Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geopoliitika lühikonspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
geopoliitika, aasia, euroaasia, politics, territoorium, impeerium, mude, geopoliitiline, kontinent, regioonid, hegemoonia, political, tiib, university, eluruum, rooma, ukrainamineerib, states, vasti, region, berg, suurbritannia, euraasia, moskva, lainetus, kosmos, puhver, introduction, relations, afrika, global, maailmaruum, araabia, koridor, gatewayorganismi. „Riik kui eluvorm“: (Peatükid: Riigi üldine olemus, Riik kui territoriaalühik, kui rahvas, kui majanduslik organism ning Riik elu seaduse all) Angloameerika geostrateegia koolkond: A. T. Mahan, H. Mackinder, N. Spykman, E. Huntingtom Halford Mackinder: Oxfordi Ülikooli rektor, defineeris Südamaa. Hüpotees: Kes valitseb Ida-Euroopat, see käsutab südamaad. Kes valitseb südamaad, see käsutab Maailmasaart. Kes valitseb Maailmasaart, see käsutab maailma. Saksa geopoliitiline koolkond: Mõjutatud Ratzeli, Kjelleni ja Mavkinderi vaadetest. Esindajad: K. Haushofer, O. Maull, H. Lautensach, E. Obst, E. Banse Saksa geopoliitilise geograafia seisukorrad: Riik peab alati õigustama oma eluruumitaotlusi (laienemine peab olema põhjendatud). Vt: Edgar Kant ja Karl Inno Suurem ruum võimaldab autarkiat ja sõltumatust oma naabritest. Riigi ruumilisest struktuurist (geopoliitilistest manomeetritest) sõltub kasvu edukus
riiki) o Mõjukas olemiseks peab olema pildis (uudistes, räägitud jne) Hargmaised korporatsioonid Muud: o inimesed – Eesti inimesed käivad Valkas, tegelevad rahvusvahelise kaubandusega o terroristid o katoliku kirik – tuntud, käsuvahendaja, MTÜ o Punane Rist, Greenpeace, UFA, Amnesty – riikidevahelised, mitte RVOd Riik Montevideo konventsioon (1933) annab riigile tunnused: o Territoorium o Rahvas o Valitsus o Võime suhelda o (Rahvusvaheline tunnustus) Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla o Valitsusel ei ole ühte kõrgemat valitsust, ülim võim mingil territooriumi o Tartu – ei ole suveräänne, Eesti – on o Valitsus võiks olla legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) – tunnustame, et politseil on mingi võim ja riik võib vägivalda kasutada o Tunnustamine Suveräänsuse tüübid
Neoliitiline revolutsioon - ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele; ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine; eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas. MTÜd -> Greenpeace, Punane Rist, UEFA, ROK, Amnesty International Riik -> üksus, millel on kindel maa-ala, rahvas, seadused, juhid jne ● Montevideo 1933 - Territoorium - Rahvas - Valitsus - Võime suhelda - -> n-ö puudu on tunnustus! ● Suveräänsus Suveräänsus ● Jean Bodin (1530-1596) ● Realism - anarhia ● Ülim võim territooriumil ● Legitiimse vägivalla monopol (Max Weber) -> Valitsusel vms on legitiimne võim vägivallale (st, et keegi teine pole võimuga vägivallale) ● Tunnustamine Suveräänsuse tüübid ● Robert Jackson: - Negatiivne -> juriidiline korraldus, formaalsus
alamregioonideks, aga samuti teatavate sarnasuste alusel teiste regioonidega iihendada koos nendega iilernregiooniks. f) regioonide eristamisel ja piiritlemisel lahtutakse klassifitseerimise metodoloogiast ja kasutatakse fonnaalseid klassifitseerimismeetodeid. Regionaliseerimise tulemus kuulub kritiseerimisele ja parandamisele. Et kriitika oleks asjalik, tuleb teadustoos tingimata põhjendada, miks on eristatud just need regioonid niisugustes piirides. 4. Tõelist huvi pakuvad vaid üldgeograafilised regioonid. 5. Looduse ja inimeste vahekorda mõisteti kaheti. Varasem, ritterlik-ratzellikus voolus aga teatud jäänukina kauaks püsima jäänud arusaam oli keskkonnadeterrninism: inimeste tegevus ja käitumine, sõltub täiesti nende asukoha loodusest. Hilisem ja siis peaaegu üldtunnustatud arusaam oli possibilism: inimeste tegevus sõltub eeskatt neist endist, nende ajaloost ja kultuurist, kuid peab
1 (looja), venelane tema käsitlus imperialistlik, venekeskne, mitte eriti teaduslik „Postmodernne geopoliitika“ süsteemne lähenemine, aga süsteemiks ei nimeta. Tema süsteemi käsitlemise aluseks on identsus. Identsuse määratlemine:Paradigmad Premodernne Modernne (hävitab eelneva) Postmodernne (ükskõikne) (eitab premodernset) (praegune aeg) Impeerium – ebamäärane, → Riik – anti-impeerium, → Globaliseerumine – riigid ennekõike rahvusülene, mitmete impeeriumile iseloomulik lahustuvadja tekivad uued etniliste gruppide ratsionaalne heidetakse kõrvale, argine, „rändrahvad“, projekt. selgete ülesannetega riik traditsiooniline ühtlustub. Impeeriumis elajad identifitseerivad (Hobbes), riik on
õigused). USA huvides on säilitada liberaalne maailma kord (ei taha maailma või maavarasid ülevõtta, vaid lihtsalt tagada nende olemasolu.) IDENTITEET USA VÄLISPOLIITIKAS: Idee sellest, et Ameerika parandab vigu ( Obama üleskutse Ameerikale mitte ainult Euroopale). USA erandlikkus- Valitsus on inimeste jaoks, inimeste poolt. Eeskuju mida ülejäänud maailm peaks järgima. Õiglusdeklaratsioon- näide vabadusest. Liberaalsuse impeerium tööb kasu- Jaapan, Saksamaa. VENEMAA VÄLISPOLIITIKA Venemaa Impeerimu ajalugu: Tsaari Venemaa: Ivan Julm 1550 Siberi vallutamine, Romaani dünastia. Peeter Suur 1672-1725. Laienemine Euroopasse, pealinn St Peterburi. Katariina Suur 1762-1796- laienemine Musta mere äärde. Tsaari valitsus 1800-1850: Alexander I (25) Soome, Napoleoni võit. Nicholas I (25-55) Kaukasus. 1850-1905: Alexander II (55-81) müüs Alaska, lõpetas pärisorjuse
Husseinil oli täidesaatev võim- president, peaminister ja eesistuja Revolutsiooni Käsu Nõukogus (Revolutionary Command Council). Kohtusüsteem: tsiviil ja usupõhised juhtumid. Appelatsiooni kohtud. Sõjavägi: mehed 18 a, 2 a. teenistuses. 90ndate lõpus ca 350 000 meest. Majandus: 10% maailma naftast. 1979 SKP 9 tuh $; 2001 1000-1200 $. 22 aastaga vähenes 90% (põhjuseks sõjad ja ÜRO majandus sanktsioonid 90ndatel). USA ja Iraak: ühendab nafta ja geopoliitika (NSVLi lähedus). 1967 suhted katkevad, 84 taastuvad. 80-88 USA toetus Iraagile sõjas Iraani vastu. Bush jun: MHR kahtlus- keemiarelvade kasutamine kodumaal ja naabrite peal, RV terrorismi toetamine, USA huvide oht. 2002 Iraagi kurjuse teljeks kuulutamine ja 2003 invasioon Iraaki. Saddam nägi sõda kui linnasõjana, mille esmärk on Bagdadi kaitsta ning jäi Bagdadi. USA nõrk koht oli vähene informatsioon Iraagi kohta. Iraak peale 2003: USA demokraatia eksport. Sõjajärgne kaos
Euroopas.) IV Prantsusmaa faas (viimane välisriikide sõda Saksamaa pärast. Võidukad prantslased ja rootslased. Kaotajad Habsburgid. !1645 läbirääkimiste tegelik algus!) Sõja tagajärjed: 1. inimkaotused Saksamaal 13-21mil. 2. Saksamaa jaotumine 300 väikeriigiks. 3. Majandusarengu peatumine 4. Rootsi-uus suuriik rv politiikas. 5. Prantsusmaa- domineeriv riik Euroopas. Sõja-järgsed läbiräkimised toimusid kahes kohas (Osnabrück- protsetandid + Püha Impeerium & Münster- katoliiklased ja Püha Impeerium). Sveits loodi peale sõda. Rootsi sai endale Balti mere lõuna osa. Hollandi ühendatud provintsidest sai uus riik- Holland. Prantsusmaa sai Elsass-Lotring + muud territooriumid. Hispaanial jäid Prantsusmaaga pikemaks ajaks keerulised suhted. Westfaali rahu- kaasaegsete riikide süsteemide teke: Sõjade tsüklid- 25a perioodid. Westfaali rahu lõpetas 30-a. sõjaga, luuakse kaasaegsete rahvusriikide süsteem. Paul Kennedy rahvusriikide tekkest: 1
mida loodusolud vaid raamistavad. Maastik kui krunt, kuhu rajada kultuur. Tolle ajastu paradigmad (reeglid, tõereziimid): Geograafia on Maa kirjeldus, regioonide (ja nende mosaiigi) kirjeldus Regioon on loodusnähtuste ja inimtegevuse vastastikmõju Regioon on kui geograafia klass Huvi üldgeograafiliste regioonide vastu. Regioon ühtne, piiritletud, eripäraga, allub taksonoomiale, vastasmõjude põimik. Arenes välja geopoliitika (looduskeskkonna eripära mõju riigi välispoliitikale nt Eestil on Venemaaga piir mõõda jõge). Mackinder uskus, et sisemaal tekivad agressiivsed suurriigid, rannikul ja saartel aga demokraatlikud, majanduslikult õitsvad väikeriigid. Haushofer uskus, et tulevikus on maailmas kolm keskset riiki ning kõik muud alad on kolooniad, kuhu valged elama ei taha minna. Keskusteks pidas ta muidugi USA-d (kolooniad Lõuna-Ameerikas), Saksamaad (koloniad Aafrikas), Jaapanit või Hiinat (
mida loodusolud vaid raamistavad. Maastik kui krunt, kuhu rajada kultuur. Tolle ajastu paradigmad (reeglid, tõereziimid): Geograafia on Maa kirjeldus, regioonide (ja nende mosaiigi) kirjeldus Regioon on loodusnähtuste ja inimtegevuse vastastikmõju Regioon on kui geograafia klass Huvi üldgeograafiliste regioonide vastu. Regioon ühtne, piiritletud, eripäraga, allub taksonoomiale, vastasmõjude põimik. Arenes välja geopoliitika (looduskeskkonna eripära mõju riigi välispoliitikale nt Eestil on Venemaaga piir mõõda jõge). Mackinder uskus, et sisemaal tekivad agressiivsed suurriigid, rannikul ja saartel aga demokraatlikud, majanduslikult õitsvad väikeriigid. Haushofer uskus, et tulevikus on maailmas kolm keskset riiki ning kõik muud alad on kolooniad, kuhu valged elama ei taha minna. Keskusteks pidas ta muidugi USA-d (kolooniad Lõuna-Ameerikas), Saksamaad (koloniad Aafrikas), Jaapanit või Hiinat (
oli esimene signaal tegelikust lagunemisest. Impeeriumi lõhestas ja hukutas vene natsionalism, mille eest oli autor hoiatanud juba varem. Natsionalismi karmis krii- tikas jõuab Jakovlev tänasele Venemaale. Nüüd on natsionalism alasti, kirjutab ta. “Nüüd nimetab natsionalism end patriotismiks, segatud natsionaalbolševismiga, s.o natsismiga.”28 Jeltsin ja Putin said kommunismi ja impeeriumi varemed. Nõu- kogude impeerium oli iseäralik, sest tal puudusid kolooniad. “Kogu impeerium oli bolševike koloonia.”29 24 Anupõld, E. Vaba sõna arhitekt sõdib edasi. – Maaleht, 2005, 5. mai. 25 Яковлев А. Н. Омут памяти. От Столыпина до Путина, 1–2. Вагриус, Москва, 2001. 26 Яковлев А. Н. Сумерки. Материк, Москва, 2003, 476, 504, 514–516 jm. 27 Samas, 591. 28 Samas, 592. 29 Samas, 655. 138 2006
1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tunnustasid Esimese maailmasõja
Sellest tulenevalt on seal ka kõrgemad pensioni asendusmäärad. Euroopa Liidu reformid pensionisüsteemidele on olulised ka selleks, et ka vähem arenenud Euroopa riigid hakkaksid rohkem panustama pensionikulutusteks, eriti arvestades rahvastiku vananemist ning pensionäride arvu kasvu võrreldes tööealise elanikkonnaga. (Holzmann, Palmer 2006) 12 Viidatud allikad Bonoli, G. (2000) The Politics of Pension Reform: Institutions and Policy Change in Western Europe. Cambridge University Press. Pp 11-14. Holzmann, R., Koettl, J., Chernetsky, T. (2005) Portability Regimes of Pension and Health Care Benefits for International Migrants: An Analysis of Issues and Good Practices. The World Bank. Holzmann, R., Palmer, E.E. (2006) Pension Reform: Issues and Prospects for Non-financial Defined Contribution (NDC) Schemes. World Bank Publications, pp 225-229. Jousten, A
edendaja kui rohkem nõuandja. Lisaks üritab Rootsi probleeme rohkem lahendada läbirääkimiste teel kui sõjaliselt. Oluline erinevus selle kohapeal on ka see, et Taani kuulub NATO-sse, aga Rootsi ei kuulu. Taanit peetakse ka üheks Euroopa siseturvalisuse parandamise algatamisega seotud riigiks. Põhjustena võib välja tuua peamiselt lähiajaloo ning II Maailmasõja. Taanile avaldas selgelt mõju Saksa okupatsioon, millest Rootsi pääses. Lisaks ka see, et Rootsi on olnud suur ja võimas impeerium Euroopas ning pärast selle lagunemist on tegeldud rohkem riigi siseste teemadega. Viimasel ajal on ka välispoliitiliselt aktiviseerutud. Isikute tähtsus välispoliitikas ei saa ülehinnata, vaadeldes terve riigi välispoliitikat, sest neil on üldjuhul siiski lühiajaline mõju. Siiski on välispoliitikat mõjutanud see, et Taani poliitik on olnud ülemaailmalise organisatsiooni eesotsas, aga Rootsi, Euroopas tuntud poliitikud, on jäänud pigem kaugemasse minevikku
Ühiskondlik võim, mille spetsiifiliseks vormiks on riiklik võim, on orgaanilise teooria jaoks terviku võim oma koostisosade üle. Ühiskonna ja riigi arengus eraldas Spencer kaks arengustaadiumi: 1) primitiivne ehk sõjalis-röövellik ja 2) kõrgem ehk tööstuslik (industriaalne) arengustaadium.Mõlemale arengustaadiumile on iseloomulik, et riikidevahelisi suhteid käsitletakse sotsiaaldarvinistlikus vaimus olelusvõitlusena. Orgaanilisele teooriale lähedal ja sellega seotud on geopoliitiline teooria, mis peab kõiki samuti organismiks, poliitikat aga võitluseks organismi eluruumi pärast. 20.sajandil arenesid välja mitu rahvuslikku geopoliitilist koolkonda. Saksa geopoliitilise koolkonna ühe tuntuima esindaja Karl Haushoferi järgi uurib geopoliitika riiki kui ruumilist nähtust, kui geograafilist organismi. Geopoliitika peab poliitiliste protsesside (rahvusvahelises tähenduses) põhjuseks geograafilisi tegureid. Siit ka poliitiline geograafia, mis vaatles
kokkulepeteta ja ise enda "elujõulisust" tõestanud. Demokraatia kriis "Sõdadevaheline" aeg Euroopas · Perioodi Esimesest Maailmasõjast kuni Teise Maailmasõja järelsõdadeni on kirjeldatud kui ühtset sõdade ajajärku. · Niall Ferguson on nimetanud perioodi 1904-1953 "Viiekümneaastane sõda" . · Perioodi on püütud kirjeldada, kui impeeriumiteks pürgivate rahvusriikide (Itaalia, Saksamaa) ja nendevaheliste kokkupõrgete ajajärku. · Vene impeerium à Nõukogude impeerium 1920. aastad Euroopas · Alguses sisepoliitilised segadused paljudes riikides ja majanduslik kaos (hüperinflatsioon). · 1920. algus hoolimata probleemidest vaieldamatu demokraatia võidukäik · Samas tsenenteeritakse mitmed vastuolud (Versailles' süsteem). Mitmed riigid (Saksamaa, Austria, Ungari, Bulgaaria) olid kaotanud oluliselt territooriume ja suur osa etnilisest elanikkonnast oli jäänud väljapoole "emamaad".
o RV kriminaalsed organisatsioonid o huvialaorganisatsioonid – kõige suurem hulk INGOsid (nt spordivaldkond) Regionaalsed organisatsioonid Mis on regionalism? Andrew Hurrell on üks tuntuimaid regionalismi käsitlejaid. Regionalismi on võimalik vaadelda 5 tunnuse kaudu: o sotsiaalne integratsioon – ennekõike mingis regioonis toimuvad inimeste liikumised o geopoliitika – kui lisame kaardile mingisugused vood (raha, ressursside) o regionaalne identiteet – regionaalne teadlikkus, regionalismi tähtsaim tunnus mõndade arvates (kognitiivne regionalism); võib ka välisohu survel tekkida o riikidevaheline koostöö – Balti koostöö, Põhjamaade Nõukogu o riikide poolt toetatud regionaalne organisatsioon o regionaalne kokkukuuluvustunne
55. käis Adenauer Moskvas ja saavutas NVL vanglas sakstlaste vabastamise ja kodumaale tagastmaise. Probleemiks oli saksamaal tööjõu puudus. 61. aastal sõlmiti erileping SM ja Türgi vahel, millega nähti Türklaste ajutise tööleasumise tagamine Saksamaale, mis muutus pikaajaliseks hiljem. Türgi sellepärast, et: ühtne saksa riik 1871 tekkis, hiljem pantsusmaa inglismaa ja porgtugal olid maailma hõivanud, siis Sm leidsid aafrikas kolooniaid, siis tehti panus, et türgi impeerium varem vüi hiljem peab euroopast väljuma, siis visati silma balkanile ja ka kaugemale, et sedajäädvustada, siis tehti berliini ja bagdadi raudtee, siit otsus, et sama liini pealt võtame tööjõudu. Hitler oli jõudndu sakslastele araabiamajanduses luua hea positsiooni, sest ta oli inglaste ja prantslaste vastu. Pärast 2. ms tekki suuesit natsionaalsotsialistlik parti ja ka kommunistlik partei. Kõigepealt likvideeriti juriidiliselt natsionaalsotsialistlik partei. Mismoodi
nimetama Euroopaks kõiki Vahemerest põhja pool asuvaid maid. Euroopa tundmaõppimine algas foiniiklaste ja kreeklaste kaubareiside ning kolonisatsiooniga ja jätkus hiljem ümberkaudsete maade allutamisega Rooma võimule. Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Põhjas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli. Peamine usund on kristlus. ÜRO liigituse järgi jagatakse Euroopa neljaks regiooniks. Nad on Põhja-, Lääne-, Ida- ja Lõuna-Euroopa. Kesk-Euroopa ÜRO liigituses puudub.
tugevaid suhteid EL-iga. Osa sihtriike aga tunnistaksid, et nad selleks pole valmis või siis eelistavad Armeenia kombel hoopis tugevamini integreeruda SRÜ raames loodud poliitilis-majanduslike liitudega. Suurte raskustega on tänaseks sõlminud EL-iga assotseerumis- ja vabakaubanduslepingud Gruusia ja Ukraina. On ju tõsiasi, et sisepoliitika on muutliku iseloomuga kogu Euroopas. Kuid EL-i idanaabrite juures lisandub sisepoliitilisele muutlikkusele geopoliitiline muutlikkus, nii et mängus on tervete riikide strateegiline tulevik ja mitte ainult nende majanduslik heaolu. Sealjuures püüavad oma geopoliitilist tähtsust tõsta nii Venemaa kui Hiina RV. Mõistagi ei soovi neist kumbki näha - 13 - Idapartnerluse sihtriikide tihedat integreerumist EL-iga. Ent vaid Venemaa on siin söandanud kasutada sõjalist vahelesekkumist. Armeenias surus ta peale oma sõjaliste baaside loomise majandusabi
Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele: 1. Üldine - mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega? - mis on RS teadus? 2. Ajalugu - olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroopa suurriikide kons
ilma välismaise mõjuta. Samal ajal kritiseeritakse tema poliitikat, sealhulgas majanduspoliitikat. 4. NIMETA ,ISELOOMUSTA, KIRJELDA VM II MS TAGAJÄRJED 2. MS muutis riigpiire, tekkisid uued riigid. 1947 Pariisis allkirjastati erinevate riikide rahulepingud 1951 a San Francisco lepinguga kehtestati rahu Jaapaniga 1955 a Austria riigilepinguga Austria Vabariik kohustus alatiseks jääma neutraalseks Itaalia jäi ilma Aafrika kolooniatest Ungari, Rumeenia, Bulgaaria territoorium vähenes Soomele jäi Talvesõja järgne piir NL-ga . Karjala Petsama piirkond, Viiburi linn läksid NL-le Albaania, Island iseseisvusid Baltiriigid kaotasid iseseisvuse SAKSAMAA- II MS JÄRGNE TERRITOORIUM, RAHULEPINGU MITTESÕLMIMISE PÕHJUSED: 1)Saksamaa idapoolsed alad said Poola ja NSVL Saksamaa oli jagatud 4-ks okupatsioonitsooniks NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel kuni 1994 a-ni. Berliin jagatud neljaks sektoriks.
• Makromajanduspoliitika: – Stabilisatsioonipoliitika – Konkurentsipoliitika – Monetaar(raha) ja fiskaal (eelarve)poliitikad – Struktuuri- ja maksupoliitikad – Investeerimispoliitika - Kaubandus-ja tollipoliitika • Mikromajanduspoliitika: - ettevõtluspoliitika, - personali- ja palgapoliitika; - hinnapoliitika; - innovatsiooni ja tehnopoliitika 3.2. Geo- ja globaalpoliitika • Geopoliitika eesmärk- võitlus majandusruumi- ressursside ja turgude pärast • Globaalpoliitika eesmärk – konfliktide vältimine, ressursside ratsionaalne ja efektiivne kasutamine • Sõjalise ja majandusliku võimsuse index • Huntingtoni tsivilisatsioonide konflikt: Läänemaailm (Euroopa ja P.-Ameerika); Hiina; Jaapan; India; muhameedlik; (vene) ortodoksne, Ladina- Ameerika ja Aafrika 3.3. Regionaalpoliitika • Poliitilised ühendused ja liitriigid
majandusteadlased, et koloniaalvõimu hoidmine ja tugevdamine toob Inglismaale pigem kahju kui kasu. 1906. aastal pääses võimule Liberaalide Partei valitsus eesotsas David Lloyd George'iga. See valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga iraani pärast ning Saksamaaga Türgiga seotud küsimustes. Nn valgete kolooniatega (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) hakati suhtlema föderatiivsetel alustel, mistõttu Briti impeerium muutus ajapikku Briti Rahvaste Ühenduseks. 1911. aastal surus Lloyd George läbi home rule seaduse, millega anti Iirimaale autonoomia. Tolle aja inimestele oli see murettekitavate muudatuste aeg. Lõppes kuninganna Victoria 63 aastat kestnud valitsemisaeg ning koos sellega ka nn viktoriaanlik ajastu, mis Inglismaa oli selline, nagu seda kujutas oma romaanides Charles Dickens: väiklaselt täpne ja korralik, jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse ja seda
allutamine Inglismaale. 19* Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. 20* 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. 21* Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 22* Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: 1* Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. 2* Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 3* Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis
Mujal Euroopas: Idablokk (rahutused, 1956 ja 1968. Balkani probleemid, eurooap integ ei osale). Püreneed (Hispaania Portugal diktatuurid, demokraatia 1970ndal. riigi vaesed ja nigelad). Kreeka (dikatatuur 1970nd. vaene ja nigel). Laienemised ja lahkumised: Laienemised: Kreeka 1981 ja Hispaania-Portugal 1986. (Diktatuuride alt vabanenud. Kiiresti liitu, et demokraatia püsiks! Pole valmis? (Mitterand). Sisuliselt ei olnudki valmis.) 1985 -Gröönimaa lahkub: (Taani territoorium, teatud autonoomia. Otsustab referendumiga lahkuda. Mitmed liikmesriikide territooriumid ei kuulu ühine üldse.) Avaldused väljaspoolt: Maroko ja Türgi 1987. Maroko ei pole Euroopas. Türgi jah on Euroopas, tegeleme hiljem. 1980ndad laiemalt: Maailma muutused (NSVLi keerulised ajad. Uued tuuled USA ja Euroopa riikide poliitikas. Dekolonisatsioon on lõppenud). Euroopa Ühenduste ülevaade (Laienemine uutesse piirkondadesse. Süvitsi minek ühisturg on reaalsus
1944-st nõukogude okupatsioon Nõukogude 1944-50 maakond (10) uus ärkamisaeg alates 1987. aastast, lõppes 1991. okupatsioon -vald; valdade sees aastal Eesti taasiseseisvumisega külanõukogud, 1944 liideti Eesti NSV Petserimaa ja Narva-tagune 1944- 1991 ala Vene NFSV-ga: Tartu rahu järgne territoorium vähenes 5% võrra. 1940. aastate teisel poolel pärast Petserimaa likvideerimist loodi juurde 3 uut maakonda Hiiumaa, Jõhvimaa ja Jõgevamaa. Seega 13 maakonda kuni rajoniseerimiseni. 1950 rajoonid (39) ja külanõukogud (rajoniseerimine) 1952-52 kolmetasandiline
kaevandustes, kehtestakase 10h tööpäev, Preisimaal keelatakse alla 12a töötamine, Saksamaal kehtestatakse puhkepäev. Vanaduspensionid, kindlustused -Maailmakaubanduse ja majanduse kujunemine -Rahvusriikide (elanikkonna enamus koosneb ühe rahvuse liikmetest) ja kodanikkonna teke -Rahvusriik tähendab ühe rahvuse suveräänset territooriumi -Euroopa tsivilisatsioon: -1) Isikuvabadused -2) Eraomand - 3) Demokraatia -Vene Impeerium XX sajandi algul -1905. aasta revolutsioon -> revolutsiooni ajendiks Vene-Jaapani sõda 1904-1905 -Vene väed halvasti relvastatud ja välja õpetatud -Demokraatlike vabaduste ja õiguste puudumine -Poliitilise võimu kriis -Mahajäämus tööstuses I maailmasõda Põhjused, miks? 1) Kõik suurriigid tahtsid sõjaga oma valdusi suurendada 2) Prantsusmaa ei suutnud andestada Saksamaale häbiväärset lüüasaamist Prantsuse-Preisi sõjas ja Alsace-Lorraine'i kaotamist
Soome ja Rootsi välispoliitika Katriin Mangus Sissejuhatus Käesolevas töös võrreldakse Soome ja Rootsi välispoliitikat. Mõlema riigi puhul on tegemist väikeste naaberriikidega, millal on arenenud majandus ja osaliselt ühine ajalugu. Mõlemad kuuluvad Põhjamaade hulka. Siiski on nende välispoliitikas mitmeid erinevusi. Järgnevalt analüüsitakse Soome ja Rootsi välispoliitikat Euroopa integratsiooni, sõjalise neutraliteedi, rahvusvahelise mõjuvõimu, heaoluriigi ja Venemaa suhete teemadel. Kõikide teemade puhul pööratakse mõlema riigi välispoliitikat kujundavatele teguritele, sh ajaloolisele perspektiivile. Analüüs Soomet ja Rootsist võib mõlemaid käsitleda nii Euroopa kui Euroopa integratsiooni piirialadena. Esiteks asuvad nad Euroopa keskusest
tegemist unitaarriigi vs füderaalriigiga (st EL valitsused, keskvalitsused liikmesriigides js KOV-id jne). EL ühtekuuluvuspoliitika põhineb liikmesriikide vahelisel finantssolidaarsusel, kelle panused liidu eelarvesse suunatakse mahajäänud piirkondade ja sotsiaalsete gruppide järeleaitamiseks. Eesmärgiks hästi toimiv ühtne turg, aga ka sotsiaalse sidususe kasv. Euroopastumine - euroopastumine mõjutab nii halduspoliitikaid, poliitikat kui ka poliitilist kogukonda (policies, politics and polity). Võib puudutada ka EL väliseid riike: 1. Teadlikult EL reeglite eeskujuks võtmine 2. Läbi EEA (Euroopa Majanduspiirkond) 3. Läbi EL naabruspoliitika Eelkõige uuritakse euroopastumist just ajalooliselt, kultuuriliselt, institutsioonide kohandumise ja poliitikate ning poliitikaprotsesside kohandumise järgi. Probleemiks on aga euroopastumise nö astme määramatus, ehk seda ei ole võimalik määrata.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja ..................................................................
poolest demokraatlik partei Hispaaniaga Ettevõtete koondised- trustid William McKenley Välispol põhisuunad: Neist suuremad- Morgani grupp Theodore 1. kaubandus- Hiina ja Ida- Rockefelleri grupp Roosevelt Aasia Liberaalne majandus Woodrow Wilson 2. Ladina-Am ,,avatud uksed ja võrdsed" Probleemiks trustide omavoli, 1914-Panama kanali loodusressursside raiskamine avamine- kauplemine VI Diktatuuride kujunemine: Nõukogude Venemaa ja NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel diktatuuride tekke põhjused 1
1934 - rahutused Pariisis. Fasistid üritasid võimule tulla. 1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping. 1.3.3 VÄLISPOLIITIKA Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel. 1.4 SUURBRITANNIA 1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910. aastani. 1910 - kuningaks sai Georg V. Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3 Kahe suurema partei süsteem kehtis sajandivahetuse paiku. Vastamisi olid konservatiivid ehk toorid ja liberaalid ehk viigid.
annaabi.ee 
