Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 3. SEOTISED PUITTOODETES Puittoodete detailide, koostude, elementide ühendamiseks kasutatakse mitmesuguseid liiteid e. seotisi. Seotise konstruktsiooni õigest valikust sõltub toote vastupidavus, tema püsivus ja pikaealisus. Seotised jaotatakse: • Lahtivõetavad liited • Mittelahtivõetavad liited MITTELAHTIVÕETAVAD SEOTISED LIIMIGA LISALIITEVAHENDIGA Sileda Tappidega Naeltega Puidu- Klambritega vuugiga kruvidega Nurkseotised Pikkuses Laiuses • Kaldliide • Täispunniga
Tallinna Ehituskool Ehituses kasutatavad puit ühendused Õpilane: Kaspar Liivak 2012-01-22 Sisukord Läbiv kalasabatappi kasti valmistamine............................1 Lamellseotised..........................................................1 Pool-poolega T-seotised..............................................2 T-seotised...............................................................2 Harktapid...............................................................2 Keeltapid...............................................................2 Kasutatud kirjandus...................................................3 Läbiv kalasabatappi kasti valmistamine Kvaliteetsete laudade, korpusmööbli ja sahtlite valmistamisel on läbi aegade
Kuivamise-paisumise pinged puidus võivad ületada puidu tugevust ja ulatuda 100 kg/cm2 ja rohkemgi. 3.2.1. Tisleriseotised Puittooted koosnevad detailidest, koostudest (sõlmedest) ja elementidest (gruppidest), mis ühendatakse omavahel erineval viisil. Seotise konstruktsiooni õigest valikust sõltub toote vastupidavus, tema vormipüsivus ja pikaealisus. Kõik ühendused jagatakse kahte suurde rühma: lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad seotised. Mittelahtivõetavad seotised: liimiga ja lisavahendiga Liimiga: sileda vuugiga või tappidega (nurkseotised:otseseotised, T-seotised, kastseotised). Seotised pikkuses(kaldliide,kiilliide), laiuses (täis- ja poolpunniga, liistuga, tüüblitega) Lisavahenditega: naelad, puidukruvid, klambrid 3.2.1.1. Liimseotised Ühendamine liimiga on mööblitoodete ja elementide põhiliseks sidumise viisiks. Eelised: - võimalik tavalistest ja väikesemõõdulistest materjalidest koostada monoliitseid konstruktsioone väga
2. Betoonitöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid Vastus peab sisaldama: · tööriistade, abivahendite loetelu ja kasutuse kirjeldus · korrashoiu ja hooldamise põhimõtted Pilet 25 1. Kivipostide ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · seotised tellistest ja väikeplokist postide ladumisel · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: õõnepaneelidest ja monoliitbetoonist vahelagi · kirjeldada erinevaid lagesid · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi
2. Betoonitöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid Vastus peab sisaldama: · tööriistade, abivahendite loetelu ja kasutuse kirjeldus · korrashoiu ja hooldamise põhimõtted Pilet 25 1. Kivipostide ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · seotised tellistest ja väikeplokist postide ladumisel · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: õõnepaneelidest ja monoliitbetoonist vahelagi · kirjeldada erinevaid lagesid · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi
Viimistluse järgi: Krohvialune müüritis puhasvuukmüüritis vooderdatud müüritis Materjalide järgi: looduskivimüüritis tellismüüritis väikeplokkmüüritis kivibetoonmüüritis segamüüritis Seinakonstruktsiooni järgi: täismüüritis kergmüüritis tellisvooder Keerukuse järgi: lihtsad seinad keskmisekeerukusega seinad keerukad seinad Seotised Pikiseotis: püstvuugid on nihutatud poolekivi pikkuse võrra Klassikaline plokkseotis: plokkseotist kasutatakse tavaliselt siis, kui sein on vähemalt ühe kivi paksune. Klassikalise plokkseotise põhireegliks on, et kõik ühe kihi püstvuugid kaetakse järgmise kihi tellisega. Tavaline plokkseotis: tavalisel plokkseotisel, olenemata müüritise paksusest, alustatakse põikkiviridade nurgast kahe kolmveerand tellisega. Nii langevad küll nurkades müüritise sees
Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6 mm ja üle 15 mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk). Tellisseinad Seinte, postide ja muude kivikonstruktsioonide tugevuse tagamiseks tuleb müüritis laduda niiviisi, et püstvuugid oleksid kaetud ülemise kihi kividega. Kivide paigutust või telliste ladumise skeemi müüritises nimetatakse seotiseks. Muster sõltub seinapaksusest. Seotised tuntakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihilises nn. plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe. Alumise kihi põikvuugid on ülemise kihi põikvuukidest nihutatud 1/4 tellise võrra, pikivuugid aga 1/2 tellise võrra. Mitmekihilistest seotistest kasutatakse kuue- ja neljakihilist. Kuuekihilise seotise koral võib müüritise külgpinnal näha vaheldumisi viit piki- ja üht põikikivirida
Voltri 27 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sidekivi Pragu Müürikiht Skeem 4.9 Müüritise lõhenemine Parast sidekivisse prao tekkimist lõheneb müür vertikaalset vuuki mööda kuna nake kivide ja mördi vahel ei ole eriti suur. Arvestades kõiki neid asjaolusid tuleks nüüd kujundada müüritise seotised ja konstruktsioon. Ajaloo vältel on need seotised kujunenud katse-eksituse meetodil, kaasajal on juba teadlikult väljapakutud mitmesuguseid seotisi ja lahendusi müüritise kujundamisel. Müüri seotised Müüriseotised on välja kujunenud tugevusest lähtudes ja müüri välisilme seisukohalt. Nagu eespool juba mainitud omab tugevuse seisukohalt suurt tähtsust kivide ülekate. Tuntumad seotised on järgmised. plokkseotis; ristseotis; mitmekihiline seotis; kaevmüüritise seotis.
Kui sellised tihedamad kohad sattuvad vuuki joonisel näidatud viisil, siis võib kivide töötamise skeem oluliselt muutuda. Kui sidekivis prao tekkinud lõheneb müür vertikaalset vuuki mööda kuna nake kivide ja mördi vahel ei ole eriti suur. . 7.Müüriseotised, nende mõte Müüriseotised on välja kujunenud tugevusest lähtudes ja müüri välisilme seisukohalt. Nagueespool juba mainitud omab tugevuse seisukohalt suurt tähtsust kivide ülekate. Tuntumad seotised on järgmised. plokkseotis; ristseotis; mitmekihiline seotis; kaevmüüritise seotis. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread omavahel. Müürikirja järgi asetsevad põiki- ja pikikivid ning nende vahelised vuugid üle ühe rea kohakuti. Klassikaline plokkseotis Ristseotis Ristseotis erineb plokkseotisest selle poolest, et kõik põikkivid asetsevad kull kohakuti, kuid pikikivid on igas järgnevas pikikivireas alumiste suhtes ½ tellise
Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellistele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda tellist mõõdu vead. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12mm, püstvuukide paksus10mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6mm ja üle 15mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk) Seotised. Tundtakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihiline mm. Plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe. Mitmekihilistest seotistest kasutatakse kuue- ja neljakihilist. Tellisseinad Sidemed: - Tellisseina erinevad kihtide vahel - Tellisseina ja teiste tarindite vahel - Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant) - Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2) Kergseinad
c ebakorrapärastest looduskividest müüritis, d seotiseta müüritis, e seotisega müüritis 1 Mördi mark ja koostis valitakse sõltuvalt müüritise nõutavast tugevusest, tööde ajast (suvi või talv), vundamentide ladumisel ka pinnasest, samuti ehitava hoone seinte niiskusest ekspluatatsioonis ja muudest nõuetest. Nõuded müürikivide ja mördi margi kohta on toodud ehitise projektis. 7.2 Müüritise liigid ja seotised Kivimüüritis koosneb mördile laotud kividest, mille mõõted ja kuju võivad olla väga mitmesugused. Tehniliste tingimustega on mördikihi paksused määratud järgmiselt: 1) tellismüüritises: horisontaalvuukide keskmine paksus korruse kõrguse ulatuses peaks olema 12 mm, vertikaalvuukide keskmine paksus 10 mm; seejuures ei tohi olla üle 20 mm ja alla10 mm; vundamenti vuukide keskmine paksus võib olla 15 mm;
Veel üks võimalus on ühendada sise- ja välissein analoogiliselt lühinurgaga, lastes siseseina palkide otsad välisseina välispinnani ja siduda seinad omavahel kas hammas- või kalasabatapiga. Kuid on ka võimalik lõpetada siseseina palgid juba välisseina keskel, nii et liitumiskohta väljastpoolt näha ei ole, ka sel juhul kasutatakse hammas- või kalasabatappi. Mittekandva vaheseina ühendamiseks sobib hästi lihtne kalasabaseotis, mis ulatub vaid seina sügavuse kolmandikuni. Seotised märgitakse ja töödeldakse nagu analoogilised nurgaseotised. Mittekandvad vaheseinad võib teha tunduvalt kergema konstruktsiooniga, näiteks laudadest vahesein, mis võib olla nii ühekordne kui ka kahekordne.Kuid kindlasti peab vaheseina ja lae vahele jätma vajumispilu, vähemalt 3 cm ruumi kõrguse iga meetri kohta. Seetõttu on kõige õigem teha vaheseinad alles siis kui hoone on piisavalt vajunud. Laed tehakse reeglina puittaladest
...................................................... 20 14. VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON. ................................................................................ 21 15. VUNDAMENTIDE TÖÖJOONISED........................................................................................ 23 16. SEINTELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON. ................................................. 24 17. MASSIIVTELLISSEINAD - NENDE EELISED JA PUUDUSED; SEINTE LADUMISEL, KASUTATVAD ERINEVAD SEOTISED ........................................................................................ 25 18. MITMEKIHILISED TELLISTEST VÄLISSEINAD ..................................................................... 26 19. MONTEERITAVAD RAUDBETOONSILLUSED....................................................................... 27 20. KAAR-, KIIL- JA KIHTSILLUSED. ....................................................................................... 28 21
Vannitoamööbel Aiamööbel Mööblitoodete liigitus vastavalt kasutusotstarbele : Mahutusmööbel ehk korpusmööbel ( kapid, riiulid, kummutid jne…) Lastemööbel (toolid, taburetid, järid, pingid) Lauad (söögilauad, diivanilauad, töölauad ) Voodid ( koosneb karkassist ja eraldi madratsist Pehme mööbel ( diivanid, tugitoolid) Mööblitoodete liigitus vastavalt konstruktsioonile Mittelahtivõetav mööbel – toote seotised on mittelahtivõetavad, toode koostatakse valmistajatehases Lahtivõetav mööbel – toote seotise on lahtivõetavad kasutades koostefunrituuri, toode koostatakse tarbija juures . Liigitus erinevate tunnuste järgi . Statsionaarne mööbel Teisaldatav mööbel Sisseehitatud mööbel Teisendatav ehk transformeeritav mööbel – tooted mida saab kasutamise käigus muuta ja mis mis võivad täita erinevaid funktsioone.
250x85x65, 250x60x65. Silikaatkivi toodetakse kolme eri pinnaprofiiliga: sile, klombitud ja murtud. 11 Tellisseinad Tellisseinu võib laduda massiivseinana või kergseinana. Massiivsein on tänapäevaseid nõudeid arvestades liiga väikese soojapidavusega. Nõuetele vastavad seinad oleksid liiga paksud, rasked ega oleks ökonoomsed. Seotised: Kahekihiline plokkseotis: plokkseotis: vahelduvad põiki- põiki- ja pikikiviread omavahel; Mitmekihiline seotis (kasutatakse kuue-kuue- ja neljakihilist seotist): kuuekihilise seotise puhul laotakse kuni 5 rida telliseid kohakuti, ilma sidumata põiki müümüüri. ri. Jä Järgneb siderida
Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidades seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellistele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda tellist mõõdu vead. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12mm, püstvuukide paksus10mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6mm ja üle 15mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk) Seotised. Tundtakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihiline mm. Plokkseotises vahelduvad piki- ja põikikivikihid üle ühe. Mitmekihilistest seotistest kasutatakse kuue- ja neljakihilist. Tellisseinad Sidemed: - Tellisseina erinevad kihtide vahel - Tellisseina ja teiste tarindite vahel - Tellissidemed (tavaliselt 4-5 kivirea tagant) - Traatankrud (kuumtsingitud, roostevaba teras, 4-6 tk/m2) Kergseinad
Hor praod üldist igas neljandas reas kuubikute surumisel kuni tugevust ei mõjuta. nurgatellise kõrvale ½ purunemiseni.On välja Tähtsamad vertikaalsed tellis.Ristseotist kasut töötatud ka empiirilised praoga paralleelsete puhasvuukmüüritistes. valemid tugevuse survepingete mõjul tekkivad Mitmekihilised seotised määramiseks.Vastavalt EPN- prao mõlemas otsas võimaldavad tõsta ile kuuluvad õõnteta kivid I pingekontsentratsioonid ja müüriladumise jõudlust, saab tugevusgruppi.Tühjade praoga ristsed ära kasutada poolikuid vert.vuukidega müüritises tõmbepinged.Kuna hapra telliseid täiteridades, saab peavad kivide otsad olema materj tõmbetugevus on
annaabi.ee 
