2. Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Kondroitiinsulfaat - Kondromukoid 3. Kiud: - Kollageensed (kollageen-II) - Elastsed - Retikulaarsed Rakkude vahel on intertsellulaarsubstants, selle sees kiud kollageensed kiud ja elastsed kiud Kõhre ümbritseb kõhreümbris e. perikonder, selle all on pindmine e. noor kõhr kondroblastidega, kõhre keskel on tsentraalne kõhr tugevalt arenenud territoorium kondronitega(küpsete rakkudega) Kondron kõhrkoe morfofunktsionaalne ühik, selle moodutab kõhrerakkude isogeenne grupp, mida ümbritseb raku e. kõhreterritoorium. Iga rakk paikneb kõhreõõnes e. lakuunis ja on ümbritesetud kapsliga e. kõhrekihnuga. Kõhreterritooriumide vahel paikneb intertsellularne substants. Hüalliinne kõhrkude kõige rohkem levinud, liigespindadel, embrüonaalses kõhrelises skeletis, hingamisteedes, roidekõhres. Kondronitevaheline interterritoriaalne substants sisaldab kollageenseid kiude
Ehituselt ja talitluselt on sarnased sidekoe fibroblastidele. Erinevalt tavalisest sidekoest kõhrkude ei paindu ja on võimelike taluma olulist survet. Rakkudevaheaine koostis on sama, mis kitsamas mõistes sidekoes, kuid vahekord on erinev. Sisaldab kuni 75% vett (sest puudub verevarustus). Vett säilitab eelkõige kollageen II. Kõhrkoe peamiseks ülesandeks on toestus ja amortisatsioon. Kõhred on kõhrkoe kogumikud, mis on perikondriga ümbritsetud. Kõhre morfofunktsionaalne ühik on kondron – kõhrerakkude isogeenne grupp, mida ümbritseb kõhreterritoorium. Erinevaid vorme eristatakse kondroni ehituse ja arvu, kiudude hulga ja paigutuse alusel koes. * hüaliinne kõhrkude – textus cartilagineus hyalinus - moodustab embrüonaalse skeleti, katab liigesepindu, trahheakõhred. Koosneb kõhredest, mida ümbritseb kõhreümbris e perikonder. Perikondril on kaks kihti, sisemine (rakurohke, palju kondroblaste) ja välimine (kiududerohke sidekude koos veresoontega)