· Terminaalsed bronhioolid · Respiratoorsed bronhioolid katkendlik kuubiline ripsepiteel, alveolaarjuhad, alveolaarkotid, alveoolid Kusejuha: 1. Limaskest · Trasitoorne epiteel · Proopia · submukoosa 2. Lihaskest · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest Kusepõis: 1. Limaskest · Transitoorne epiteel · Proopria · Submukoosa 2. Lihaskest (kihid ei ole hästi eristatavad) · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest/ serooskest Viimajuhakesed: 1. Limaskest · Ühekihiline epiteel rühmiti paiknevad liikuvate kinotsiiliatega prismaatilised rakud ja madalad näärmelise iseloomuga rakud
MITMEREALINE RIPSEPITEEL TRAHHEAST Ripsrakud (sinised), karikrakud (valged rakud sisniste vahel), kiilrakud, basaalrakud SARVESTUMATA MITMEKIHILINE LAMEEPITEEL SÖÖGITORUST Basaalkihi rakid, ogakihi rakud, pindmise kihi rakud EPIDERMIS SÕRMENAHAST Läikekiht, sarvkiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalrakud, basaalkiht TRANSITOORNE EPITEEL KUSEJUHAST Krusta, pindmine kiht, intermediaal kiht, basaalkiht, sidekude SUBLINGVAALNÄÄRE Mukoossed lõpposad (keskel), seroosne külgkompleks (pealtpoolt) KÕRVASÜLJENÄÄRE Näärmerakkude tuumad, seroosed näärmerakud KONNA VERI Erütrotsüüdid, leukotsüüdid
valmis 5 minuti pärast Lapse normaalne kehatemperatuur: väärtused sõltuvad sellest, kust kehatemperatuuri on mõõdetud: Aksilaarne (kaenlalt mõõdetud) 36-37C Rektaalne (pärakust )37-38 Oraalne (suust) 36,5-37,5 Kõrvatemp 37-38 Iga temperatuuri tõus ei ole palavik. Imikutel ja väikelastel võib kehatemperatuur tõusta ka nutmise ja ülekuumenemisega, samuti liiga soojalt riietamise või väga soojas viibimise tõttu Transitoorne palavik esineb u. 17% vastsündinutest, kolmandal elupäeval tekib järsku palavik 38-40 kraadi. Põhjuseks võib olla vedeliku kadu ja selle tõttu tekkinud soolade kontsentratsioon esimestel päevadel. Temp. püsib 3-4 h .Selle vältimiseks tuleb last küllaldaselt joota, toita, ning vältida ülekuumenemise eest. Vastsündinuiga on esimesed 28 p. Imikuiga on sünnist 1a Hingamine kiireneb kehatemperatuuri tõusu korral. Naha ülesandeks on kehatemperatuuri reguleerimine.
maksarakud 3 Ühekihiline silinderepiteel. Osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis. Silinderepiteeli rakud. Magu Peen- ja jämesool Sapipõis Munajuha Emakas 4 Mitmerealine epiteel. Imendumine, sekretsioon kanaleid läbiva sekreedi edasi juhtimine. Ripsrakud, karikrakud, kiilrakud, basaalrakud. Hingetorus Bronhiaalpuus seemnejuhas munandimanusejuhas * Transitoorne epiteel e. siirde ehk üleminekuepiteel ei ole läbitav veele ja sooladele, on väljavenitatav Kuseteedes, kusepõies All väiksemad, ülal suuremad<-katavad ja kaitsevad uriini eest. *Mitmekihiline lameepiteel kaitse ja barjäär Silma sarvkest, suuõõs, pärak, söögitoru, tupp Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid. Näita noolega kirjeldatavale rakule! Sidekude.
urineerimine, undub rinna allu halb enesetunne, rütmihäired, o südamekloppimine, unetus, kiire Sagedasemad: paismaks, kopsuturse, keskosas nitroglütseriinile, töövõime langus, tuhmid m ninaverejooksud, erutumine, sageli ajus (transitoorne köha pigistav ja allub narkootilistele harvemini valu südametoonid, i koormushingeldus mustad täpid silmade isheemia), suruv, võib valuvaigistitele, ei rinnus. Nahk rõhu langus,
teiste valkude vahendusel(kateniinid, vinkuliin, aktiniin, plakoglobiin). Kaltsiumist sõltuvad molekulid omavad peamist rolli raku adhesioonil ja diferentseerumisel. Integriinid moodustavad sideme raku sisemise tsütoskeleti ja ekstratsellulaarse maatriksi vahel. Katteepiteelide vaba pinna katted Koorik e. Krusta – kaitsefunktsioon(transitoorne epiteel kusepõies) Kutiikul – kaitsefunktsioon(hamba arengus) Mikrohatud – suurendavad raku funktsioneerivad pinda(sool,trahhea) Ripsmed – kinotsiiliad(liikuvad ja harunemata) ja stereotsiiliad(liikmatud ja harunevad) -soodustavad raku spetsiifilist tegevust Basaalmembraan jaotub basaal- ja retikulaarkihiks. Basaalkiht – sisaldab proteoglükaane,kollageen IV,lamiine,
9. Halvatud haige õenduse tähtsamad põhimõtted Patsiendikeskne tegevus Ühtne meeskond Lähtutakse olemasolevatest võimetest ja järgitakse loomulikku arengut Inimene on ühtne tervik, arvestada tuleb inimese kõigi vajadustega Usladuslik vahekord Pikaaegne tegevus 10. TIA. Insult. Riskifaktorid Insult akuutselt tekkinud lokaalsete neuroloogiliste ärajäämanähtude või üldsümptomitega kulgev sündroom, mis kestab üle 24 tunni ja millel on tõenäoliselt vaskulaarne põhjus. TIA transitoorne isheemiline atakk. Neuroloogiline defitsiit taandub täielikult ööpäeva jooksul. Riskifaktorid: · Peaaju anatoomilised iseärasused · Ateroskleroos · Vaskuliidid · Kardiovaskulaarse süsteemi haigused · Vere koostise muutused · Diabeet, suitsetamine, alkoholism, rasvumine, väheliikuv eluviis, perekondlik eelsoodumus 11. Epileptiliste hoogude üldine liigitus manifestatsiooni alusel · Partsiaalsed hood
siseõõnsustes. o Ühekihilised epiteelid: ühekihiline lameepiteel ühekihiline kuupepiteel ühelihiline silinderepiteel ühekihiline ripsepiteel o Mitmekihilised epiteelid: (rohkem kui üks kiht rakke) mitmekihiline sarvestunud lameepiteel mitmekihiline sarvestumata lameepiteel mitmekihiline silinderepiteel mitmekihiline kuupepiteel üleminekuepiteel transitoorne epiteel o Mitmerealine ripsepiteel Näärmeepiteel - kõikide näärmete nõret tootvaks koeks 5. Katteepiteelide ehituslikud iseärasused, esinemine organismis, ülesanded Ühekihiline lameepiteel - koosneb lamedatest ebakorrapärase kujuga rakkudest o Veresoonte seintes gaasivahetus, transport Ühekihiline kuupepiteel tuumas on näha tuumakesed o Väikestes juhades Kaitsmine, absorbeerimine, eritamine
- atüüpilised rakud. * Silindrid: - hüaliinsilindrid; - rakulised silindrid; - granulaarsed silindrid; - vahasilindrid. · Kristallid · Mikroobid I Uriini sade neeru-kuseteede tasemete kaupa 1. Lameepiteel Naistel pärit ureetrast, meestel ureetra distaalsest osast. Naistel võib olla ka vaginaalset päritolu. Lameepiteelide leid sademes näitab, et enne proovi on patsient end halvasti pesnud. 2. Transitoorne epiteel 7 Pärineb neerukarikatest, vaagnatest, ureetritest ja kusepõiest. Meestel ka ureetra proksimaalsest osast. 3. Neerust pärinevad: - neeru tuubulusepiteeli rakud; - silindrid: · hüaliinsilinder, mis moodustub Tamm-Horsfalli valgust, mida sünteesivad distaalsed tuubulusrakud ja on teistele silindritele aluseks; · tuubulusrakksilinder; · leukotsütaarsed silindrid; · erütrotsütaarsed silindrid;
(silmade avamist) ka tugevamate (valu)ärrituste korral ning sel puhul kasutatakse kooma mõistet. INSULT aju veresoone sulgumine või lõhkemine (aju mingi osa ei saa verd) Insuldi alaliigid: 1) isheemiline insult (veresoone sulgumine) 2) ajusisene hemorraagia (ajuveresoone lõhkemine) Sümptomid: * ühe kehapoole nõrkus e halvatus * ühe kehapoole tuimus/tundlikkuse langus * kõnehäired * tasakaaluhäire * äkki tekkiv väga tugev peavalu TIA mööduv transitoorne isheemiline atakk e. miniinsult. Tekib, kui verevool ajju on takistatud väga lühikeseks ajaks. Sümptomid samad, kuid mööduvad 24h jooksul. Suur risk insuldiks ! Insuldi ravi võimalused: Trombolüüsravi (trombi lahustamine) Taastusravi (võimalikult vara) Paralüüs e. halvatus. Lihaste funktsiooni osaline või täielik halvatus. Pleegia Inimese täielik halvatus. Parees e. kerghalvatus. Lihastes osaline jõud alles. Tsentraalne e
kotjas väljasopistis. Nimeta insuldi sümptomid Insuldi tunnusteks on tavapäraselt ühe kehapoole halvatus, liikumisvõimetus, kõne häiritus. Kõne võib olla lihtsalt segane, pudistatud või tekib üldse suutmatus rääkida või ka mõista teiste kõnet. Lisanduda võivad tasakaalutus, nägemishäired, tajuhäired, mälulangus, segasusseisund. Veresoone lõhkemisel tekivad aga ka peavalu ja iiveldus. Mis on TIA? Transitoorne isheemiline atakk Millised võimalused on insuldi ravis? Spetsiifilist ravi, millega saaks ravida kahjustunud närvirakke, kahjuks ei ole. Esialgses ravis on kõige olulisem vereringe parandamine ning tüsistuste vältimine. Edasises ravis peab alandama vererõhku, ravida südamerütmihäireid ning korrigeerida diabeeti, et ära hoida insuldi kordumist. Paljudel juhtudel on soovitatav regulaarne aspiriini tarvitamine väikestes annustes
edastab uriini kusepõide) Diureesi vähendavad hormoonid on aldosteroon (neerupealise koores) ja antidiureetiline hormoon (hüpotaalamus) Vastuvooluprintsiip tähendab, uriini kontsentreerivat mehhanismi, kus vee imendumine proksimaalses väänilises torukeses soodustab NA+ imendumist distaalses väänilises torukeses. Podotsüüt asub päsmakese arterioolide peal ja tema ülesandeks on osaleda esmasuriini filtratsioonis. Kusepõie seina moodustavad (nimeta kihid): 1) Limaskest. Transitoorne ehk siirdeepiteel 2) Silelihaskude 3) Adventitsiaalkiht 4) Osaliselt kõhukelme Kusepõie mahtuvus on 500-700 ml. Isotoonilise lahuse osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Neeru läbilõikel on näha esmasuriini tekke struktuurid päsmake Reniin toodetakse neeru jukstaglomerulaarrakkudes (nimeta elund ja rakud) ja tema toimel diurees suureneb. Kusepõiest uriini sattumist kusejuhasse takistavad (nimeta) kaks kusejuhaklapikut.
mitokondreid KATTEEPITEEL Ühekihilised katteepiteelid Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Ühekihiline kuupepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel Mitmerealine ripseepiteel Mitmekihilised epiteelid Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Transitoorne epiteel Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Üks kiht väga lamedaid rakke, mida hoiavad koos interdigitatsioonid ja kontaktkompleksid, nähtavad on rakkude ebakorrapäraselt sakilised piirid Rakus on nähtav üks, harvem kaks kahvatult värvunud tuuma Nt endoteel (soonte sisepinnal), mesoteel (kõhu- ja rinnaõõnes), kopsualveoolide epiteel Ühekihiline kuupepiteel
Koosneb karik- , diferentseerumata basaal- ja ripsetega rakkudest Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel koonseb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud kontakteeruvad basaalmembraaniga. Lähenedes epiteeli vabale pinnale, rakud lamenevad. Näited: suuõõnes, söögitorus, tupes. Eristatakse 3e kihti: basaal- oga- ja pindmine kiht. Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel eristatakse kuni viit: basaal-, oga-, sõmer-, läike- ja sarvkihti. Peamine keha pinda kattev kiht. Transitoorne epiteel mitmekihiline, vooderdab neeruvaagnat, kusepõit, mees-ja naisureetra algosa. Rakukihtide arv varieerub, sõltuvalt organi seina väljavenitatusest. Mitmekihiline prismaatiline epiteel mitmekihiline epiteel, pealmise kihi rakud on prismaatilised, esineb konjuktivaalvõlvis, higinäärmete viimajuhas, osalt nais-ja meesureetras. Basaalmembraan koosneb basaalkihist(kollageen 4) ja retikulaarkihist, mis on suuremalt osalt kollageen 3 3.loeng A. Arend Rakukontaktid
Sagedasemad seljaaju kahjustused: Müelopaatia- lülisamba ahenemise tõttu Seljaajusisesed või välised kasvajad Seljaaju verevalandus Seljaajupõletikud(müeliidid) Amüotroofne lateraalskleroos(ALS) Seljaaju traumad Liikvori põhiülesanne on kaitsta ja toita ajukudet. Kaitseb traumade eest. PAREM AJUPOOL JUHIB VASAKUT POOLT.VASAK AJUPOOL JUHIB PAREMAT POOLT!! Peaaju verevarustushäired. Insult TIA(transitoorne isheemiline atakk) NEUROINFEKTSIOONID Meningiit e. ajukelmepõletik Entsefaliit e. ajukoorepõletik/puukentsefaliit Müeliit e. seljaajupõletik Entsefalomüeliit e. peaaju-seljaajupõletik Aju abtsess Puukborrelioos Nakatumine toimub: Piisknakkus, vere kaudu või otsesel kontaktil. ARVESTUSEL vahet teha !! Ajukelme ärritusnähud: MENINGISM- mittepõletikulistest teguritest tingitud ärritusnähud,( liikvori rõhu muutus)
sisekõrvas endoteelina. 2. Ühekihiline kuupepiteel munasarja pinnal ning silmaläätse pinnal. 3. Ühekihiline silinderepiteel esineb mao, soolte, munajuha ja emaka limaskestas. 4. Mitmekihiline lameepiteel naha pinda (epidermis), silma sarvkesta, suuõõnt, söögitoru, anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5. mitmerealine rispepiteel hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel. Tipmistes osades on ripsmed 6. Transitoorne e. siirdeepiteel neeruvaagna, kusejuha, ja kusepõie limaskestas. (rakkude kuju ja kihtide arv vastavalt elundi mahu muutumisele). Näärmeepiteel: produtseerib sekreeti e. nõret ja eemaldab ekskreete. Neuroepiteel. Sidekude. Jaotus: (1) Troofilise ja kaitsefunktsiooniga sidekude (veri, lümf, rasvkude); (2) Tugi (Toestus) funktsiooniga sidekude (kõhr ja luukude). Veri koosneb rakkudest ja vereplasmast (vereplasma on vees lahustunud verevalgud). Lümf on läbipaistev
dermatoom (pärisnahk); umbes 38 paari somiite tekib nn somiitide arengu perioodil (20.-30. päev), lõpp-kokkuvõttes moodustub 42-44 paari Intraembrüonaalne tsöloom tekib algul isoleeritud tsöloomi õõntena lateraalses mesodermis; need õõnsused peatselt laatuvad, moodustades ühe hobuserauakujulise õõne teise arengukuu jooksul jaguneb keha õõnteks: perikardiaalõõs, pleuraalõõs ja peritoneaalõõs 23. Transitoorne epiteel, selle ehitus ja paiknemine Esinemine: neeruvaagnas, kusejuhas ja kusepõies Transitoorse epiteeli rakkude kuju muutub vastavalt organi täitumisastmele. Eristatakse 3 kihti: 1. pindmine kiht (stratum superficiale) - suured, paralleelselt epiteeli apikaalsele pinnale paiknevate tuumadega rakud. Rakkude tsütoplasma ülemine osa moodustab krusta - tsütoplasma riba, mis kaitseb epiteeli uriini kahjuliku mõju eest. 2. vahekiht e
suurus negatiivses korrelatsioonis. Samasuguseid tulemusi saadud kassidel. iii. „Korrektiivne neurokirurgia“ – nt Parkinsonismi ravi, hemisferektoomia b. Mõni funktsioon võib ajukahjustuse tagajärjel paraneda 21 i. Ajukahjustusega (transitoorne globaalne amneesia) haige õppis paarisassotsiatsioone (kuulus nimi – ebatavaline tegevus) kiiremini kui terved. ii. Traumaatilise ajukahjustusega inimesed, lühimälu keskmiselt langenud või „muutuseta“. Kõiki sõnu saab omavahel siduda, seostamatuid pole. Tegelikult „muutuseta“ (mittesõnade meenutamine) testi soorituses TBI grupis 3 rühma: langenud, muutuseta, tõusnud
Nimeta Ott Leplandi kassi nimi? Sipsik SEEDETRAKTI HAIGUSED Kirjelda seedetrakti ealisi iseärasusi lapseeas. Looteeas on seedetrakt steriilne •10-20h pärast sündi hulgaliselt mikroobe •Rinnapiimatoidul - peamiselt piimhappebakter •Sega ja/või kunstlikul toidul – segafloora (soolekepike) •Süljenäärmete sekretsioon on esialgu vähene (↑ 4.-5.kuust) •Nn füsioloogiline süljevoolus Toidu tagasiheide – söögitoru sulgurlihase transitoorne lõõgastumine •Söögitoru VS 10cm, TK 25-30 cm •Magu horisontaalne Mis on füsioloogilise GÖR-i olemus ja tunnused? Füsioloogiline GÖR (gastroösofageaalne refluks). Esineb tervetel lastel, eriti esimestel elukuudel pärast toitmist. Tekib äkki, ilma iivelduseta ja ebameeldiva aistinguta; Väheste toidumasside väljumine toimub kergelt, kiirelt; Lapse üldseisund, emotsionaalne toonus ei muutu, ei häiru. Missugused tegurid soodustavad toidu tagasiheidet?
veresoontes. Eristatakse 3 tüüpi: isheemiline, intratserebraalne hemorraagia, subarahhniodaalne hemorraagia. Võib esineda igas vanuses Insuldi neuroloogiline pilt - Algab järsku - Jäsemete nõrkus, ühe kehapoole halvatus - Kõnehäired - Taju ja nägemise häirede - Sümptomaatiline pilt sõltub sellest milline veresoon ummistunud on. Enamasti esineb vasakus hemisfääris keskmise ajuarteri varustusalal - Transitoorne isheemiline atakk – lühiajaline verevarustuse häire, sümptomid mööduvad vähem kui 24h pärast Hemorraagiad Hemorraagia – veritsus ajukoes. U 20% insultidest hemorraagilised - Ühe kehapool enõrkus - Tundlikkuse ja nägemise häired - Afaasia - Tavalised on teadvusseisundi häired, tugev peavalu - Põhjuseks on kõrge ererõhk või hüpertensioon, arterite kongenitaalselld defektid jne Ajutraumad
2. Ühekihiline kuupepiteel - munasarja pinnal ning silmaläätse pinnal. 3. Ühekihiline silinderepiteel - esineb mao, soolte, munajuha ja emaka limaskestas. 4. Mitmekihiline lameepiteel - naha pinda (epidermis), silma sarvkesta, suuõõnt, söögitoru, anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5. mitmerealine rispepiteel - hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel. Tipmistes osades on ripsmed 6. Transitoorne e. siirdeepiteel - neeruvaagna, kusejuha, ja kusepõie limaskestas. (rakkude kuju ja kihtide arv vastavalt elundi mahu muutumisele) Näärmepiteel - Produtseerib sekreeti e. nõret ja eemaldab ekskreete Jaotus: 1. eksokriinsed: viimajuha epiteeli pinnale (süljenäärmed) 2. Endokriinsed e. Sisesekretsiooni (viimajuha puudub, toimeained verre) nt: kilpnääre, neerupealised Asukoha järgi: 1.Epiteelisisesteks e. endoepiteliaalseteks 2. Eksoepiteliaalsed
basaalmembraaniga. Epithelium stratificatum squamosum cornificatum/noncornifikatum: 1. sarvestunud lameepiteel –eristatakse 5 kihti: sarvkiht, läikekiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalkiht. Nahapinda kattev epidermis, varbapadjandid. 2. sarvestumata lameepiteel – eristatakse: pindmine kiht, ogakiht, basaalkiht. Esineb söögitorus, suuõõnes 3. prismaatiline epiteel – pealmise kihi rakud on prismaatilised, higinäärmete viimajuhas. 4. transitoorne epiteel – epithelium transitionale - eristatakse: pindmine kiht, vahekiht, basaalkiht. Vooderdab kusepõit. Kuseorganites kattekihi peal moodustub krusta, katab epiteelirakke ja ei lase toksilisi aineid tagasi imenduda. 10. Näärmeepiteel. Eksokriinsete näärmete jaotus. Katteepiteelist arenenud epiteeli vorm, millel on sekretoorne ülesanne. Näärmed jagunevad viimajuhade esinemise alusel: endokriinsed – sisesekretoorsed – viimajuhadeta, sekreet läheb vereringesse
Infektsioon ja sellega seotud üldised tegurid Mis on infektsioon? Mõned mõisted... Infektsioon mikroobide sissetung peremeesorganismi (võib olla lühiaegne) Infektsioonhaigus kliiniliste sümptomitega kulgev haigus, mis on tekkinud mikroobi ja peremeesorganismi vastastikkuse mõjustamise tagajärjel Kolonisatsioon ja mikroobikandlus peremeesorganismi asustus mikroobide poolt, millele puudub organismipoolne vastus (terved mikroobikandjad) Kõige ohtlikumad haiguse levitajad Transitoorne kolonisatsioon Kontaminatsioon "saastumine", mikroobidega "kattumine" jne. Kateetrid, proteesid Mõned (!) inimorganismi faktorid, mis määravad infektsioonhaiguse tekke Geneetilised faktorid 1.CCR5 retseptorid ja ligandid > HIV nakkus 2.Komplemendisüsteemi defektid > kihnuga bakterid 3.Uued avastamata geenid me ei tea nened mõju Immuunsüsteemi seisund 1.Omandatud immuunpuudulikkus 2.Haigusest põhjustatud (HIV, kasvajad) 3. Ravi ja ravimite kasutamise järgselt 4.
Labiilsed noorukid otsivad eakaaslastega kontakti, kui meeleolu on hea.Meeleolu langedes vajavad üksindust. Grupis liidriks ei pretendeeri ja otsivad teistega eelkõige emotsionaalseid sidemeid. Labiilsetele noorukitele omane intuitsioon võimaldab neil kohe ära tunda, kuidas neisse suhtuvad ümbritsevad. Sellele vastavalt määravad enda positsiooni kellegi suhtes.Seksuaalne aktiivsus on madal, piirdudes sageli vaid kurameerimise ja flirdiga. Võivad kalduda noorukieas transitoorsesse (transitoorne üleminev, ajutine) homoseksualismi, kuid seksuaalseid ekstsesse väldivad.Labiilsete noorukite enesehinnang on objektiivne ja enda iseloomu tuntakse hästi. Neile on näidustatud soe ja südamlik suhtumine, nad on kõige tänuväärsemad kliendid psühhoterapeudile. Psühhasteeniline tüüp Selle tüübi kõige iseloomulikumad jooned on otsustamisvõimetus, kalduvus eneseanalüüsiks ja viljatuteks targutusteks ning igasuguste sundnähtude tekkimise kergus
↑tulemusena – kuklasagaras 10-20% suurenes dentriitide arv neuroni kohta • Denervatsiooni supersensitiivsus- postsünaptiline hüperaktiivsus neurotransimitteritele (saab mõjutada ravimitega) Sünaptogenees??? loomkatsed • Diashiis-transitoorne üldine KNS aktiivsuse pidurdus (CBF, ICP, neurotransmitterid) • Uued ühendused---- HEA paranemine mööduvast shokist – motoorse, sensoorse süsteemi kohta • Reorganisatsioon – Ei kehti PF- koore kohta Aksonaalne võrsumine e.sprouting • valed ühendused 1. kollateraalne sprouting 2
Nõrkus Süsteemne Aneemia Jõuetus, pingutuse korral düspnoe55 Elektrolüütide taseme kõikumine ja Lihaste nõrkus, lihaskrambid, iiveldus, ainevahetushäired südame rütmihäired Kardiogeenne56 (südamepuudulikkus, Jõuetus, kollaps58 müokardiinfarkt, paroksüsmaalsed57 rütmihäired) Lokaalne Insult, transitoorne isheemiline Kindla kohaga seotud (ühe kehapoole) atakk59 (TIA) nõrkus, nägemis- ja kõnehäired Pearinglus Vertiigo60 Perifeerne vestibulaarne 61põhjus Erineva kestusega n-ö karussellitunne, mille (sisekõrvas); (nt neuritis vestibularis, ajal võib patsient kukkuda või oksendada, morbus Ménière) nüstagm62, m. Ménière’i korral ka
annaabi.ee 
