Kõhr- ja luukude (0)

Histoloogia  ja embrüoloogia
8. loeng
Tugikoed  
Kõhr- ja luukude
Tugi- e. skeletikoed 
• Kõhr- ja luukude on tugifunktsiooniga 
sidekoeliik
• Kõhrkude
– hüaliinne e. klaaskõhrkude 
– elastne kõhrkude
– fibroossne e. kiudkõhrkude
• Luukude
– lamellaarne e. õhikuline
– põimikluukude
Kõhrkude
• Koosneb kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest ja 
intertsellulaarsubstantsist  
•  Rakud  paiknevad õõnsustes - lakuunides 
• Intertsellulaarsubstants sisaldab sidekoe kiude, mis 
on sulundunud põhiainesse 
• Kõhrkoed on veresoontevabad (avaskulaarsed), 
nende toitumine toimub  osmoosi  teel  perikondri  
veresoontest 
• Kõhred (excl. liigeskõhred) on kaetud tiheda 
sidekoe kihiga, mida nimetatakse perikondriks e. 
kõhreümbriseks
Kondrotsüüt e. 
kõhrerakk
Kõhre 
interterritoraalne
substants
Kõhre-
Hüaliinne kõhrkude
territoorium  
Kondrotsüüt 
Kollageensed
kiud
Fibroosne kõhrkude 
Kondrotsüüt 
Elastsete 
kiudude 
võrgustik
Elastne kõhrkude 
Hüaliinne kõhrkude
• Levinuim kõhrkoeliik 
– embrüo kõhreline  skelett ,
– roidekõhred, 
– nina, kõri, trahhea  ja bronhide kõhred
– katab liigespindu
• Mikroskoopiliselt on sinakas , klaasjas (hyalos, Kr. klaas)
• Intertsellulaarsubstants sisaldab kollageenseid fibrille, 
kuid need ei ole nähtavad põhiaine ja fibrillide lähedase 
valgusmurdvuse indeksi tõttu 
• Kondrotsüüdid paiknevad kõhreõõntes e. -lakuunides 2-
4 kaupa nn. isogeensete gruppidena
Kõhrekihn ja rakuterritoorium
• Põhiaine moodustab vahetult  kõhreõõnte 
ümber õhukesi kõhrekihne
• Kõhre sügavamates kihtides kõhrerakke 
vahetult ümbritsev põhiaine värvub 
tumedamalt, basofiilsemalt ja seda ala 
nimetatakse rakuõueks e. rakuterritooriumiks
• Rakuterritooriumide vahel paikneb 
interterritoriaalne substants
Fibroblast
Perikonder
Kondroblast
Inter -
territoriaalne
substants
Kondrotsüüt
Kõhre-
territoorium
Fibroosne e. kiudkõhrkude 
• On tiheda sidekoe ja hüaliinse kõhrkoe vaheliseks 
üleminekuvormiks 
• Põhiaine koosneb tihedalt asetsevatest kollageensete 
kiudude  kimpudest , mis paiknevad kas paralleelselt 
või läbipõimununa
• Esineb liigesketastes
• Kondrotsüüdid on tüüpilised kõhrerakud, paiknevad 
kas ühekaupa kõhreõõntes või moodustavad väikesi 
(enamasti kaherakulisi) isogeenseid rühmi 
• Ei oma kõhreümbrist
Elastne kõhrkude
• Kollageensete fibrillide kõrval esineb 
intertsellulaarsubstantsis tihe kolmemõõtmeline 
elastsete kiudude võrgustik. 
• Esineb kõrvalestakõhres, väliskuulmekäigu 
kõhres, osaliselt kõrvatõrvekõhres, 
kõripealisekõhres, sarvik- ja tarbkõhres, 
väikestes bronhide kõhretükikestes
• Elastsed kiud on eriti tihedalt ümber lakuunide; 
kondrotsüüdid paiknevad kas ühekaupa või 
moodustavad väiksemaid isogeenseid rühmi
Kondr
K
otsüü
ü t e. 
kõ
k hrerakk
Kõhre
K
 
interterritoraalne
subst
ubs ant
a s
Kõh
K r
õh e-
Hüal
ü iinn
n e
n  kõhr
õh kude
d
territoorium 
um
Kondrot
K
süüt 
Kol
K lage
a ensed
e
kiud
Fibr
b oosne
n  k
  õhr
õh kude
d  
e
Kondrot
K
süüt 
El
E astse
s te 
ki
k  udude  
võ
v rgust
rgus ik
El
E astne kõhr
õh kude
d  
e
Kõhrkoe arenemine 
• Viiendal embrüonaalarengu nädalal tulevaste 
kõhrede kohal mesenhüüm tiheneb, rakud 
kaotavad  jätked, ümarduvad  ja paigutuvad  
kõrvuti ning hakkavad tootma basofiilset 
intertsellulaarset  substantsi ; rakud  
(kondroblastid/kondrotsüüdid)  produtseerides 
uut maatriksit tõukuvad  üksteisest eemale
• Ümbritsev mesenhüüm moodustab perikondri 
(excl. liigeskõhred)
Kõhrkoe kasv 
• Kõhrkude kasvab interstitsiaalse ja 
apositsioonilise kasvu teel 
• Interstitsiaalne kasv - rakkude jagunemise  
kõhrkoe sees
• Apositsiooniline kasv - perikondri sisemise kihi 
(kondrogeenne kiht) rakkude diferentseerumine 
kondroblastideks
• Nimetatud kahel viisil toimub uue kõhre 
moodustumine kõhresiseselt (interstitsiaalne 
kasv) ja kõhre välispinnal (apositsionaalne kasv)
Kõhrkoe kaks kasvuviisi 
Peri -
konder
Kondro-
1
blast
Kondro-
tsüüt
2
Maatriks
1 = apositsionaalse kasvu vöönd
2 = interstitsiaalse kasvu vöönd
Kõhrkoe  regeneratsioon
• Perikondri kondrogeenne aktiivsus piirdub 
organismi kasvuperioodiga enne täiskasvanuiga
• Täiskasvanul toimub regeneratsioon perikondri ja 
ümbritseva sidekoe arvel, millest vohanud noor 
sidekude (granulatsioonkude) täidab kõhre defekti 
• Noore sidekoe rakud võivad muutuda kõhre 
põhiainet produtseerivateks kondroblastideks-
kondrotsüütideks, kuid defekti täitva sidekoe 
muutumine kõhrkoeks toimub  erineval  määral ja 
väga aeglaselt 

Document Outline

• Histoloogia ja embrüoloogia 8. loeng
• Tugi- e. skeletikoed 
• Kõhrkude
• PowerPoint Presentation
• Slide 5
• Hüaliinne kõhrkude
• Kõhrekihn ja rakuterritoorium
• Slide 8
• Fibroosne e. kiudkõhrkude 
• Elastne kõhrkude
• Slide 11
• Kõhrkoe arenemine 
• Kõhrkoe kasv 
• Slide 14
• Kõhrkoe regeneratsioon