Hoonete kordamisküsimused (0)

1. Hoonete liigitus
3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone.

• Tsiviilhooned – elavad, töötavad inimesed
  
• Tööstushooned
  
• Põllumajandushooned – loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne
  

Liigitatakse ka materjali järgi.

• Puithooned
  
• Plokkhooned
  
• Paneelhooned
  

2. Hoonete kapitaalsus

• Hoonel – 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a.
  
• Elektrijuhtmetel – 10 a.
  
• Külmaveetorustikel – 50. a
  

3. Tuleohutus elamute projekteerimisel
Vt. Eraldi lehte
Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm.
4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine
Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool.
Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm. Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid. Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigutatud soojustus.
5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides
Aurutõke – peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Aurutihedad materjalid: plekk , kivi, klaas, plastik . Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem. Klaas ja plekk on täiesti aurutihedad. Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga . .
Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale
6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon
Kui saun paikneb elumajas , siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage , mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100…150 mm, selleks et tõsta niiskust kartev puitsein märjast põrandast kõrgemale.
Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust). Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus .
Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuust laudadega. Okaspuidust tehtud vooderdis hakkab vaiku välja ajama . Soovitav on sauna leili - ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud stannioli, foolium või fooliumiga kaetud klaasvillast plaatide ja laudvooderdise vahele jätta 2 ...3cm tuulutusvahe, mis moodustatakse liistude abil nii laes kui seintes. Tuulutusvahe vahetult vooderdise all väldib kondensniiskuse mõju laudisele ja aitab kaasa sauna kiiremale soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast.
Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena.
7. Õhumüra isoleerimine
Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu vaheldumine ) panevad konstruktsiooni vibreerima. Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla . Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid .
Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati.
Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage.
Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga.
Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest.
8. Löögimüra isoleerimine, „ujuvad“ põrandad
Löögimüra puhul tekitavad vibratsiooni konstruktsioonile suunatud löögid. Löögimüra isolatsioonile avaldab mõju konstruktsiooni jäikus. Suur jäikus on kasulik, õhukesed kivikonstruktsioonid on ebasobivad ja nende isoleeritavust saab parandada helisid summutava mitmekihilise plaatkonstruktsiooni abil. Isoleeritavust saab parandada kahekordse konstruktsiooni või ujuvpõrandaga, kahekordse spetsiaaltalastikuga või vetruvalt riputatud laega . Löögimüra isoleerimine – kummikiht põrandale
Helipidava ja jäiga põranda saab kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat, mis on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid riputatult.
Ujuvpõrandad
Kasutatakse löögimüra isoleerimiseks. Parimaid tulemusi annab selle ujuva põrandakonstruktsiooni kasutamine, mille puhul betoonist õõnes- või monoliitplaadi peal on elastne kiht ja pindmiseks ujuvplaadiks on betoonplaat või plaatkonstruktsioon. Ujuv pinnakonstruktsioon tuleb kõigist külgnevatest konstruktsioonidest eraldada.
9. Külma ja vee mõju savipinnasest vundamendi alusele
Kuna savipinnas külmudes paisub ning sulades vajub, põhjustab see vundamendi aluse pragunemist ning ajapikku lagunemist, ning muudab maja aluse nõrgaks.
Oluline on vee hulk savipinnases, savipinnas esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, küllastuvad veega ja muutuvad vedelaks. Vältida tuleb taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga enne vundamendi ehitamist. Pärast vundamendi ehitamist tuleb vältida taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Saviga ei tohi tagasitäidet teha.
10. Kuidas määratakse hoone vundamendi talla laius
Kõigepealt tuleb teada pinnase kandevõimet, millele hoone tahetakse rajada. Seejärel tuleb teada kui suurt hoonet tahetakse ehitada – kas 1 korruseline või mitmekorruseline ning mis materjali kandekonstruktsioonide ehitusel kasutatakse.
11. Vundamendi pealispinna kõrgus maapinnast ja I korruse põrandast
Maapinnast kuni külmumissügavuseni - 1,2 m.
Maast väljas - 30 cm. Tavaliselt aga 50 cm ning ümber maja tõstetakse pinnas kõrgemale (antakse kalle, et vesi seinast eemale juhtida).
I korruse põrand asub vundamendi pealispinnast 3 cm kõrgusel (postvundamendi puhul).
Vundamendi kõrgus maapinnast vähemalt 300mm, põranda kõrgus vundamendist 500 mm.
12. Hoone sokli soojustamine, sokli väliskihi soovitatavad materjalid
Soojustamine
Soojapidavus peab olema R02,0 m2K/W
Kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis peab soojapidavus olema R03,57 m2K/W
Keldriga hoones tuleb kelder väljastpoolt soojustada. Keldrita hoonel tuleks väljaulatuv osa soojustada väljastpoolt. Kasutada tuleks vahtpolüsterooli.
Soojustusmaterjalid
Maapealsed ja maa-alused tarindid eraldatakse kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga – kahekordne bituumenvõõp, defon, jafoplast jne.
Sokkel tuleb kujundada nii, et maapinnalt üles pritsiv vesi ja lumekihi sulamine ei kahjustaks välisseina. Katta hüdroisolatsioonikihiga.
Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist – maakivi , paekivi , graniit , marmor , betoonkivi- ja plokid .
13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi
Kui kanalisatsiooni toru läheb hoone alt läbi, pannakse see toru suurde toruhülssi ehk jämedamasse torusse selleks, et vundament vajumisel ei lõikaks kanalisatsioonitoru läbi. Suurema toru diameeter on umbes 6-7 cm suurem.
Veetoru läheb tavaliselt vundamendi alt. Kanalisatsioonitoru, mis pannakse suurema toru sisse, viiakse läbi vundamendi.
Veetorustik peab olema 0,5 m allpool pinnase külmumissügavust, seega ~ 1,5 m sügavusel.
14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon
Pealispinna
Maapinna niiskus ja vesi pinnasest ei tohi pääseda piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid eraldatakse vundamendist kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga, selleks kasutatakse katusekatte rullmaterjali. Vundamendi peale pannakse hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni on vaja, et vesi ei läheks seina sisse.
Keldriseinte
Eraldatakse pinnasest kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga. Keldriseina puhul peab hüdroisolatsioon olema ümber keldriseina. Keldri välisseinte pinnasega kokkupuutuvad pinnad kaetakse alati bituumenvõõbaga. Horisontaalne hüdroisolatsioon tehakse ka vundamendi taldmiku peale veidi allpool keldri põrandat.
15. Vundamendi paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis
Paekivist – 300 mm
Maakivist – 500 mm
Looduskivist postvundament – 600x600 mm
Kivikbetoonist postvundament – 400x400 mm
Betoonist lintvundament – 150...200 mm
Betoonist keldrisein kui keldri põrand on Betoonist keldrisein kui keldri põrand on > 1 m allpool maapinda – 400...500 mm
Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust.
16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve
Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt kahe armatuur vardaga, mille läbimõõt on 12-16 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda.
Otstarve: vältida ja vähendada müüritise pragunemist ning suurendada deformatisoonluukide vahekaugust. Armeerida tuleks pikad seinad, raskemini koormatud seinad, esimene plokirida vundamendi peal ja silluste tugipinnad.
- Ebaühtlase koormuse, samuti ebaühtlase või nõrgavõitu pinnase puhul võib betoonvundamendi pragunemise vältimiseks sarrustada e. armeerida. Selleks pannakse vundamendi ülemisse ja alumisse serva pidevalt ümber perimeetri paar-kolm 12-16 mm jämedust terasvarrast.
17. Seintele esitatavad nõuded

• Tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel
  
• Piisavalt helipidavad
  
• Võimalikult kerged, odavad ja keskkonnasõbralikust materjalist
  
• Seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile
  
• Seinte soojapidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele
  
• Vältida tuleb külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms.
  
• Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool
  
• Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool.
  
• Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad ja helipidavad, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlad.
  

18. Mansardkorrusega elamu välis- ja siseseinte paksus tellistest ja väikeplokist, raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral
Puidust lae puhul – kandesein 20 cm
Raudbetoonlae puhul – välissein 20 cm, sisesein 30 cm (2kordsete hoonete puhul on kandesein 30 cm)
Mansardkorrusega elamul on gaasbetoonist väikeplokkidest (nn Narva plokkidest) kandeseinte paksus 300 mm. Silbeti gaasbetoonplokkidest kandeseinad on paksusega 250 mm.
Kasutades suuresildelisi paneele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone laiuses on vaba.
19. Külmasildade vältimine avade raudbetoonsillutiste ja raudbetoonvahelae paneelide otste kohal
Külmasild – koht seinas, laes, põrandas, kuhu ei saa palju soojustust panna.
Raudbetoonpaneelidest seinad soojustatakse väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla 14-15 cm paksuse kihiga , mis kaetakse väljastpoolt plastvõrgu ja niiskust läbilaskva spetskrohviga. Soojustuse võib paigutada ka väljaspool puidust ristsõrestiku vahele ja välisvoodriks kasutada tagant tuulutatavad profiilplekki, klaasi jne.
Külmasilla vältimiseks panna vähemalt 50 mm vahtpolüsterooni
20. Kui palju vajub toorestest palkidest palksein kuivamisel ja mis probleemid tekivad avade vertikaalsete lengide olemasolul
Palkseinad vajuvad 9 -10 cm, umbes 3% kõrgusest. Rõhtpalkmajade ukse ja aknaavade tegemisel tuleb arvestada, et tooretest palkidest sein vajub kõrguse iga meetri kohta kuni 3 cm, vertikaalsed elemendid aga ainult paar millimeetrit. Sellepärast tuleb rõhtpalkmaja kõigi püstsuunaliste puitelementide paigaldamisel jätta vajumispilud, s.t. anda rõhtelementidele võimalus vabalt vajuda.
21. Mis otstarve on palkseinte nurgaseotistel, kas võib palkseinte ühendamiseks kasutada naelu
Nurgaseotis tagab kindla seinte kinnituse .
Palkseinte ühendamiseks ei kasutata naelu. Palgid pannakse seinas vaheldumisi : ühe tüve- ja teise ladvaots. Iga palgi alumisse külge tahutakse õnar (vara) nii, et palk jääb keskelt alumise palgi peale toetuma, pilu ääred jäävad aga lahti ja topitakse kõvasti sammalt täis.
22. Miks palkseina vara on ülespoole kumer
Et vesi ei läheks palkseina vahele (tuulekaitse)
23. Saviseinte ehitus, seinte vajumise arvestamine
Saviseinad tehakse saviplokkidest, mis on tehtud õlgedest või puiduhaketest. Soojusisolatsioonina kasutatakse saepuru, pilliroogu, freesturvast, sammalt, põhku või hundinui villa. Sellise seina ehitamine kulutab vähem energiat, taastumatuid looduslikke ressursse ning hoiab inimese tervist. Savisein vajub 3 cm 1 m kohta.
24. Saepurubetoonist seinte ehitus
Minimaalne paksus on 25...30 cm. Ei talu külma. Tükid lendavad ära. Siseruumist imbub niiskus välja. Soojustus pannakse väljapoole ning peale laudvooder.
25. Kuidas ühendatakse hoone raudbetoonkarkassi elemente omavahel, karkassi postide mõõdud ja samm
a) ühendus: karkassi sees on metallist armatuur, mille osad ulatuvad karkassiühenduskohtades betoonist välja (väljaulatuvaks osaks võib olla nii raudvardad kui metallplaat), elementide raudosad keevitatakse omavahel ja elementide vahelised õhuvahed ja keevis betoneeritakse, et see ei roostetaks. ühenduselemendiks võivad olla ka poldid . b) sammaste piki- ja põiksammuks 6x6m,6x9 või 3x6m ja postide peal talad, kui suurem vahe näit 12m siis talade asemel vermid. sammaste põiklõige 30x30 või 40x40cm.
26. Minimaalsed tellisposti ja eraldiseisva puitposti mõõdud
Minimaalsed telliseposti mõõdud: 10x15 cm
Eraldiseisva telliseposti mõõdud: 38x38 cm (ilma armatuurita)
Eraldiseisva puitposti mõõdud: 10x10 cm (see kannab 10 t), peataladel 15x25 cm
27. Raudbetoonpaneelide ankurdamine seintega ja omavahel
Ankurdamiseks asetatakse müüritisse ladumise ajal terasvardad, mis keevituse teel ühendatakse paneeli tõsteaasadega. Samuti ühendatakse omavahel naaberpaneelid. Ankurdamiseks kasutatakse 10...12 mm jämedusi terasvardaid. Ankrute vahekaugus ei tohi olla üle 3 m. Nõrga pinnase ja suhteliselt nõrga seinakonstruktsiooni puhul, ankurdatakse iga paneel .
-Kandvate piki ja põikseintega hoonetel toetuvad paneelid kõigile neljale servale. a) Ühendus seintega: paneeli külje pealt lüüakse kogu paneeli pikkuses augud kuhu pistetakse raudvardad/poldid, mis siis paneeli kohale asetamisel jäävad seina sisse (paneeli ja seina ühenduskoht betoneerida)... otsad ühendatakse sama loogika järgi kas juba paneeliküljes olevate või paigaldatavate metallelementidega. B) omavahel: külgedega kokkupuutuvate paneelide vahed (vuugid) täidetakse betooniga.... otstest soovitav paneelid ühendada omavahel armatuuriga ( metall elementidega), kui paneelide otstes olemas väljaulatuv armatuur, siis need kokku keevitada ja paneelide vahed betoneerida.
28. Kahekordse elamu puitkarkassi elemendid ja puitmaterjali mõõdud, tuulesidemed
Alusplank: Alusplangu ristlõige on 5x15 või 5x20 cm. Alus plank antiseptitakse. Alusplangu alla pannakse horisontaalne hüdroisolatsioon ja alusplangud ankurdatakse vundamendi külge sammuga 2...2,5 m.
Seina sõrestik: 5x15 või 5x20 cm põiklõikepostid, sammuga 600...900 mm.
Postid : Postide otsa naelutatakse postiga samast materjalist räästapärlin, millele toetatakse sarikad . Kui sarikad toetuvad posti kohale, piisab ühest plangust. Kui sarikaid toetub pärlinile postide vahekohal, siis koosneb ülemine vöö vähemalt kahest plangukihist.
Sarikad: Ristlõige sõltub sarika sildest ja on 5x15...5x25 cm, sarikate samm on 0,9...1,2 m.
Laetalad: Laetalade ristlõige on 4x18...10x25 cm ja need naelutatakse seinapostide külge, nende alla pannakse serviti vöötala ristlõikega 5x15 või 5x20 cm. Laetalade samm ühtib seinapostide sammuga 600...900 mm. Maksimaalne sille on 5,5 m.
Diagonaalsidemed: Tagavad sõrestikhoone jäikuse. Need peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. Tuulesidemed – selleks võib kasutada tsinktraati, mis kinnitatakse sarikate ja katuse külge. Aitavad paremini katust kinni hoida.
Katusealune korrus: välissein on laetalade pealispinnast 60...80 cm kõrgusel. Räästasõlm jäigastatakse diagonaalsete jäikustugedega sammuga 2...2,5 m, mis võivad olla põikvaheseina sees.
Elemendid ühendatakse omavahel tavaliselt naeltega.
Tuulesidemed – selleks võib kasutada tsinktraati, mis kinnitatakse sarikate ja katuse külge. Aitavad paremini katust kinni hoida.
Karkassi elemendid ühendatakse omavahel naeltega. Seina sõrestik koosneb tavaliselt 5x15 või 5x20cm põiklõikega postidest sammuga 60..90cm, mis toetuvad sama ristlõikega alusplankudele. Alusplankude alla panna hüdroisol. Ja alusplangud ankurdada vundamendi külge 2..2,5m sammuga. Postide otsa räästa pärlin, millele toetuvad sarikad. Sarikate ristlõige sõltub sildest ja on 5x15... 5x25cm, samm 0,9...1,2m. Laetalad kinnitatakse seinapostide külge, samm ühtib postide sammuga, laetalade alla vöötala 5x15/5x20cm. Laetala ristlõige 4x18...10x25cm sõltuvalt talade sammust ja sildest (max sille 5,5m). Tavalisel 7..9m laial elumajal vaja laetalade toetuseks ehitada sisse kandev sein(mille võib asendada postide ja nendele toetuvate talade süsteemiga)
29. Vahelagedele esitatavad nõuded

• Tugevus (ei purune koormuste all)
  
• Jäikus ( läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piirdesse)
  
• Tulepüsivus (vastab hoone tulepüsivusklassile)
  
• Helipidavus
  
• Soojapidavus (kui lagi on erineva temperatuuridega ruumide vahel)
  
• Ökonoomsus
  
• Esteetilisus
  

30. Raudbetoonvahelagede paneelide tüübid, paneelide toetus kandeseintele
Õõnespaneel – toetada mõlemast otsast tellis- või plokkmüüritisele vähemalt 12 cm ulatuses kogu laiuses.
Ribipaneel
Ribide ja õõnteta lamepaneel – peavad toetuma kogu kontuuri ulatuses vähemalt 6 cm pikkuselt .
- Monteeritavad raudbetoonpaneelid (õõnespaneelid, ribipaneelid ) ja plaadid
-Monteeritavad silikaltsiidist gaaskukeroonist silepaneelid (kasutati varem)
-Monoliitraudbetoonist ehk kohtbetoonist sileda aluspinnaga või taladega ribiplaat
Tänu suuresildeliste paneelide tootmisele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone ulatuses on vaba. Vajadusel võib paneeli otsa viltu lõigata, st maja põhiplaan ei pea olema täisnurkne.
31. Raudbetoonpaneelide nimimõõtude erinevus konstruktsioonimõõtudest, paneelide vahede betoneerimise otstarve
Betoneerimine – betoon tugevdab jätkukohtasid, takistab metallist ühenduselementide roostetamist ning muudab need tulekindlaks.
Toodetakse 15 cm paksusi õõnespaneele, millega saab elamus sillata kuni umbes 6 m laiuseid ruume. 22 cm paksuste paneelide sille on 8 m, 26,5 cm paksustel 10m. Toodetakse ka 40 cm paksusi paneele, mille maksimaalne sille on ligikaudu 16 m. Paneelide standartlaius on 120 m. Vahed betoneeritakse selleks, et tagada paneelide koostöö.
32. Puitvahelae talade mõõdud ja samm, talade sille
Mõõdud: Ristlõige 10...12x20...25 cm
Samm: 90...100 cm
Laetala ristlõige on 4x18...10x25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm 60...90 cm ja maksimaalne sille on 5,5 m.
33. Puitvahelae talade toetus ja ankurdamine välisseinaga (tellissein)
Talade otsad toetatakse 25 cm pikkuselt tellisseintesse jäetud pesadesse. Otsad antiseptitakse ja ümbritsetakse hüdroisolatsiooni kihiga. Tala ots lõigatakse poolviltu, et jääks õhkvahe, et puit saaks kuivada. Tala kinnitatakse seinaga tugevalt ankrute abil.
34. Korstnate läbiviimine puitlagedest ja katusekonstruktsioonist, korstna välispinna minimaalne kaugus puitkonstruktsioonist
Puhas vahe puidust kandekonstruktsiooni või puitlagede ja korstna vahel on 10 cm.
Põlevast materjalist katusekatte puhul peab kate jääma korstnast eemale 10 cm ning pealt tuleb katta korstna ümbrus plekiga.
Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga.
35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon

• Põranda lauad paksusega 28 mm
  
• Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat )
  
• Puittala sammuga 600...900 mm, ristlõige sõltub sildest
  
• Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga
  
• Ehitupapp või ehituspaber
  
• Hõre laudis 22x100 mm, sammuga 300 mm
  
• 2 kihti kipsplaati (kinnitatud lae alla riputatul nt. metallist kübarprofiili abil)
  

36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded
Otstarve

• ruumi kohal paiknevate torustike, juhtmete jne varjamiseks
  
• ruumi kõrguse vähendamiseks
  
• õhumüra summutamiseks
  

Nõuded

• Valmistatakse pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne
  
• Kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil
  

37. Nõuded põrandatele, happe- ja leelisekindlad põrandad
Nõuded

• Peab tõkestama sammu- ja õhumüra
  
• Põrand peab olema niiskumise kindel
  
• Põrand peab olema soojakindel
  
• Põrand peab olema tugev, kulumiskindel, mitte liiga kõvad või läbipainduvad, natuke löögikindlad
  
• Sile, mitte libeda pinnaga, kergesti puhastatav
  
• Veetihe ja niiskuskindel saunas, wc-s, dušširuumis
  
• Kulumisel vähe tolmav
  
• Odav ehitada ja ekspluateerida, nägus
  
• Köetava ruumi pinnasele toetuva põranda soojapidavus R02,77 m2K/W, välisõhu korral R04,54 m2K/W
  

38. Põrandate hüdroisolatsiooni otstarve, põrandakate roomiktranspordi liikumise puhul ja loomsete ainete töötlemise tsehhides
Hüdroisolatsiooni otstarve
Maapinnal – maapinnast tuleva niiskuse vastu (polüetüleenkile, bituumeniga üle valatud killustik) juhul, kui asub pinnase kapillaarveetõusu tsoonis.
Vahelael – takistab vedeliku tungimist läbi vahelae.
39. Liivalusega põranda ehitus
Põrandalaudade alune (laagide vahe) täidetakse tihedalt liivaga - 35...40 cm.
Külmem põranda osa – u. 0,5 m laiune riba välisseinte lähedal – tuleb soojustada soklit seestpoolt vertikaalse 5...10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub maapinnast allapoole 30...40 cm.
Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa ( keramsiit ) paksusega 10...15 cm.
40. Puitpõranda ehitamine raudbetoonist keldri laele
Laudpõrand

• Laudade paksus 29 või 37 mm.
  
• Toetatakse puitlaagidele 40x100, sammuga 75...80 cm.
  
• Lauad eraldatakse betoonist hüdroisolatsioonikihiga.
  
• Selle peale pannakse soojustus, näiteks klaasvill
  

41. Soojustatud põranda ehitamine keldrita hoones (1. korruse põrand)

• Põranda alune eelpinnas täidetakse liivaga.
  
• Pinnasesse põranda alla tambitakse 3...4 cm paksune kiht killustikku .
  
• Selle peale pannakse 8 cm paksune raudbetoonplaat.
  
• Raudbetooni peale pannaks hüdroisolatsioonikiht ja 10 cm klaasvilla
  

Maapinnale toetuv põrand vajab hüdroisolatsioonikihti maapinnast tuleva niiskuse vastu (polüetüleenkile, bituumeniga üle valatud killustik) juhul, kui asub pinnase kapillaarveetõusu tsoonis. Külmemat põrandaosa saab soojaks muuta soojustades soklit seestpoolt vertikaalse 5-10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub 30-40 cm allapoole maapinda. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa paksusega 5-15 cm.
42. Nõuded akendele, akende tihenditele
Nõuded akendele

• Piisav valgustus – akende pinnad võetakse akna- ja põrandapinna suhte järgi. Elamutes 1:8...1:10, klassiruumis 1:5, operatsioonisaalis 1:2
  
• Piisav helipidavus – 30...35 db, tänavaäärsel majal 40...45 db
  
• Piisav soojapidavus – R00,47 m2K/W, selle tagab 3kordne klaas või 2kordne pakettaken, mille üks klaas on soojust peegeldav.
  
• Odav, nägus, kestev
  
• Varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 ruumis).
  
• Akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett
  
• Siseruumist pestavad (v.a 1korruseliste elamute puhul)
  
• Väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks
  
• Klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust
  
• Vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm
  
• Klaasinurga karkass peab vastu võtma tuulekoormuse , karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus – klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge
  
• Sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel
  

Nõuded akende tihenditele
Aknad peavad olema täpselt tehtud.
Raamid ääristatakse tihenditega. Parimad on poorkummist tihendid .
Tihendid kleebitakse raami servadele. Toapoolne tihend peab olema kõige tihedam. Selleks, et vesi tuulega aknapilude vahel läbi ei tungiks, ümbritsetakse aknapiit tilgasoonega, millest vesi horisontaalsesse soonde valgub ja sealt kaldsete äravoolusoonte kaudu ära juhitakse.
43. Nõuded siseustele, uste valmistamiseks kasutatavad materjalid
Materjal: puitkiudplaat pealistatud 30...40 mm paksuse puitplaadiga, ääristatud 15 mm laiuste puitliistudega.
Piit: ristlõige on 47x47 mm, piidavaltsi suurus 12x42 mm, pilude suurus ukse ja piida vahel 2 mm. Uksepiidad on kas lävepakuga või ilma. Seina külge kinnitatakse piit naeltega ja kiiludega. Keskelt ei tohi piita kõvasti kiiluda, muidu läheb see kõveraks.
Ukse kõrgus: 210...240 cm.
Seinaava laius: 70...90 või 120 cm. Kahe poolega uste laius on 150 ja 190 cm. Elutoa uste laius 90 või 100 cm. Vannitoal ja wc-l 70 ja 80 cm.
Niisketes ruumides kasutatakse vineeriga pealistatud uksi , mille kilp on tehtud puitlattidest.
Uste kõrgus eluhoonetes on 210 cm, ühiskondlikes hoonetes 240 cm, laius 70-230 cm. Siseuste laiused on tavaliselt 70-90 cm, kusjuures tubadevaheliste uste laius on tavaliselt 80 cm, vannitoa , WC ja leiliruumi uksel 70 cm, viimased peavad olema kindlasti ka lävepakuga. Uksepiitade paksus on tavaliselt 47-77 mm, laius 74-144 mm.
Ukse materjalideks on tavaliselt puit, vineer , puitkiudplaat, puitlaastplaat, klaas ja harvemini ka teras või alumiinium .
44. Nõuded välisustele, välisuste klaasidele
Välisuksed tehakse puidust.
Laudkarkass tehakse 5...6 cm paksune, tavaliselt raamkonstruktsioonis.
Vooder tehakse tahveldusena karkassi vahele või pealistusena karkassi mõlemale küljele. Vajadusel võib ukse sisemuse täita mineraalvatiga.
Klaasist ava välisuksel peab olema nii väike, et inimese pea läbi mahuks.
Välisuksele pannakse 3 hinge – 2 üles, 1 alla.
Uksele pannakse vedrusulgur, et tuul ust kinni ei saaks lüüa. Lahtihoidmiseks on uksel hoidepidur.
Käepide on suur ja mugav.
Välis- ja rõduuksed peaksid olema soojapidavad, tuulepidavad ja mürapidavad, nende välimine kiht peab olema niiskusttaluv. Välisuks peaks olema varustatud kolmekordse klaasiga või kahekordse klaaspaketiga, millest üks klaas on soojustpeegeldav, klaasiga osa soojapidavus peaks olema > = 0,47 m² K/W, klaasita osa soojapidavus >= 1,43 m² K/W. Läbipuhumise vähendamiseks tehakse välisuste avaküljed tellisseintes vee-randiga.
45. Pennkatuse ja pärlinkatuse erinevus. Pennkatuse maksimaalne kalle.
Pennkatus
Kogu katuse koormus kantakse välisseintele räästapärlini (müürilati) kaudu, millele toetuvad sarikad. Sein ja vahelagi peavad olema omavahel tugevalt ankurdatud naelte, metallkobade ja ankrupoltide abil. Võimalusel on soovitav ühendad räästas sarika otsad läbi välisseina kulgevate laetala otstega. pennsarikaid kasutatakse 6...11 m laiuste vähekorruliste hoonete puhul. Pennkatuse puhul on sarikate paar ühendatud penniga. pennkatuse maksimaalne sille on 20 m.
lamavsarikaid (pärlinkatus) 10...11 m laiemate hoonete puhul. Lamavsarikad toetuvad ühelt otsat räästapärlinile ja teisest otsast vahe- või harjapärlinile.
46. Katusekalde sõltuvus katusekattematerjalidest

• Rullmaterjali puhul 0...14 kraadi
  
• Rannila lainelisest teraspleki puhul 8 kraadi
  
• Lainelistest kiudtsementplaatidest materjali puhul üle 11 kraadi
  
• Betoonist katusekivide puhul üle 12 kraadi
  
• Plekkkatuse ühekordsete valtside puhul 18 kraadi
  
• Orgaanilise materjali puhul (roog, laast , sindel, õlg) – üle 45 kraadi
  

47. Nõuded lamekatuste sisemiste vihmaveekanalisatsioonitorudele
Sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega. Sisemise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 200m² katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. Kui on oht, et lehtrid ummistuvad, siis ei tohi lehtrite vahekaugus ületada 12 m.
48. Katusele pääsu luugid ja redeleid. Käigutee korstna juurde
Enam kui 8 m räästa puhul peavad katusele pääsemiseks olema katusel vähemalt 60x60 cm suurused luugid vahekaugusega mitte üle 100 m. Kuni 8 m kõrguse räästaga katuse puhul piisab seinaredelist, mis võib alata maapinnast 4 m kõrguselt. Sel juhul peab hoones olema kantav redel seinaredelile pääsemiseks. Katus, mille kalle ületab 1:10, peab olema varustatud harja juures paikneva käiguteega korstnate, antennide ja muude katusel paiknevate seadmete juurdepääsuks, koos redeliga pääsuks katuseluugi juurest käiguteele. Redelid ja käiguteed peavad olema vähemalt 35 cm laiused, kindla tarindusega ja kindlalt kinnitatud. Kui katuse kalle on 1:4 ja räästa kõrgus üle 8 m – peavad katuse ja käiguteede juures olema ankrud turvavööde kinnitamiseks.
11