Osteoblastid => osteotsüüdid · Osteotsüüdid on põhilised luurakud, mis paiknevad luulakuunides. Väikesed tubulaarsed kanalid - luukanalikesed - seostavad naaberlakuune omavahel ja sisaldavad peeneid osteotsüütide jätkeid · Osteoklastid on mitmetuumalised makrofaagid, mis on võimelised resorbeerima luud. Aeglaselt luu pinnal liikudes lahustavad ja resorbeerivad osteoklastid luu põhiainet - paiknevad Howshipi (erosiooni) lakuunideks Lamellaarne luukude (textus osseus lamellosus) · Plinkollus (substantia compacta) pikkade luude diafüüsis ja lamedate luude väliskihis. Koosneb osteonide e. Haversi süsteemist · Käsnollus (substantia spongiosa) pikkade luude mõlemas otsas, lühikestes luudes (käsnluud) ja lamedate luude keskosas. Koosneb luupõrkadest ja ei moodusta osteonide süsteemi Haversi süsteem e. osteon · Silindriline struktuur, mille pikitelg on paralleelne luu pikiteljega. · Osteoni e. Haversi kanal
tekkinud endosümbioosi teel. Sisemembraani sissesopistised on kristad. Sisemembraan on ETA ja ATPaasi asukohaks, kus toimub oksüdatiivne fosforüleerimine ehk ATP süntees kasutades koensüümide oksüdeerimise käigus vabanevat energiat. Maatriksis toimub tsitraaditsükkel (püruvaadi oksüdatsioon CO2ni, tekivad koensüümid NADH ja FADH2) ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP). Mitokondri fn-iks on energia tootmine. 7. Kudede mõiste ja klassifikatsioon Kude (textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogum. Taimekoed jaotatakse meristeemiks ehk algkoeks ja püsikoeks. Imetajatel eristatakse 4 põhikoe tüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Epiteelkude jaotatakse – katteepiteel, näärmeepiteel Sidekude jaotatakse – veri ja lümf, sidekude kitsamas mõistes (kiudsidekude, eriomadustega sidekude), skeletikoed (kõhrkude, luukude) Lihaskude jaotatakse – silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude
Tihekehandid moodustavad tsütoskeleti, paiknevad sarkolemmi sisepinnal, neile kinnituvad kontraktiilsed filamendid. Kontraktsioonil rakk tõmbub kortsu, muutub paksemaks. Sarkolemm moodustab kaveoole rakusisesed põiekesed, mis osalevad Ca2+ ioonide transpordis. Konktraktsioonil seondub Ca troponiini asemel kalmoduliiniga. Silelihasrakud ei väsi nii lihtsalt, suudavad seedetrakti seina toonust hoida. Silelihaskude regenereerub hästi, tekivad uued rakud. 8. loeng P. Hussar Kõhrkude (textus cartilagineus) 1. Hüaliinne kõhrkude (textus cartilagineus hyalinus) 2. Elastne kõhrkude (textus cartilagineus elasticus) 3. Fibroosne kõhrkude (textus cartilagineus fibrosus) Kõhrkoes pole vere- ega lümfisooni, see toitub osmoosi teel, sisaldab 70-80% vett, 10-15% orgaanilisi aineid, 5% mineraalaineid Kõhrkoe funktsioonid: · Toestuslik · Kaitsev(nt. liigespindadel) · Morfogeneetiline ja formatiivne (luude pikikasv ja kujunemine) Ehitus 1. Rakud:
vahel ja tekib membraanipotensiaal, mis on närvikoe ja lihaskoe talitluse aluseks. Intratsellulaarvedelikes on palju K+, ekstratsellulaarvedelikes on palju Na +, Cl-. 2. Erutuvate kudede mõiste. Närvi- ja lihaskude, mis on võimelised vastama ärritusele. Ärrituse toimel avanevad Na + (närvi- ja lihaskude) või Ca+ kanalid (endokriinnäärmetes). 3. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. 3.1. Neuroni mõiste ja ehitus. Närvikoe (textus nervosus) morfofunktsionaalseks ühikuks on närvirakk ehk neuron. Spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks. Teistest rakkudest eristab närvirakku (neuronit) jätkete olemasolu – akson ja dendriidid. Neuroni moodustavad rakukeha (perikaarüon) ja jätked. Rakukehal võib olla üks pikem jätke (akson) ja mitu lühikest jätket (dendriidid). Dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas. Akson juhib signaale rakukehast eemale. 3.2. Gliiarakkude liigid ja ülesanded
paiknevad lamellide vahel olevates luulakuunides ja on omavahel ühenduses luukanalikestega, kus paiknevad osteotsüütide jätked. Lisaks osteoni lamellidele esinevad veel välimised ja sisemised üldlamellid, mis katavad luu kompaktollust selle sise- ja väispinnal ning osteonite vahele jäävad interstitsiaalsed e. vahelamellid, mis kujutavad endast osaliselt hävinud osteonite fragmente. 30. Skeletilihaskoe, silelihaskoe ja südamelihaskoe histoloogilised erinevused Skeletilihaskude (textus muscularis Südamelihaskude (textus Silelihaskude (textus muscularis striatus skeletalis) muscularis striatus cardiacus) nonstriatus s. levis) tahtele alluv ristivöötsusega lihaskoe tahtele allumatu lihaskoe liik tahtele allumatu lihaskoe liik liik skeletilihased, silma-, keele-, müokardi ja südame lihaskest seedekanali, hingamisteede, kuse- ja
Loomadel ja inimesel nugivad parasiidid. Ka parasitooside tekitajad -- loomparasiidid. takson (kr. taxis -- kord, korrastus, asetus). Organismide süstemaatiline kategooria: liik, perekond, sugukond jne. taksonoomia (kr. taxis -- kord, korrastus, asetus + nomos -- seadus). Süstemaatika osa, mis uurib organismide klassifitseerimise põhimõtteid ja meetodeid ning loob taksonite süsteemi. Mõned autorid võrdsustavad taksonoomia süstemaatikaga. tekstikoolid (ld. textus -- kude) -- koeasukad. Endoparasiidid, kes nugivad kudedes -- lihaskoes, kohevas sidekoes, kõõlustes, parenhüümelundites, ajukoes jm. Vt. ka endoparasiitide jaotus lokalisatsiooni alusel. temporaarsed parasiidid (ld. temporarius -- ajutine; parasiit) -- ajutised parasiidid. Kasutavad peremehi ainult väga lühiajaliselt nälja kustutamiseks. Ülejäänud aja elavad vabalt ja peremehest sõltumatult (näit. verdimevad tiivulised nugiputukad). Temporaarsete