pigem kahjuks kui kasuks. Tööriistad ja vahendid Tänapäeval kasutatakse palgi töötlemiseks eelkõige erinevat tüüpi bensiinimootoriga kettsaage
(joonis 4.1 e). 3 Tänapäeval madalvundamendid tehakse enamasti raudbetoonist või ka betoonist. 4 1 1 Varem kasutati laialdaselt looduskivist müüritist. Looduskivist vundamendi 2 2 puudusteks on suur käsitöö mahukus 3 ehituskohal ja materjali väike tõmbe- ning lõiketugevus. Tagamaks jõu Joonis 4.2 Erinevast materjalist vundamentide ülekandmine ehitise postilt või seinalt võrdlus
ALUSED JA VUNDAMENDID Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjuvad: Hoone konstrutsioonidelt tulevad vertikaal koormused, horisontaalne pinnasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnase perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agresiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane vajumine põhjustab*ehitise pragunemist*üksikosade purunemist*ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitise ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu ( mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12 cm )
Vundamendi vajumine Vajumisvuuk nähakse ette 1. Kui voolne koormus muutub järsult. 2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon
Paekividest või valubetoonist vanemate hoonete lisasoojustuseta vundamendid on aja jooksul muutunud praguliseks ja lubi-tsementmördi on sadeveed vuukidest välja uhtunud. Seega on lisaks vähesele soojapidavusele vundament muutunud ka üheks hoone loomuliku ventilatsiooni täiendajaks külmal välisõhul on ligipääs välispiiretesse ja põrandate alla, jahutades neid ja tekitades vundamendile lähedastes tarindiosades niiskuskahjustusi. Võimalusel tuleks hoone ümber, vundamendi taldmikust madalamale, paigalda- da drenaaz pinnasevee ja sadevete eemalejuhtimiseks, kuna liigne niiskus alus- ja vundamendi-konstruktsioonides vähendab nende vastupidavust. Samuti juhib niiske keskkond soojust märgatavalt paremini seega suurenevad ka soojakaod. Niiskuse leviku tõkestamiseks kasutatakse hüdroisolatsioonivõõpa või spetsiaal- seid niiskustõkkematerjale, et vundamendi pindu katta. Kui hoone arhitektuur võimaldab, on parim viis vundamendi soojustamiseks
erinevaid töökäike alates 0- tsükli töödest. Projekt on koostatud õppeaine ,,hoone osad" jooniste järgi, mille kohta joonised ja mahuarvutused on autor ise koostanud ja vajalikud arvutused välja arvutanud. Töö on koostatud lektor Ramjala kursusetöö näidise järgi ning vastavasse vormistusesse viidud Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjalike tööde vormistamise juhendi abil. Lisades on välja toodud AutCAD 2007'ga tehtud joonised väljakaeve mahu, vundamendi sügavuse, kaevamis skeem, taldmike- ja vundamendiplokkide paigaldus skeemi, objektil materjalide ladustamise ning objektil transpordimasinate liikumis skeem. 2. HOONE OSADES HARJUTUSTÖÖ LÜHIKIRJELDUS Õppeaines Hoone osad oli ülesandeks joonestada lähteülesande põhjal 11 joonist (konstruktiivne skeem, I korruse plaan, vundamendi lõiked ja plokkide laotused, seinade lõiked, vahelagede lõiked, vahelaepaneelide jaotus skeem, lõige majast ning vaated). Kõik lahendused konstrueeris
keldriruumide niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, vastupidavad, odavad ja maksimaalselt industriaalsed. Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda hoone või ehitise maapealse osa otstarbest ja selle vajumistundlikkusest. Vundamendid projekteeritakse kas monteeritavatena või kohalvalmistatavatena. (E.Talviste: 81) Vundametide lähedal on soovituslik kõrghaljastust vältida. Järgnevalt uurin, mida peab arvestama vundamendi soojustamisel ja hüdroisolatsiooni paigaldamisel. Ning millised on tänapäevased materjalid selle töö parimaks teostamiseks. 1. VUNDAMENTIDE SOOJUSTAMINE Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Vundament on vaja keldriga hoonel isoleerida ennekõike sellepärast, et muuta hoone
asendamist, tsementimist, silikaatimist, pinnase kuivendamist ja termilist töötlemist. Pinnase tihedamiseks kasutatakse 3..4m kõrguselt kukkuda lastavaid 1...2tonni raskuseid tampe, samuti vibrorulle. Väikes töömahu korral lüüakse pinnasesse 0,8...1,0m vahega 1,5...2m pikkused koonilised vaiad, mis tihendavad pinnast. Siis tõmmatakse vaiad välja ja täidetakse augud hoolikalt kas liiva. Killustiku või kergbetooniga. Pinnase asendamine Kui vundamendi all paikneb õhuke nõrk pinnasekiht, siis võetakse see välja ja asendatakse korralikult tihendatud killustiku või liivapadjaga. Kui asendatava pinnasekihi paksus on suurem kui 0,3m tuleb vajumisel tekkivate deformatsioonide vältimiseks vundament täiendavalt sarrustada(armeerid) Pinnase tsementimine Seisneb selle, et nõrka poorsesse pinnasesse surustatakse inektorite abil tsemendipiima või tsementmörti. Tsemendipiim seob kivistudes pinnaseoskesed terviklikuks monoliidiks, muutes
efektiivpinge terade vahel ei suurene ning seega ei suurene ka hõõrdest tingitud nihketugevus. Sellisel juhul räägitakse dreenimata tingimustest. Dreenitud tingimusi eeldatakse liiv- kruuspinnaste puhul ja veega küllastamata savipinnastel. Savipinnaste puhul tuleks eeldada dreenimata tingimusi. Väikese savisisaldusega pinnastel võib samuti eeldada dreenitud tingimusi. Dreenimata tingimuste arvestamine võib sellisel juhul viia põhjendamatult suure vundamendi projekteerimisele. Olukorra täpsemaks hindamiseks tuleb konsolidatsiooniteooria abil arvutada poorivee rõhk (või efektiivpin-ged) pinnases teatavatel ajahetkedel ning võrrelda poorivee rõhu hajumise kiirust eeldatava koormuse kasvu kiirusega. Olenevalt vundamendi all oleva pinnase dreenimistingimustest peab kandevõime arvutamisel kasutama samades tingimustes määratud pinnase tugevusparameetreid. Dreenitud tingimuste kasutatakse nn efektiivparameetreid ´ ja c´ ja dreenimata
Aegkonnad. Aluspõhi ja pinnakate. Millised pinnasetüübid on eri Eesti piirkondades levinud. Nende pinnaste omadused? eesti geoloogiline lõige Eesti ajastud 2.Geoloogilised uuringud. Millised andmed saadakse uuringutel? Loeng 11 Ehitusgeoloogilised uuringud peavad andma: 1 võimaluse valida ehitisele soodsamate geoloogiliste tingimustega asukoht; aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks; soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja eh itusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu. Geotehniliste uuringute planeerimisel peab arvestama lõppeesmärki so ehitist. Uuringute
Kogu koormus kantakse üle veele ja efektiivpinge terade vahel ei suurene ning seega ei suurene ka hõõrdest tingitud nihketugevus. Sellisel juhul räägitakse dreenimata tingimustest. Dreenitud tingimusi eeldatakse liiv- kruuspinnaste puhul ja veega küllastamata savipinnastel. Savipinnaste puhul tuleks eeldada dreenimata tingimusi. Väikese savisisaldusega pinnastel võib samuti eeldada dreenitud tingimusi. Dreenimata tingimuste arvestamine võib sellisel juhul viia põhjendamatult suure vundamendi projekteerimisele. Olukorra täpsemaks hindamiseks tuleb konsolidatsiooniteooria abil arvutada poorivee rõhk (või efektiivpin-ged) pinnases teatavatel ajahetkedel ning võrrelda poorivee rõhu hajumise kiirust eeldatava koormuse kasvu kiirusega. Olenevalt vundamendi all oleva pinnase dreenimistingimustest peab kandevõime arvutamisel kasutama samades tingimustes määratud pinnase tugevusparameetreid. Dreenitud tingimuste kasutatakse nn
· monoliitbetoon vundament- koosneb betoonist, paigaldatakse objektil · kannvundament- ehitatakse betoonkannudest monteer või monoliit · postvundament- ehitatakse monoliitbetoonist postidega · lintvundament- kulgeb lindina ümber hoone või vaheseinte all · talavundament- monoliit- või monteervundament · rostvärk- võtab vastu hoone koormisi ja annab edasi vaiadele · taldmik- vundamendi taldmik millele valatakse vundament · tehiskivi vundament- tehiskividest rajatud vundament · vundamendi raketis(puit, metall)- vorm monoliitse betooni valamiseks · märktara- hoone vundamendi telgede mahamärkimiseks ja ehitamiseks · vai- vundamendi kandekonstruktsiooni element · põõnad- konstruktisoonis tekkivate mittevajalike jõudude elimineerimiseks · kelder- hoone maa-ala · sokkel- vundamendi maapealne väljaulatuv hoone osa
5. Millel põhineb ja kuidas leitakse E<5 Mpa Pinnasekihid ehitise ulatuses ühtlase elastsusteoorias vundamendi vajum? · s0 algvajum paksusega Süvendid ei ulatu pinnasevee tasemini Elastsusteooria seosed vajumise arvutamiseks on Kategooria 2 tuleb teha uuringud pinnase enamasti kasutatavad lihtsa pinnase like korral - · s1 konsolidatsioonist põhjustatud omaduste määramiseks, tavalised, standardsed
saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. 8. Löögimüra isoleerimine, ,,ujuvad" põrandad Helipidava ja jäiga põranda saab kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat, mis on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid riputatult. 9. Külma ja vee mõju savipinnasest vundamendi alusele Oluline on vee hulk savipinnases, sest veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Savipinnas võib olla kõva, plastne või voolav. Savipinnas leondub kui vesi seisab süvendis ning pinnas muutub vedelaks. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist. Pärast vundamendi ehitamist tuleb vältida taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist.
vahetult, vaid riputatult. Ujuvpõrandad Kasutatakse löögimüra isoleerimiseks. Parimaid tulemusi annab selle ujuva põrandakonstruktsiooni kasutamine, mille puhul betoonist õõnes- või monoliitplaadi peal on elastne kiht ja pindmiseks ujuvplaadiks on betoonplaat või plaatkonstruktsioon. Ujuv pinnakonstruktsioon tuleb kõigist külgnevatest konstruktsioonidest eraldada. 9. Külma ja vee mõju savipinnasest vundamendi alusele Kuna savipinnas külmudes paisub ning sulades vajub, põhjustab see vundamendi aluse pragunemist ning ajapikku lagunemist, ning muudab maja aluse nõrgaks. Oluline on vee hulk savipinnases, savipinnas esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, küllastuvad veega ja muutuvad vedelaks. Vältida tuleb 2
Sammaste vahekaugus piki hoonet nimetatakse samba sammuks. Löövi laius ja samba samm moodustab sammaste võrgu. Sammaste võrk võib olla 30*12 m, 24*12m, 18*12m, 24*6m, 18*6m, Montaazi meetodid Hoonete karkassi võib monteerida diferentseeritud, kompleksel või kombineeritud meetodeil. Diferentseeritud montaazil paigaltatakse kraanaga järjest kõik ühetüübilised elemendid kogu hoone või selle haardeala ulatuses. Algul paigaltatakse vundamendi kannud ja sambad. Pärast sammaste rihtimist ja monolitimist. Paigaltatakse neile vajadusel kraanatalad koos pikisidemetega ja alles pärast seda kõik fermid ja katusepaneelid Kompleksel montaazil e. kompleks montaazi paigldab montaazi mehhanism algul kõik karkassi ühe sektsiooni konstruktsiooni elemendid mille tulemusena saadakse karkassi jäik ja lõpetatud kastsektsioon. Edasi monteritakse lõplikult järgmine kastsektsioon jne.
...............................................................................6 1.3.4Teljel 3 vahemikus C-D (TÜÜP 4)..........................................................................................6 1.3.5Teljel 1 vahemikus C-D (TÜÜP 5)..........................................................................................7 1.3.6Teljel C vahemikus 2-4 (TÜÜP 6)..........................................................................................7 2ESIALGNE VUNDAMENDI TÜÜBI JA RAJAMISSÜGAVUSE VALIK..........................................8 3VUNDAMENDI TALDMIKE LAIUSTE ARVUTUS.........................................................................8 3.1 Teljel 2 vahemikus B-C (TÜÜP 1)................................................................................................8 3.2 Teljel 1 vahemikus B-C (TÜÜP 2)................................................................................................9 3
Tallinn SISUKORD 1. Seletuskiri 1.1. Asendiplaaniline lahendus 1.2. Arhitektuurne lahendus 1.3. Konstruktiivne lahendus 1.4. Välisviimistlus 1.5. Siseviimistlus 1.6. Küte ja ventilatsioon 1.7. Elektrivarustus 1.8. Vesi ja kanalisatsioon 1.9. Tuleohutus 2. Graafiline osa 2.1. Asendiplaan 2.2. Vaated 2.3. Plaan 2.4. Vundament 2.5. Lõige A-A 2.6. Detailid 2.6.1. Detaillõige S1 vundamendi sõlm 2.6.2. Detaillõige S2 välissein 2.6.3. Detaillõige S3 räästa sõlm SELETUSKIRI 1.1. Asendiplaaniline lahendus Vaadeldav krunt asub Harju maakonnas, Kose alevikus, Uus tänaval. Krundi ehitusmäärad ja servituudid on paika pandud projekteerimis tingimustega. Krunt asetseb Kose alevikus sees. Poed, kool, bussipeatus asuvad kõik 1km raadiuses. Tartu maantee on 2 km kaugusel ja Tallinnasse on 38 km. 1.2. Arhitektuurne lahendus
...................................................................... 4 Fibo plokitoodete valik ja tootjad Eestis ...................................................................................... 5 Fibo plokitoodetest ehitamine .......................................................................................................... 7 Vundament ................................................................................................................................... 7 Vundamendi müür ....................................................................................................................... 7 Kandvad ja mittekandvad seinad ................................................................................................. 8 Sillused....................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte ........................................................................
Vundamendid · Mis on vundament? Vundament on ehitise (ka seadme) alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. · Millised tegurid mõjutavad hoone vundamente? Vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnavesi. Perioodiline külmumine ja sulamine. Sise ja välistemp. Koosmõju, niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. · Vundamendi tüübid konstruktsiooni järgi? Lint-, post-, vai-, plaatvundament. · Millest sõltub vundamendi talla mõõdud? geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · Millal nähakse ette deformatsiooni vuugid? Kui: 1. hoone koormus muutub järjest järsult. 2. Vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Mis vahe on monteeritavatel ja monoliit vundamentidel? Monoliit- kohapeal valmistatavad Monteeritavad- kohapeal kokkupandavad, valmis tehtud. · Millist betooni nim. Sääst- kivibetoon? · Mis on lintvundament? ehitatakse kandvate seinte alla pideva lindina
(vundamendid), pinnase toetamisega (tugiseinad, sulundseinad), pinnasest või amorfne räni jne. Tsementatsioonisidemed võivad pinnasele anda suure veealandamiseks vajaliku drenaazi kavandamine, pinnase keemilise pinnasesse rajatavate ehitistega (tammid, mulded, täited, tunnelid jne). Kõik tugevused, näiteks puistepinnasest saab poolkaljupinnas. Need sidemed on tugevdamise meetodi valik, ka vundamendi vajumise alalise kulgemise progn- ehitised kannavad oma koormuse pinnasele. Teekatte kaudu liiklusvahendite kristalse ehitusega ning seega elastsed ja haprad. Pinnaseosakesi seovad ka mine. Darcy seadus ei kehti ainult väga jämedate liivade või väga suurte kaal, kosmoseraketid
Võrumaa Kutsehariduskeskus PALKMAJA RENOVEERIMINE Õpilane: Juhendaja: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus...................................................................................3 Esmane ülevaatus..........................................................................4 Tööriistad ja vahendid...................................................................5 Vundamendi ja sokli taastamine ning kõrgemaks ehitamine, aluspalkide vahetus........................................................................6 Palkmaja laiali võtmine, taastamine..............................................7 Akna- ja ukseava tenderpostid.......................................................8 Kokkuvõte......................................................................................9 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on palkmajade renoveerimine,referaat koosneb
Vundamentide teostusmõõdistamine Vundamentide teostusmõõdistamine tuleks sooritada ajal mil vundamendikaevikud on tagasi täidetud nig tihendatud. Juhul kui teha teostusmõõdistus enne täitmist, siis võib tekkida olukord kus mõõdetud suurused ei iseloomusta enam tegelikku olukorda, sest täitmise käigus võivad vundamendid nihkuda. Teostusmõõdistuste ülesanne tervikua kõigi mõõdistatavate objektide puhul on ehitustööde kontrollimine. Teostusmõõdistuse tulemusena saadakse vundamendi iseloomulike punktide plaanilised koordinaadid ning võrreldakse neid projektis ette nähtutega. Lihtsalt võttes teeb teostusmõõdistamine kindlaks ehitise kõrvalekalded projekteeritust. Mõõdistamise tulemuste põhjal saab hinnata, kas vundamnet on rajatud õigete mõõtmetega ning just sinna kohta kuhu see maha märgiti. Vundamentide teostusmõõdistamine teostatakse elektrontahhümeetriga. Samuti tuleks kasutada miniprismat, sest pika sauaga ei ole piisava täpsusega tulemused tagatavad
Albert Ehitaja HOONE PROJEKTJOONISTE KOOSTAMINE Harjutusülesanded Õppeaines: Hoone osad Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-11/21 Juhendaja: Juhan Tarkpea Tallinn 2014 SISUKORD Lähteülesanne 1. Konstruktiivne skeem.....M1:200................. joonis 1/7 2. Seinte konstruktiivsed lahendused ja silluste tabel................................................ joonis 2/7 3. Vundamendi fragment teljel "A"................... joonis 3/7 M 1:100, M1:25 4. Vahelaepaneelide paiknemise skeem ....... joonis 4/7 5. Põhiplaan.................................................... joonis 5/7 6. Hoone lõige................................................. joonis 6/7 7. Hoone vaated ...................................... joonis 7/7 Hoone konstruktiivne skeem M 1:200 Seinte konstruktsioonide valik ja silluste tabeli koostamine
paneelilt F32 = 2 · 4,0 · 2,6 · 0,5= 10,4 kN/m Kokku normatiivne kasuskoormus seina jooksvale meetrile teljel 3 F3 = 25,6 + 10,4 = 36,0 kN/m Telgede 4 ja 5 kasuskoormused on sümmeetrilisuse tõttu analoogsed telgede 1 ja 3 kasuskoormustega. Kokku normatiivne kasuskoormus teljel 1 F1 = 57,6 + 25,6 = 83,2 kN/m Kokku normatiivne kasuskoormus teljel 3 F3 = 81,0 + 36,0 = 117,0 kN/m c. trepikojas mõjuv kasuskoormus eeldatakse, et vundamendi tasapinnas on koormus ühtlaselt jagunenud. 1- 1 250 D 2600 2100 2150 1345 5595 5650 250 5595
● Praktikas on üks hullemaid laudise lagundajaid ebasobiv värvitüüp ja/või selle paigaldustehnoloogia (kruntimata aluspind, värvi halb nake puiduga jne). ● Seetõttu tuleb ülevärvimisel kasutada alusvärvile sobivat värvitehnoloogiat. ● Tihti on sellest nõudest mööda mindud, mis on ka üks fassaadide lagunemise põhjusteks. Sokli veelaud Etteulatuv sokkel ● Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kestvusel on oluline roll soklipealsel veelaual. ● Veelaua ülesanne on kaitsta seinatasapinnast etteulatuvat vundamenti niiskuskoormuse eest ja juhtida seinalt allavalguv vesi üle vundamendi ääre. ● Plekiga kaitsmata või amortiseerunud katteplekiga veelaud laguneb aja jooksul ja tema kaitsev mõju kaob. ● Ka terve veelauaga võib sein ja vundament märguda, eriti, kui veelaud on aja jooksul ära vajunud, nii et selle kalle on muutunud
1. Looduslikud alused Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; olema vajaliku tugevusega; olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad); ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri; olema püsivad (mittelibisevad). Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka
võõpisolatsiooniga. Kõige olulisemad punktid, mida tuleb järgida keldriga hoone hüdroisoleerimisel: Maapinna kalle peab olema hoonest eemale. Vihmavesi peab olema juhitud sadevetesüsteemi kaudu hoonest eemale. Tuleb teha töökorras ja toimiv drenaaz. Drenaazi paigaldamisest täpsemalt teemas ,,Nõuded drenaazitööde teostamisel". Kui keldrisse on tehtud kogumiskaev, siis peab selle tühjendamine olema korraldatud turvaliselt. Vundamendi alus- ja pealispinnale peab olema tehtud hüdroisolatsioonikiht. Vundamendi välispinnale tuleb paigaldada hüdroisolatsioonikiht. Tuleb võimaldada keldri tuulutamine. Kui on keldrile tehtud tuulutusavad, siis võib need sulgeda ainult talveks ja seda soojakadude vältimise eesmärgil, kuid suveperioodil peab kindlasti keldrit tuulutama. Tuleb arvestada ka vees lahustuvate sooladega, mis keldriseintele kristalliseeruvad.
................................................................4 Tulepüsivus..................................................................................................................................5 Fibo ploki kasutamine......................................................................................................................6 Vundamenditaldmik.....................................................................................................................6 Vundamendi müür........................................................................................................................6 Seinad...........................................................................................................................................7 Sillused.........................................................................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................
Kiudbetooniga on otstarbekam valada seinu, milles ei ole suuri avasid. TAB-WallTM süsteemi on võimalik kombineerida tava armatuuriga, saavutamaks optimaalset tulemust. Oluline on kooskõlastus projekteerijaga. Kiudbetooniga on võimalik valada: · Kandvaid sise- ja välisseinu · Ennastkandvaid seinu · Tugiseinu Vundament Vundament on hoonete ehitamisel olulise tähtsusega, kuna kogu hoone jääb sellele toetuma. Vundamendi ehitamisel tehtud vigu on hiljem väga kallis ja keeruline parandada. Ehituses kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi vundamente: lint- ja plaatvundamendid. Esimese puhul valatakse vundament seinte või muude kandvate konstruktsioonide alla lindina. Teisel juhul valatakse koos vundamendi kandva osaga ka põrandaplaat. Mõlema puhul on oluline ühtlane, korrektselt täidetud ja tihendatud alus. Samuti peab olema tagatud
EHITUS KONTUKTSIOONID VUNDAMENT Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvataset jõududest (tuul, kasuskoorus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjutavad: - Hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaal koormused - Horisontaalne pinnasesurve - Pinnasega edasiantav vibratsioon - Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine - Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitises ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12cm)
seinu, on ehitajal võimalik oluliselt kiirendada ehitusprotsessi. Kiudbetooniga on võimalik valada: · kandvaid sise- ja välisseinu, · ennastkandvaid seinu, · tugiseinu. Kiudbetooniga on otstarbekam valada seinu, milles ei ole suuri avasid. TAB-WallTM süsteemi on võimalik kombineerida tava armatuuriga, saavutamaks optimaalset tulemust. Oluline on kooskõlastus projekteerijaga. 1.3.3. Vundament Vundament on hoonete ehitamisel olulise tähtsusega: jääb ju kogu hoone sellele toetuma. Vundamendi ehitamisel tehtud vigu on hiljem väga kallis ja keeruline parandada.Ehituses kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi vundamente: lint- ja plaatvundamendid. Esimese puhul valatakse vundament seinte või muude kandvate konstruktsioonide alla lindina. Teisel juhul valatakse koos vundamendi kandva osaga ka põrandaplaat. Mõlema puhul on oluline ühtlane, korrektselt täidetud ja tihendatud alus. Samuti peab olema tagatud aluse projektijärgne kõrgus, mille mittejärgimine
annaabi.ee 
