Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 3. SEOTISED PUITTOODETES Puittoodete detailide, koostude, elementide ühendamiseks kasutatakse mitmesuguseid liiteid e. seotisi. Seotise konstruktsiooni õigest valikust sõltub toote vastupidavus, tema püsivus ja pikaealisus. Seotised jaotatakse: • Lahtivõetavad liited • Mittelahtivõetavad liited MITTELAHTIVÕETAVAD SEOTISED LIIMIGA LISALIITEVAHENDIGA Sileda Tappidega Naeltega Puidu- Klambritega vuugiga kruvidega Nurkseotised Pikkuses Laiuses • Kaldliide • Täispunniga
detaili, ning tulemuseks on kiirelt ja lihtsalt valminud, kuid tugev liimseotis. Servseotise puhul võite kasutada ülafreesi, millele on kinnitatud soonlõiketera. Lamellid sobituvad nii täispuidu kui ka plaatmaterjali ühendamiseks ja nendega saab ka eerunginurki liita. Lamell- Kokkupressitud pöögist valmistatud ovaalne tüübel. 1 Pool-poolega T-seotised Raamide valmistamisel ja okaspuidu tislerdamisel kasutatavad pool-poolega seotised pole just eriti terviklik ühendusviis. Seotist tugevdatakse liimi ja/või kruvidega ning pesa õlg tagab jäikuse. Ühelt detaililt eemaldatakse pool selle paksusest ning teiselt lõigatakse samas mõõdus tükk välja. Puit peaks olema sirgesüüline ja defektivaba. Teisenditena kasutatakse ka pool- poolega nurkseotist (L-seotist), ristseotist (X-seotist) ning pool-poolega kalasabaseotist e kalasabalukku. T-seotised
Kuivamise-paisumise pinged puidus võivad ületada puidu tugevust ja ulatuda 100 kg/cm2 ja rohkemgi. 3.2.1. Tisleriseotised Puittooted koosnevad detailidest, koostudest (sõlmedest) ja elementidest (gruppidest), mis ühendatakse omavahel erineval viisil. Seotise konstruktsiooni õigest valikust sõltub toote vastupidavus, tema vormipüsivus ja pikaealisus. Kõik ühendused jagatakse kahte suurde rühma: lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad seotised. Mittelahtivõetavad seotised: liimiga ja lisavahendiga Liimiga: sileda vuugiga või tappidega (nurkseotised:otseseotised, T-seotised, kastseotised). Seotised pikkuses(kaldliide,kiilliide), laiuses (täis- ja poolpunniga, liistuga, tüüblitega) Lisavahenditega: naelad, puidukruvid, klambrid 3.2.1.1. Liimseotised Ühendamine liimiga on mööblitoodete ja elementide põhiliseks sidumise viisiks. Eelised: - võimalik tavalistest ja väikesemõõdulistest materjalidest koostada monoliitseid konstruktsioone väga
2. Betoonitöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid Vastus peab sisaldama: · tööriistade, abivahendite loetelu ja kasutuse kirjeldus · korrashoiu ja hooldamise põhimõtted Pilet 25 1. Kivipostide ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · seotised tellistest ja väikeplokist postide ladumisel · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: õõnepaneelidest ja monoliitbetoonist vahelagi · kirjeldada erinevaid lagesid · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi
2. Betoonitöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid Vastus peab sisaldama: · tööriistade, abivahendite loetelu ja kasutuse kirjeldus · korrashoiu ja hooldamise põhimõtted Pilet 25 1. Kivipostide ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · seotised tellistest ja väikeplokist postide ladumisel · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: õõnepaneelidest ja monoliitbetoonist vahelagi · kirjeldada erinevaid lagesid · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Referaat Müüritööd I Tallinn 2012 Silikaattellis on peamine silikaattoode, selle tootmise traditsioonid on Eestis üsna pikad.Silikaattellise toormaterjaliks on kvartsliiv, lubi ja vesi. Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks. Vääriktellis võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks. Lõhestatud tellis Saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud(k...
Seinad Välisseinte ülesanne on: Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast, Tarindite kandmine, Kaitse ilmastikutegurite vastu, Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituva...
Voltri 27 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sidekivi Pragu Müürikiht Skeem 4.9 Müüritise lõhenemine Parast sidekivisse prao tekkimist lõheneb müür vertikaalset vuuki mööda kuna nake kivide ja mördi vahel ei ole eriti suur. Arvestades kõiki neid asjaolusid tuleks nüüd kujundada müüritise seotised ja konstruktsioon. Ajaloo vältel on need seotised kujunenud katse-eksituse meetodil, kaasajal on juba teadlikult väljapakutud mitmesuguseid seotisi ja lahendusi müüritise kujundamisel. Müüri seotised Müüriseotised on välja kujunenud tugevusest lähtudes ja müüri välisilme seisukohalt. Nagu eespool juba mainitud omab tugevuse seisukohalt suurt tähtsust kivide ülekate. Tuntumad seotised on järgmised. plokkseotis; ristseotis; mitmekihiline seotis; kaevmüüritise seotis.
Kui sellised tihedamad kohad sattuvad vuuki joonisel näidatud viisil, siis võib kivide töötamise skeem oluliselt muutuda. Kui sidekivis prao tekkinud lõheneb müür vertikaalset vuuki mööda kuna nake kivide ja mördi vahel ei ole eriti suur. . 7.Müüriseotised, nende mõte Müüriseotised on välja kujunenud tugevusest lähtudes ja müüri välisilme seisukohalt. Nagueespool juba mainitud omab tugevuse seisukohalt suurt tähtsust kivide ülekate. Tuntumad seotised on järgmised. plokkseotis; ristseotis; mitmekihiline seotis; kaevmüüritise seotis. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread omavahel. Müürikirja järgi asetsevad põiki- ja pikikivid ning nende vahelised vuugid üle ühe rea kohakuti. Klassikaline plokkseotis Ristseotis Ristseotis erineb plokkseotisest selle poolest, et kõik põikkivid asetsevad kull kohakuti, kuid pikikivid on igas järgnevas pikikivireas alumiste suhtes ½ tellise
EHITUS KONTUKTSIOONID VUNDAMENT Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvataset jõududest (tuul, kasuskoorus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjutavad: - Hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaal koormused - Horisontaalne pinnasesurve - Pinnasega edasiantav vibratsioon - Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine - Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitises ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorrusel...
c ebakorrapärastest looduskividest müüritis, d seotiseta müüritis, e seotisega müüritis 1 Mördi mark ja koostis valitakse sõltuvalt müüritise nõutavast tugevusest, tööde ajast (suvi või talv), vundamentide ladumisel ka pinnasest, samuti ehitava hoone seinte niiskusest ekspluatatsioonis ja muudest nõuetest. Nõuded müürikivide ja mördi margi kohta on toodud ehitise projektis. 7.2 Müüritise liigid ja seotised Kivimüüritis koosneb mördile laotud kividest, mille mõõted ja kuju võivad olla väga mitmesugused. Tehniliste tingimustega on mördikihi paksused määratud järgmiselt: 1) tellismüüritises: horisontaalvuukide keskmine paksus korruse kõrguse ulatuses peaks olema 12 mm, vertikaalvuukide keskmine paksus 10 mm; seejuures ei tohi olla üle 20 mm ja alla10 mm; vundamenti vuukide keskmine paksus võib olla 15 mm;
Veel üks võimalus on ühendada sise- ja välissein analoogiliselt lühinurgaga, lastes siseseina palkide otsad välisseina välispinnani ja siduda seinad omavahel kas hammas- või kalasabatapiga. Kuid on ka võimalik lõpetada siseseina palgid juba välisseina keskel, nii et liitumiskohta väljastpoolt näha ei ole, ka sel juhul kasutatakse hammas- või kalasabatappi. Mittekandva vaheseina ühendamiseks sobib hästi lihtne kalasabaseotis, mis ulatub vaid seina sügavuse kolmandikuni. Seotised märgitakse ja töödeldakse nagu analoogilised nurgaseotised. Mittekandvad vaheseinad võib teha tunduvalt kergema konstruktsiooniga, näiteks laudadest vahesein, mis võib olla nii ühekordne kui ka kahekordne.Kuid kindlasti peab vaheseina ja lae vahele jätma vajumispilu, vähemalt 3 cm ruumi kõrguse iga meetri kohta. Seetõttu on kõige õigem teha vaheseinad alles siis kui hoone on piisavalt vajunud. Laed tehakse reeglina puittaladest
....................................................... 20 14. VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON. ................................................................................ 21 15. VUNDAMENTIDE TÖÖJOONISED........................................................................................ 23 16. SEINTELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON. ................................................. 24 17. MASSIIVTELLISSEINAD - NENDE EELISED JA PUUDUSED; SEINTE LADUMISEL, KASUTATVAD ERINEVAD SEOTISED ........................................................................................ 25 18. MITMEKIHILISED TELLISTEST VÄLISSEINAD ..................................................................... 26 19. MONTEERITAVAD RAUDBETOONSILLUSED....................................................................... 27 20. KAAR-, KIIL- JA KIHTSILLUSED. ....................................................................................... 28 21
Vannitoamööbel Aiamööbel Mööblitoodete liigitus vastavalt kasutusotstarbele : Mahutusmööbel ehk korpusmööbel ( kapid, riiulid, kummutid jne…) Lastemööbel (toolid, taburetid, järid, pingid) Lauad (söögilauad, diivanilauad, töölauad ) Voodid ( koosneb karkassist ja eraldi madratsist Pehme mööbel ( diivanid, tugitoolid) Mööblitoodete liigitus vastavalt konstruktsioonile Mittelahtivõetav mööbel – toote seotised on mittelahtivõetavad, toode koostatakse valmistajatehases Lahtivõetav mööbel – toote seotise on lahtivõetavad kasutades koostefunrituuri, toode koostatakse tarbija juures . Liigitus erinevate tunnuste järgi . Statsionaarne mööbel Teisaldatav mööbel Sisseehitatud mööbel Teisendatav ehk transformeeritav mööbel – tooted mida saab kasutamise käigus muuta ja mis mis võivad täita erinevaid funktsioone.
250x85x65, 250x60x65. Silikaatkivi toodetakse kolme eri pinnaprofiiliga: sile, klombitud ja murtud. 11 Tellisseinad Tellisseinu võib laduda massiivseinana või kergseinana. Massiivsein on tänapäevaseid nõudeid arvestades liiga väikese soojapidavusega. Nõuetele vastavad seinad oleksid liiga paksud, rasked ega oleks ökonoomsed. Seotised: Kahekihiline plokkseotis: plokkseotis: vahelduvad põiki- põiki- ja pikikiviread omavahel; Mitmekihiline seotis (kasutatakse kuue-kuue- ja neljakihilist seotist): kuuekihilise seotise puhul laotakse kuni 5 rida telliseid kohakuti, ilma sidumata põiki müümüüri. ri. Jä Järgneb siderida
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...
Hor praod üldist igas neljandas reas kuubikute surumisel kuni tugevust ei mõjuta. nurgatellise kõrvale ½ purunemiseni.On välja Tähtsamad vertikaalsed tellis.Ristseotist kasut töötatud ka empiirilised praoga paralleelsete puhasvuukmüüritistes. valemid tugevuse survepingete mõjul tekkivad Mitmekihilised seotised määramiseks.Vastavalt EPN- prao mõlemas otsas võimaldavad tõsta ile kuuluvad õõnteta kivid I pingekontsentratsioonid ja müüriladumise jõudlust, saab tugevusgruppi.Tühjade praoga ristsed ära kasutada poolikuid vert.vuukidega müüritises tõmbepinged.Kuna hapra telliseid täiteridades, saab peavad kivide otsad olema materj tõmbetugevus on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
