· Terminaalsed bronhioolid · Respiratoorsed bronhioolid katkendlik kuubiline ripsepiteel, alveolaarjuhad, alveolaarkotid, alveoolid Kusejuha: 1. Limaskest · Trasitoorne epiteel · Proopia · submukoosa 2. Lihaskest · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest Kusepõis: 1. Limaskest · Transitoorne epiteel · Proopria · Submukoosa 2. Lihaskest (kihid ei ole hästi eristatavad) · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest/ serooskest Viimajuhakesed: 1. Limaskest · Ühekihiline epiteel rühmiti paiknevad liikuvate kinotsiiliatega prismaatilised rakud ja madalad näärmelise iseloomuga rakud
MITMEREALINE RIPSEPITEEL TRAHHEAST Ripsrakud (sinised), karikrakud (valged rakud sisniste vahel), kiilrakud, basaalrakud SARVESTUMATA MITMEKIHILINE LAMEEPITEEL SÖÖGITORUST Basaalkihi rakid, ogakihi rakud, pindmise kihi rakud EPIDERMIS SÕRMENAHAST Läikekiht, sarvkiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalrakud, basaalkiht TRANSITOORNE EPITEEL KUSEJUHAST Krusta, pindmine kiht, intermediaal kiht, basaalkiht, sidekude SUBLINGVAALNÄÄRE Mukoossed lõpposad (keskel), seroosne külgkompleks (pealtpoolt) KÕRVASÜLJENÄÄRE Näärmerakkude tuumad, seroosed näärmerakud KONNA VERI Erütrotsüüdid, leukotsüüdid
Kehatemperatuuri kontrollimine. Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid. Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid :Elektroonilised termomeetrid, painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku, infrapuna termomeetrid Kehatemperatu...
maksarakud 3 Ühekihiline silinderepiteel. Osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis. Silinderepiteeli rakud. Magu Peen- ja jämesool Sapipõis Munajuha Emakas 4 Mitmerealine epiteel. Imendumine, sekretsioon kanaleid läbiva sekreedi edasi juhtimine. Ripsrakud, karikrakud, kiilrakud, basaalrakud. Hingetorus Bronhiaalpuus seemnejuhas munandimanusejuhas * Transitoorne epiteel e. siirde ehk üleminekuepiteel ei ole läbitav veele ja sooladele, on väljavenitatav Kuseteedes, kusepõies All väiksemad, ülal suuremad<-katavad ja kaitsevad uriini eest. *Mitmekihiline lameepiteel kaitse ja barjäär Silma sarvkest, suuõõs, pärak, söögitoru, tupp Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid. Näita noolega kirjeldatavale rakule! Sidekude.
Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, k...
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
9. Halvatud haige õenduse tähtsamad põhimõtted Patsiendikeskne tegevus Ühtne meeskond Lähtutakse olemasolevatest võimetest ja järgitakse loomulikku arengut Inimene on ühtne tervik, arvestada tuleb inimese kõigi vajadustega Usladuslik vahekord Pikaaegne tegevus 10. TIA. Insult. Riskifaktorid Insult akuutselt tekkinud lokaalsete neuroloogiliste ärajäämanähtude või üldsümptomitega kulgev sündroom, mis kestab üle 24 tunni ja millel on tõenäoliselt vaskulaarne põhjus. TIA transitoorne isheemiline atakk. Neuroloogiline defitsiit taandub täielikult ööpäeva jooksul. Riskifaktorid: · Peaaju anatoomilised iseärasused · Ateroskleroos · Vaskuliidid · Kardiovaskulaarse süsteemi haigused · Vere koostise muutused · Diabeet, suitsetamine, alkoholism, rasvumine, väheliikuv eluviis, perekondlik eelsoodumus 11. Epileptiliste hoogude üldine liigitus manifestatsiooni alusel · Partsiaalsed hood
siseõõnsustes. o Ühekihilised epiteelid: ühekihiline lameepiteel ühekihiline kuupepiteel ühelihiline silinderepiteel ühekihiline ripsepiteel o Mitmekihilised epiteelid: (rohkem kui üks kiht rakke) mitmekihiline sarvestunud lameepiteel mitmekihiline sarvestumata lameepiteel mitmekihiline silinderepiteel mitmekihiline kuupepiteel üleminekuepiteel transitoorne epiteel o Mitmerealine ripsepiteel Näärmeepiteel - kõikide näärmete nõret tootvaks koeks 5. Katteepiteelide ehituslikud iseärasused, esinemine organismis, ülesanded Ühekihiline lameepiteel - koosneb lamedatest ebakorrapärase kujuga rakkudest o Veresoonte seintes gaasivahetus, transport Ühekihiline kuupepiteel tuumas on näha tuumakesed o Väikestes juhades Kaitsmine, absorbeerimine, eritamine
- atüüpilised rakud. * Silindrid: - hüaliinsilindrid; - rakulised silindrid; - granulaarsed silindrid; - vahasilindrid. · Kristallid · Mikroobid I Uriini sade neeru-kuseteede tasemete kaupa 1. Lameepiteel Naistel pärit ureetrast, meestel ureetra distaalsest osast. Naistel võib olla ka vaginaalset päritolu. Lameepiteelide leid sademes näitab, et enne proovi on patsient end halvasti pesnud. 2. Transitoorne epiteel 7 Pärineb neerukarikatest, vaagnatest, ureetritest ja kusepõiest. Meestel ka ureetra proksimaalsest osast. 3. Neerust pärinevad: - neeru tuubulusepiteeli rakud; - silindrid: · hüaliinsilinder, mis moodustub Tamm-Horsfalli valgust, mida sünteesivad distaalsed tuubulusrakud ja on teistele silindritele aluseks; · tuubulusrakksilinder; · leukotsütaarsed silindrid; · erütrotsütaarsed silindrid;
(silmade avamist) ka tugevamate (valu)ärrituste korral ning sel puhul kasutatakse kooma mõistet. INSULT aju veresoone sulgumine või lõhkemine (aju mingi osa ei saa verd) Insuldi alaliigid: 1) isheemiline insult (veresoone sulgumine) 2) ajusisene hemorraagia (ajuveresoone lõhkemine) Sümptomid: * ühe kehapoole nõrkus e halvatus * ühe kehapoole tuimus/tundlikkuse langus * kõnehäired * tasakaaluhäire * äkki tekkiv väga tugev peavalu TIA mööduv transitoorne isheemiline atakk e. miniinsult. Tekib, kui verevool ajju on takistatud väga lühikeseks ajaks. Sümptomid samad, kuid mööduvad 24h jooksul. Suur risk insuldiks ! Insuldi ravi võimalused: Trombolüüsravi (trombi lahustamine) Taastusravi (võimalikult vara) Paralüüs e. halvatus. Lihaste funktsiooni osaline või täielik halvatus. Pleegia Inimese täielik halvatus. Parees e. kerghalvatus. Lihastes osaline jõud alles. Tsentraalne e
kotjas väljasopistis. Nimeta insuldi sümptomid Insuldi tunnusteks on tavapäraselt ühe kehapoole halvatus, liikumisvõimetus, kõne häiritus. Kõne võib olla lihtsalt segane, pudistatud või tekib üldse suutmatus rääkida või ka mõista teiste kõnet. Lisanduda võivad tasakaalutus, nägemishäired, tajuhäired, mälulangus, segasusseisund. Veresoone lõhkemisel tekivad aga ka peavalu ja iiveldus. Mis on TIA? Transitoorne isheemiline atakk Millised võimalused on insuldi ravis? Spetsiifilist ravi, millega saaks ravida kahjustunud närvirakke, kahjuks ei ole. Esialgses ravis on kõige olulisem vereringe parandamine ning tüsistuste vältimine. Edasises ravis peab alandama vererõhku, ravida südamerütmihäireid ning korrigeerida diabeeti, et ära hoida insuldi kordumist. Paljudel juhtudel on soovitatav regulaarne aspiriini tarvitamine väikestes annustes
edastab uriini kusepõide) Diureesi vähendavad hormoonid on aldosteroon (neerupealise koores) ja antidiureetiline hormoon (hüpotaalamus) Vastuvooluprintsiip tähendab, uriini kontsentreerivat mehhanismi, kus vee imendumine proksimaalses väänilises torukeses soodustab NA+ imendumist distaalses väänilises torukeses. Podotsüüt asub päsmakese arterioolide peal ja tema ülesandeks on osaleda esmasuriini filtratsioonis. Kusepõie seina moodustavad (nimeta kihid): 1) Limaskest. Transitoorne ehk siirdeepiteel 2) Silelihaskude 3) Adventitsiaalkiht 4) Osaliselt kõhukelme Kusepõie mahtuvus on 500-700 ml. Isotoonilise lahuse osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Neeru läbilõikel on näha esmasuriini tekke struktuurid päsmake Reniin toodetakse neeru jukstaglomerulaarrakkudes (nimeta elund ja rakud) ja tema toimel diurees suureneb. Kusepõiest uriini sattumist kusejuhasse takistavad (nimeta) kaks kusejuhaklapikut.
mitokondreid KATTEEPITEEL Ühekihilised katteepiteelid Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Ühekihiline kuupepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel Mitmerealine ripseepiteel Mitmekihilised epiteelid Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel Transitoorne epiteel Ühekihiline lameepiteel e mesoteel Üks kiht väga lamedaid rakke, mida hoiavad koos interdigitatsioonid ja kontaktkompleksid, nähtavad on rakkude ebakorrapäraselt sakilised piirid Rakus on nähtav üks, harvem kaks kahvatult värvunud tuuma Nt endoteel (soonte sisepinnal), mesoteel (kõhu- ja rinnaõõnes), kopsualveoolide epiteel Ühekihiline kuupepiteel
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine k...
NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng. Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest KNS kahjustused PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded: Luua side väliskeskkonnaga Kooskõlastada org. elundite tööd Koordineerida kehaosade talitlust Tagada inimese psüühilise tegevuse Info kogumine, töötlemine Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid: Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ...
sisekõrvas endoteelina. 2. Ühekihiline kuupepiteel munasarja pinnal ning silmaläätse pinnal. 3. Ühekihiline silinderepiteel esineb mao, soolte, munajuha ja emaka limaskestas. 4. Mitmekihiline lameepiteel naha pinda (epidermis), silma sarvkesta, suuõõnt, söögitoru, anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5. mitmerealine rispepiteel hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel. Tipmistes osades on ripsmed 6. Transitoorne e. siirdeepiteel neeruvaagna, kusejuha, ja kusepõie limaskestas. (rakkude kuju ja kihtide arv vastavalt elundi mahu muutumisele). Näärmeepiteel: produtseerib sekreeti e. nõret ja eemaldab ekskreete. Neuroepiteel. Sidekude. Jaotus: (1) Troofilise ja kaitsefunktsiooniga sidekude (veri, lümf, rasvkude); (2) Tugi (Toestus) funktsiooniga sidekude (kõhr ja luukude). Veri koosneb rakkudest ja vereplasmast (vereplasma on vees lahustunud verevalgud). Lümf on läbipaistev
dermatoom (pärisnahk); umbes 38 paari somiite tekib nn somiitide arengu perioodil (20.-30. päev), lõpp-kokkuvõttes moodustub 42-44 paari Intraembrüonaalne tsöloom tekib algul isoleeritud tsöloomi õõntena lateraalses mesodermis; need õõnsused peatselt laatuvad, moodustades ühe hobuserauakujulise õõne teise arengukuu jooksul jaguneb keha õõnteks: perikardiaalõõs, pleuraalõõs ja peritoneaalõõs 23. Transitoorne epiteel, selle ehitus ja paiknemine Esinemine: neeruvaagnas, kusejuhas ja kusepõies Transitoorse epiteeli rakkude kuju muutub vastavalt organi täitumisastmele. Eristatakse 3 kihti: 1. pindmine kiht (stratum superficiale) - suured, paralleelselt epiteeli apikaalsele pinnale paiknevate tuumadega rakud. Rakkude tsütoplasma ülemine osa moodustab krusta - tsütoplasma riba, mis kaitseb epiteeli uriini kahjuliku mõju eest. 2. vahekiht e
1 Bioloogiline psühholoogia Neuropsühholoogia ajalugu Mõned teooriad täiesti absurdsed. Aju kõik osad omavahel seotud. Osa järeldusi ei pruugi olla õiged. Bioloogiline piirang on, kuid pole teada, kust see tuleb. Psüühika mõistlikul viisil osadeks jagamine. Neuropsühholoogia on teadus mateeria (aju) ja vaimu (käitumise vms) seostest. Kujunemisprotsess, põhjendada saab erineval viisil. Võrdlus on sihipärane kui uuritakse inimeste vahelisi erinevusi, mitte üksikindiviidi üldistades. Milleks meile teaduse ajalugu? – Et saaks küsida õigeid küsimusi, kuidas teadmine saabib, kas aktsepteeritakse. (Testi puhul vaja teada, kes kokku pani, kuidas, mis põhjusel, kuidas kasutada, tõlgendada jne). Mõistame, millised raskused on teaduse teel olnud – ja oskame hinnata, kas oleme neist üle saanud. Võime avast...
Nimeta Ott Leplandi kassi nimi? Sipsik SEEDETRAKTI HAIGUSED Kirjelda seedetrakti ealisi iseärasusi lapseeas. Looteeas on seedetrakt steriilne •10-20h pärast sündi hulgaliselt mikroobe •Rinnapiimatoidul - peamiselt piimhappebakter •Sega ja/või kunstlikul toidul – segafloora (soolekepike) •Süljenäärmete sekretsioon on esialgu vähene (↑ 4.-5.kuust) •Nn füsioloogiline süljevoolus Toidu tagasiheide – söögitoru sulgurlihase transitoorne lõõgastumine •Söögitoru VS 10cm, TK 25-30 cm •Magu horisontaalne Mis on füsioloogilise GÖR-i olemus ja tunnused? Füsioloogiline GÖR (gastroösofageaalne refluks). Esineb tervetel lastel, eriti esimestel elukuudel pärast toitmist. Tekib äkki, ilma iivelduseta ja ebameeldiva aistinguta; Väheste toidumasside väljumine toimub kergelt, kiirelt; Lapse üldseisund, emotsionaalne toonus ei muutu, ei häiru. Missugused tegurid soodustavad toidu tagasiheidet?
veresoontes. Eristatakse 3 tüüpi: isheemiline, intratserebraalne hemorraagia, subarahhniodaalne hemorraagia. Võib esineda igas vanuses Insuldi neuroloogiline pilt - Algab järsku - Jäsemete nõrkus, ühe kehapoole halvatus - Kõnehäired - Taju ja nägemise häirede - Sümptomaatiline pilt sõltub sellest milline veresoon ummistunud on. Enamasti esineb vasakus hemisfääris keskmise ajuarteri varustusalal - Transitoorne isheemiline atakk – lühiajaline verevarustuse häire, sümptomid mööduvad vähem kui 24h pärast Hemorraagiad Hemorraagia – veritsus ajukoes. U 20% insultidest hemorraagilised - Ühe kehapool enõrkus - Tundlikkuse ja nägemise häired - Afaasia - Tavalised on teadvusseisundi häired, tugev peavalu - Põhjuseks on kõrge ererõhk või hüpertensioon, arterite kongenitaalselld defektid jne Ajutraumad
2. Ühekihiline kuupepiteel - munasarja pinnal ning silmaläätse pinnal. 3. Ühekihiline silinderepiteel - esineb mao, soolte, munajuha ja emaka limaskestas. 4. Mitmekihiline lameepiteel - naha pinda (epidermis), silma sarvkesta, suuõõnt, söögitoru, anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5. mitmerealine rispepiteel - hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel. Tipmistes osades on ripsmed 6. Transitoorne e. siirdeepiteel - neeruvaagna, kusejuha, ja kusepõie limaskestas. (rakkude kuju ja kihtide arv vastavalt elundi mahu muutumisele) Näärmepiteel - Produtseerib sekreeti e. nõret ja eemaldab ekskreete Jaotus: 1. eksokriinsed: viimajuha epiteeli pinnale (süljenäärmed) 2. Endokriinsed e. Sisesekretsiooni (viimajuha puudub, toimeained verre) nt: kilpnääre, neerupealised Asukoha järgi: 1.Epiteelisisesteks e. endoepiteliaalseteks 2. Eksoepiteliaalsed
basaalmembraaniga. Epithelium stratificatum squamosum cornificatum/noncornifikatum: 1. sarvestunud lameepiteel –eristatakse 5 kihti: sarvkiht, läikekiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalkiht. Nahapinda kattev epidermis, varbapadjandid. 2. sarvestumata lameepiteel – eristatakse: pindmine kiht, ogakiht, basaalkiht. Esineb söögitorus, suuõõnes 3. prismaatiline epiteel – pealmise kihi rakud on prismaatilised, higinäärmete viimajuhas. 4. transitoorne epiteel – epithelium transitionale - eristatakse: pindmine kiht, vahekiht, basaalkiht. Vooderdab kusepõit. Kuseorganites kattekihi peal moodustub krusta, katab epiteelirakke ja ei lase toksilisi aineid tagasi imenduda. 10. Näärmeepiteel. Eksokriinsete näärmete jaotus. Katteepiteelist arenenud epiteeli vorm, millel on sekretoorne ülesanne. Näärmed jagunevad viimajuhade esinemise alusel: endokriinsed – sisesekretoorsed – viimajuhadeta, sekreet läheb vereringesse
Infektsioon ja sellega seotud üldised tegurid Mis on infektsioon? Mõned mõisted... Infektsioon mikroobide sissetung peremeesorganismi (võib olla lühiaegne) Infektsioonhaigus kliiniliste sümptomitega kulgev haigus, mis on tekkinud mikroobi ja peremeesorganismi vastastikkuse mõjustamise tagajärjel Kolonisatsioon ja mikroobikandlus peremeesorganismi asustus mikroobide poolt, millele puudub organismipoolne vastus (terved mikroobikandjad) Kõige ohtlikumad haiguse levitajad Transitoorne kolonisatsioon Kontaminatsioon "saastumine", mikroobidega "kattumine" jne. Kateetrid, proteesid Mõned (!) inimorganismi faktorid, mis määravad infektsioonhaiguse tekke Geneetilised faktorid 1.CCR5 retseptorid ja ligandid > HIV nakkus 2.Komplemendisüsteemi defektid > kihnuga bakterid 3.Uued avastamata geenid me ei tea nened mõju Immuunsüsteemi seisund 1.Omandatud immuunpuudulikkus 2.Haigusest põhjustatud (HIV, kasvajad) 3. Ravi ja ravimite kasutamise järgselt 4.
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
Nõrkus Süsteemne Aneemia Jõuetus, pingutuse korral düspnoe55 Elektrolüütide taseme kõikumine ja Lihaste nõrkus, lihaskrambid, iiveldus, ainevahetushäired südame rütmihäired Kardiogeenne56 (südamepuudulikkus, Jõuetus, kollaps58 müokardiinfarkt, paroksüsmaalsed57 rütmihäired) Lokaalne Insult, transitoorne isheemiline Kindla kohaga seotud (ühe kehapoole) atakk59 (TIA) nõrkus, nägemis- ja kõnehäired Pearinglus Vertiigo60 Perifeerne vestibulaarne 61põhjus Erineva kestusega n-ö karussellitunne, mille (sisekõrvas); (nt neuritis vestibularis, ajal võib patsient kukkuda või oksendada, morbus Ménière) nüstagm62, m. Ménière’i korral ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
