vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks) ekskreet aine, mida eritatakse organismist väljutamiseks Kollageen moodustab sidekoe põhimassi Basaalmembraan - ühendab rakke omavahel ja ümbritseva sidekoega Makrofaag rakk, mis võtab enda sisse võõrkehasid ja baktereid ning hävitab need / fagotsütoosivõimeline rakk Osteotsüüt - luurakk Neurogliia neuronit abistav Epidermis naha kõige pindmine kiht, mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Rakkude diferentseerumine rakkude arenemine, üksteisest eristumine Hemopoees vererakkude tekkimine
organisüsteemi (elundkond). Elundkonnad mood. organismi. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud on koes tihedalt üksteise kõrval, mood. rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab kude ja seob selle sidekoega. Epiteelkoe liik on ripsepiteel esineb hingamisteedes, kõrvaldades tolmuosakesed. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Kohev sidekude( siduv ja koondav roll, hoides kudesid ja organeid paigal ning tagab elastsuse), rasvkude( varuainete
piima veesisaldus Mõju pideva laktatsiooni korral (piimakari) Lipiididesisaldus ↓ (väheneb 0,02% igal laktatsiooni korral) Valgusisaldus ↓ (väheneb 0,02-0,05% igal laktatsiooni korra) Hulk suureneb vanusega (kuni 30%) Seedesüsteemi ja piimanäärmete suurenemine (20%) Laktatsiooni arv (80%) Piima tekkimise keemiline protsess Piim tekib imetis või udaras Verest komponendid läbi basaalmembraan rindkerearter imetiarter Parenhüüm toodab piima Näärmealveoolidest nisajuhani Allikas: https://www.youtube.com/watch?v=zy81-i9YTmw Piima tekkimise keemiline protsess Laktoos Golgi kompleks Glükoos + galaktoos Lipiidid Verest hüdrolüüsitud lipoproteiinid Tsiraadi tsüklist atsetüül-CoA Valgud Aminohapped → peptiidide ahelad → valk
Sama talituse,struktuuriga sarnased rakud- koed. /organ e elund- paljudest kudedest. Töötavad koos, ühtne ül- elundkond e. organsüsteem- kokku moodustuvad organismi.inimese kehas 10 astmel 14 rakku, peaaju koores 15 miljardit rakku./ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke,
osteoblastid kondroblastid II Kõhrkude Peenemad Kondroblastid fibrillid III Retikulaarne Peened Retikulaarrakud, sidekude, fibrillid silelihasrakud, veresoonte sein, Schwanni rakud silelihaskude, endoneurium IV Basaalmembraan Fibrillid Epiteelirakud, puuduvad lihasrakud, Kollageeni sünteesi häired Sündroom Põhjus Sümptomid Ehlers-Danlos Kollageen III Aordi ja/või tüüp IV vigane transkriptsioon soolte rebendid või translatsioon Ehlers-Danlos Vigane lüsiini Naha suurenenud tüüp VI hüdrolüüsimine elastsus, silmamuna
Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates Rakud ja koed Epiteelkude: · Katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid · Kaitseb vigastuste, nakkuste eest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel · Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed killed · Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega · Epiteelrakkude ülesanded: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu Sidekude: · Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet · Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks. · Esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi Kohev sidekude
*Tsütoskelett Säilitab raku väliskuju, tagab organellide paigutuse ja liikumise *Mikrotuubul, ripse rakusisene transport, ripsmete ja viburite liikumine, kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile ja liikumine mitoosi/meioosi ajal, raku kuju muutus ja liikumine, raku kuju säilitamine, asümmeetria tagamine. 9 tk ringis x 3 tk kimbus -> tsentriool *Tuum – pärilik info Iseloomusta pildil olevat kudet (rakud, rakuvaheaine, ülesanne). Rakuvaheaine: Basaalmembraan 1 Ühekihiline lameepiteel. Endoteel, mesoteel Talitleb barjäärina, osaleb vahetusprotsessides ja vähendab hõõrdumist. Lameepiteelirakud. Peensooles- vee ja toitainete imendumine Südame sisekest Magu- toidu seedimine Alveool Soole välispind 2 Ühekihiline kuupepiteel barjäär, imendumine kanaleid läbiva sekreedi juht. õõntesse/naha pinnale sekretsioon Kuupepiteelirakud.
Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. ...
Maks Hepar Maksa verevarustus maks saab verd kahest veresoonest, maksa arterist ja portaalveenist Hepatotsüüdid Hulknurksed ümara tuumaga rakud; esineb palju kahetuumseid rakke Sisaldavad hulgaliselt organelle, tsütoplasmas glükogeeni sisaldised Rakkudel on kolm poolust soon-e. sinusoidaalne poolus - ca 70% maksaraku kogupinnast sekretoorne- e. kanalikulaarne poolus - ca 15% pinnast intertsellulaarne poolus - ca 15% Maksasinusoidid Vooderdatud akendunud endoteeliga; puudub basaalmembraan Disse ruum - endoteeli ja maksarakkude vahel Kupfferi rakud - makrofaagid endoteelirakkude vahel, kuuluvad mononukleaarsete makrofaagide süsteemi Ito rakud tähtjad rasvusalvestavad rakud; lipotsüüdid; vitamiin A Sapipõis Lihaselise seinaga ovaalne põieke Kontsentreerib sappi reabsorbeerides vett Limaskest on kaetud resorptsiooniks spetsialiseerunud kõrge prismaatilise epiteeliga Limaskest moodustab keerukaid kurde
2) Side-, luu- ning kõhrkude saavad alguse embrüonaalsest sidekoest. 3) Igal elundkonnal on üks peamine kude, mis täidab ära selle elundkonna peamise ülesande. 4) Sidekude jaguneb veel: · Kohev sidekude · Fibrillaarne sidekude · Rasvkude Epiteelkude NB! Ei võrdu nahaga! Iseloomustus: · Rakkude tihe paiknemine, seega väga vähe rakuvaheainet. · Olemas on basaalmembraan, mis ühendab ja samas eraldab epiteelkoe selle all oleva koega, mida epiteelkude katab; koosneb peamiselt rakuvaheainest. · Eelkõige paikneb organismi vabadel pindadel, st organite ümber, nahal ja limaskestadel. Ülesanded: · Katta ja kaitsta, eelkõige; · Ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest ka veel, nt võib epiteelkude muutuda näärmerakkudeks (nt limanäärmed); veel on ka tunde- ja imendumisepiteel ja ripsepiteel (nt ninakarvad).
Rakuteooria : 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim üksus. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. (ehituselt ja talituselt) · Hübriidjõud- heteroos · Louis Pasteur- välistas elu isetekke (kõik elav tekib elusast), pastöriseerimine, vaktsineerimine (marutõvevaktsiini looja) (elas 19. Sajandil) · Alexander Fleming- penitsilliini avastaja (antibiootikumide ajastu) (elas 19. sajand kuni 20. sajand) · Roheline revolutsioon- agrotehnika täiustamise tulemusena leevendati näljahädasid Mehhikos, Pakistanis ja Indias · Feromoonid- hormoonisarnased ained, mida kasutatakse biotõrjes · Biopuhastid- aerotangid · Meristeem- al...
37. Tippeosloomade toitumisorganellideks on a) tuikekublikud ; b) toitekublikud ; c) toitumisorganellid puuduvad ÕIGE 2.LOENG 38. Kude on ehituselt, talitluselt, päritolult sarnaste rakkude ja rakuvälise aine kompleks 39. Kattekude katab a) veresoonte sisepinda ; b) keha välispinda ; c) keha siseõõnt -ÕIGE 40. Teistest kudedest eraldab epiteeli enamasti a) endoteel ; b) tsöloteel ; c) basaalmembraan -ÕIGE 41. Keha pinnal sarvkihi all on selgroogsetel loomadel a) ühekihiline kuupepiteel ; b )mitmekihiline lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel
37. Tippeosloomade toitumisorganellideks on a) tuikekublikud ; b) toitekublikud ; c) toitumisorganellid puuduvad ÕIGE 2.LOENG 38. Kude on ehituselt, talitluselt, päritolult sarnaste rakkude ja rakuvälise aine kompleks 39. Kattekude katab a) veresoonte sisepinda ; b) keha välispinda ; c) keha siseõõnt -ÕIGE 40. Teistest kudedest eraldab epiteeli enamasti a) endoteel ; b) tsöloteel ; c) basaalmembraan -ÕIGE 41. Keha pinnal sarvkihi all on selgroogsetel loomadel a) ühekihiline kuupepiteel ; b )mitmekihiline lameepiteel ; c) ühekihiline silinder-ripsepiteel ; d) basaalmembraan .ÕIGE PEALE D. 42. Epiteeli, kus rakkude alusosa koos tuumaga on vajunud sidekoe sisse, nimetatakse süüveepiteel ehk sukeldunud epiteel ehk tegument Selline epiteel esineb (kellel?)MÕNEDEL USSIDEL 43. Epiteeli, kus rakkude sees on lihaskiud nimetatakse lihasepiteel Selline epiteel esineb (kellel ainuõõssetel
peab sulgema ainete läbipääsu rakkude vahelt. Ankurliidus seostab raku tsütoskeleti kompnente, rakud on mehhaaniliselt tugevalt seotud. · Desmosoomid rakumembraanid ei liitu, vaid kinnistuvad (intermediaarsed filamendid) · Adherentsid kleepkontakt, puudub intermediaarne tihe joon. · Hemidesmosoom pool desmosoomis osaleva epiteeliraku poolt, teine pool on basaalmembraan. Aukliidus needilaadne, kahe raku vahel valgukanalid (südamelihas, silelihas), sarnased sünapsidega. Raku valendikupoolne pind · Mikrohatud · Liikumatud ripsmed e. stereotsiiliad · Liikuvad ripsmed e. kinotsiiliad Mikrohatud suurendavad imendumispinda, esinevad sooleepiteeli ja nefroni proksimaalsete tuubulite valendikupoolsel pinnal Stereotsiiliad eriti pikad hatud, liikumatud, neid leidub munandimanuse juha epiteelirakkudel
Fibroosne kõhrkude (kollageensed kiud, fibroblastid, kondrotsüüdid) Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) (osteon, luuõõs, luukanalid, osteoni keskkanal, luu lamellid, osteotsüüdid) Paralleelkiuline sidekude kõõluses (kollageensed kiud, fibrotsüüdid) 15. Tugikudede regeneratsioon 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded Sisaldavad aktiinist ja müosiinist koosnevaid müofilamente Lihaskudede rakke ümbritseb basaalmembraan, mis ühendab rakke omavahel rakke omavahel ja sidekoega Lihaskoega on alati liitunud veresooned, närvid, sidekoe elemendid Lihaskudede puhul kasutatakse spetsiifilisi nimetusi: o Sarkolemm- plasmalemm e rakumembraan o Sarkoplasma- tsütoplasma o Sarkoplasma retiikulum- tsütoplasma võrgustik e ER o Sarkosoom- mitokonder 17. Lihaskudede tüübid, nende ehitus, esinemine organismis Skeletilihaskude- tahtelised liigutused
Integriinid moodustavad sideme raku sisemise tsütoskeleti ja ekstratsellulaarse maatriksi vahel. Katteepiteelide vaba pinna katted Koorik e. Krusta – kaitsefunktsioon(transitoorne epiteel kusepõies) Kutiikul – kaitsefunktsioon(hamba arengus) Mikrohatud – suurendavad raku funktsioneerivad pinda(sool,trahhea) Ripsmed – kinotsiiliad(liikuvad ja harunemata) ja stereotsiiliad(liikmatud ja harunevad) -soodustavad raku spetsiifilist tegevust Basaalmembraan jaotub basaal- ja retikulaarkihiks. Basaalkiht – sisaldab proteoglükaane,kollageen IV,lamiine, fibronektiini ja teisi glükoproteiine Retikulaarkiht- kollageen III, moodustunud retikulaarkiududest. Erinevad rakud epiteelides: ogarakk, basaalrakk,karikrakk,ripsrakk,äärisrakk,lümfotsüüt. Karikrakk Epiteeli klassifikatsioon
· E p i t e e l k u d e katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organied. Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Samas toimub epiteelkoe kaudu ka kogu ainevahetsus organismi ja väliskeskkonna vahel. Vahetult epiteelkoe all asub põhiliselt kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega. Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. See esineb näiteks hingamisteedes, kus ripsmed püüavad kinni tomuosakesi. Spetsiaalrakud täidavad mitmesuguseid ülesandeid: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu, lima ja mitmesuguseid muid aineid.
Need protsessid toimuvad parallleelselt, öösel tekib vähem, päeval rohkem. Esmasuriini teke: /Toob verd glomerulis toomasoon ehk aferentse, eferentse viib ära ehk viimasool vms. / 3 membraani. Sisemine veresoonte endoteel, seal avaused ehk poorid. Teine kiht on suurte rakkude kiht podotsüüdid, nende vahel ka avaused. Kõige viimane kiht on hästi õhuke basaalmembraan. Filtratsioon toimub veresoonevalendikus kihnuõõnde läbi kolme rakukihi, millest kahel kihil on vahed vahel. (LOE ÜLE) Filtratsioon toiumb valendikust kihnuõõnde. Filtreerub plasma. Vormelemendid on liialt suured. Vereplasmast ei saa filtreeruda, seal ei lähe läbi globbuliinid ja albumiinid, need lähevad tagasi vereringesse, täielikult läheb läbi vesi, mineraalained, glükoos, aminohapped (kõik lähevad esmasuriiniga)
erineva mehhanismi kaudu. Nendeks on: (a). ultrafiltratsioon, (b). Resorptsioon ehk tagasiimendumine ja (c). sekretsioon. Uriini teke algab glomerulis ultrafiltratsiooniga. Veri saabub glomerulis paiknevasse veresoonte päsmakesse nn. toomasoone (7, joon. 3) kaudu ja lahkub päsmakesest viimasoone(8) kaudu. Päsmakeses leiab aset ultrafiltratsioon läbi kihnu sisemise lestme kihnuõõnde. Kihnu sisemise lestme moodustavad päsmakese veresoonte seina rakud ja veel kaks rakukihti -- basaalmembraan ning podotsüüdid. Vere vormelemendid ei saa oma mõõtmete tõttu päsmakese kapillaaride seina läbida. Seetõttu saab filtreeruda ainult vereplasma, kuid seegi mittetäielikult. Nimelt ei saa spetsiifilised suuremolekulaarsed verevalgud, s.o. albumiinid ja globuliinid oma mõõtmete tõttu läbida kihnu sisemises lestmes paiknevat basaalmembraani. Ülejäänud vereplasma komponendid nagu vesi, mineraalsoolade ioonid (Na+, K+, Ca2+ Cl-, HCO3 -), glükoos ja aminohapped aga
meeleelundid ning sigimiselundkond. KOED Epiteelkude · Katab kõiki väliskeskkonna ja kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiriteb organeid · Kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval · Vähe rakuvaheainet (ainult basaalmembraan, mis ühendab teda alloleva koega ja samas eraldab; ehk siis toetab ja seob sidekoega) · Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed (näiteks hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast õhust tolmuosakesi) · Epiteelkoerakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täidavad ka mitmesuguseid teisi ülesandeid: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu, lima ja
moodustunud maksaplaadid (laminae hepaticae). Maksarakud e. hepatotsüüdid on suured, ühte, harvemini kahte kuni kolme tuuma sisaldavad rakud, milliste tsütoplasmas esineb hulgaliselt sõmeraid. Tuumad on ümmargused. Maksaplaatide vahele jäävad samuti radiaalselt kulgevad maksasinusoidid (vasa capillare sinusoidea), mis koonduvad sagariku keskel paiknevasse tsentraalveeni (vena centralis). Sinusoidi seinas asuvad endoteelirakud, nende vahele jäävad pilujad ruumid. Basaalmembraan on katkendlik. Lisaks endoteelirakkudele esinevad sinusoidide seinas maksa tähtrakud e. Kupfferi rakud, mis kujutavad endast paigalisi makrofaage. Sagarikevahelisesse sidekoesse väljuvad hepatotsüütide vahel kulgevad sapikapillaarid, moodustades interlobulaarseid sapijuhakesi (ductus interlobularis biliferus). Koos interlobulaararteri (a. interlobularis) ning interlobulaarveeniga (v. interlobularis) moodustub maksatriaad (trias hepatis). 14. Alveolaarpuu ehitus
mõjutavad tegurid. Mõiste. Glomerulaarfiltratsioonil – esmasuriini moodustumine vere filtreerumise tulemusena läbi glomerulaarse kapillaari seina Bowmani ruumi. Mehhanism. Neeruarter voolab aferentsesse arteriooli, mis jaguneb mitmeks glomerulaarseks kapillaariks. Kapillaarid moodustavad omavahel anastomoose (tekib glomeerul) ja lõpuks moodustavad eferentse arteriooli, mis juhib filtreeritud verd glomeerulist eemale. Glomerulaarsel kapillaaril on 3 kihti: 1) endoteel – 2) basaalmembraan ehk glomerulaarne basaalmembraan GBM – rakke pole, koosneb glükoproteiinidest (laminiin), tüüp IV kollageen jne. GBM omakorda koosneb 3 kihist – 3) vistseraalne epiteel – seal on ka podotsüüdid. Põhiline filtratsiooni edasiviivaks jõuks on hüdrostaatiline rõhk verekapillaaris. Kui veri voolab läbi glomerulaarse kapillaari, siis suur hulk vereplasma vedelikku juhitakse läbi kapillaari seina (proteiinid jäävad kapillaari). Nii tõuseb järkjärgult
· kehatemperatuuri regulatsioon veresoonte ahendamise laiendamise ja higi eritamise abil · keha veesisalduse kontroll nii sees oleva vee aurumise kui ka väljas oleva vee sissetungi takistamine · kaitse ultraviolettkiirguse vastu melaniini abil · jääkainete eritamine uurea jt higi abil · D vitamiini tootmine · neuroretseptsioon nahk on ka meeleelund Naha 3 kihti: 1. epidermis marrasknahk, koosneb peamiselt epiteeli rakkudest, selle all on basaalmembraan basaalkiht üks rakukiht basaalmembraanil, siin tekivad uued rakud ogakiht sees lamellaarkehakesed, algab keratiini süntees sõmerkiht sees keratohüaliini sõmerad läikekiht esineb ainult nn paksus nahas, surnud rakud, sees palju keratiini sarvkiht lamedate, surnud ja täielikult keratiini täis rakkude kiht 3 erinevat liiki rakke: melanotsüüdid toodavad melaniini
Siseelundid – splanchna, viscera Tavaliselt loetakse siia: a)Seede- ja hingamiselundid, b)Kuse– ja suguelundid. Sageli ka: c) Ringeelundid (vere- ja lümfielundid), d) Sisesekretsioonielundid. Mõnikord koguni pea- ja seljaaju! Siseelundid jaotatakse: a)Parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab enam-vähem kogu elundi Näiteks: maks, põrn, keel, munasarjad jne. b)Õõneselundid – torukujulised, tööorganiks on sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. Näiteks: neel, magu, sooled, kusejuha jne. Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mu...
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbim...
loomarakkudevaheline (väline) võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest[1]. Ekstratsellulaarse maatriksi (nüüdsest rakuvaheaine) peamine ülesanne on toimida kudede ehitusliku osana (pakub struktuurset tuge) ning mõjutada nende arengut ja talitlust.[1]. Rakuvaheainet leidub eriti palju just sidekoes. Rakuvaheainesse kuuluvad interstitsiaalne maatriks ja basaalmembraan.[2] Interstitsiaalne maatriks asub mitmete loomarakkude vahel ehk nende intertsellulaarses ruumis. Polüsahhariididest koosnevad geelid ja fibrillvalgud täidavad tühjad ruumid ja töötavad kui kokkusurumisel tekkiva stressi vastased puhvrid rakuvaheainele.[3] Basaalmembraanid on plaatjad rakuvaheaine ladestused, millel paiknevad erinevad epiteelrakud. 27. Prokarüootne rakk, mõiste, üldine iseloomustus, nimeta organismirühmad, kellel tänapäeval esineb prokarüootne rakk
Maksaplaatide vahele jäävad radiaalse asetusega maksasinusoidid (kapillaarsed vereruumid), mis suubuvad sagariku keskel asuvasse tsentraalveeni (vena centralis). Maksarakud on hulknurksed rakud, milles leidub ümar tuum, tsütoplasmas on hulgaliselt organelle ja seal ladestub ka glükogeen. Maksarakud (hepatotsüüdid) produtseerivad verehüübimist takistavat hepariini ja rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi. Maksasinusoidid on vooderdatud endoteeliga ja sinusoididel puudub basaalmembraan. Endoteeli ja maksarakkude vahele jääb pilujas Disse ruum. Sinusoidide seinas asuvad endoteelirakud, nende vahel maksa tähtrakud e Kupfferi rakud (kuuluvad makrofaagide süsteemi). Kui maksa tähtrakud osalevad kaitses, siis nad eralduvad veresoonte seinast ja muutuvad vabadeks makrofaagideks. Ito rakud on väikesed tähtjad rasvusalvestavad rakud e lipotsüüdid ja nad paiknevad maksarakkude vahel. Raku
Pideva seinaehitusega kapillaarid (nt kesknärvisüsteemis ja lihastes) – endoteelirakkude kiht pidev ning rakud on omavahel liitunud tiheliiduste varal Fenestreerunud kapillaarid e akendunud kapillaarid (nt endokriinorganites ja seedetraktis) – endoteelis väikesed avaused, mis hõlbustavad ainete liikumist läbi epiteeli Sinusoidid e mittepidavad kapillaarid (nt maksas ja põrnas) – nii endoteelikiht kui ka basaalmembraan katkendlik, mis tagab makromolekulidele kerge liikumise kudede ja vere vahel (sinusoididel ebakorrapärasem ja suurem valendik kui teistel kapillaaridel) IMMUUNSÜSTEEMI ISELOOMUSTUS Immuunsüsteemi moodustavad spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevad rakud, koed ja organid Immuunvastuseks nimetatakse immuunsüsteemi rakuliste ja humoraalsete komponentide hästi koordineeritud
dermatoloogid või plastilised kirurgid. Koorimised jaotuvad: 1. Mõju järgi: füüsilised keemilised ensümaatilised 2. Sügavuse järgi: pindmised – (superpindmised/pindmised) haaratud on epidermis kuni basaalmembraanini keskmised – läbib basaalmembraani jõudes derma papillaarkihini sügavad – haaratud epidermis, basaalmembraan, papillaarkiht ja võrkkiht. 7 Keemiliste koorimiste jaotus tugevuse järgi Pindmised geelkoorijad – turvalised keemilised koorimised erinevatele nahanõudmistele. Geelikoorijates kasutatakse enamasti erinevaid puuviljahappeid (glükool-, piim-, sidrun, õun- ja mandlihapet). Hoolduse tugevuse annab happelise geeli toimimisaeg nahal. Geelkoorijad tekitavad ´´super´´ pindmise koorimise
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatempera...
(Blümfotsüüt, dendriitrakk vm) ja effektorraku (nt helper T-lümfotsüüt) vahel. Koosneb samuti mitmetest adhesioonimolekulidest, mis võimaldavad stabiilse kontakti antigeeni efektiivseks presenteerimiseks. 121. Ekstratsellulaarne maatriks: üldine iseloomustus ja jaotus. Ekstratsellulaarne maatriks e. rakuvaheaine, rakkudeväline võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude toodetud ja sekreteeritud polüsahhariididest ja valkudest. Esineb kõigil loomadel. ECMi hulka kuuluvad basaalmembraan ja interstitsiaalne maatriks. Basaalmembraan – moodustab õhukese kihi epiteelirakkude alla (ja ka mujale). Ülejäänud ECM – moodustab sageli suuremahulise rakkudevahelise molekulide massi nt: sidekude naha basaalmembraani all; kõõlused; kaltsifitseerunud ECM luudes ja hammastes; transparentne ECM silma korneas. Ka millimallika läbipaistev keha ja vähi eksoskelett koosnevad ECMist. 122. Basaalmembraan: iseloomustus ja funktsioon. Alporti sündroom. Tüüpiliselt 40-120 nm paks
Luudkude- moodustab skeleti 3. Lihaskoed Silelihaskude- magu, soolestik, kuseteed jne Skeletilihaskude- toestab luid ja liigeseid, kontrollitav Südamelihaskude- 4. Närvikoed Närvikude (kitsalt)- neuronid Neurologliia- närvisüsteemis olev kude, aitab närvirakkudel paigal püsida EPITEELKUDE Paikneb organismi vabadel pindadel, nahas ja limaskestal Rakke on palju, vähe rakuvaheainet Epiteelirakkude all paiknev basaalmembraan ehk aluskile on rakuvaheaineks ja kinnitab epiteeli alloleva koega Epiteelis pole veresooni; toitumine toimub difusiooni teel Difusioon määrab ära raku toitumise Epiteel on hea paranevusega (isegi nii, et ei teki armi) Epiteelkoe liigid 1) Ühekihiline epiteel: Lameepiteel - nt kapillaaride seinal (pole silmale nähtav), kopsu aloolides Kuupepiteel- neerudes Silinderepiteel- 2) Üleminukuepiteel- paar rakukihti
Inimorganism vajab tavalisel temperatuuril ja igapäevase tööreziimi juures 2,2...2,8 liitrit vett ööpäevas. Vett saadakse toiduga ja endogeense veena, mis tekib toitainete oksüdatsioonil. Vett antakse ära uriiniga, higiga, väljahingatud õhuga ja väljaheitega. Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed. Lümf voolab lümfisoonte võrgustikus, mis algavad umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümfikapillaaride endoteel on õhuke, basaalmembraan puudub või on lünklik. Lümfikapillaarid on hästi läbitavad vedelikele ja madalmolekulaarsetele ainetele, neid võivad läbida ka vererakud ja külomikronid. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10...20 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama kui vereplasmaski. Erinevatest piirkondadest pärit oleval lümfil võib olla väga erinev koostis. Lümfiga tuuakse
Nefron: neeru funktsionaalne üksus. Nefron koosneb: Pasmake koos Bowmani kapsliga Proksimaalne vaaniline toruke Henle ling Distaalne vaaniline toruke. Vedeliku mahu reguleerimine: · Filtratsioon · Tagasiimendumine · Sekretsioon · Eritumine. Ultrafiltraadi moodustumine: Ultrafiltraat = glomerulaarfiltraat. Koostiselt sarnane plasmale, ent valguvaene. Kapillaari valendiku ja Bowmani kihnu valendiku vahel 3 barjääri: Fenestreeritud kapillaariendoteel Basaalmembraan Podotsüüdid. Filtreerumise eeldusena peab kapillaari hüdrostaatiline rõhk ületama vere kolloidosmootse rõhu ja Bowmani kihnu siserõhu. Erituselundite talitlust reguleeritakse neurohumoraalsel teel. Sümpaatilise NS mõju tugevnemisel neeruveresooned ahenevad ja diurees langeb, kusepõielihase toonus langeb. Valu puhul võib uriini eritus pidurduda. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpofüüsi tagasagara vasopressiini
Neerupõiekese rakud paljunevad ning hakkavad diferentseeruma, mille tulemusel neerukehake pikeneb ning moodustub koma-kujuline keha, mis omakorda pikeneb ja väändub, moodustades S-kujulise tuubuli (toru). S-kujulise keha epiteliaalsed rakud diferentseeruvad kapsli rakkudeks, podotsüütideks, proksimaalse ja distaalse tuubuli rakkudeks. Seda diferentseerumist mõjutavad endoteeli rakud, mis migreeruvad S-kujulise keha proksimaalsesse ossa. Samal ajal lagundatakse basaalmembraan S-kujulise keha ja kusejuha punga tipu vahel, mille tulemusel tekib nende kahe struktuuri vahel ühendus. Sellega tagatakse ühendus areneva glomeeruli ja kogumistorukeste vahel. Kusejuha punga harud moodustavad lõpuks kogumistorukeste süsteemi, mis viib uriini neeruvaagnasse ja kusepõide. Mis on kardiogeenne mesoderm? Kardiogeenne mesoderm on kaela piirkonnas olev ala, kus paiknevad kaks gruppi südamerakke lateraalplaadi mesodermis
kasulikud ained tagasi ja eritatakse jääke juurde, tekib sekundaarne e päris uriin · seroosvedelik seroosõõntes · sünoovia liigeseõõntes vastavate kelmete poolt eritatav vedelik, sisuliselt vähese valgusisaldusega vereplasma · näärmete sekreedid kõigi näärmete eritised on vesilahused, vesi tuleb verest VERESOONED Veresoonte seina ehitus: 1. veresoonte sisekesta katab seespoolt üks rakukiht endoteel, mille all on basaalmembraan. Edasi tuleb intima päriskiht, mis koosneb sidekoest ja silelihaskiududest 2. veresoonte keskkesta paksus on väga erinev, see võib koosneda kas peamiselt sidekoest või lihaskoest ning selle peal võib olla välimine elastsest sidekoest membraan 3. veresoonte väliskest sarnaneb siseelundite väliskestaga, koosneb sidekoest. Veresoonte jaotus: · läbimõõdu järgi: suured arterid ja veenid, väikesed arterid ja veenid, kapillaarid
võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude valmistatud ning nende sekreteeritud (väljutatud) polüsahhariididest ja valkudest. Ekstratsellulaarse maatriksi (nüüdsest rakuvaheaine) peamine ülesanne on toimida kudede ehitusliku osana ning mõjutada nende arengut ja talitlust. 14 Rakuvaheainesse kuuluvad interstitsiaalne maatriks ja basaalmembraan. Laminiinid on valgud, mis leiduvad pea iga loomaraku basaalmembraanis. 17. Raku mootorvalgud. Kinesiinid, düneiinid ja müosiinid kui mehhanokeemilised ensüümid. Näited nende osalusest rakkude liikumises. Motoorsed valgud e. mootorvalgud -valgud , mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATPhüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
