Histoloogia ja embrüoloogia

Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest.
Üldhistoloogia – käsitletakse kudesid
Erihistoloogia – organite mikroskoopilise ehituse uurimine
Neli põhikude:

• Epiteelkude
  
• Tugi e. sidekude
  
• Lihaskude
  
• Närvikude
  

Rakk – kude – liitkude- organ – organsüsteem
Biopsia – diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine

Epiteelkude

2. loeng – A. Arend

Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents ) Jaguneb kaheks: katteepiteel – kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel – sekretsioon
Katteepiteel
Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi.
Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup - prismaatiline - ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal.
Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmembraani peal (oluline erinevus nende vahel), need jagunevad sõltuvalt pindmise kihi rakkude kujust ; lame- prismaatiline- ja siirdeepiteel.
Ühekihiline lameepiteel – 1 kiht väga lamedaid rakke, hoiavad koos interdigitatsioonid – põimunus tsütoplasmad ja kontaktkompleksid. Esineb veresoonte sisepindadel , kopsualveoolides, kuna võimaldab lihtsat ainevahetust.
Ühekihiline kuupepiteel – võivad esineda mikrohatud , leidub neerude torukestes(nefroites), kilpnäärme folliikulites ja võrkkesta pigmentepiteel
Ühekihiline prismaatiline epiteel - rakutuumad on ovaalsed, võivad esineda mikrohatud ja ripsmed , võib koosneda eri rakkudes(ääris- ja karikrakud ). Tüüpiline seedetraktiepiteel, ka munajuhas.
Mitmerealine epiteel – kõik rakud algavad basaalmembraanilt, aga kõik ei ulatu vabale pinnale välja, mistõttu jäävad rakutuumad erinevatele kõrgustele. Esineb hingamisteedes – ninaõõnes, trahheas ja bronhides. Koosneb karik- , diferentseerumata basaal - ja ripsetega rakkudest
Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel – koonseb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud kontakteeruvad basaalmembraaniga. Lähenedes epiteeli vabale pinnale, rakud lamenevad. Näited: suuõõnes, söögitorus, tupes. Eristatakse 3e kihti: basaal- oga- ja pindmine kiht.
Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel – eristatakse kuni viit : basaal-, oga-, sõmer-, läike- ja sarvkihti. Peamine keha pinda kattev kiht.
Transitoorne epiteel – mitmekihiline, vooderdab neeruvaagnat, kusepõit, mees-ja naisureetra algosa. Rakukihtide arv varieerub , sõltuvalt organi seina väljavenitatusest.
Mitmekihiline prismaatiline epiteel – mitmekihiline epiteel, pealmise kihi rakud on prismaatilised, esineb konjuktivaalvõlvis, higinäärmete viimajuhas, osalt nais-ja meesureetras.
Basaalmembraan – koosneb basaalkihist( kollageen 4) ja retikulaarkihist, mis on suuremalt osalt kollageen 3

3.loeng – A. Arend

Rakukontaktid
Rakke hoiavad koos:

• Glükoproteiinid – glükogaalüksis põhjustavad naaberrakkude kleepumist
  
• Interdigitatsioonid
  

Rakukontaktid – tiheliidused, ankurliidused ja aukliidused
Tiheliidus – suleb tihedalt naaberrakkude vahelise ruumi, ka väikestele molekulidele, kuna peab sulgema ainete läbipääsu rakkude vahelt.
Ankurliidus – seostab raku tsütoskeleti kompnente, rakud on mehhaaniliselt tugevalt seotud.

• Desmosoomid – rakumembraanid ei liitu, vaid kinnistuvad ( intermediaarsed filamendid)
  
• Adherentsid – kleepkontakt, puudub intermediaarne tihe joon.
  
• Hemidesmosoom – pool desmosoomis osaleva epiteeliraku poolt, teine pool on basaalmembraan.
  

Aukliidus – needilaadne, kahe raku vahel valgukanalid (südamelihas, silelihas ), sarnased sünapsidega.
Raku valendikupoolne pind

• Mikrohatud
  
• Liikumatud ripsmed e. stereotsiiliad
  
• Liikuvad ripsmed e. kinotsiiliad
  

Mikrohatud – suurendavad imendumispinda, esinevad sooleepiteeli ja nefroni proksimaalsete tuubulite valendikupoolsel pinnal
Stereotsiiliad – eriti pikad hatud , liikumatud, neid leidub munandimanuse juha epiteelirakkudel. Tipus puudub valk villiin, nende vahel esinevad sillad , mis mikrohattudel puuduvad.
Kinotsiiliad – liikuvad ripsmed, esinevad hingamisteede, munajuha- ja emakaepiteelis. Koosnevad tsentrioolide derivaatidest (tuubulitest), esineb basaalkehake. Ripsmetel on puhastusfunktsioon.
Näärmeepiteel
Spetsialiseerunud epiteelirakud, sekreteerivad ensüüme, hormoone, lima.
Sekretoorsed rakud – parenhüümid, sidekude koos veresoonte ja närvidega – strooma (toestav ja toitev süsteem näärme jaoks)
Näärmed jaotatakse viimajuhade olemasolu põhjal eksokriinseteks( viimajuhad on olemas) ja endokriinseteks (viimajuhad puuduvad).

Eksokriinsete näärmete jaotus

Suhe pinnaepiteeli

Endoepiteliaalsed näärmed (ühe- või mitmerakulised)

Eksoepiteliaalsed näärmed, neid on enamik

Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsel lõpposal

Ühekihilise lõpposaga näärmed – valdav osa

Mitmekihilise lõpposaga näärmed – näiteks rasunäärmed

Sekretoorsete lõpposade kuju

Tubuloossed näärmed – torukujuline

Alveolaarsed näärmed –põiekujuline

Atsinoossed näärmed – paksu seinaga põie kujuline

Tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed

Viimajuhade hargnemise alusel

Lihtnääre – hargnemata viimajuha

Hargnenud lihtnääre

Liitnääre

4. loeng – A. Arend

5) Sekretsiooni viis
a)merokriinsed e. ekkriinsed näärmed – eritis väljub rakust
b) apokriinsed näärmed – rakust eraldub jupp
c) holokriinsed näärmed – kogu rakk on eritise sees
6) Sekreedi viskoossus
a)seroossed näärmed
b) mukoossed näärmed
c) seganäärmed(seromukoossed/mukoseroossed)
Mitmetes eksokriinsetes näärmetes esinevad haralised kontraktiilsed rakud, mis sisaldavad müofibrille, ülesandeks on aidata näärmeid sekreedi eraldamisel
Epiteel on hea regeneratsioonivõimega, normaalselt regenereerub täielikult, eluiga 3 päevast kuni 90 päevani

Sidekude

Mitmekesine mesenhümaalset päritolu kudede rühm. Kolm ehituslikku komponenti: rakud, põhaine ja kiud. Sidekude jaguneb:

Veri ja lümf (puuduvad kiud)

Kitsamas mõttes sidekude (kiud- ja eriomadustega koed)

Skeletikoed (kõhr- ja luukude)

Veri

Koosneb vormelementidest (rakud) ja vedel vaheaine ( vereplasma ). Verd on 7% kehamassist. Plasma on 55-60% verst , rakke (erütrotsüüte) 45%, 1% leukotsüüte. Vormelemendid (rakud) on punalibled , valgelibled ja vereliistakud e. trombotsüüdid

Granulotsüüdid

Basofiilsed

Neutrofiilsed

Eosinofiilsed

Agranulotsüüdid

Monotsüüdid

Lümfotsüüdid
Erütrotsüüdid – kaksiknõgusad (suur pindala) , ilma tuumata. Punased hemoglobiini tõttu. Hea suuruse võrdlus teistele rakkudele. Eluiga ca 120 päeva, lõhustatakse põrna makrofaagide poolt. Kõikde ringlevate punaliblede kogupindala 3800 m2. CO mõjul langeb hapnikusidumisvõime.
Leukotsüüdid – A. Granulotsüüdid, sisaldavad tsütoplasmas valgusõmeraid, B. agranulotsüütidel need puuduvad. Leukotsüütidest on kõige rohkem neutrofiile 55-60%, eosinofiile 1-5%, basofiile 0-1%, lünfotsüüte 20-30%, monotsüüte 3-7%.
Granulotsüüdid:
Neutrofiilid –