-raviasutused(haigla, polikliinik, sanatooriumid) kus on pinnase suhteline niiskus, Qm- pinnase kaal -p olema jäigad Tellisseinad on Eestis traditsiooniline seinamatejal ja ehitamiseks -p oma tulepüsivuselt vastama hoonele esitavatele nõuetele -kultuuriasutused(teater, klubi, muuseum, raamatukogu) niiskes olekus, Qk-kuivatatud pinnase kaal kasutatakse kahte liiki telliseid: -p olema helipidavad -admin
Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituvad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi. · Massiivseinad. · Kergseinad. Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. · Tellisseinad · Väikeplokkseinad · Suurplokkseinad · Paneelseinad · Karkass-seinad · Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. · Looduskividest seinad · Tehiskivi seinad · Puidust seinad · Metallist · Klaasist Kiviseinad Kiviseinte detailid.
- Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. - Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. - Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi - Massiivseinad - Kergseinad Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. - Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. - Looduskividest seinad - Tehiskivi seinad - Puidust seinad - Metallist - Klaasist KIVISEINAD Kiviseinte detailid. - Sokkel – välisseina alumine osa, mis tavaliselt asub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla
ehitise vormi sobivust maastikku. NSVL Arhitekr(19171940 Venemaa) 19201925: ASNOVA(assotsiatsija novqh arhrov: vorm ja ruum) ja OSA(objedinenije sovremen. arhrov:lihtsus, lahenduse selgus ja standardiseerimine). Ehitusnäited:Rahvaste ühenduse tempel, Lenini nimi Raamatukogu. Arhitektuur pärast II maailmasõda: brutalismi(50ndail aastail) iseloomustavad: 1)kontrastsed ühendused fassaadidel 2)massiivsed ilma krohvita talad, tellisseinad 3)betoonpindade jäme faktuur, puitraketis 4)armotsement(itaalia). Ehitusnäited: Torino näitusehallid, Paberivabrik Mantuas, Guggenheimi muuseum. Tehnitsism (ilmus 70ndail aastail): olulised on tehnilised seadmed. Postmodernism(70ndate aastate) kasutab kõike:rahvalikku ja rahvusvahelist, kohalikku ja mittekohalikku. Ehitusnäited:Itaalia väljak New Orleansis; Admin hoone New York. EESTI: XIX saj. arhitektuur: historitsism (18571920): kõige enam esineb sel perioodil romaani
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud, tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid. Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid. ET kartoteek - Süsteemne ehitusala käsitlev andmekogu, koosneb kolmest osast: 1) EV ehitusalased seadused, valitsuse ja ametkondade määrused ning eeskirjad, riiklikud standardid. 2) Juhendmaterjalid projekteerijale ja ehitajale: standardsed sõlmed, detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jms) 3) Ehitusmaterjale, -tooteid, seadmeid ja sisustust tootvate, tarnivate või turustavate firmade infolehed: mate...
pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga. Aluspinna ettevalmistus Aluspind, millele paigaldatakse soojustussüsteem, peab olema eelnevalt puhastatud tolmust, lahtistest krohviosadest ja muudest nakkumist raskendavatest elementidest. Pind peab olema piisavalt tugev kandmaks liimiseguga paigaldatavat mineraalvillaplaati. Selleks sobivad raudbetoon- ja tellisseinad, samuti mittepudeneva tsementkrohviga või lubi-tsementkrohviga kaetud pinnad. Kaheldava nakkevõimega on värvitud, niisked, suure niiskusimavusega ja pudeneva krohviga kaetud pinnad. Mineraalvillast plaatide kinnitamine Soojustamist tuleb alustada sokliprofiilide kinnitamisega seinale. Seejärel kinnitatakse seinale mineraalvillaplaadid. Plaadid liimitakse aluspinnale liimiseguga ja kinnitatakse tsingitud metallnaelaga plasttüüblitega
Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojatehniliste arvutustega. SEINU LIIGITATAKSE: 1) asukoha järgi: välisseinad, siseseinad. 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad; 3) struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad; 4) materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad; 5) paigaldatavate detailide suuruse järgi: tellisseinad väikeplokkseinad suurplokkseinad paneelseinad TELLISSEINAD Eestis kasutatakse tellisseinte ehitamiseks kahte liiki telliseid: 1) silikaattelliseid - 250x120x65/88 2) põletatud keraamilisi savitelliseid - täistellis, harvauktellis, auktellis, kumertellis, nurktellis. 250x120x65 Kivide müüritisse ladumiseks kasutatakse: tsement-, lubi-tsement-, lubimörte
kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus Välisseintele esitatavad nõuded: Kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, välisilme püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus Välisseinte liigitus Materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust, metallist, klaasist Paigaldavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, väikeplokk-seinad, suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürkivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. Liivakivid on vastupidavamad kui Tellised Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse
305m (kupli kõrgus 25m ja läbimõõt 18m) Tadz Mahali inkrustreeritud seinakaunistu- sed koos Koraani tekstidega. Djenne Suur mosee Lääne-Aafrikas, Malis. Ehit.1905-1909 päikese käes kuivatatud saviplonnidest. Hoone koonilised tornikesed kujutavad viljakuse ja puhtuse sümbolina jaanalinnu mune. Djenne Suurt moseed peetakse maailma suurimaks savitellistest ehitiseks Palmitüvedest sõrestikuga tellisseinad on kaetud jõemudast ja riisiõlgedest krohviga. Ilmastiku ja eriti paduvihmadest tingitud kahjustuste tõttu tuleb hoonete välisseinu pidevalt uuendada ja nii on moseekatmine uue banco kihiga kujunenud igakevadiseks rituaaliks ja pidupäevaks. Timuri haud Samarkandis (Usbekistan, 11. saj.).
peale muu silma ka see, et Roomas olid ehitise üksikosad allutatud tervikule, neil polnud nii iseseisvat tähendust nagu kreeka templi detailidel. Roomlaste tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis. Kindla kuju ja mõõtmetega tellis sobis roomlaste hiigelriigis hästi. Tellistest oli võimalik ehitada ühte tüüpi ehitisi riigi kõigis osades, ka seal, kus looduslikku kivi ei leidunud. Tellismüür oli odav ja lihtne ehitada ning ta nagu väljendas Rooma riigi ühtsust. Massiivsed tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist (nt. marmorist) voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas pärast keisririigi kehtestamist. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. See ovaalse põhiplaaniga ehitis on väljastpoolt neljakorruseline. Kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest
Rooma Kunst Referaat Sissejuhatus Viimast korda puhkes orjanduslik ühiskond õitsele Rooma riigis. Roomlaste võidkukäik polnud nii kiire kui Makedoonia Aleksandril, kuid just seetõttu suutsid nad vallutatud alasid tihedamini liita ja nende riik osutus püsivamaks. Mitme sajandi vältel säilitasid vabadest kodanikest koosnevad leegionid võitlusvõime ja, karastatuna alatisest sõjapidamisest, ei tundnud nad endale väärist vastast kogu Vahemere piirkonnas. Sõjad andsid orje ja uusi valdusi. Rooma ühendas oma võimu alla peaaegu kogu antiikmaailma, ja ehkki selle mõned osad olid kõrgema kultuuriga kui Itaalia, liitsid roomlaste sõjaline jõud, riigitarkus ja keeruline bürokraatlik haldusaparaat nad ennenägematult tugevaks tervikuks. Sellal kui roomlased sõdisid ja valitsesid, vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased olid varakult seoses kõrgetasemelise kreeka kultuuriga, juba siis, kui ne...
Sambad, mida Kreekas rakendati kandvate konstruktsioonielementidena degradeerusid Roomas dekoratiivelementideks, mis pidid varjama suurte müüripindade lagedust. Oli olemas veevärk, kanalisatsioon ja keskküte. Roomlaste tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis. Kindla kuju ja mõõtmetega tellis sobis roomlaste hiigelriigis hästi. Tellistest oli võimalik ehitada ühte tüüpi ehitisi riigi kõigis osades, ka seal, kus looduslikku kivi ei leidunud. Massiivsed tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist (nt. marmorist) voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas pärast keisririigi kehtestamist. 4 Rooma arhitektuur Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii etruskide kui ka roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp, mille üksikosad meenutasid kreeka templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused
- Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. - Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. - Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi - Massiivseinad - Kergseinad Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. - Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. - Looduskividest seinad - Tehiskivi seinad - Puidust seinad - Metallist - Klaasist KIVISEINAD Kiviseinte detailid. - Sokkel – välisseina alumine osa, mis tavaliselt asub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla
E - arv / BN klass. Näitab keraamilise plaadi niiskusimavuse koefitsienti, mis on pöördvõrdeline plaadi paindetugevuse ja külmakindlusega. 25. Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid? Hambuline segukamm, kellu, mikseriga trell, kummiservaga pahtlilabidas, käsn, svammhõõruti, silikooni püstol, plaadilõikur, plaadi tangid, kivipuur ja plaadihaamrike. 26. Niiskete ruumide ettevalmistamine plaatimiseks? Seinad (krohvitud tellisseinad ja kergbetoonist müüritised, väikesed kergbetoonist paneelid, seinaplokid, kips- ja kaltsium-silikaatplaadid) Krunditakse ühe kihi 4120 sealer'iga, mis on lahjendatud veega (1:3). Põranda/seina ühenduskohad, nurgaliited, paneelide vahelised ühendused isoleeritakse 4400 multicoat'iga ja safe coat ribaga. Toruläbiviigud kaetakse safe coat mansetiga, märgades tsoonides isoleeritakse sein kahe kihi 4400 multicoat'iga (min 1,0kg/m2). Niiskes tsoonis 4120
Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä väikeplokk (boorbetoon, keramsiitbetoon, keramsiitbetoon, betoon), Puidust (puitkarkass, palk), Metallist, Klaasist. Paigaldatavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, Väikeplokk- ikeplokk-seinad, Suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, Raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid. 3 Looduskivi Lubjakivi, põllukivi vastupidavus, kihi paksus, murdepinna iseloom, ühtlus, töö töödeldavus, deldavus,
Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks. 8 Korintose stiilis samba kapiteel Roomlaste tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis. Kindla kuju ja mõõtmetega tellis sobis roomlaste hiigelriigis hästi. Tellistest oli võimalik ehitada ühte tüüpi ehitisi riigi kõigis osades, ka seal, kus looduslikku kivi ei leidunud. Massiivsed tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist (nt. marmorist) voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas pärast keisririigi kehtestamist. Kõige silmapaistvamad ehitusmälestised pärinevadki meie ajaarvamise esimestest sajanditest, kui Rooma polnud enam vabariik, vaid teda valitsesid keisrid. Iga valitseja pidas ma auasjaks lasta ehitada toredaid sammaskäikudega väljakuid ning avalikke hooneid
keskusehoone Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam (1965-1966) 12. 1966 Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam Enne planeerima hakkamist kujundas Pormeister Kurtnasse maastiku: tõstis ümber masse, korrastas teid ja haljasalasid, kujundas paisjärve kalda. Maja koosneb kahest hästi proportsioneeritud mahust: kahekorruseline kontoritiib on rõhutatult horisontaalne, selle taustal lehvikukujuline astmeliselt tõusva laega saaliosa. 13. Viimistluseks nii sees kui väljas punased puhta vuugiga tellisseinad. Laiad karniisid kaetud heledate siledate eterniitplaatidega. Kõige ilmekam ja uudsem on saali ruumilahendus, astmeline lagi toetub pikisuunalistele puitfermidele, tiigipoolne sein on üleni klaasist. 14. 3 Keskses vestibüülis asub moodne ainudisainiga mööbli ja kaminaga puhkenurk. Teisele korrusel viib lahtine trepp. Teiselt korruselt pääseb välikaminaga katuseterassile.
puhastage see. Aluspind peab pärast puhastamist olema tugev, puhas, kandev ja ilma nakkumist takistavate osakesteta. Tugevalt imavad aluspinnad kruntida eelnevalt. 22. Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid Hambuline segukamm, kellu, mikseriga trell, kummiservaga pahtlilabidas, käsn, svammhõõruti, silikooni püstol, plaadilõikur, plaadi tangid, kivipuur, nuga, pintsel 23. Niiskete ruumide ettevalmistamine plaatimiseks Seinad (krohvitud tellisseinad ja kergbetoonist müüritised, väikesed kergbetoonist paneelid, seinaplokid, kips- ja kaltsium-silikaatplaadid) Krunditakse ühe kihi 4120 sealer'iga, mis on lahjendatud veega (1:3). Põranda/seina ühenduskohad, nurgaliited, paneelide vahelised ühendused isoleeritakse 4400 multicoat'iga ja safe coat ribaga. Toruläbiviigud kaetakse safe coat mansetiga, märgades tsoonides isoleeritakse sein kahe kihi 4400 multicoat'iga (min 1,0kg/m2). Niiskes tsoonis 4120
- Mööda seina voolav vihmavesi ei tohi sattuda palgi ja hüdroisolatsiooni vahele. - Veevariide kõrvaldamise järel tuleb lekkepiirkond kuivatada, vajadusel märjad materjalikihid kuivamise ajaks eemaldada - Pärast palkseinte parandustöid on vaja palgivahed ka üle tihendada. Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud Vanad tellisseinad - Vanadel savitellistest laotud hoonetel on sageli müüritis ilmastiku toimel kahjustatud - Lubimört on vuukidest välja uhutud ning tühjadesse vuukidesse ja telliste poorsesse pinda kogunev sademevesi murendab jäätudes tellised - Tühjade vuukide täitmine on tõhus abinõu müüritise edasise lagunemise peatamiseks. - Vanaaegsed tellised on vormitud ja kuivatatud nii, et nende mõõtmed hälbivad suurtes piirides
leidsid mõningat kasutamist pärsia arhitektuuris. Ajastu ehitusmälestisi: Uri tsikuraat 3.at eKr Protsessioonitee lõvi Taastatud Istari värav Babülonis 6. saj eKr Semiramise rippaiad 6.saj eKr (rekonstruktsioon) Ehitustüübid: tsikuraat, palee-ehitused, kindlustusehitised. Ehitusmaterjalid: tampsavi, toortellis, põletatud tellis, asfalt, puit (põhiliselt sisseveetud). Ehitustehnika: Kaar ja võlv. Tellisseinad lubimördil. 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR Egiptuse soodne geograafiline asend oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris riigi teistest vanaaja maadest. See oli üheks põhjuseks,miks Egiptuse kultuur suhteliselt aeglaselt arenes ning pikka aega muutumatuna püsis; teiseks põhjuseks oli usund. Suur osa egiptuse ehitistest on seotud surnute kultusega.
² peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele ² peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõutele 24 Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojustehniliste arvutustega. Seinad liigitatakse: materjali järgi: a) looduskivist, b) tehiskivist, c) puidust; struktuuri järgi: a) massiivseinad, b) kergseinad; paigaldatavate detailide suuruse järgi: a) tellisseinad, b)väikeplokkseinad, c) suurplokkseinad, d) paneelseinad; öötamise iseloomu järgi: a) kandvad, b) ennastkandvad, c) mittekandvad, d) rippuvad; asukoha järgi: a) välisseinad, b) siseseinad. Paigaldatava detaili suurus ja kasutatav materjal on tähtsamad tunnused hoonete liigitamisel, nt: tellishoone, palkmaja, suurplokk- või paneelhoone. 17. Massiivtellisseinad - nende eelised ja puudused; seinte ladumisel, kasutatvad erinevad seotised
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kiv...
–539. a eKr Mesopotaamias võtsid üksteise järel tekkinud riigid kõige varasematest aegadest üle usundi, kirja, ehitustehnika ja ehitustüübid. Suurt tähelepanu pöörati niisutuskanalite võrgule, mille korrastamisest pidi osa võtma kogu elanikkond (sümboolselt isegi valitsejad). Ehitustüübid: tsikuraat, palee-ehitised, kindlustusehitised. Ehitusmaterjalid: tampsavi, toortellis, põletatud tellis, asfalt. Puit (põhiliselt sisseveetud). Ehitustehnika: Kaar ja võlv. Tellisseinad lubimördil. Ajastu ehitusmälestisi: Uri tsikuraat 3. at eKr Sargon II palee Horsabadis 8. saj eKr Ištari värav ja protsessioonitee Babülonis 6. saj eKr Semiramise rippaiad 6. saj eKr Kõrgetasemeline irrigatsioonitehnika võimaldas ka paleedes ja ülikute eluhoonetes vannitubade/pesuruumide/tualettruumide olemasolu.
juhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Kärgtellistest seinte soojajuhtivus on kuni 0,80 W/m2 0K. Gaasbetoonplokkidest seinu ehitati kuni 1990-ndate aastateni paksusega 30 cm, nende sooja- juhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Gaasbetoon ei talu niiskuse ja külma koosmõju, sellepärast niiskuse eest kaitsmata seinad lagunevad suhteliselt kiiresti. Kõik eelpoolnimetatud seinad vajavad tänapäeval lisasoojustust, kusjuures see tuleb reeglina paigutada väljapoole. Soojustatud tellisseinad Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigaldatud soojustus. 43 cm paksustes tellisseintes on 25 cm paksuse tellistest sisekihi ja 12 cm paksuse väliskihi vahel 6 cm mineraalvatist soojustus, nende soojajuhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Väikemajade ehitamisel kasutati palju Gerardi seinu, mis koosneb kahest 12 cm paksusest tellisekihist, mille vahe on täidetud soojustusega (räbu, termoliit), soojustuskihi paksus 27 cm, soojajuhtivus on
kõige kiiremini, sest külmumisi ja ülessulamisi on seal kõige Siin tuleb kogu fassaad kaitsta eelkõige niiskumise eest, mida rohkem. Eriti tundlikud põhjustavad külgtuulega fassaadile langevad sademed. Kahtlusi on olnud selles suhtes tekitab ka külmakahjustusega fassaadi hüdrofobiseerimise krohvimata tellisseinad (vetthülgava pinna) tõhusus, kuna mikrokahjustused on juba nõukogude perioodist tekkinud enne päris lagunemist ja nende avastamine on tülikas ja komplitseeritud, eriti kõrgete hoonete korral. Kuna hoonete välisseinte soojuspidavus on tunduvalt alla soovitava, tuleks fassaadide remondi korral välisseinad kindlasti soojustada. Millist soojustus-viimistlussüsteemi valida, see jääb omaniku ja arhitekti otsustada (kui puudub konkreetne ettekirjutus projekteerimistingimustes).
Kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus Arhitektuurne sobivus, välisilma püsivus Soojapidavus Õhupidavus Niiskustehniline toimivus Helipidavus Tulepüsivus Majanduslik ökonoomsus Välisseinte liigitus Looduskivist (paas, graniit) Tehiskivi Puidust Metallist Klaasist 46 Jaotatakse paigaldatavate suuruse järgi Tellisseinad Väikeplokk-seinad Suurplokkseinad, raudbetoon, puitkarkass Looduskivid Lubjakivi, põllukivi Vastupidavus, kihi paksus, murdepinna iseloom, ühtsus, töödeldavus, värvitoon. Looduslikust kivist kaonstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürikivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubajakivid tundlikud ilmastiku mõjude suhtes Liivakivid on vastupidavamad kui lubjakivid Graniit kõige ilmastikukindlam materjal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
