1 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED DETAILIDE MÕÕTMED MEHHANISMID 3.1 TRANSPORT EHITUSEL 3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JA LAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 25-30% ehituse üldmaksumusest ja kuni 40% ehituse töömahukusest. Ehituses nõuab SPETSIAALTRANSPORTI: paneeliveokid autobetoonisegistid ja betooniveokid treilerid kuid samuti SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEID. ¾ AUTOTRANSPORT 1 ) T E E D Vastavalt kategooriale määratakse tee tehnilised parameetrid: AUTOTEE NORMAALPROFIIL i=1,5-4% 4-5% 4-5% 1:m 1:m 3. MONTAAŽITÖÖD ...
Seinad Välisseinte ülesanne on: Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast, Tarindite kandmine, Kaitse ilmastikutegurite vastu, Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituva...
Lodža – hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiasuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühe küljest. Nišš – seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. tehniliselt on niššid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele. Pilaster – tema ülesanded on müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja – fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks. Kontraforss e. tugipillar –tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlikanna kohal. Deformatsioonivuugid: 1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja
Louis Sullivani esimesi kõrghooneid 16 ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL Linnade plahvatuslik kasv tõstis omaette distsipliinina esile linnaplaneerimise. 20. sajandit on arhitektuuris käsitletud ka kui kõrghoonete sajandit. Ehitati kaubamajasid, raudteejaamasid, tööstusehitisi, valitsusasutusi, panke, teatreid, koole ja haiglaid. Oluliseks tähiseks kujunes raudbetoonkonstruktsioonide kasutuselevõtmine elamuehituses. Kasutati ka rauda ja terast, teraskarkasside ja fermide ehitamisel, kivi ja klaasi. Joonis 16. Los Angelese pilvelõhkuja
killustikule. Taldmiku laius dimensioneerida põhiprojekti staadiumil. Vundamendi maksimaalsed lubatud vajumid on 20mm ja vajumite erinevuse nurg ei ole suurem kui 1/150. 4.4. Maapealsed konstruktsioonid 4.4.1. Kandvad konstruktsioonid Kandvad seinad (s.h. välisseinad) on kergkruusplokkidest, välisseinad on soojustatud. Vahelagi 1. ja 2. korruste vahel, ning katuselaed on monteeritavatest õõnespaneelidest. Paneelid paigaldada raudbetoonist monoliitvöö peale. Katuse kandjateks on fermide alumised vööd. Puittalad paigaldada raudbetoonist monoliitvöö peale. 4.4.2. Muud konstruktsioonid Välistrepid ja pandused on armeeritud kohtraudbetoonist (va spiraalse evakuatsiooni trepi teisest korrustest, mis on metallist). Sisetrepid on monteeritavatest raudbetoonidest. 22 5. TULEOHUTUS 5.1. Üldandmed Käesoleva projektis käsitletakse koolimaja püstitamist.
Ehituskile 0,002 - Vahtpolüstüreen 0,2 0,04 Põranda soojajuhtivuse arvutamine. Antud arvutuste koostamisel on kasutatud Eesti standardikeskuse standardit EVS-EN ISO 13370:2008. [1] 8 1.1.3 Pööning vahelagi Tegemist on pööning vahelaega, mille vahelae talad toetuvad katuse fermide vahevööle ning tala laius on 200mm. Talade allapoole külge (1 korruse poole) on paigaldatud aurutõkke paber. Talade külge on paigaldatud kübar profiiliga metall karkass paksusega 25mm ja karkass on paigaldatud sammuga 400mm ning roovituse külge on paigaldatud kipsplaat. Talade vahed on täidetud puistevillaga mille paksus on 300mm. (vt Joonis 3)Vahelae kõrgus puhtast põrandast ± 0.000 kuni vahelae aluspinnani (kipsini) on 2,7m. Joonis 3.
8.11. Äärekivi Vaiad on harilikult ruudukujulise ristlõikega postitaolised elemendid, millede alumine ots on terav, et vaia oleks võimalik maasse rammida. Kasutatakse ka torukujulisi vaiu. Vaiu kasutatakse nõrkade pinnaste puhul ehitise raskuse ülekandmiseks tugevamatele pinnasekihtidele. Fermideks nimetatakse sõrestikukujulisi kandekonstruktsioone. Ferme kasutatakse suure sildeavaga hoonete puhul katuse kanduritena, samuti sildade ja viaduktide puhul. Fermide pikkus võib ulatuda kümnete meetriteni. Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. Kooriku paksus on 30...50mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Materjali kulu poolest on koorik üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Geomeetrilise kuju järgi jagunevad koorikud paljudesse liikidesse (silindrilised, paraboolsed, sfäärilised, kahesuunalise kõverusega sadulpinnad jne).
Lodža – hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiasuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühe küljest. Nišš – seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. tehniliselt on niššid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele. Pilaster – tema ülesanded on müüri toetamine ja tugevdamine ning katusetalade ja – fermide toetuspinna moodustamine. Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks. Kontraforss e. tugipillar –tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlikanna kohal. Deformatsioonivuugid: 1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja
) seinu. Tavaliselt püstitatakse tellingud väljapoole hoonet eelnevalt tasandatud pinnasele pandud aluslaudadele. Tellingud võimaldavad teha töid kogu vajalikus kõrguses poste või ripiteid ümber paigutamata. Paneel plokktöölavasid ei ole vaja töö käigus monteerida ega demonteerida. Töölava iga plokk kujutab endast nurkrauast kokkukeevitatud 1 m kõrgustest fermidest ruumilist, pööratavate metalltugedega konstruktsiooni. Fermide ülemistele vöödele on poltidega kinnitatud puitlaudis. Töölavad on piiratud inventaarse kaitsepiirdega. Töölava kõrguse muutmiseks on ploki alumise osa 31 külge liigendiga kinnitatud 1 m kõrgused pööratavad toed. Toed kinnitatakse, ükshaaval ploki otstesse või paarikaupa selle pikiservadele. Esimesel juhul paigaldatakse töölavad piki vahelaepaneele, teisel juhul aga nendega risti. Liigend paneeltöölavade ehitus on lihtsam
kui ka keevis-liidetena (fotod ülal). Alljärgnevate sõlmedega on toodud näiteid terastala ühendamisest postiga: need võivad olla nii sarniir- (a) kui ka jäikühendused (b...d) 47 Teraskarkassi kasutatakse kõige sagedamini just suureavaliste hoonete ehitamisel: laohooned, tootmistsehhid, aga ka kaubanduskeskused, spordihooned. Järgnevate sõlmedega on toodud näiteid fermide toetamisest ja kinnitamisest teraspostidele. Terassamba alaossa tehakse taldmik jõudude paremaks ülekandmiseks ja vundamendile ankurdamiseks. Et teras ei ole tulekindel materjal, tuleb teraskarkass pärast ehitust kas värvida tulekaitsevärviga või isoleerida tuldtõkestavate kaitsekihtidega. 30. Puitsõrestike süsteemid, elementide sõlmed-liited 48 31
30.15) ja kõnniteedele 1000x200x80 mm Vaiad on harilikult ruudukujulise ristlõikega postitaolised elemendid, millede alumine ots on terav, et vaia oleks võimalik maasse rammida. Harvem kasutatakse ka torukujulisi vaiu. Vaiu kasutatakse nõrkade pinnaste puhul ehitise raskuse ülekandmiseks tugevamatele pinnasekihtidele Fermideks nimetatakse sõrestikukujulisi kandekonstruktsioone, neid kasutatakse suure sildeavaga hoonetes katuse kanduritena, samuti sildade ja viaduktide puhul. Fermide pikkus võib ulatuda kümnete meetriteni Raudbetoonkoorik kujutab endast õhukest kõverat plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. Kooriku paksus on 30.. .50 mm. Koorikuid kasutatakse peamiselt katuste kandekonstruktsioonina. Materjali kulu poolest on koorik üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike Muud raudbetoonelemendid. Raudbetoonist tehakse veel raudteeliipreid, teepaneele, sildade elemente, veerenne, elektri- ja sideliinide poste jne
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
