Pea jaguneb aju ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad omakorda esi ja tagajäsemeteks. 2. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabapoolne, dorsaalne e selgmine, ventraalne e kõhtmine, eksternne e välimine, internne e sisemine, superfitsiaalne e pindmine, profundne e süva,
Sarkomeer on kahe Z-membraani vahele jääv ala. Kontraktsioonil lüheneb sarkomeeri pikkus, aktiini filament libiseb A-vöödi keskosa suunas. A-vöödi laius jääb samaks, H-vööt ja I-vööt kitsenevad. Konktraktsiooni toimimiseks on vajalik kaltsium, mille abil seostuvad filamendid üksteisega. Sarkoplasmaatiline retiikulum ulatub ühest A-I ühendusest teiseni, see lõpeb A-I ühenduste juures laienenud tsisterniga terminaaltsisterniga. Sarkolemmi sissesopistus A-I tasandil transversaal- e. T- tuubul. Kaks terminaaltsisterni T tuubuli mõlemal küljel moodustavad triaadi. Kaltsium koguneb nendesse tsisternidesse, kui kontraktsiooni ei toimu. Punased lihakiud aeglased oksüdatiivsed kiud, palju müoglobiini Valged lihaskiud kiired glükolüütilised, vähe müoglobiiini Inimesel pole lihaste tüübid makroskoopiliselt eristatavad, lihaskiude jaotatakse: · I tüüp aeglased, punased, nt. seljas
paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Nii sagitaal-, transversaal- kui dorsaaltasandeid võib olla lõputu hulk. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund
kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Nii sagitaal-, transversaal- kui dorsaaltasandeid võib olla lõputu hulk. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e
paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Nii sagitaal-, transversaal- kui dorsaaltasandeid võib olla lõputu hulk. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund
annaabi.ee 
