6378 km kg/m3 nikkel Maapõue soojus sügavusel Välistuum 2890 km 4400°C Vedelik Magneesium sügavusel kuni , 6100°C hapnik Vahevöö 2900 km Tahke sügavusel Astenosfää 3060 km Tahke Basaal , paneb otseselt r sügavusel kivi , hapnik maakoore liikuma Litosfäär 40-200 2,05 1000 °C Tahke km kg/m3 Hüdrosfää 1,0 27°C Vedel Hapnik r kg/m3 Biosfäär 25 km 1,1 Vedelik kg/m3 ja tahke
Taimele alles jätta 2-3 cm pikkune jupp võsundist, ülejäänu ära lõigata. (piparmünt) Külgvõsunditega taimede jagamine - Külgvõsu on sisuliselt uus taim, mis kasvab välja emataime aluselt. Niipea kui uus taim on piisavalt suur ise hakkama saamiseks, siis võib selle emataime küljest eraldada ja omaette istutada. Kui jätta külgvõsud eraldamata, surevad need lõpuks välja. Pistikud- Võib võtta pea-aegu igast taimeosast va õied . Pistikute tüüp basaal,-haljas,- poolpuitunud,- või puitunud- sõltub aastaajast mil need võetakse. Mõned taimed paljunevad juurepistikuga. (mädarõigas). Rohtne pistik(estragon, lavendel, liivatee, rosmariin)
jäigad, varjus ettepoole suunatud, mulda talveni valguse käes radiaalselt Õitseb mais, seemned valmivad Pruun, munajas, basaal- Sinakasrohelised, nelja-tahulised, Külma, vähenõudlik sügiseks, seemnesoomuste soomusete tipud ulatuvad asetsevad võrsel tihedalt, mulla suhtes, varju halva avanemise tõttu võivad üle punga, vaiguta teravatipulised
Süstitakse 1-2 korda päevas vabalt valitud ajal päeva jooksul. Seguinsuliin on kiire toimega analooginsuliin + keskmise toimega iniminsuliin. See on valge suspensioon, milles insuliinide vahekord on fikseeritud, seega selle insuliini annustamine ei ole paindlik. Toime algab 10-20 minuti jooksul, piik saabub 1-4 tunni pärast toime algust ja toime kestab kuni 24 tundi. Insuliini süstitakse 2 korda päevas vahetult enne sööki. 3.3.1 Insuliinravi skeemid Tavaliselt kasutatakse basaal- boolus skeemi 1.tüüpi diabeedi puhul. Kasutatakse pika-ja lühitoimelise insuliini kombinatsiooni. Basaal- boolus skeem kindlustab hea veresuhkru kontrolli. Ravi võimaldab insuliiniannuseid vastavalt vajadusele väga kiiresti kohandada. 2. tüüpi diabeetikutel kasutatakse ka seguinsuliinravi skeemi, kuid seda järjest vähem ja peamiselt vanuritel. Kasutatakse 2 korda päevas süstitavat seguinsuliini. Need sisaldavad pika- ja lühitoimelist insuliini kindlas vahekorras
(maintenance therapy) o Vähem (tõsiseid) kõrvalnähtusid o Kaasneb kaalutõus! Millal määrata? o Psühhootiliste häirete puhul (k.a. skisofreenilised häired) – kasutatake pikaajaliselt, seega eelistatakse atüüpilisi (vähem kõrvalnähtusid); o Akuutne agitatsioon – parim Halodol või Ziprasidoon o Sügav depressiivne häire või bipolaarne II häire – eelistatakse Apiprasooli o Basaal gangliaga seotud liikumishäired (nt Huntingtoni või Tourrette’i sündroom) Antidepressandid Suurendavad enamasti serotoniini kättesaadavust Peamiselt selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI) o Tsitalopraam (Celexa) o Estsitalopraam (Lexapro) o Fluoksetiin (Prozac) – esimene SSRI o Fluvoksamiin (Luvox) – peamiselt kasutatakse OCD patsientidel o Paroksetiin (Paxil)
Ühekihiline prismaatiline epiteel - rakutuumad on ovaalsed, võivad esineda mikrohatud ja ripsmed, võib koosneda eri rakkudes(ääris- ja karikrakud). Tüüpiline seedetraktiepiteel, ka munajuhas. Mitmerealine epiteel kõik rakud algavad basaalmembraanilt, aga kõik ei ulatu vabale pinnale välja, mistõttu jäävad rakutuumad erinevatele kõrgustele. Esineb hingamisteedes ninaõõnes, trahheas ja bronhides. Koosneb karik- , diferentseerumata basaal- ja ripsetega rakkudest Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel koonseb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud kontakteeruvad basaalmembraaniga. Lähenedes epiteeli vabale pinnale, rakud lamenevad. Näited: suuõõnes, söögitorus, tupes. Eristatakse 3e kihti: basaal- oga- ja pindmine kiht. Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel eristatakse kuni viit: basaal-, oga-, sõmer-, läike- ja sarvkihti. Peamine keha pinda kattev kiht.
Terbium kergesti oksüdeerub, ning seetõttu kasutatakse elementi üksnes teadustöö eesmärgil. Terbium kergesti oksüdeerub, ning seetõttu Kasutatakse elementi üksnes Teadustöö eesmärgil. Näiteks ühe Tb aatomist on saadud siirdada need fullerene molekule. [3] Näiteks Ühe Tb aatomist on saadud siirdada vaja fullerene molekule. [3] Terbium on lihtne ferromagnetilised tellimine temperatuuril 219 K. Üle 219 K, siis muutub spiraalsed antiferromagnetic riik, kus kõik aatomi hetki eriti basaal lennuk kiht on paralleelsed ja suunatud kindlaksmääratud nurga hetked kõrval kihid. Terbium on lihtne ferromagnetilised tellimine temperatuuril 219 K. Üle 219 K, siis muutub spiraalsed antiferromagnetic riik, kus kõik aatomi hetk eriti basaal Lennuk Kiht on paralleelsed ja suunatud kindlaksmääratud nurga hetked kõrval kihid. See ebatavaline antiferromagnetism muundub korrastamata (paramagnetilise) riigi-230 K. Keemiline Kõige tavalisem Valence seisundi terbium on 3, nagu Tb 2 O 3
Sõmerkiht (stratum granulosum), 3. Ogakiht (stratum spinosum) 4. Basaalkiht (stratum basale) http://www.ratbehavior.org/images/Epidermis.jpg Peamiseks rakutüübiks epidermises on keratinotsüüdid, mis moodustavad ligikaudu 85% marrasnaha rakkudest. Melanotsüüte on epidermises veidi alla 1% ja Langerhansi rakke 5% piires. Peale selle on dermas rohkelt Merkeli rakke. Epidermise põhiliseks struktuuriproteiiniks on keratiin. Ainus paljunemisvõimeline epidermise kiht on basaalkiht. Basaal- ja ogakiht moodustavad nn. Malpighi kihi. Normaalses epidermises jaguneb basaalne keratinotsüüt umbes 1 kord iga 13 päeva järel. Oma teekonnal basaalkihist stratum corneumi `i suunas muutuvad epidermaalsed keratinotsüüdid mitoosivõimelistest tuumadega rakkudest tuumata sarvkihirakkudeks. Sügavamates epidermise kihtides on keratinotsüüdid piklikud, ülespoole nihkudes aga lamenevad ja päris ülemistes sarvkihi osades on õhukeste helveste sarnased.
1.4.1. H2-retseptorite antagonistid: esimese põlvkonna H2-blokaatorid (tsimetidiin), teise põlvkonna H2- blokaatorid (ranitidiin). Erinevused esimese ja teise põlvkonna H2-histaminoblokaatorite vahel, nende kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused ja koostoimed teiste ainetega. Tsimetidiin, ranitidiin Kineetika – imenduvad seedetraktist kiiresti, biosaadavus kuni 70%, erituvad neerude kaudu. Toimemehhansim – spetsiifilised H2-retseptorite blokaatorid, mis pärsivad nii mao basaal- kui stimuleeritud sekretsiooni. Inhibeerivad histamiini, gastriini ja atsetüülkoliini poolt stimuleeritud maomahla sekretsiooni, s.o doosist sõltuv efekt. Maomahla sekretsiooni langus vähendab pepsiini sekretsiooni. Väheneb maomahla kogus, H+ kontsentratsioon, pepsiini ja sisemise faktori sekretsioon. Kaudne toime uitnärvi. Peamine terapeutiline efekt on seotud basaalse ja öise mao sekretsiooni vähendamisega. Soodustavad limaskesta paranemist. K. Vahenõmm 2018
(kultuursortidel ka valged) hapukad. Üheks tähtsamaks lähteliigiks enamikule kultuursortidele ning hübriidliikidele. Must sõstar Ribes nigrum Tegu on varaviljuva kergesti paljundatava marjakultuuriga, mille vilju (marju) hinnatakse kõrge C-vitamiini sisalduse poolest. Eestis tavaline aiataim ka ravimtaim. Sõstar on maapinnalähedases mullas harunenud varrega mitmeaastane, kuni 1,5 m lai ja kuni 2 m kõrge põõsastaim. Maapealse osa moodustab erineva vanusega oksad mis on tekkinud basaal- ehk juurmistest pungadest. Olenevalt okste asetusest eristatakse püstise, laiuva ja lamanduva kasvulaadiga põõsaid. Kasvukohtadeks on peamiselt niiskemad segametsad, kaldavõsastikud, 5 jõekaldad ja ojade nõod. Kasvukoha mullad on tavaliselt sügavad ja huumusrikkad. Talvel on ta meil külmakindel, talub hästi varju, kuid ei talu põuda ja madalat õhuniiskust. 4. Tööde mahud 4.1 Taimmaterjal Tabeli koostasin www.juhanipuukool
Kaitsmine, absorbeerimine, eritamine Ühekihiline silinderepiteel o Absorveerivates pindades nt sool Transport, absorptsioon, kaitse, sekretsioon Ühekihiline ripsepiteel - ripsmed o Munajuha, emaka sisepinnal Munaraku transport Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Mitmekihiline sarevestunud lameepiteel - naha epiteel epidermis marrasknahk rakkude kuju muutub erinevates kihtides (basaal-, oga-, sõmer-, sarvkiht) o Suus, söögitorus, pärasooles, suguelundites Kaitse, imendumine, sekretsioon Üleminukepiteel rakud kuupjad, välimises kihis ümarad. Venimisvõime o Kuseteedes Väldib uriini tagasiimendumist Mitmekihiline kuupepiteel kaks rakurida o Higinäärmete juhades Absorptsioon, sekretsioon Mitmekihiline silinderepiteel
sinna uuesti tagasi o Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist, millega kaasnevad konformatsionaalsed muutused müosiini molekulis, mis põhjustab müosiini molekulis, mis põhjustab müosiini molekulide nihkumise aktiiniflamentide suhtes 21. Lihaskudede regeneratsioon Skeletilihaskudedel on satelliitrakud o Uus lihaskiud on tsentraalse tuumaga o Paikneb lihaskiu basaal- ja plasmamembraani vahel o Aktiveeruvad ka füüsilise aktiivsuse korral o Monotuumne rakk Südamelihaskoe rakud ei ole jagunemisvõimelised. Vigastused parandatakse fibroplastide poolt tekitatud sidekoega Silelihaskoe rakud on jagunemisvõimelised. Silelihasrakke võib tekkida ka peritsüütidest (veresoonte seintes) 22. Kõik lihaskoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente:
Katteepiteelide vaba pinna katted Koorik e. Krusta – kaitsefunktsioon(transitoorne epiteel kusepõies) Kutiikul – kaitsefunktsioon(hamba arengus) Mikrohatud – suurendavad raku funktsioneerivad pinda(sool,trahhea) Ripsmed – kinotsiiliad(liikuvad ja harunemata) ja stereotsiiliad(liikmatud ja harunevad) -soodustavad raku spetsiifilist tegevust Basaalmembraan jaotub basaal- ja retikulaarkihiks. Basaalkiht – sisaldab proteoglükaane,kollageen IV,lamiine, fibronektiini ja teisi glükoproteiine Retikulaarkiht- kollageen III, moodustunud retikulaarkiududest. Erinevad rakud epiteelides: ogarakk, basaalrakk,karikrakk,ripsrakk,äärisrakk,lümfotsüüt. Karikrakk Epiteeli klassifikatsioon *Epiteele klassifitseeritakse nii arenguliselt kui ka ehituse ja
Uueneb iga 4-5 päeva järjel. Soole epiteel – füüsiline barjäär soole mikroobide ja soole kudede vahel. Takistab bakterite sissetungi ja järgnevat põletikku. Peab pidevalt uuenema. Soolerakud surevad apoptootiliselt hattude tippudes. Uued soolerakud tekivad krüptide põhjas tüvirakkudest ja liiguvad tipu suunas. Nahk.Uueneb kogu aeg. Pindmisest sarvkihist eraldub pidevalt sarvliistakuid; aluskihi eellasrakud paljunevad ja differentseeruvad. Epidermise tüvirakkud on naha basaal kihis; Peale nende veel karvafolliiklite ja melanotsüütide tüvirakud. Luude uuenemine. Osteotsüütide regulaarne surm kogu elu vältel. Surevad rakud värbavad: Osteoklaste verest. Lagundavad vana luukudet; Osteoblaste mis diferentseeruvad uuteks osteotsüütideks ja eritavad uut luu vaheainet. Rasvkude.Funktsioonid: mehaaniline tugi kudedele, naha kinnitamine aluskudedele (sidekoe tüüp), soojusisolatsioon, liigse energia salvestamine.Pruun ja valge rasv. Pruun
G(-) basaalkeha koosneb 4st kettast. G(+) bakteritel on basaalkehas vaid kaks ketast (sisemised), kuna nende paks kest toestab telgvarrast piisavalt tugevasti. 49. Viburid spiroheetidel. Spiroheetidel on viburid periplasmas. Periplasmaatilised viburid kinnituvad membraanile samuti basaalkeha abil, rakk liigub kruvina edasi. Spiroheedil on 7-11 periplasmaatilist viburit, mis kinnituvad raku poolustel. Basaal keha on erinev puudub L-ketas, kuna pole vaja kinnituda välismembraani ja P-ketas koosneb teistsugustest valkudest. 50. Taksised. Taksisteks nim. suunatud liikumisi. Mikroobidel eristatakse: · Kemotaksist mõjuriks keemilised ained · Aerotaksist mõjuriks hapnik · Fototaksist mõjuriks valgus · Magnettaksist mõjuriks magnetväli Mõjureid mille suunas liigutakse, nim. atraktantideks ja neid millest eemale liigutakse,
Regulaatorregioonis transkriptsiooni kontrolljärjestus, varaste valkude ühine N-terminaalne järjestus, replikatsiooni alguspunkt. Kõik geenid ühel ahelal – plussahelal. Replikatsiooni kontrollib peremeesraku transkriptsioonimasinavärk; toimub tuumas. Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees.
1. Epiteelkude ehituslikud iseärasused: funktsioonid: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval Katab keha ja elundite (seedekulgla, Rakuvaheainet on vähe, moodustuvad kuseteed, kopsud, veresooned) pinda õhukesed kiled, mis koosnevad ühest või Vooderdab kehaõõnt mitmest rakukihist Moodustab piiri keha ja väliskeskkonna Teistest kudedest eraldatud basaal- vahel membraaniga Kaitseb teisi kudesid väliskeskkonna Esinevad epiteelrakud, närvilõpmed, mõjutuste eest vahel ka limanäärmed Võimaldab ainevahetust väliskeskkonna Ripsepiteel, eriline epiteelkude, kus raku ja organismi vahel välispinnal ripsmed, mis osalevad Eritab nõresid toitumises, hingamises ja eritamises Osaleb haavade paranemisel Naha epiteelrakud kaitsevad keha
nende hulk ja kuju vatsa erinevates piirkondades võib olla erinev. Täiskasvanud veisel on vatsapapillid kõige kõrgemad vatsa ventraalses kotis, kus nad võivad olla 1 cm kõrgused ja nende arv ühel ruutsentimeetril 30-40. Tänu vatsapapillidele suureneb oluliselt vatsa imendumispind. Vatsa limaskesta katab sarvestunud lameepiteel, selles eristatakse sarv-, sõmer-, oga- ja basaalkihti. Epiteelil lisandub hõõrdumise ja rõhu eest kaitstud piirkondades läikekiht. Basaal-, oga- ja sõmerkihi epiteelirakkude tsütoplasma sisaldab rikkalikult membraanseid ja mittemembraanseid organelle. Epiteeli all paikneb sidekoeline proopria, kus paiknevad rohkearvulised kollageensed ja elastsed kiud. Prooprias on hulgaliselt fibroblaste, vähem sisaldab ta teisi sidekoe rakke. Vatsas proopria ja submukoosa vahel selget piiri ei ole, üks kiht läheb sujuvalt üle teiseks. Lihaskest - tunica muscularis
Pungasoomused asetsevad katusekivitaoliselt. Käbid 4...6 cm pikad, helepruunid, seemnesoomused täkilise kuni hambulise servaga, pole lainjad. H=30-36 (50) m. Areaal: Põhja-Ameerika lääneosa. Eestis küllalt harvaesinev liik. Kodumaal kasutatakse puitu paberipuuks, saematerjaliks, vineeri ja keelpillide valmistamiseks. Picea mariana (Miller) Britton, Sterns & Poggenb. must kuusk Võrsed tihedalt karvased, (punakas)pruunid. Pungade alumised (basaal-)soomused pikalt teritunud tipuga, mis ulatuvad üle punga. Okkad neljakandilised 0,6...1,2 cm pikad, sinakasrohelised, lühidalt teravnenud või tömbi tipuga. Käbid munajad kuni munajasümmargused, hallikas- kuni violetjas- tumepruunid, 2...3 (4) cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,0 cm. Seemnesoomuse väljaulatuv osa kolmnurkne, serv ebaühtlaselt saagjas ning laineline. Käbid on koondunud tihedatesse kogumikesse tüve läheduses, noorelt violetjasmustad, avanevad raskesti
2. kiiru e.parietaalsagar 3. kukla e.oktipitaalsagar 4. oimu e.temporaalsagar. Tsentraalvagu lahutab otsimusagarat kiirusagarast. Peaaju koore närvirakke on püütud funktsiooni ja ehituse järgi ka süstematiseerida ja koostatud nn.ajukaarte. Enam on kasutusel nn. Broadmani väljade kaart, jagas koore umbes 50ks väljaks, millest igaühel on oma funktsioon. 2. selle alla jäävatest basaalganglionitest - Basaalganglionid jäävad peaaju koore alla, seega vaheaju ja peaaju koore vahele. Basaal = ajupõhimiku piirkonda jäävad. Nende kahjustuse korral tekivad liigutuste häireid e. Motoorika häired. Nt. Parkinsonism – pea ja käte väga tugev värisemine/liigutuste jäikus alustamisel.. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma a)sensoorsed keskused somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades.
3. kukla e.oktipitaalsagar 4. oimu e.temporaalsagar. Tsentraalvagu lahutab otsimusagarat kiirusagarast. Peaaju koore närvirakke on püütud funktsiooni ja ehituse järgi ka süstematiseerida ja koostatud nn. ajukaarte. Enam on kasutusel nn. Broadmani väljade kaart (jagas koore umbes 50ks väljaks, millest igaühel on oma funktsioon). 2. selle alla jäävatest basaalganglionitest - Basaalganglionid jäävad peaaju koore alla, seega vaheaju ja peaaju koore vahele. Basaal = ajupõhimiku piirkonda jäävad. Nende kahjustuse korral tekivad liigutuste häireid e. Motoorika häired. Nt. Parkinsonism – pea ja käte väga tugev värisemine/liigutuste jäikus alustamisel.. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma: a. sensoorsed keskused somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus
tömbi tipuga · Võrsed tihedalt karvased, (punakas)pruunid. · Käbid munajad kuni munajasümmargused, hallikas- kuni violetjastumepruunid, 2... 3 (4) cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,0 cm. Seemnesoomuse väljaulatuv osa kolmnurkne, serv ebaühtlaselt saagjas ning laineline. Käbid on koondunud tihedatesse kogumikesse tüve läheduses, noorelt violetjasmustad, avanevad raskesti. Seemned väikesed, mustad. · Pungade alumised (basaal-)soomused pikalt teritunud tipuga, mis ulatuvad üle punga. · Musta kuuse puit on helekollase tooniga, kerge, keskmise elastsuse ning tugevusomadustega. Kanadas on musta kuuse puit kõige olulisem tooraine tselluloosi valmistamisel. Puitu kasutatakse veel ehitusmaterjalina ja kasvatatakse jõulupuuna. Okastest saab valmistada eeterlikku õli. 7. Torkav (Picea pungens) ja serbia kuusk (Picea omorika)
annaabi.ee 
