· Kõhrkude hüaliinne e. klaaskõhrkude elastne kõhrkude fibroossne e. kiudkõhrkude · Luukude lamellaarne e. õhikuline põimikluukude Kõhrkude · Koosneb kõhrerakkudest e. kondrotsüütidest ja intertsellulaarsubstantsist · Rakud paiknevad õõnsustes - lakuunides · Intertsellulaarsubstants sisaldab sidekoe kiude, mis on sulundunud põhiainesse · Kõhrkoed on veresoontevabad (avaskulaarsed), nende toitumine toimub osmoosi teel perikondri veresoontest · Kõhred (excl. liigeskõhred) on kaetud tiheda sidekoe kihiga, mida nimetatakse perikondriks e. kõhreümbriseks Kondrotsüüt e. kõhrerakk Kõhre interterritoraalne substants Kõhre- Hüaliinne kõhrkude territoorium Kondrotsüüt Kollageensed kiud
kogunevad kehavõõrad ained); seega suht-koht samad, mis lihtlipiidide ülesanded. Kujuneb välja nii geenide kui toitumise põhjal (eriti mõjutab asja see, mida sa lapsena, kuni 3. a saamiseni sõid). Kõhrkude: Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, aga luukoest elastsem, st liigesepindadel, lülivaheketastes, trahheas. Koosneb üksikutest kõhrerakkudest (kondrotsüüdid) ja rakuvaheainest (glükoproteiinid, kollageen, elastiin). Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe (perikondri) abil. Veresooni ja närve seal seega pole. Kollageenikiud paiknevad võrgustikuna. Veri ja lümfoidkude Ainus vedelkude! Põhiosa on rakud ja plasma (ehk vedel rakuvaheaine). Rakud: erütrotsüüdid (hapniku transport), leukotsüüdid (immuunsuse tagamine) ja trombotsüüdid (e vereliistakud, mis tagavad hüübimise; neis on fibrinogeen). Siis on veel lümfotsüüdid, though seal on veel teisi rakke ka, kuni 20 eri tüüpi.
Mesenhüüm Kondroblasogeenne rakk Kondroblast (nendest osa kondrotsüütideks) Mesenhüüm Kondroklast e. makrofaag Histogenees: kondroblastid toodavad põhiainet ja kiude, jätkub kondroblastide diferentseerumine kondrotsüütideks Organogenees: mesenhüümist tekib perikonder, tekib noor kõhr kondroblastidega ja tsentraalne kõhr kondrotsüütide ja neist tekkivate kondronitega. Kõhrkoe kasv 1. Apositsiooniline kasv toimub kõhre välispinnal perikondri sisemine kihi rakkude diferentseerumisel kondroblastideks 2. Interstitsiaalne e. kõhresisene kasv toimub rakkude jagunemise teel kõhrkoe sees Kõhre regeneratsioon Toimub perikondri ja seda ümbritseva sidekoe arvel. Defekti täitva sidekoe muutumine kõhrkoeks toimub väga aeglaselt, suure defekti korral ei taastu ja tekib sidekoeline arm. 9. loeng P. Hussar Luukude (textus osseus) 1. Lamellaarne luukude (textus osseus lamellosus) 2
o Kõhrkude koosneb rakkudest -- kondrotsüütidest, mis paiknevad rakkudevahelise aine õõnsustes -- kõhreõõnsustes. Rakkudevahelise aine tootjad on kondrotsüüdid ise ja see aine jaguneb põhiaineks (maatriksiks) ja kiududeks. Kõhre rakud: Kondroblastid intensiivselt paljunevad, vähediferentseerunud pikliku kujuga rakud, paiknevad vahetult perikondri all Kondrotsüüdid lõplikult diferentseerunud ümarovaalsed kõhre rakud, paiknevad kõhre keskkosas põhiaine sees olevates kõhreõõnsustes Kondroklastid kõhrkudet lammutavad rakud füsioloogilise regeneratsiooni ja reparatisooni paikades. Enamikku kõhredest ümbritseb sidekoeline perikonder,
Kaitsefunktsioon – elimineerida organismist võõrkehad, teiseks toota lümfoidseid rakke Esineb lümfisõlmedesja folliikulites Lümfoidse koe strooma Rakuline koostis ja lümfotsüütide loome Veel eriomadustega kudesid – kõhrkoes ja luukoeson kiuline rakkudevaheline aine läbi immutatud vastavalt kondromukoidiga ja kondroitiin-väävelhappega, teises mineraalsooladega, mis tõttu mõlemad koed omavad iseäralikku kõvadust. Kõhrkude *Leidub kõhri omavates organites. Kaetud perikondri e.kõhreümbrisega. Koosneb rakkudevahelisest ainet e. Põhiainest ja selles asetsevatest kondrotsüütidest e. Kõhrerakkudest. *Jaotub põhiaine iseloomu järgi -Hüaliinne kõhrkude -Elastne kõhrkude -Fibroosne kõhrkude *Kaks viimast erinevad põhiainet omavast hüaliinkõhrest üksnes elastsetevõi kollageensete kiudude sisaldusega. Luukude Eristatakse kollageenseid fibrille sisaldavat kaltsifitseerunud põhiaine ja
nii morfoloogilises ehituses kui ka funktsioonis Kõhrkoe rakuvormid on kondroblastid, kondrotsüüdid ja kondroklastid Põhiliseks ülesandeks on organismide toestamine, amortisatsioon jt Hüaliinne kõhrkude Suurema osa areneva embrüo luustikust e primordiaalse skeleti moodustab hüaliinne kõhrkude Enamus hüaliinsest kõhrkoest on kaetud perikondriga, mis moodustab hüaliinse kõhrkoe plaadikesega anatoomilised struktuurid – kõhred (toitumine perikondri kaudu osmoosi teel) Perikondris e kõhreümbruses on kaks erinevat kihti – välimine ja sisemine Välimise e fibroosse kihi moodustab tihe kiududerohke sidekude koos veresoontega Sisemine e kambiaalne, rakurohke kiht, sisaldab kambiaalseid rakke ja kondroblaste erinevates arenguastmetes, kõhrkoe kasv toimub kambiaalse kihi arvelt
annaabi.ee 
