Rasvarakkude tuumad, lahustunud rasvatilgad NUUMRAKUD TÜÜMUSEST Nuumrakud HÜALIINNE KÕHRKUDE Kõhreterritoorium, interterritoriaalne substants, kondrotsüütide isogeenne grupp ELASTNE KÕHRKUDE FIBROOSNE KÕHR Elastsete kiudude võrgustik, kondrotsüüdid Kondrotsüüdid, kollageensete kiudude kimbud TORULUU RISTILIHV Luukanalikesed, osteoni lamellid, osteoni e Haversi kanal, luulakuunid DEKALTSINEERITUD TORULUU PIKILÕIK ASELUU ARENG Perforeeriv e Volkmanni kanal (keskel), Endokondraalne luu, primaarne luuüdi, osteotsüüdid (punased täped), osteoni e kasvutsoon, periost, perikondraalne luu Haversi kanal (jätked) SILELIHASKUDE Sarkoplasma, tuumad
(textus osseus lamellosus) · Plinkollus (substantia compacta) pikkade luude diafüüsis ja lamedate luude väliskihis. Koosneb osteonide e. Haversi süsteemist · Käsnollus (substantia spongiosa) pikkade luude mõlemas otsas, lühikestes luudes (käsnluud) ja lamedate luude keskosas. Koosneb luupõrkadest ja ei moodusta osteonide süsteemi Haversi süsteem e. osteon · Silindriline struktuur, mille pikitelg on paralleelne luu pikiteljega. · Osteoni e. Haversi kanal · Volkmanni e. perforeerivad kanalid · Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised luulamellid (osteoni lamellid). · Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates luulakuunides. Viimased on omavahel ühenduses luukanalikestega, kus paiknevad osteotsüütide jätked Interstitsiaalsed e. Välimised üldlamellid vahelamellid Sisemised Haversi süsteem üldlamellid (osteon)
Müofibrillidest sisaldavad peened filamendid troponiini Organismi kasvu reguleerivad hormoonid: kasvuhormoon, suguhormoon, türoksiin Organite sisemine õõnsus on valendik Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs
Põrn saab verd põrna arterist (a. lienalis). Põrnas läbib veri veresooni selles järjekorras: 1) trabekulaararter (a. trabecularis) 2) pulbiarterid (a. pulparis) 3) follikulaararter (a. follicularis) 4) pintselarterioolid (aa. penicillares) 5) ellipsoidarteriool (a. ellipsoideae) 6) terminaalsed lõppkapillaarid 7) põrna venoossiinused (sinus venosus lienis) 8) pulbi veen (v. pulparis) 9) trabekulaarveen (v. trabecularis) Trabekulaarveenist suubub veri põrnaveeni (v. lienalis). 29. Osteoni ehitus Haversi süsteem e. osteon on silindriline struktuur, mille pikitelg on parallelne luu pikiteljega. Osteoni keskele jääb osteoni e. tsentraal e. Haversi kanal, kus kohevas sidekoes kulgevad luud toitvad veresooned ja ka närvikiud. Osteoni kanaleid ühendavad neile ristsuunaliselt paiknevad perforeerivad e. Volkmanni kanalid. Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised luulamellid, kusjuures ühe lamelli piires paiknevad kollageensed kiud enam-vähem paralleelselt. Osteotsüüdid
Luud ümbritseb väljast periost e. luuümbris ja luuüdi õõne poolt endost. Periostil on kaks kihti sisemine kambiaalne e. osteogeenne välimine fibroosne kiht Kambiaalse kihi osteogeensete elementide abil toimub luukoe regeneratsioon. Fibroosne kiht koosneb pikisuunalistest kollageensetest kiududest, sellest kulgevad ristisuunalised perforeerivad e. Sharpey kiud luuainesse. Osteon e. Haversi süsteem lamellaarse luukoe morfofunktsionnalne ühik. Moodustavad osteoni e. Haversi kanal, mida ümbritsevad luulamellid. Osteotsüüdid paiknevad lamellidevahelistes luulakuunides, mis on omavahel ühenduses luukanalikestega, milles paiknevad osteotsüütide jätked. Osteonid on väljastpoolt kittjoonega piiratud, luukanalid ei lähe ühest osteonist teise. Osteoni kanaleid ühendavad perforeerivad e. Volkmanni kanalid. Luukanalites paiknevad veresooned ja närvid. Lamellaarne luukude Lamellide jaotus: · Paigutuse järgi
o Luukude Skeletikoed- kõhrkude ja luukude; organismi tugi ja kaitse 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Veri (leukotsüüt, erütrotsüüt) Hüaliinne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Elastne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Fibroosne kõhrkude (kollageensed kiud, fibroblastid, kondrotsüüdid) Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) (osteon, luuõõs, luukanalid, osteoni keskkanal, luu lamellid, osteotsüüdid) Paralleelkiuline sidekude kõõluses (kollageensed kiud, fibrotsüüdid) 15. Tugikudede regeneratsioon 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente Lihaskudede rakke ümbritseb basaalmembraan, mis ühendab rakke omavahel rakke omavahel ja sidekoega Lihaskoega on alati liitunud veresooned, närvid, sidekoe elemendid
OSTEON Toruluudes on eraldatavad pikisuunas kulgevad silindrikujulised moodustised, mida nimetatakse osteonideks Osteonid koosnevad kontsentriliselt paigutunud struktuuridest – luulamellidest Osteonide vahel paiknevad vahelamellid, mis on tekkinud luukoe pideva ümberehituse käigus ja kujutavad endast osasid varem eksisteerinud osteonidest Pinna ja üdiõõne poolt katavad osteone välimised ja sisemised generaallamellid Osteoni keskel paikneb kanal, millel on mitu nimetust: tsentraalkanal, osteoni kanal, Haversi kanal Osteoni kanalis paiknevad veresooned, närvid ning neid ümbritsev sidekude Ümber kanali paiknevad osteoni e Haversi lamellid – lamellide vahele jäävad luulakuunid, kus paiknevad osteotsüüdid Osteotsüüdid on jätketega ühenduses naaberlamellides olevate samasuguste rakkudega – rakkude jätked paiknevad
Osteotsüüdid osalevad luu ainevahetuses. Osteoklastid – hematogeenset päritolu rakud, mis meenutavad fn makrofaage. Suured hulgituumsed rakud. Ülesandeks on luukoe resorptsioon, fagotsütoos ja luukoe ümberehitus. Osteon – luu struktuurne ühik. Toruluudes pikisuunas kulgevad silindrilised moodustised. Osteonid koosnevad kontsentriliselt paigutunud struktuuridest – lamellidest. Osteonide vahel paiknevad vahelamellid, mis on tekkinud luukoe pideva ümberehituse käigus. Osteoni keskel paikneb kanal – Haversi kanal. Seal paiknevad veresooned, närvid, sidekude. Ümber kanali paiknevad Haversi lamellid. Lamellide vahele jäävad luulakuunid, kus paiknevad osteotsüüdid. Lakuuni ja osteotsüüdi vahele jääb pilujas ruum, milles liigub koevedelik. Osteotsüüdid on jätketega ühenduses naaberlamellides olevate samasuguste rakkudega. Jätkelised ühendused tagavad luu ainevahetuse. Naaberosteonide kanalid on omavahel ühendatud Volkmanni kanalitega. 21
annaabi.ee 
