Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Histoloogia ja embrüoloogia (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Histoloogia ja embrüoloogia

Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest.
Üldhistoloogia – käsitletakse kudesid
Erihistoloogia – organite mikroskoopilise ehituse uurimine
Neli põhikude:
Rakk – kude – liitkude- organ – organsüsteem
Biopsia – diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine

Epiteelkude

2. loeng – A. Arend

Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents ) Jaguneb kaheks: katteepiteel – kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel – sekretsioon
Katteepiteel
Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi.
Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup - prismaatiline - ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal.
Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmembraani peal (oluline erinevus nende vahel), need jagunevad sõltuvalt pindmise kihi rakkude kujust ; lame- prismaatiline- ja siirdeepiteel.
Ühekihiline lameepiteel – 1 kiht väga lamedaid rakke, hoiavad koos interdigitatsioonid – põimunus tsütoplasmad ja kontaktkompleksid. Esineb veresoonte sisepindadel , kopsualveoolides, kuna võimaldab lihtsat ainevahetust.
Ühekihiline kuupepiteel – võivad esineda mikrohatud , leidub neerude torukestes(nefroites), kilpnäärme folliikulites ja võrkkesta pigmentepiteel
Ühekihiline prismaatiline epiteel - rakutuumad on ovaalsed, võivad esineda mikrohatud ja ripsmed , võib koosneda eri rakkudes(ääris- ja karikrakud ). Tüüpiline seedetraktiepiteel, ka munajuhas.
Mitmerealine epiteel – kõik rakud algavad basaalmembraanilt, aga kõik ei ulatu vabale pinnale välja, mistõttu jäävad rakutuumad erinevatele kõrgustele. Esineb hingamisteedes – ninaõõnes, trahheas ja bronhides. Koosneb karik- , diferentseerumata basaal - ja ripsetega rakkudest
Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel – koonseb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud kontakteeruvad basaalmembraaniga. Lähenedes epiteeli vabale pinnale, rakud lamenevad. Näited: suuõõnes, söögitorus, tupes. Eristatakse 3e kihti: basaal- oga- ja pindmine kiht.
Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel – eristatakse kuni viit : basaal-, oga-, sõmer-, läike- ja sarvkihti. Peamine keha pinda kattev kiht.
Transitoorne epiteel – mitmekihiline, vooderdab neeruvaagnat, kusepõit, mees-ja naisureetra algosa. Rakukihtide arv varieerub , sõltuvalt organi seina väljavenitatusest.
Mitmekihiline prismaatiline epiteel – mitmekihiline epiteel, pealmise kihi rakud on prismaatilised, esineb konjuktivaalvõlvis, higinäärmete viimajuhas, osalt nais-ja meesureetras.
Basaalmembraan – koosneb basaalkihist( kollageen 4) ja retikulaarkihist, mis on suuremalt osalt kollageen 3

3.loeng – A. Arend

Rakukontaktid
Rakke hoiavad koos:
  • Glükoproteiinid – glükogaalüksis põhjustavad naaberrakkude kleepumist
  • Interdigitatsioonid
Rakukontaktid – tiheliidused, ankurliidused ja aukliidused
Tiheliidus – suleb tihedalt naaberrakkude vahelise ruumi, ka väikestele molekulidele, kuna peab sulgema ainete läbipääsu rakkude vahelt.
Ankurliidus – seostab raku tsütoskeleti kompnente, rakud on mehhaaniliselt tugevalt seotud.
  • Desmosoomid – rakumembraanid ei liitu, vaid kinnistuvad ( intermediaarsed filamendid)
  • Adherentsid – kleepkontakt, puudub intermediaarne tihe joon.
  • Hemidesmosoom – pool desmosoomis osaleva epiteeliraku poolt, teine pool on basaalmembraan.
Aukliidus – needilaadne, kahe raku vahel valgukanalid (südamelihas, silelihas ), sarnased sünapsidega.
Raku valendikupoolne pind
  • Mikrohatud
  • Liikumatud ripsmed e. stereotsiiliad
  • Liikuvad ripsmed e. kinotsiiliad
Mikrohatud – suurendavad imendumispinda, esinevad sooleepiteeli ja nefroni proksimaalsete tuubulite valendikupoolsel pinnal
Stereotsiiliad – eriti pikad hatud , liikumatud, neid leidub munandimanuse juha epiteelirakkudel. Tipus puudub valk villiin, nende vahel esinevad sillad , mis mikrohattudel puuduvad.
Kinotsiiliad – liikuvad ripsmed, esinevad hingamisteede, munajuha- ja emakaepiteelis. Koosnevad tsentrioolide derivaatidest (tuubulitest), esineb basaalkehake. Ripsmetel on puhastusfunktsioon.
Näärmeepiteel
Spetsialiseerunud epiteelirakud, sekreteerivad ensüüme, hormoone, lima.
Sekretoorsed rakud – parenhüümid, sidekude koos veresoonte ja närvidega – strooma (toestav ja toitev süsteem näärme jaoks)
Näärmed jaotatakse viimajuhade olemasolu põhjal eksokriinseteks( viimajuhad on olemas) ja endokriinseteks (viimajuhad puuduvad).

Eksokriinsete näärmete jaotus


  • Suhe pinnaepiteeli
  • Endoepiteliaalsed näärmed (ühe- või mitmerakulised)
  • Eksoepiteliaalsed näärmed, neid on enamik
  • Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsel lõpposal
  • Ühekihilise lõpposaga näärmed – valdav osa
  • Mitmekihilise lõpposaga näärmed – näiteks rasunäärmed
  • Sekretoorsete lõpposade kuju
  • Tubuloossed näärmed – torukujuline
  • Alveolaarsed näärmed –põiekujuline
  • Atsinoossed näärmed – paksu seinaga põie kujuline
  • Tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed
  • Viimajuhade hargnemise alusel
  • Lihtnääre – hargnemata viimajuha
  • Hargnenud lihtnääre
  • Liitnääre

    4. loeng – A. Arend

    5) Sekretsiooni viis
    a)merokriinsed e. ekkriinsed näärmed – eritis väljub rakust
    b) apokriinsed näärmed – rakust eraldub jupp
    c) holokriinsed näärmed – kogu rakk on eritise sees
    6) Sekreedi viskoossus
    a)seroossed näärmed
    b) mukoossed näärmed
    c) seganäärmed(seromukoossed/mukoseroossed)
    Mitmetes eksokriinsetes näärmetes esinevad haralised kontraktiilsed rakud, mis sisaldavad müofibrille, ülesandeks on aidata näärmeid sekreedi eraldamisel
    Epiteel on hea regeneratsioonivõimega, normaalselt regenereerub täielikult, eluiga 3 päevast kuni 90 päevani

    Sidekude

    Mitmekesine mesenhümaalset päritolu kudede rühm. Kolm ehituslikku komponenti: rakud, põhaine ja kiud. Sidekude jaguneb:
  • Veri ja lümf (puuduvad kiud)
  • Kitsamas mõttes sidekude (kiud- ja eriomadustega koed)
  • Skeletikoed (kõhr- ja luukude)

    Veri

    Koosneb vormelementidest (rakud) ja vedel vaheaine ( vereplasma ). Verd on 7% kehamassist. Plasma on 55-60% verst , rakke (erütrotsüüte) 45%, 1% leukotsüüte. Vormelemendid (rakud) on punalibled , valgelibled ja vereliistakud e. trombotsüüdid
  • Granulotsüüdid
  • Basofiilsed
  • Neutrofiilsed
  • Eosinofiilsed
  • Agranulotsüüdid
  • Monotsüüdid
  • Lümfotsüüdid
    Erütrotsüüdid – kaksiknõgusad (suur pindala) , ilma tuumata. Punased hemoglobiini tõttu. Hea suuruse võrdlus teistele rakkudele. Eluiga ca 120 päeva, lõhustatakse põrna makrofaagide poolt. Kõikde ringlevate punaliblede kogupindala 3800 m2. CO mõjul langeb hapnikusidumisvõime.
    Leukotsüüdid – A. Granulotsüüdid, sisaldavad tsütoplasmas valgusõmeraid, B. agranulotsüütidel need puuduvad. Leukotsüütidest on kõige rohkem neutrofiile 55-60%, eosinofiile 1-5%, basofiile 0-1%, lünfotsüüte 20-30%, monotsüüte 3-7%.
    Granulotsüüdid:
    Neutrofiilid –
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Histoloogia ja embrüoloogia #1 Histoloogia ja embrüoloogia #2 Histoloogia ja embrüoloogia #3 Histoloogia ja embrüoloogia #4 Histoloogia ja embrüoloogia #5 Histoloogia ja embrüoloogia #6 Histoloogia ja embrüoloogia #7 Histoloogia ja embrüoloogia #8 Histoloogia ja embrüoloogia #9 Histoloogia ja embrüoloogia #10 Histoloogia ja embrüoloogia #11 Histoloogia ja embrüoloogia #12 Histoloogia ja embrüoloogia #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 230 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pliisi Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (4)

    MaritaQ profiilipilt
    MaritaQ: Väga hea ja põhjalik materjal, korralik ülesehitus. :)
    16:51 13-09-2010
    DianaTo profiilipilt
    DianaTo: väga hea materjal.
    17:43 18-10-2011
    Eix112 profiilipilt
    Eix112: Hea ja mahukas! (Y)
    15:20 19-01-2013


    Sarnased materjalid

    16
    ppt
    Histoloogia ja embrüoloogia
    50
    docx
    TSÜTOLOOGIA KONSPEKT
    60
    docx
    Veterinaarne histoloogia
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    42
    doc
    Üldbioloogia-Bioloogia
    23
    doc
    ÜLDHISTOLOOGIA
    34
    docx
    Füsioloogia konspekt eksamiks
    33
    doc
    Füsioloogia





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun