Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Histoloogia ja embrüoloogia (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Histoloogia ja embrüoloogia


Teadus rakkude,
kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest.
Üldhistoloogia
– käsitletakse kudesid
Erihistoloogia
– organite mikroskoopilise ehituse uurimine
Neli põhikude:


Rakk – kude –
liitkude- organ – organsüsteem
Biopsia
diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine

Epiteelkude


2. loeng – A. Arend


Epiteelkoed
tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise
kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala
sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents )
Jaguneb kaheks: katteepiteel – kaitse-ja imendumisroll ja
näärmeepiteel – sekretsioon
Katteepiteel
Jaguneb ühe- ja
mitmekihiliseks, rakukihtide järgi.
Ühekihiline
epiteel jaguneb : lame- kuup - prismaatiline - ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal.
Mitmekihilistel
on ainult alumine kiht basaalmembraani peal (oluline erinevus nende
vahel), need jagunevad sõltuvalt pindmise kihi rakkude kujust ; lame-
Vasakule Paremale
Histoloogia ja embrüoloogia #1 Histoloogia ja embrüoloogia #2 Histoloogia ja embrüoloogia #3 Histoloogia ja embrüoloogia #4 Histoloogia ja embrüoloogia #5 Histoloogia ja embrüoloogia #6 Histoloogia ja embrüoloogia #7 Histoloogia ja embrüoloogia #8 Histoloogia ja embrüoloogia #9 Histoloogia ja embrüoloogia #10 Histoloogia ja embrüoloogia #11 Histoloogia ja embrüoloogia #12 Histoloogia ja embrüoloogia #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 262 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pliisi Õppematerjali autor
Konspekt loengutest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
60
docx

Veterinaarne histoloogia

1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas paiknevad kromatiin

histoloogia
thumbnail
24
ppt

Tugikoed II - Luukude

Histoloogia ja embrüoloogia 9. loeng Tugikoed II Luukude Luukude · Luukudet iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb rakkudevahelisest substantsist (kollageensed kiud ja põhiaine) ja luurakkudest · Mineraliseerunud intertsellulaarne substants sisaldab peamiselt kaltsiumfosfaati (kristall-vormi nimetatakse hüdroksüapatiidiks Ca10(PO4)6(OH)2) · Rigiidsus => kaltsiumfosfaat (mineraliseeritusest), teatud elastsus => orgaanilistest kollageensetest kiududest Luurakud · Luurakkudeks on osteoblastid-osteotsüüdid ja osteoklastid · Osteoblastid on noored luukudet produtseerivad rakud. Osteoblastid => osteotsüüdid · Osteotsüüdid on põhilised luurakud, mis paiknevad luulakuunides. Väikesed tubulaarsed kanalid - luukanalikesed - seostavad naaberlakuune omavahel ja sisaldavad peeneid osteotsüütide jätkeid · Osteoklastid on mitmetuumalised makrofaagid, mi

Bioloogia
thumbnail
50
docx

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID  Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada  Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga  Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui

Meditsiin
thumbnail
23
doc

ÜLDHISTOLOOGIA

ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid.

Üldhistoloogia
thumbnail
15
ppt

Kõhr- ja luukude

Kõhre interterritoraalne substants Kõhre- Hüaliinne kõhrkude territoorium Kondrotsüüt Kollageensed kiud Fibroosne kõhrkude Kondrotsüüt Elastsete kiudude võrgustik Elastne kõhrkude Hüaliinne kõhrkude · Levinuim kõhrkoeliik ­ embrüo kõhreline skelett, ­ roidekõhred, ­ nina, kõri, trahhea ja bronhide kõhred ­ katab liigespindu · Mikroskoopiliselt on sinakas, klaasjas (hyalos, Kr. klaas) · Intertsellulaarsubstants sisaldab kollageenseid fibrille, kuid need ei ole nähtavad põhiaine ja fibrillide lähedase valgusmurdvuse indeksi tõttu · Kondrotsüüdid paiknevad kõhreõõntes e. -lakuunides 2- 4 kaupa nn. isogeensete gruppidena Kõhrekihn ja rakuterritoorium

Bioloogia
thumbnail
38
pdf

Histoloogia võimalikud küsimused

Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%

Meditsiin
thumbnail
14
doc

Histoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused histoloogias 1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia - Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia - tegeleb "puhaste" kudede uurimisega Erihistoloogia - tegeleb organite rakulise ja koelise ehituse ja talitluse uurimisega Histomorfoloogia ­ histoloogia osa mis keskendub ehitusele Histoloogiline tehnika ­ meetodid ja võtted, millega valmistatakse materjale histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula ­ kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon ­ rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm ­ lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus

Üldhistoloogia
thumbnail
22
pdf

PREPARAADID

GOLGI KOMPLEKS KASSI SPINAALGANGLIONIST MITOKONDRID NEERU PROKSIMAALTUUBULITE EPITEELIRAKKUDES Tuum, tuumake, golgi kompleks Tuum, tuubuli valendik, basaalne jutilisus, mitokondrid VALGUSÕMERAD AKSOLOTLI NAHAS Rakutuum, valgusõmerad raku tsütoplasmas GLÜKOGEEN MERISEA MAKSARAKKUDES Glükogeenisümerad, maksarakkude tuumad PIGMENTSISALDISED KROMATOFOORIDES värvimata Pigmendisõmerad RASVATILGAD AKSOTOLI MAKSARAKKUDES Maksaraku tuum (roosa), rasva- e lipiiditilgad ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KUUPEPITEEL KOGUMISTORUKESTES Rakutuum, n

Bioloogia




Kommentaarid (4)

MaritaQ profiilipilt
MaritaQ: Väga hea ja põhjalik materjal, korralik ülesehitus. :)
16:51 13-09-2010
DianaTo profiilipilt
DianaTo: väga hea materjal.
17:43 18-10-2011
Eix112 profiilipilt
Eix112: Hea ja mahukas! (Y)
15:20 19-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun