1. Limaskest · Ühekihiline epiteel rühmiti paiknevad liikuvate kinotsiiliatega prismaatilised rakud ja madalad näärmelise iseloomuga rakud · Proopria (väheste silelihasrakkudega) Munandimanuse juha: 1. Limaskest · Kaherealine ripsepiteel stereotsiiliatega rakud ja madalad basaalrakud · Proopria (sidekoelislihaseline) Seemnejuha: 1. Limaskest (pikikurdudega) · Kaherealine prismaatiline epiteel · proopria 2. Lihaskest · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest Ureetra 1. Limaskest · Mitmerealine prismaatiline epiteel · Proopria Munajuha ampullaarosa: 1. Limaskest · Ühekihiline prismaatiline epiteel (ripsmetega ja ripsmeteta rakud) · Proorpia (moodustab kõrgeid omavahel anastomosseeruvaid kurde) 2
3. Ülesanne – liistliite tsentreerimine Tihe-liistliitelise istuga võllile läbimõõduga Ns=18mm on istuga Z6 istatud ventilaator, mille rummu läbimõõt on Nh=....mm ja ist H7 ning rummu pöia laius on ...... mm. Liistu arvutuslik laius on b =mm ja kõrgus h=6mm ning pikkus l=40mm on antud tinglikult. 𝒁𝟔 𝑯𝟕 𝟔 ∙ 𝑿 𝟔 𝒙 𝟒𝟎 𝒉𝟗 𝒉𝟗 Lahendus Liist võllisoones istuga Z6/h9 b 6mm ES 0.035mm 0.003mm 0.032mm EI 0.032mm 0.008mm 0.04mm es 0mm ei 0.03mm ULSH b ES 5.968mm LLSH b EI 5.96mm ULSS b es 6 mm LLSS b ei 5.97mm TH ES EI 0.008mm TS es ei 0.03mm Cmax ULSH LLSS 0.002mm Cmin LLSH ULSS 0.04mm Imax ULSS LLSH 0.04mm Imin LLSS ULSH 0.002mm THS.vv TH TS 0.038mm ITH Z6 ITS h9 Liist rummusoones istuga H7/h9 b 6mm ES 0.012mm EI 0mm es 0mm ei 0.03mm ULSH ...
värvimata Pigmendisõmerad RASVATILGAD AKSOTOLI MAKSARAKKUDES Maksaraku tuum (roosa), rasva- e lipiiditilgad ÜHEKIHILINE LAMEEPITEEL Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KUUPEPITEEL KOGUMISTORUKESTES Rakutuum, neerutoruke pikilõikes (õõs) ÜHEKIHILINE PRISMAATILINE EPITEEL PENSOOLE SISEPINNALT Tuum (pruun), karikraku apikaalne osa (roosa), äärisraku apikaalne osa (vabakoht roosade vahel) MITMEREALINE RIPSEPITEEL TRAHHEAST Ripsrakud (sinised), karikrakud (valged rakud sisniste vahel), kiilrakud, basaalrakud SARVESTUMATA MITMEKIHILINE LAMEEPITEEL SÖÖGITORUST Basaalkihi rakid, ogakihi rakud, pindmise kihi rakud EPIDERMIS SÕRMENAHAST
Rakkude ülemisel e apikaalsel pinnal võivad paikneda hatud, ripsmed, stereotsiiliad Epiteelrakkude külgmised pinnad on omavahel ühendatud erinevate rakuliidustega Rakkude alumine, basaalne pind, kinnitub basaalmembraanile ja selles piirkonnas võib paikneda suurel hulgal organelle – nt mitokondreid KATTEEPITEEL Ühekihilised katteepiteelid Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Ühekihiline kuupepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel Mitmerealine ripseepiteel Mitmekihilised epiteelid Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Transitoorne epiteel Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Üks kiht väga lamedaid rakke, mida hoiavad koos interdigitatsioonid ja kontaktkompleksid, nähtavad on rakkude ebakorrapäraselt sakilised piirid Rakus on nähtav üks, harvem kaks kahvatult värvunud tuuma
Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmembraani peal (oluline erinevus nende vahel), need jagunevad sõltuvalt pindmise kihi rakkude kujust; lame- prismaatiline- ja siirdeepiteel. Ühekihiline lameepiteel 1 kiht väga lamedaid rakke, hoiavad koos interdigitatsioonid põimunus tsütoplasmad ja kontaktkompleksid. Esineb veresoonte sisepindadel, kopsualveoolides, kuna võimaldab lihtsat ainevahetust.
15.1.4. Pingete kontsentratsioonitegurite väärtused staatilisel koormusel 15.1.4.1. Normaalpinge kontsentratsioonitegurid pikkel Pikkepinge teoreetilisi kontsentratsioonitegureid mõningate detailide jaoks saab ligikaudselt määrata ka toodud graafikuid ja skeeme (Joon. 15.6) kasutades. Avaga prismaatiline detail b Pinge kontsentratsioonitegur K 3.0 c
Fcmax =G uH -G lS =14,027-13,957=0,07 mm Suurim lõtk Fcmin =GlH-G uS=14,000-14,000=0 mm Vähim lõtk F cmax + Fcmin 0,07+0 Keskmine lõtk = =0,035 mm 2 2 T H , S=F cmax -Fcmin =0,07-0=0.07 mm T H +T S=0,07 mm Istu tolerants 2) Prismaatiline liistliide ots- ja külgvaates. H 8 js 7 14 × × ×9 × 90 3) h9 h9 Ülesanne 4. A1 = 100 ± 0.00014 mm A2 = 100 ± 0.00014 mm A3 = 50 ± 0.00010 mm A4 = 6 ± 0.00006 mm A5 = 2.0 ± 0.00006 mm A6 = 1.02 ± 0.00006 mm A0 = 2 ± 0.00006 mm Ai = 261.02 ± 0.0006 mm Joonis 4. Joonisel on näidatud mõõteahel 2) Sulgeva lüli nimimõõde: A0 = A0 - Ai = Ai - (A1+A2+A3+A4+A5+A6) = 261.02 (100+100+50+6+2+1.02) = = 2.00 mm Lõpplüli ülemine hälve:
tubuloalveolaarsed näärmed, nende juhad avanevad limaskesta pinnale Magu Histoloogiliselt eristatakse kolme ala: - mao läviseosa e. kardia (pars cardiaca) - maopõhi (fundus ventriculi) ja maokeha (corpus ventriculi) on ühesuguse histoloogilise ehitusega - mao lukutiosa (pars pylorica) Mao limaskesta ehitus Limaskest moodustab kumeraid välju (areae gastricae) tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi (foveolae gastricae). Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed - kardia-, päris- ja püloorusenäärmed Pärisnäärmed paiknevad mao funduse ja korpuse piirkonnas Kardia- ja püloorusenäärmed toodavad mukoidset sekreeti Mao pea- ja parietaalrakud · Pearakud toodavad seedeensüümi - pepsiini · Neil on suur basaalne tuum ja tsütoplasma sisaldab eosinofiilseid graanuleid
9. Katteepiteeli jaotus ja esinemispaigad Rakukihtide arvu järgi jaotub ühekihiliseks ja mitmekihiliseks epiteeliks. Ühekihiline 1. lameepiteel – lamedad rakud. Katab veresoonte sisepinda (endoteel - endothelium), rasvikut (mesoteel - mesothelium). 2. kuupepiteel – epithelium simplex cuboideum - kuubilised rakud. Raku välimisel pinnal mikrohatud või ripsmed. Nefroni distaaltuubulite epiteel, munasarja epiteel. 3. prismaatiline epiteel – epithelium simplex columnare - prismaatilised rakud. Võivad esineda erinevad rakud (karikrakud, äärisrakud) Äärisraku vaba pinda katab ääris. Karikraku apikaalses osas on limatilk. Peen- ja jämesooles. 4. mitmerealine epiteel - epithelium pseudostratificatum - kõik rakud algavad basaalmembraanilt, kuid ei ulatu epiteeli vabale pinnale. Rakutuumad jäävad erinevatele kõrgustele. Esinevad ripsrakud
Eristatakse lauakruustange ja masinkruustange ehk pingikruustange. Viimased on mõeldud tööpinkides kinnitusrakisteks. Kruustangide korpus valmistatakse kas kõrgkvaliteedilisest malmist või terasest. Liikuva põse juhtpinnad on üldjuhul karastatud ja lihvitud. Pakid valmistatakse karastatavast terasest kõvadusega HRC 55...60. Standardsete pakkide tööpind on kas sile või sooneline. Erikujuga pakkidel võib olla ka prismaatiline või astmeline tööpind. Lehtsilmusvõti Lehtsilmusvõti on mutrite pööramise ja pingutamise tööriist. See on mutrivõti mille ühes otsas on lehtvõti ja teises otsas silmusvõti. Tellitav võti Tellitav võti ehk tellitav mutrivõti ehk patentvõti on mutrivõti, mille suurust saab liikuva põse nihutamisega muuta vastavalt keeratava mutrisuurusele. Akutrell Akutrell on väikese võimsusega elektritrell, mis kasutatakse juhtudel, kui tööriista
Niiskuse ülempiir on 60-70%. STRUKTUUR Struktuursus- mulla omadus pudeneda mitmesuguste suuruse ju kujuga agregaatideks. Struktuur- kuidas mullamass on erineva suurusega mehhaanilistest elementidest üles ehitatud. Üksikteraline- kui peenimad tahked osakesed on üksteist eraldunud. Sõmeraline- koosneb osakeste kokkukleepumisel agregaatidest. A) makroagregaadid (Kuubitaoline struktuur- pankjas, tompjas, pähkeljas, teraline. Prismataoline struktuur- tulpjas, prismaatiline. Plaaditaoline) läbimõõduga 0,25-10mm... b) mikroagregaadid alla 0,25mm Pankjas- moodustab ühtse panga. Või tolmustunud. Kõige väärtuslikum on künnikuhi tompjas ja teraline struktuur, agregaatide läbimõõduga 1-10mm ja poorsusega vahemalt 40%. Struktuuragregaatide tekkimiseks peab olema: 1) liivsavi- või savilõimis 2) piisav hulk kahe- või kolmevalentseid katioone, et toimuks soolade kougulatsioon 3) taimestik või org väetised ja mikroorg huumuse allikana. Nende punktide
Joonis 14.1 · ohtlik lõige on K seal mõjuvad kahe sisejõu (N ja M) suurimad väärtused ( = 90º); · ohtlik lõige on ka L seal on põikjõu (Q) suurim väärtus; · homogeensete materjalide puhul lõige K on tunduvalt ohtlikum, kui lõige L. 14.1.2. Ristlõike paindepinge üldine avaldis Algselt kõver prismaatiline varras on painutatud üksik-pöördemomendiga M (Joon.14.2): · varras on painutatud ühtlaselt (paindemomendi M epüür on ühtlane); · koormuse toimel varda kõverus muutub; Priit Põdra, 2004 212 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS
taustal arvukate valgete või kollakate laigukeste olemasolu ja kärjeline või kiuline struktuur. Vigastatud puit säilitab võrdlemisi kaua terviklikkuse, tugeva lagundumise korral muutub pehmeks või laguneb kergesti. Esineb okas- ja lehtpuudel. (joon. 9.54). 7 2.1.2.2 Pruun lõhenenud lülipuidu mädanik. Iseloomulik pruun (harva hall) mitmesugustes varjundites värvus ja lõhenenud prismaatiline struktuur. Kahjustatud puidu lõhedes valkjas või kollakas seenkoe kile. Tugeva lagundamise korral puit pudeneb kergesti tükkideks ja on pulbriks hõõrutav. Esineb okas- ja lehtpuudel. 2.1.2.3 Valge kiuline lülipuidu mädanik. Iseloomulik helekollane või peaaegu valge värvus ja kiuline struktuur. Kahjustatud puit on kirju värvusega, meenutades marmori joonist, milles heledad osad on piiratud tunduvalt tumedamate kitsaste mustade looklevate joontega
12 Wz = Wz = Wz = a = h 6 a = 2 h 24 a = D 32 2 3 2 Joonis 6.23 6.5. Nihkepingete laotus paindel Prismaatiline (lühike või pikk) varras (Joon. 6.24) on koormatud Siingi kehtivad y-peatelje sihilise põikkoormusega F: nihkepingete laotuste eritingimused · koormuse F toimel tekib vardas y-peatelje sihiline (niisamuti, kui väände korral) põiksisejõud Qy (mis takistab varda nihkedeformatsioone
12 Wz = Wz = Wz = a = h 6 a = 2 h 24 a = D 32 2 3 2 Joonis 6.23 6.5. Nihkepingete laotus paindel Prismaatiline (lühike või pikk) varras (Joon. 6.24) on koormatud Siingi kehtivad y-peatelje sihilise põikkoormusega F: nihkepingete laotuste eritingimused · koormuse F toimel tekib vardas y-peatelje sihiline (niisamuti, kui väände korral) põiksisejõud Qy (mis takistab varda nihkedeformatsioone
pinnalaotus развертка 22, 23 pliiats карандаш 6 poolitama деление на две части 6 poolvaatlõige половинчатый разрез 32, 33 prisma призма 23 prismaatiline pind призматическая поверхность profiil профиль 18, 41 profiillõige профильный разрез 30, 31 projekteerimine проецирование 14, 15 projekteeritav ese проецируемый предмет 14, 15
5 topeltliigendiga elektrilamp; 6 riiul; 7 õhujuhe. joon. 57 Lukksepatöödel kasutatakse laialdaselt pööratavaid rööpkruustange (joon. 58). Pööratavad rööpkruustangid koosnevad alusplaadist 1, pööratavast osast 2 ning liikuvast 3 ja liikumatust pakist 4. Liikuvat pakki nihutatakse kruvipaari 6-7 abil. Pakkide rööpsuse tagab liikuva paki prismaatiline saba 5. Pööratavad rööpkruustangid joon. 58 3 Mööda T-kujulist ringjoont 8 liigub kinnituspolt 11 koos mutriga 10. Käepideme 12 abil kinnitatakse kruustangide pööratav osa 2 vajalikus asendis alusplaadi 1 külge. Kin- nituspoldi 11 vabastamisel saab pööratavat osa pöörata ümber telje 9 ja seada kruustangid vajaliku nurga alla.
Mao limaskest suudab ennast normaalselt kaitsta oma eritiste lõhustava toime vastu. Limaskest kaitseb end ka üle millimeetri paksuse pidevalt uueneva limakihi abil. Limaskest kaitseb ka mehhaaniliselt : soodustab toidu liikumist, väldib hõõrdumist ja koetraumasid. Toidus leiduvad kiu- ja teised karedad ained kattuvad kiiresti limaga. Limaskest moodustab kumeraid välju tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi. Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada kolme faasi: 1. aju- e. kefaalfaas – toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva todu mälumise ja nelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. 2. maofaas – algab kohe, kui toit satub makku, sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised ärritajad. 3
annaabi.ee 
