Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tugikoed II - Luukude (0)

1 Hindamata
Punktid
Histoloogia  ja embrüoloogia
9. loeng
Tugikoed  II
Luukude
Luukude
• Luukudet iseloomustab intertsellulaarse  substantsi  
mineraliseerumine 
• Koosneb rakkudevahelisest substantsist 
(kollageensed kiud ja põhiaine) ja luurakkudest 
• Mineraliseerunud intertsellulaarne  substants  
sisaldab peamiselt kaltsiumfosfaati (kristall-vormi 
nimetatakse hüdroksüapatiidiks Ca (PO ) (OH) )
10
4 6
2
•  Rigiidsus  => kaltsiumfosfaat (mineraliseeritusest), 
teatud  elastsus  => orgaanilistest kollageensetest 
kiududest
Luurakud
• Luurakkudeks on osteoblastid -osteotsüüdid ja  osteoklastid
• Osteoblastid on noored luukudet produtseerivad rakud
Osteoblastid => osteotsüüdid 
• Osteotsüüdid on põhilised luurakud, mis paiknevad 
luulakuunides. Väikesed tubulaarsed kanalid - 
luukanalikesed - seostavad naaberlakuune omavahel ja 
sisaldavad peeneid osteotsüütide jätkeid
• Osteoklastid on mitmetuumalised makrofaagid, mis on 
võimelised resorbeerima luud . Aeglaselt luu pinnal 
liikudes  lahustavad  ja resorbeerivad osteoklastid luu 
põhiainet - paiknevad Howshipi (erosiooni) lakuunideks 
Lamellaarne luukude 
( textus osseus lamellosus)
•  Plinkollus  (substantia compacta) pikkade 
luude diafüüsis ja lamedate luude väliskihis. 
Koosneb osteonide e. Haversi süsteemist
• Käsnollus (substantia spongiosa) pikkade 
luude mõlemas otsas, lühikestes luudes 
(käsnluud) ja lamedate luude keskosas. 
Koosneb luupõrkadest ja ei moodusta 
osteonide  süsteemi
Haversi süsteem e. osteon
• Silindriline struktuur, mille pikitelg on 
paralleelne luu pikiteljega. 
•  Osteoni  e. Haversi kanal
• Volkmanni e. perforeerivad kanalid
• Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised 
luulamellid (osteoni lamellid). 
• Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates 
luulakuunides. Viimased on omavahel 
ühenduses luukanalikestega, kus paiknevad 
osteotsüütide jätked
Interstitsiaalsed e.
Välimised üldlamellid 
vahelamellid
Sisemised 
Haversi süsteem
üldlamellid
 (osteon)
Periost
Käsnolluse
põrgad
Vere-
sooned
Sharpey
kiud
Endost
Haversi
kanal
Volkmanni
kanal
Luulamellid
• 1) Osteoni lamellid 
• 2) Interstitsiaalsed e. 
vahelamellid  - fragmendid  
osaliselt hävinud 
osteonitest 
• 3) Välimised ja sisemised 
üldlamellid katavad luu 
kompaktollust selle sise ja 
välispinnal
Vahelamellide moodustumine
Periost ja endost
• Periost e. luuümbris on õhuke tiheda sidekoe kiht, 
mis katab luid (excl. liigeskõhred) 
• P. sisemine kiht on osteogeenne, välimine e. 
fibroosne kiht koosneb peamiselt pikisuunalistest 
kollageensetest kiududes. Fibroossest kihist 
tungivad  jämedad ristisuunalised kiud 
perforeerivate e. Sharpey kiududena luusubstantsi 
• Endostiks nim. õhukest sidekoelist kesta, mis 
katab luud üdiõõne poolt. Endosti õrn 
kiudsidekude sisaldab osteoblaste, aga ka 
osteoklaste
Periost e. luuümbris
5
1 - välimine  fibroosne kiht; 2 - sisemine kambiaalne kiht; 
3 - osteogeensed rakud; 4 - luukude; 5 -Sharpey kiud
Luude arenemine
Luukude areneb kahel viisil: 
vahetult mesenhüümist; tekivad nn. katteluud (koljulaeluud, 
enamik näoluid ja  rangluu ). Protsessi nimetatakse 
desmaalseks e. intramembranoosseks ossifikatsiooniks
kõhreliste “luumudelite” (primordiaalse skeleti) luukoega 
asendumisel; tekivad nn. asendusluud (enamik skeleti 
luudest). Protsessi nimetatakse kondraalseks 
ossifikatsiooniks
Intramembranoosne ossifikatsioon 
• Mesenhüüm tiheneb tulevaste luude formeerumise 
kohal
• Väikesed  käävjad rakud hakkavad tootma 
kollageenseid kiude ning kogu piirkond meenutab 
kiulist membraani
• Osteoblastid jätkavad kollageensete kiudude ja 
põhiaine (osteoidi) moodustamist
• Osteoid muutub luumaatriksiks kaltsiumi soolade 
ladestumisel. Tootes luusubstantsi jäävad 
osteoblastid selle sisse ja muutuvad osteotsüütideks
Osteo - Osteo- Mesen- Luu
Osteo-
klast
tsüüt hüüm
maatriks  Osteoid
blast
Kondraalne ossifikatsioon 1
• Asendusluud tekivad hüaliinsest 
kõhrkoest primordiaalse skeleti 
asendumisel luukoega
• Kõhre  asendumine luukoega toimub 
kahel viisil: kõhre pinnal e. 
perikondraalselt ja kõhre sees e. 
en(do)kondraalselt 
Kondraalne ossifikatsioon 2
• Diafüüsi ümber tekib perikondraalne luumansett
• Kõhre toitumine häirub, põhiaine kaltsifitseerub - 
luustumistuum e. ossifikatsioonitsenter
• Mesenhümaalne kude tungib periostaalpungana läbi 
luumanseti
• Mesenhümaalsed rakud diferentseeruvad osteoblastideks ja 
algab enkondraalne ossifikatsioon
• Diafüüsi tekib üdiõõs, mis täitub primaarse luuüdiga
Kondraalne ossifikatsioon 3
• Luustumine  laieneb  pidevalt epifüüside suunas
• Luustumispiirkonna  naabruses  on kõhrkude muutunud
– hüpertrofeerunud, sammasteks reastunud kõhrerakude tsoon
– intensiivselt jagunevate kõhrerakkude tsoon
• Luustumistuumad epifüüsis
• Epifüüsiplaat
Epifüüsiplaat
• E. võimaldab luude pikikasvu kõhrerakkude 
paljunemise tulemusel 
• E. eristatakse järgmisi tsoone
– hävivate kõhrerakkude tsoon 
– hüpertrofeeruvate kõhrerakkude tsoon, 
– jagunevate kõhrerakkude tsoon 
• Luude pikikasv lõpeb epifüüsiplaadi läbimurdmisel
• Luud kasvavd jämedamaks pealistumise e. 
apositsiooni teel perikondraalse ossifikatsiooni arvel 
Epifüüs
Luu
Kaltsifitseerunud kõhr
Muutusteta kõhr
Proliferatsiooni tsoon
Hüpertroofia tsoon
Kaltsifitseeruva kõhre tsoon
Resorptsiooni tsoon
Luu
Osteoklast
Veresoon
Osteoblastid
Diafüüs
Luukoe  regeneratsioon
• Esimene  reaktsioon on hematoomi teke 
tingituna luuüdi ja periosti veresoonte 
katkemisest
• Peale koagulatsiooni tungib hematoomi 
sidekude moodustades granulatsioonkoe. 
Neutrofiilid ja makrofaagid eemaldavad 
elutud koed , osteoklastid hävitavad 
luufragmendid 
Kallus
• Granulatsioonkude muutub tihedaks sidekoeks 
ilmselt koos teatud kõhrkoeliste lisanditega - 
nim. fibrokartilagiinseks kalluseks 
• Luuline kallus moodustub nii periosti sisemisest 
osast, kui ka endostist. Fibrokartilagiinse kalluse 
resorptsioon ja asendumine luulisega toimub 
analoogselt kondraalsele luustumisele 
• Luuline kallus reorganiseerub kompaktolluseks
Hematoom
Väline kallus
Sisemine kallus
Fibrokartilagiinne
kallus
Periostist 
moodustunud
 uus luukude
Luuline kallus
Põimikluukude
• Textus osseus reticulofibrosus
• Esineb alamatel selgroogsetel jämedakiulise luukoena
• Kõrgematel selgroogsetel tekib embrüonaaleas 
üleminekuvormina lamellaarsele luukoele 
• Täiskasvanutel esineb koljuõmbluste vahel ja kõõluste 
kinnituskohtadel
• Põimikluukoes põimuvad jämedad kollageensete 
kiudude  kimbud  mitmes suunas 
• Lamellaarset ehitust ei ole

Document Outline

  • Histoloogia ja embrüoloogia 9. loeng
  • Luukude
  • Luurakud
  • Lamellaarne luukude  (textus osseus lamellosus)
  • Haversi süsteem e. osteon
  • PowerPoint Presentation
  • Slide 7
  • Luulamellid
  • Periost ja endost
  • Periost e. luuümbris
  • Luude arenemine
  • Intramembranoosne ossifikatsioon 
  • Slide 13
  • Kondraalne ossifikatsioon 1
  • Kondraalne ossifikatsioon 2
  • Slide 16
  • Kondraalne ossifikatsioon 3
  • Slide 18
  • Epifüüsiplaat
  • Slide 20
  • Luukoe regeneratsioon
  • Kallus
  • Slide 23
  • Põimikluukude
Vasakule Paremale
Tugikoed II - Luukude #1 Tugikoed II - Luukude #2 Tugikoed II - Luukude #3 Tugikoed II - Luukude #4 Tugikoed II - Luukude #5 Tugikoed II - Luukude #6 Tugikoed II - Luukude #7 Tugikoed II - Luukude #8 Tugikoed II - Luukude #9 Tugikoed II - Luukude #10 Tugikoed II - Luukude #11 Tugikoed II - Luukude #12 Tugikoed II - Luukude #13 Tugikoed II - Luukude #14 Tugikoed II - Luukude #15 Tugikoed II - Luukude #16 Tugikoed II - Luukude #17 Tugikoed II - Luukude #18 Tugikoed II - Luukude #19 Tugikoed II - Luukude #20 Tugikoed II - Luukude #21 Tugikoed II - Luukude #22 Tugikoed II - Luukude #23 Tugikoed II - Luukude #24
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaagup12345 Õppematerjali autor
Histoloogia ja embrüoloogia9. loeng

Sarnased õppematerjalid

Histoloogia ja embrüoloogia
13
docx

Histoloogia ja embrüoloogia

Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia ­ käsitletakse kudesid Erihistoloogia ­ organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk ­ kude ­ liitkude- organ ­ organsüsteem Biopsia ­ diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng ­ A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel ­ kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel ­ sekretsioon Katteepiteel

Arstiteadus
Histoloogia võimalikud küsimused
38
pdf

Histoloogia võimalikud küsimused

Emaili tugevust kindlustavad emailiprismade S-kujuline paigutus ja jätkete olemasolu naaberprismade vahel. Interprismaatiline substants võib olla lubjastunud (kleepaine) või lubjastumata (emailikimbud ja emaililamellid). Emailil on vahelduvvöödid ja paralleelvöödid. Emaili vastupidavus sõltub tema alla jäävast dentiinist. Emailil puudub võime regenereeruda. Dentiin koosneb põhiainest, mille läbivad dentiinikanalikesed. Dentiin on rakuvaba ning avaskulaarne kude. Dentiini põhiaine sisaldab kollageenfibrille ja mukoproteiine. Välimises kihis on valdavalt radiaalkiud, sisemises kihis paiknevad enamuses pikikiud. Odontoblastide vahele tekkivad Korffi kiududeks. Dentiini sisemistes kihtides tangentsiaalselt paiknevad Ebneri kiudud. Dentiinis seespool paiknevad kollageensetel kiududel kristallid, väljaspool – globulaarne ja interglobulaarne dentiin. Tsement katab hambajuurt ja hambakaela. Sisaldab 45-50% orgaanilisi ja 50-55% mitteorgaanilisi

Meditsiin
Veterinaarne histoloogia
60
docx

Veterinaarne histoloogia

1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused

histoloogia
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT
50
docx

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID  Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada  Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga  Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev)  Veetustamine

Meditsiin
Anatoomia ja Fu sioloogia 2022 - Kordamisteemad Vahetest I jaoks
39
docx

Anatoomia ja Fu�sioloogia 2022 - Kordamisteemad Vahetest I jaoks

hargnemist 3. Pirogovi külmutuslõikude meetod (elundite topograafiliste vahekordade uurimiseks) – kudede ja elundite tihendamiseks ja fikseerimiseks surnukeha külmutatakse; uuritavatest osadest valmistatakse mitmesugustes tasapindades lõigud; lõikude seeriast tehakse joonised ja fotod, mis peegeldavad kehaosade topograafilisi vahekordi. 4. Matseerimismeetod (luupreparaatide valmistamiseks) – luudelt eemaldatakse pehmed koed, nende lõplikuks lagundamiseks leotatakse luid soojas vees ja töödeldakse bakterite, ensüümide ja kemikaalidega; luud rasvatustatakse, pleegitatakse ja kuivendatakse. 5. Süstimismeetod – vere- ja lümfisoonte uurimiseks; viiakse mitmesuguseid aineid veresoontesse, juhadesse, õõneselunditesse, selliselt saab määrata õõneselundite mahtu, kuju, ulatust, elundite omavahelisi suhteid, projektsiooni skeletile ja nahapinnale. 6

Anatoomia ja füsioloogia
arengubioloogia kordamiskusimused 2020
83
docx

arengubioloogia kordamiskusimused 2020

(PE) ning embrüonaalsest epiblastist (EPI) d. Trofektodermi rakkudest saavad ekstra-embrüonaalsed e. embrüovälised struktuurid, mis on üliolulised embrüo korrektse implantatsiooni kujunemisel ja kontakti säilitamisel emakaga ning nad moodustavad embrüopoolse platsenta osa koorioni e. Primitiivse endodermi rakkudest moodustuvad ainult ekstra-embrüonaalsed koed nagu toitefunktsiooniga rebukott f. Epiblasti rakud annavad aluse kogu embrüole 2. Meroblastiline/mittetäielik lõigustumine: reburikastes embrüotes lõigustub ainult rebuvaesem osa tsütoplasmast; lõigustumisvagu ei ulatu reburikkasse tsütoplasmasse, kuna rebuvalgud takistavad

Arengubioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun