Vereloome e. hemopoees · 1 - Mesoblastiline e. mesenhümaalne vereloomeperiood 1.-3. embrüonaalkuul. Vereloomekolded ilmuvad rebukoti seinas. · 2 - Hepatolienaalne periood vereloomekolded tekivad põrnas 2. ja maksas 4.-5. embrüonaalkuul. · 3 - Müelolümfaatiline periood algab 8. embrüonaalkuul.Vereloome kandub punasesse luuüdisse ja lümfoidorganitesse (tüümus, põrn, lümfisõlmed, jne.) Luuüdi · Luuüdi leidub pikkade luude üdiõõntes ja käsnluude põrgakeste vahel · Täiskavanuil on kahte tüüpi luuüdi - punane luuüdi (punane - hemoglobiin erütrotsüütides) ja kollane luuüdi (kollane - arvukalt rasvarakke) · Loote- ja lapseeas on kogu luuüdi punane ja hemopoeetiline. · Punane luuüdi => kollane luuüdi · Täiskasvanul paikneb punane luuüdi koljuluudes, selgroolülides, rinnakorvi ja vaagnavöötme luudes, õlavarreluu ja reieluu peades Punase ja kollase luuüdi paigutu...
vastupidavustreeningu tulemusena suureneb erütropoees. Punaliblede maht suureneb, mis omakorda suurendab hemoglobiinisisaldust. Nii erütrotsüütide kui ka plasma maht kasvavad sel puhul ühepalju, hemoglobiinisisaldus aga oluliselt ei muutu. Suuremahuliste treeningute puhul suureneb aga tippsportlastel plasma maht rohkem ja hemoglobiinisisaldus reeglina väheneb, tekitades nii sportlasel aneemia. Vereloome ehk hemopoees Vereloome on vererakkude moodustumine ja küpsemine. Näiteks erütropoees ehk punaste vereliblede moodustumine toimub punases luuüdis. 34) Lümfi ülesanded - Lümfisõlmedes muudetakse kahjutuks toksiinid ja väikesed võõrkehad. 35) Miks on rasvkude vajalik ? - Rasvkude on ka energia salvestamise koht, see kaitseb elundeid mehhaaniliselt ning takistab naha kaudu toimuvat soojuskiirgust. Kuna lipiidid uuenevad pidevalt, ei ole rasvkude lihtsalt
10.Vere muutused kehalisel tööl- (ph) nihe happelisuse suunas (6,95) -Piimhappe kontsentratsiooni tõus 10-20 mg% -lt kuni 200 mg%-ni - Vere viskoossus suureneb 10% või enam -vere rakkude hulk suureneb - Müogeenne leukotsütoos: – I lümfotsütaarne faas (10 000 1 mm3) leukotsüütide kasv – I neutrofiilne faas( 12 000 - 18 000 1 mm3) – II neutrofiilne faas (20 000 - 50 000 1 MM3 ) Müogeenne trombotsütoos; Müogeenne erütrotsütoos, Hb suureneb 10-15% 11. Vereloome e. hemopoees- Erütrotsüüdide loome e. erütropoees, eluiga 120 päeva( tekivad punases luuüdis, nende tekkeks vajalik mitmete ainete olemasolu nt. B12 vit. ja Erütropoetiin(EPO- doping)).Valgeliblede (eluiga 2-3 päeva) loome e. leukopoees( granulotsüüdid p´uaneses luuüdis, lümfotsüüdid ja monotsüüdid põrnas ning lümfisõlmedes).Vereliistakute ( eluiga10-12 päeva) teke e. trombotsütopoees ( tekivad luuüdis megakariotsüütide jagunemisel) 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus
Hüpofüüsi eessagara alatalitlus (kasvuhormooni puudulik produkts.) Sugunäärmete alatalitlus –pidurdub luustumisprotsess, kasv jätkub Puudulik toitumine –vit-de, min.ainete, valkude vaegus Rahhiit (vähene UV-kiirgus või puudulik toitumine, ei teki kolesterooli seega ka D3 vit-i) – lõgeme kauemaks avatuks jäämine, X või O jalad, kanarind Lapse ealised iseärasused 1.Veri Hemopoees ehk vereloome algab lootel 19. päeval mesoblastilise perioodiga. 6.-8.nädala jooksul asendub see hepaatilise perioodiga, kus vereloome toimub maksas (tekivad erütrotsüüdid). Alates 3ndast kuust algab vereloome ka lümfisõlmedes, põrnas ning tüümuses. 4.-6 lootekuu jooksul kestab müeloidne ehk luuüdiperiood. Emakasisese ehk intrauteriinse perioodi 3 viimasel kuul on põhiliseks vereloome elundiks luuüdi. Looteeas ületab erütropoeesi intensiivsus täiskasvanu 3-5 korda
Basaalmembraan - ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega Makrofaag rakk, mis võtab enda sisse võõrkehasid ja baktereid ning hävitab need / fagotsütoosivõimeline rakk Osteotsüüt - luurakk Neurogliia neuronit abistav Epidermis naha kõige pindmine kiht, mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Rakkude diferentseerumine rakkude arenemine, üksteisest eristumine Hemopoees vererakkude tekkimine Perifeerne Kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi Somaatiline- tahtelised funktsioonid Vegetatiivne tahtele allumatud funktsioonid 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed: o katteepiteel (pinnaepiteel) o näärmeepiteel Tugi-/sidekoed: o Lootelised koed: mesenhüüm, sültjas sidekude o Troofilised koed: veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev
Vatsakeste tsüstoli ajal on avatud a) hõlmased klapid b) valva aortae, valva trunci pulmonaris Vatsakeste diastoli ajal on suletud (2p): a) valva mitralis, valva atrioventikularis dextra b) valva aortae c) poolkuuklapid Veri täidab organismis hemostaasi säilimise funktsiooni, mis tähendab stabiilseid temperatuuri, ph tasakaalu ja (hüübimise?) osmootne rõhk väärtusi. Mikrotsirkulatsioon on a) Portaalvereringe b) Mikrohattude funktsioneerimine c) Vere vool kapillaarides Hemopoees haarab enda alla a) Hemostaasi b) hemolüüsi c) leukopeesi d) lünfopoeesi Neeruvärati läbivad a) v. portae b) A.renalis c) vv. pulmonales Kopsuväratit läbivad: a) a.pulmonalis b)v.portae c) a.renalis d) vv.pulmonales Maksaväratit läbivad: a) Ureter b) V.portae c) Ductus hepaticus communis d) Ductus cysticus Süstoolsest ja diastoolsest rõhust saame rääkida arterites, näiteks õlavarrearter, unearter
Tuum puudub, koosnevad tsentraalselt paiknevast nõrgalt basofiilsest granulomeerist e. kromomeerist ja perifeersest hüalomeerist. Osalevad vere hüübimises, eluiga ca 10 päeva. Jagatakse tsoonideks: Perifeerne tsoon(rakumembraan glükogaalüksiga), Strukturaaltsoon( mikrotuubulid, struktuurvalgud), Organellide tsoon(keskosa, mitokondrid, eri graanulid), Membraantsoon(2 tüüpi membraankanaleid avatud kanalite süsteem ja tihe tubullaarsüsteem) Vereloome e. hemopoees 1. Mesoblastiline periood 1-3 embrüo arengu kuu, vereloomekolded ilmuvad rebukoti seinas 2. Hepatolienaalne periood vereloomekolded tekivad põrnas 2. Ja maksas 4-5 embrüonaalkuul 3. Müelolümfaatiline periood alates teisest trimestrist, vereloome kandub punasesse luuüdisse ja lümfoidorganitesse(tüümus,põrn jne) Luuüdi leidub pikkade luude üdiõõntes ja käsnluude põrgakeste vahel. Täiskasvanul on 2
Onkogeenide ja tuumor-supressorgeenide mõiste. Onkogeenid geenid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e. hematopoeesi (ka hemopoees) käigus arenevad kõigepotentsetest vereloome tüvirakkudest kindlatesse diferentseerumisradadesse kuuluvad küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Kõikidel vererakkudel on piiratud eluiga ja neid produtseeritakse pidevalt juurde. Vererakud jagunevad:
Onkogeenide ja tuumor-supressorgeenide mõiste. Onkogeenid geenid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e. hematopoeesi (ka hemopoees) käigus arenevad kõigepotentsetest vereloome tüvirakkudest kindlatesse diferentseerumisradadesse kuuluvad küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Kõikidel vererakkudel on piiratud eluiga ja neid produtseeritakse pidevalt juurde. Vererakud
annaabi.ee 
