Hoonete konstruktsioonid exami abimees 1 (3)

FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/
Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud , tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid .
Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine
Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid.
ET kartoteek - Süsteemne ehitusala käsitlev andmekogu, koosneb kolmest osast:
1) EV ehitusalased seadused, valitsuse ja ametkondade määrused ning eeskirjad, riiklikud standardid.
2) Juhendmaterjalid projekteerijale ja ehitajale: standardsed sõlmed, detailid, selgitavad skeemid , tehnoloogia , uuringud jms)
3) Ehitusmaterjale, -tooteid, seadmeid ja sisustust tootvate , tarnivate või turustavate firmade infolehed: materjali, toote ja seadme tehnilised andmed, kautamis- ja paigaldamisjuhised, hanketingimused.
Ehitusseadus- Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi poolt 3. juuni 2002 a otsusega nr. 174), mis kõige muu hulgas näeb ette: mis on projekteerimine, mis on ehitamine, missugused nõuded esitatakse ehitusprojektile, mis on ehitusluba, ehitise omaniku kohustused ja õigused.
Ehitusluba-taotletakse valmis ja nõutud instantsides kooskõlastaud projektile. Ehitusluba võib taotleda kas ehitaja-omanik ise või projekteerija . Mõlemad varjandid on kasutusel. Praegu antakse ehitusluba välja ka ainult arhitektuurse projekti alusel, st et eriosades projektid pole nõutavad. Kui elamu projekt on tellitud arhitektuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade joonised.
Hooned liigitatakse: 1.otstarbejärgi – tsiviilhooned , tööstushooned, põllumajandushooned. 2.Korruselisuse järgi vähekorruselised(kuni 3 k), mitmekorruselised (4-9k), kõrghooned(10 ja enam k). 3. Unikaalsuse järgi – unikaalhooned(ehitatud eriprojektide järgi),masshooned (ehitatud tüüpprojektide järgi). 4. Kasutatudmaterjali järgi-puithooned(palk-ja sõrestik), kivihooned( tellis , väike-ja suurplokk, paneel ). 5.hoone konstruktiivse lahenudse järgi kandvate seintega hooned, karkasshooned.
Hoonetele esitatavad põhinõuded. 1 otsarbekus ehk funktsionaalsus. 2. tugevus ja püsivus. 3. kestvus, tööiga. 4. tulekindlus . 5. tervisekaitse. 6 keskkonnakaitse . 7.majanduslikkus. 8 nägusus.
Eluhooned jagatakse fn ja tähenduse järgi: 1) Korteritüüpi elamud - eramu , kaksikelamu, ridaelamu , ühe- ja mitmesektsiooniline eramu
Eluhoonete tüübid. 1.Korteri tüüpi elamud (eramud, kaksikelamud, ridaelamud, vaipelamud, ühe-ja mitmesektsioonilised elamud, koridoritüüpi elamud, elamukompleksid koos teeninduse ja ajaviitevõimalusega). 2.Ühiselamud - mõeldud ajutiseks elamiseks (õppimine, hooajaline töötamine jne). 3.Hotellid mis on mõeldud lühiajaliseks elamiseks (komandeeritutele, turistidele jne).
Ühiskondlikud hooned - koolid ja teadustasutused; lasteaijad ja sõimed; raviasutused (haigla, polikliinik , sanatoorium); kultuuriasutused (teater, klubi, muuseum , raamatukogu); Admin.-ja ärihooned ( pank , bürood); Kommunaal, -kaubandus, -ja teenindusasutused ( saun , pesumaja, marketid, toitlustuskohad, kauplused, postiasutused); suurte saalidega univeraalhooned (istungid, konverentsid , kongressid); Spordihooned; transpori- ja sideasutused (raudteejaam, lennujaam, raadio- ja TV asutused, postkontor).
Tööstushooned: 1. tootmishooned (põhi ja abitootmistsehhid); 2.energiahooned (el jaamad , pumba jaamad, katlamajad, trafod , kompressorid). 3.laohooned 4.abihooned (haldus- ja olmehooned).
Soklikorrus - korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus - ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus .
HOONETE PÕHIOSAD-
Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal , lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid ) või horisontaalsed ( paneelid , talad, fermid ). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed , laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks.
Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad - kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk , paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele. Vahelagi -horisontaalne konstruks, mis jaotavab hoone korrusteks, võtab vastu koormusi inimestelt, mööblist, seadmetest jne ning annab need üle seintele ja postidele. Pööning - kütmata ruum sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov , kate) vahel. Trepp, lift , eskalaator- on hoone osad, mis ehitatakse liikumiseks korruselt korrusele. Rõdu- on hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm. Lodza on hoone gabariidi sisse jääv kuid väljaspool asuv kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm.
Hoonete konstruks skeemid- Hoonete kandekonstruktspeavad andma hoolene ugevuse ja püsivuse kogu ettenähtud ekspluatatsiooniaja vltel. Põhilisteks kandekonstruks on: kandvad sise ja välisseinad, karkass. Vastavalt konnstrukts iseloomiule ja paiknemisele liigetatakse hooned : 1) kandvad pikkiseinad(põhiliselt tellis ja plokkseinad) 2) kandvad põikseinad 3)kandvad piki ja põikseinad üheaegselt 4) mittetäielik karkass 5) täielik karkass ( väli ja siseseinad on vabastatud koormuse kandmisest, nende ül on soojapidamine ja välisseinad projekteeritakse kas ennastkandvatena või rippuvatena).6) ruumilistest suurelementidest hoone. ( täieliku sise ja välisviimistlusega valmis karbid monteeritakse ehitusplatsil kokku hooneks).
ALUSED- Looduslikud alused - pinnakihid, mis võtavad vastu ehitiste ja hoonete koormust. Niiskus ( pinnavesi ) on üks põhilistest tegureid, mis mõjutab pinnase om ja vähendab aluse kõvenemist. Pinnase niiskust arvutatakse valemiga =pinnase kaal niiskes olekus – kuivataud pinnase kaal/kuivatatud pinnae kaal* 100%. Olenevalt väärtusest liigitatakse pinnased 80% veega küllastunud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämedakoelised pinnased, peenekoelised pinnased, eripinnased. Head ehitusalused pinnased on kaljupinnased, paerähk, kruus, jämedateralne kuiv liiv, kuiv ja väheniiske savipinnas. Halb ehituspinnas on tolmliiv, palstne ja vaalav savipinnas, turvas , muda, mustmuld . Tehisalused- kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks või kergesti kokkusurutavaks, tuleb seda tugevdada ja selliseid tugevduatud aluseid nim tehisalusteks. Aluse tugevdamise mooduseid : 1) pinnase tihendamine (tampimine vibrorulluriga ja tampidega) 2) nõrga pinnase asendamine (nõrk pinnas võetakse välja ja asendatakse korraliku tiihendatud liivapadjaga) 3) tsementeerimine ja silikaatimine (pinnase poorid täidetakse tsemendipiimaga, veela tsemendimördiga või veisiklaasi vesilahusega) 4) termiline töötelmine (kasut näit savipinnaste puhul, kus kõrge temp kuum õhk muudab need tugevamaks)
VUNDAMENDID- projekteeritakse: monteeritavatena, kohapeal valmistatavatena ( materjaliks looduskivi, betoon , kivibetoon ). Konstruks järgi liigitatakse: lintvundamendid- rajatakse kivi, plokk või suurpaneelhoonetele. Monteeritav lintvundament koosneb : taldmikuplokkidest, vundamendiplokkidest. Monoliitne lintvundament on kohapeale valatav või laotav vundament, mille materjaliks on betoon, kivibetoon või paekivi. postvundamendid - võivad olla: monteritavad (raudbetoonkannvundamendid), monoliidsed(r/betoonvundamendid, betoonist, paekivist ). Plaatvundamendid- valatakse kogu alla r/betoonist juhul kui on tegu suurte koormuste ja nõrkade ning ebaühtlaste tugevusega alusega. Vundamendid on hoone maaalused konstruks, milledele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Kasut nõrga aluspinnase puhul ja veega kaetud aladel. Kasut 2 tüüpi vaiasid: postvaiad (kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile). Hõõrdvaiad-(kandevõime saavutatakse tekkiva hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahele).
SEINAD- Seinad liigitatakse: 1)materjali järgi (looduskivist, tehiskivist, puidust) 2)Struktuuri järgi (massiivseinad, kergseinad). 3)Paigaldavate detailide suuruse järgi (tellis-,väikeplokk-,suurplokk-, paneelseinad). 4)Töötamise iseloomu järgi (kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad). 5)Asukoha järgi (välisseinad, siseseinad). Tellisseinad : Eestis kasut. silikaattellis - rea- ja vääriksilikaattellis, mõõdud 250x120x (138; 88; 65); Lõhestatud silikaattellis (välisvooder), mõõdud 250x120x (88; 65) ja põletatud keraamilised savitellised, mõõdud 250x120x65 ja fassaaditellis 250x85x65. Kautatavad vuugid : tühivuuk, silevuuk, nõgusvuuk, kumervuuk. Eestis kasut kergseinad: harju sein, nõmme sein, gerardi sein, roloksein, nopsasein. Sillused 2 liiki- tavalised e mittekandvad (kannavad ainult seina omakaalu) ja tugevdatud e kandvad (paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda). Väikeplokk seinad- kasut vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja ehitamisel (Silbet, fibo, talot, Columbia kivi, aeroc , siporex) Raudbetoon seinad- siseseina paneelid jagunevad: kandvad seinad, sekktsioonidevahelised seinad, jäigastavad siseseinad. R/betooni siseseinad valatakse kas kassettvormis (lihtsa geomeetrilise kujuga korduvkasutusega elemindid) või stendivormis (keerulisemad ja väikese korduvkasutusega elemendud). Välisseina paneel on kolmekihiline 1) betooni sisekoor 80-180mm 2)soojustuskiht ( kivivill ) 140mm. 3) r/betoon väliskoor 70mm (tellise puhul 85 mm). Teraspaneelid- kujutavad endast pikki kitsaid paneele, mis paigaldatakse seina kas horisontaalselt , vertikaalselt või nurga all. Välisseina soojustamiseks kasutatake kas mineraalvilla või vahtpolüuretaani ning paneelid ühendatakse karkassi külge kahel viisil: poltudega läbi paneeli või kinnitatakse surveplaadile (erinevad sandwich paneelid). Puitseinad- võivad olla kas palkseinad või sõrestikseinad. Seinte ehitamiseks kasut 1)kooritud tahutud või tahumatta puite, eelnevalt mõõdu –ja vormitäpseks töödeldud freespalke. Palkide nurgad tapitakse ja palgis seotakse omavahel karutappidega. Avakülgedesse pannakse tenderpostid ja ava kaetakse nn kübarpakuga. Kilp ja puitpaneelseinad - karkassiga min.villast täitega ning kipsplaat kattega valmis sise- ja välisseinad. Enamasti eramute ehitamiseks. VAHESEINAD : peavad olema kerged, õhukesedhelipidavad ja vastama tuleohutusele. Kandvad vaheseinad võivad olla sõltuvalt hoonest kas tellistest, väikeplokkidest, puidust või r/b. Paksus määratakse projekteerides, sõltuvalt materjalist ja koormusest. Mittekandvad vaheseinad: mõeldud ruumide eraldamiseks, võib kasut väga erinevaid materjale. Väga tähtis on helipidavus .
KARKASSID- Kui hoones on kandvad seinad asendatud kas osaliselt või täielikult kas postide või taladega, siis tekivad vastavalt mittetäieliku karkassiga või täiskarkassiga hooned. Hoone karkassi moodustavad: postid e sambad, talad, vahelaepaneelid, karkassi jäikust tagavad diafragmapaneelid või sidemed. Põhiliselt kasut r/betoon karkassi, teraskarkassi ja kivihoonetes osalist karkassi. Monoliitne karkass on ehitusel kohapeal ehitatud monoliitse R/betoonkarkassiga. Võivad olla lahenatud mitmet viisi: postplaadiga- kus tasapinnaline monoliidne lagi toetub otse postide otstele või ülaosas saienenud postidele (kapiiteelidele); Ja ribiline vahelagi. Karkassi elemendeid kivihoones on: postid (r/betoon, terasest , või laotud kivikonstruks). Talad (tavaliselt r/betoonist). Raudbetoonkarkass- enim kastuatav ehitusel. Kasut 2 põhimõttelist karkass skeemi- korrusepostkarkass ja jätkuvbpostkarkass. Postid on mitmesuguse ristlõikega: ruudu ristküikukujulised ja ümararistlõikega jne. Riivtalad kulgevad piki või põiki hoonet ja nende ül on vahelagedelt tuleva koormule ülekandmine postidele. Riivtalde toetus ja ühendussõlmed: 1) postiotstele 2)postikonsoolile 3) peitkonstrukst. Jäikusfragmaks on 1) paneelid 2)postide vahele laotud müüritis, mis ankurdatakse postide külge. Treaskarkassi elemedid on samad mis r/betoonkarkassil. Elementide valmistamiseks kasut erinevaid terasprofiile. Ühendussõlmed on nii polt kui ka keevisliidestena. Kasut sagedamini järgnevate hoonete ehit: laohooned, tootmistsehhid, kaubanduskeskused, spordihooned. Kuna teras ei ole tulekindel siis tuleb ta pärast monteerimist kas värvida tulekaitsevärviga või isoleerida tuldtõkestava kaitsekihiga.
VAHELAED. On hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks. Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1)keldrivahelagi 2) korrusevahelagi 3) pööninguvahelagi. Ülesanded: 1) vastu võtta mööblist, seadmetest ja inemestest koormusi 2) olla hoonetele horisont jäikusdiafragmadeks, mis aitavad hoonel vastu võtta tuulest põhjustatud külgkoormusi sellepärast ankurdatakse vahelaed seine külge. Esitatavad nõuded vahelagedele: 1) peavad olema tugevad. 2)peavad olema jäigad. 3)peavad tulepüsivuselt vastama hoonele esitatavatele nõuetele. 4)peavad olema helipidavad. 5)kestvuselt peavad vastama hoone kastvusastme nõuetele. 6)peavad olema soojapidavad 7)peavad olema tihti ka veetihedad. Monteeritavad vahelaed: Õõnespaneelid e. ekstruuderpaneelid (eelpingestatud ja -pingestamata)- kasut põhiliselt tööstus ja laohoonete vahe ning katusekonstrukts. Tähis EP. EP-8 kasut väikemajade s ja tööstushoonete katuselagedes. H-150mm, l- 1200mm, pikkus vabalt valitav max 8m, helitakistus 51dB, tulepüsivusklass R60. EP-6 kandevõime ja tehnilised omadused sobivad väga erinevateks otstarveteks. H-200/220mm, l-1200mm, pikkus vabalt valitav max 10m. Helitakistus 54/55dB, tulepüsivusklass R60/R90 EP-5 kasut täne heale kandevõimele rakelt koormatud tööstus ja laohuunete vahe ja katusekonstrukts. H-265mm, l-1200mm, pikkus vabalt valitav max 14m.helitakistus 57dB, tulepüsivusklass R90. EP-4- sama mis EP-5. h-320-400mm,l-1200mm, pikkus vabalt v max15/18m. Helitakistusklass 58dB, tulepüsivusklass R90. TAM paneelid eelpingestatakse kõrgtugeeva külmavallistud perioodilise profiiliga armatuurtraadiga Bp-2, läbimõõduga 5mm. Betooni suur tihedes saadakse kolme tasapinnalise kõrgsagedasliku vibreerimisega, see annab betoonile suure tugevuse. Koorikplaat: eelpingestatud r/b plaat, mis on konstruktsiooni monoliitosa valualus ja peale valu, komposiitkonstruktsioon, mis suudab vastu võtta kõiki koormusi. Kasut juhul kui õõnespaneeli kasutamine on probleemne (suured väljalõiked, vahelae väike paksus jne). Ruumisuurune laeplaat: plaat, mida kasut piki- ja põikikandvate seintega suurpaneelhoonetes või koos karkassielementidega. Alus- ja pealispind on sile. Ribipaneelid on paneelid, mida kautatakse tööstus- ja laohoonete ehitamisel. Kaasajal on kasutusel põhiliselt 2 sorti paneele 1) TT- paneelid kasut peamiselt suuresildeliste tööstus ja laohoonete vahe ja katuselagedes. Selliste ribipaneelide pikkus on vabalt valitav vastavalt koormusdiagrammile, laius 2,4m, kõrgus 20-70 cm ja riba laius alapinnas 12, 16,5 ja 21,5cm. HTT paneelid on sobilikud katuselagede ehitamiseks kuna paneelil on olemas juba kahepolne kallle vee ärajuhtimiseks. Selliste ribipaneelide pikkus võib olla vastavalt vajadusele kuni 30m, laius 3,0 m, kõrgus harjal 1,1m, ribi laius alapinnas 10,5cm ja katuse kalle 1:40. Kohapeal valmistatav lagi: Monoliitne r/b lagi- ruumide kuju ja suurus ei sõltu paneelide nomenklatuurist, lagi on jäigem ja kapitaalsem. Samas palju töömahukam ning üle 4m silde puhul tuleb valada vastava sammu ja paksusega taladele. Terasest v-lagi on tuleohtlik ja seetõttu kasutatakse sellist konstruksiooni põhiliselt tööstusehitistes tehniliste korruste ja platvrmide tegemisel.lae kandjateks on sagedamini I ja L profiilid . Talade vahele paigaldatakse helipidavuse saavutamiseks mineraalvill . Taladest allapoole ehitatajkse puhas lagi (vastavalt projektile) ja ülespoole põrand (vastavalt projektile). Puitvahelaed kasut laialdeselt vahekorruselistes puit ja kivihoonetes (eramud, ridaelamud). Talade samm kivihoonetes on 0,6- 1,2m ja puitsõrestikhoonetes on võrdne postide sammuga. Talade vajalik ristlõige sõltub nende sildest ja sammust. Suuremate avade puhul vajab nii tala ristlõige kui ka võimalik läbipaine arvutamist. Arvestades et puit on süttiv materjal tuleb arvastada puithoones vahelagede ja katusekonstruks projekteerimisel (korstende juures tuleb vahelae talad vekseldada). Korvuti täispuidust taladega ( max pikkus 6 m) kasut ehitusel suurte avade puhul liimpuidust kandureid. Ripplaed kasut 1)lae alla paigaldatud turustike varjamiseks 2)ruumi kõrguse vähendamiseks 3)süvistatud algustite paigaldamiseks 4)lae viimistlemiseks 5)parema akustika tagamiseks. Ripplaed kinnitatakse vahetult lakke või konstruktiivsest laest madalamale spets riputite abil.
TREPID- hoone osad, millede kaudu toimub liikumine korrsuelt korrusele. Üldjuhul peavad trepid asuma tulekindlates ruumides e trepikodades.. Treppide materjaliks võib olla raudbetoon ( sirged kesktalaga trepid,sirged umbtrepid, kesktalaga keerdtrepid, umb-keerdtrepid, L-trepid), looduslik või kunstkivi, teras (otse , pöördega ja keerdtrepid) ning puit. Trepid võivad olla kas kohapeal ehitatavad või monteeritavad. Trepp kooseb trepimarsist, korruse –aj vahemademest ning trepi võrest e käsipuust. Kuju järgi jagunevad trepid sirgeteks ja keerdtreppideks: Sirged trepid võivad olla: 1) ühekäigulised (esinevad sagedamini eramutes, laskumisel keldrisse ja tõusul pööningule). 2) kahekäigulised enim esinev lahendus 2,8 või 3,3 m kõrguse korruse korral) 3) kolme või enamkäigulised (kõrgete korrustega ühiskondlikes ja tööstushoonetes).4) kaarkülgsed kahe sirge käiguga). Keerdtrepid: 1)sirgkülgsed ühekäigulised 2) sirgkülgsed kahekäigulised 3) kaarkülgsed ühekäigulised 4) kaarkülgsed kahekäigulised. Trepikäsipuu kõrgus astme pinnalt peab olema 1,0 m, lasteaias 0,7 m. Käsipuuu vaba kaugus seinast või kinnisest piirdest on min 4,5 cm. Iga tõstetud jalgtee, välistrepp, pandus peab olema piiratud kaitsepiirdega juhul, kui selle avatud külg paikneb maa- või muust ümbritsevast pinnast kõrgemal kui 0,3m. Optimaalsete andmiseks kasut valemit 2x astme kõrgus+ astme laius=660. Sellest tulenevalt soovitatakse välistrepi astme kõrguseks 120-130mm ja astme laiuseks 420-400mm. Katusealuses oleva välistrepi astme kõrgus võib olla max 160 ja mujal 130mm. Trepiastme laius peab olema vähemalt 300mm. Nõuded trepi astmete arvule- sirgel raudbetoon umbtrepil- korruse kõrgus 2800mm, tõusude arv on 8, siis astme kõrgus 175mm ja kui tõusude arv on 9 siis astme kõrgus on 155,6mm, astme laius 270 või 300 mm.
KATUS JA KATUSEKATE Katusekate on maja viies ja kõige olulisem fassaad. Katus kaitseb hoonet ja selle konstrukts ilmastikumõjude (vesi lumi) eest ja mõjutab oluliselt hoone võlisilmet.Katuse vastupidavus sõltub 1)katus mõjutavatese teguritsest 2) katuse kujust , materjalidest ja konstrukts. Katuse tüübid üldkuju järgi: pööninguga kaldkatus, kaldsed katuselaed ja lamedad katuselaed. Katuse kihid ülalt alla: katusekate, tuulutuspilu, kondentsvee tõke, katusekatte alus (roovits, tsanduskiht), tuuletõke, suujustus, kandetarind (raudpetoonpaneel, puitlaudis). Veeäravool- kaldkatustelt juhitakse vesi ära väljaspoolt kas lihtsalt üle räästa või siis rennide ja torude süst kaudu. Rennid võivad paikneda kas katuse peal või siis selle äärel. Lamekatustel juhitakse vesi ära kas väljaspoolt (üle räästa või siis veesülitite kaudu, või siis seespoolt- äravoolulehtrite kaudu. Veeäravool on katuse konstruktsiooni kõige olulisem detail. Katusekatte materjalid vatavalt kaldele- modifitseeritud bituumenist rullmaterjalist katusekatted- materjali tugevus on tagatud polüesterkangaga, pealikiht on dekoratiivse kiltkivipustega. Kasut lamekatuste renoveerimiseks, uute katuste ehitamiseks, lahtiste rõdude ja terrasside katteks. ICOPAL- iseliimuv rullmaterjalist katusekate- kasut katusekaldel min 6˚. On kasutatav vanade rullmaterjalist- katusepindade katmiseks kui uute ehitamiseks mistahes kõvale ja tasasele aluspinnale. Sileplekist katus- oovitav kalle vähemalt 10˚, parem oleks suurem kalle. Plekitahvlid ühendatakse omavalek valtsidega:veevooli suunas valtsidega ja veevooluga risti lamavvaltsidega. BARDOLINE katuseplaadid- valmistatakse klaaskiust, bituumenist, kaltsiumkarbonaattäidisest ja värvilisest mineraalkattest. 4 erinevat kuju ja 12 värviooni. Paigaldatakse tavaliselt katustele kaldega 12-60˚. Nõuavad tasast alust( laudis , vineervõi laastplaadid). Teraskatused- väga laialt kasutusle. Kiviprofiiliga terasplaate kasdut kaldega vähemalt 14-17˚ ja väikesma kalde puhul tuleks eelistada trapetsprofiile 8-10˚. ONDULINE lainelised katuselplaadid- valmistatakse bituumeniga immutatud orgaanilisest kiududest kõrge rõhu ja temp all. Plaate on võimalik kasut ka madala kalde puhul alates 5˚. BETOONKATUSED EST- STEIN katuse min kalle 1:4 le (Lux, Elegant ja Minister).
AKNAD UKSED VÄRAVAD- Aknad-esmaül on valgustada hoone ruume, kuid mtähtis on ka akende osa fassaadilahenduses ja kogu hoone väljanägemises. Aknad on seina kõige kallimad elemendid, mis ületavad nii betooni kui ka puidu ruutmeetri hinna mitmakordselt. Hinnanr kasvatavad sulused ja igasugused lismehhanismid. Aknaid kasutatakse elamutes, ühiskondlikes hoonetes ja tootmishoonetes.
Akna põhi ül – tuulutamine (kui puudub spets ventilatsioon või kliimasede), soojapidavus , ja valguse andmine (min valguse vajadus on ette nähtud normidega vastavalt ruumi funks, eluruumides10% põrandapinnast). Aknaplokk koosneb: aknapiidast, klaasitud raamidest, akna aluslauast ja aknaplekist. Oma konstruktsi võivad aaknad olla: ühe või kahekordsed, avatavad või mitte, sisse või väljapoole avanevad, paarisraamidega või kahele poole avanevad ja puit, plast, metall või kahest erinevast materjalist raamiga . Uks on hoone element, mis on vajalik hoonesse sisenemiseks (väkisuks) ja hoone sisesed ruumidevaheliseks ühenduseks (siseuks). Jagunevad sise ja välisuks. Uks koosneb uksepiideast e tiivast või tiibadest. Elamute siseuksed on tavaliselt sileuksed (klaasitus või klaasiga, puidust) (lävepkuga või pakuta). Välisuksed peavad olema sooja ja niiskuskindlad ning elamutele tehakse need tavaliselt kas mantel - või tahvelustena, paksema klaasiga tahvelustena ja ka punnitud profiillaudadest voodriga. Rõduuksed tidavad sama rolli mis aknad. Uste arva majas sees kui ka väljas projekteeritakse vastavalt vajadustele ja tuleohutus nõuetele. Ühiskondlikute hoonete valisuksed on tavalisest suurte klaaspindadega ja kaubanduskeskustes kasut õhkkardinaid külma tarbeks. Tööstushoonetel tehakse uksed vastavalt vajadusele olenevalt tegevusalast. Väravad- tehakse garaazile, kuurile, juurviljahoidlale, tööstushoonetele. Elamute juures tehakse kõige rohkem garaazi väravaid. Kasut ka ülestõstetavaid väravaid (tööstushooned). Auto värav 3x3 m ja kitsarööpalisele raudteele 4x4,2m. Lükand, kahele poole avanevad ja ülestõstetavad väravad.