Tugikoed II - Luukude (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

docx

Histoloogia ja embrüoloogia

Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia ­ käsitletakse kudesid Erihistoloogia ­ organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk ­ kude ­ liitkude- organ ­ organsüsteem Biopsia ­ diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng ­ A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel ­ kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel ­ sekretsioon Katteepiteel

Arstiteadus

38

pdf

Histoloogia võimalikud küsimused

Emaili tugevust kindlustavad emailiprismade S-kujuline paigutus ja jätkete olemasolu naaberprismade vahel. Interprismaatiline substants võib olla lubjastunud (kleepaine) või lubjastumata (emailikimbud ja emaililamellid). Emailil on vahelduvvöödid ja paralleelvöödid. Emaili vastupidavus sõltub tema alla jäävast dentiinist. Emailil puudub võime regenereeruda. Dentiin koosneb põhiainest, mille läbivad dentiinikanalikesed. Dentiin on rakuvaba ning avaskulaarne kude. Dentiini põhiaine sisaldab kollageenfibrille ja mukoproteiine. Välimises kihis on valdavalt radiaalkiud, sisemises kihis paiknevad enamuses pikikiud. Odontoblastide vahele tekkivad Korffi kiududeks. Dentiini sisemistes kihtides tangentsiaalselt paiknevad Ebneri kiudud. Dentiinis seespool paiknevad kollageensetel kiududel kristallid, väljaspool – globulaarne ja interglobulaarne dentiin. Tsement katab hambajuurt ja hambakaela. Sisaldab 45-50% orgaanilisi ja 50-55% mitteorgaanilisi

Meditsiin

60

docx

Veterinaarne histoloogia

1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused

histoloogia

50

docx

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT

TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID  Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada  Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga  Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev)  Veetustamine

Meditsiin

39

docx

Anatoomia ja Fu�sioloogia 2022 - Kordamisteemad Vahetest I jaoks

hargnemist 3. Pirogovi külmutuslõikude meetod (elundite topograafiliste vahekordade uurimiseks) – kudede ja elundite tihendamiseks ja fikseerimiseks surnukeha külmutatakse; uuritavatest osadest valmistatakse mitmesugustes tasapindades lõigud; lõikude seeriast tehakse joonised ja fotod, mis peegeldavad kehaosade topograafilisi vahekordi. 4. Matseerimismeetod (luupreparaatide valmistamiseks) – luudelt eemaldatakse pehmed koed, nende lõplikuks lagundamiseks leotatakse luid soojas vees ja töödeldakse bakterite, ensüümide ja kemikaalidega; luud rasvatustatakse, pleegitatakse ja kuivendatakse.  5. Süstimismeetod – vere- ja lümfisoonte uurimiseks; viiakse mitmesuguseid aineid veresoontesse, juhadesse, õõneselunditesse, selliselt saab määrata õõneselundite mahtu, kuju, ulatust, elundite omavahelisi suhteid, projektsiooni skeletile ja nahapinnale. 6

Anatoomia ja füsioloogia

83

docx

arengubioloogia kordamiskusimused 2020

(PE) ning embrüonaalsest epiblastist (EPI) d. Trofektodermi rakkudest saavad ekstra-embrüonaalsed e. embrüovälised struktuurid, mis on üliolulised embrüo korrektse implantatsiooni kujunemisel ja kontakti säilitamisel emakaga ning nad moodustavad embrüopoolse platsenta osa koorioni e. Primitiivse endodermi rakkudest moodustuvad ainult ekstra-embrüonaalsed koed nagu toitefunktsiooniga rebukott f. Epiblasti rakud annavad aluse kogu embrüole 2. Meroblastiline/mittetäielik lõigustumine: reburikastes embrüotes lõigustub ainult rebuvaesem osa tsütoplasmast; lõigustumisvagu ei ulatu reburikkasse tsütoplasmasse, kuna rebuvalgud takistavad

Arengubioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)