Esitlus söjatehnikas kus kasutatakse lasereid
Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Tuumaenergiaga elektri tootmine on tänapäeval üldlevinud: Lääne- Euroopa riikides moodustab tuumaenergia teel saavutatud elektrienergia umbes 78% üleriigilisest tootmismahust. Kuid tuumaenergeetikal on ka miinused- avarii korral juhtunud keskkonnakatastroof rikub piirkonna elanikele kasutuskõlbmatuks aastateks. II maailmasõjas leidis see tehnoloogia kasutust ka suuresti sõjanduses, mis tõi kaasa palju inimkahjusid Nagasaki ja Hiroshima näidetel. Selle aasta (2009) seisuga on maailmas kasutusel 435 tuumareaktorit, moodustades kokku üle 12% ülemaailmsest elektrienergiavajadusest. Tuumaenergia kasutamine kogub populaarsust eelkõige arenenud riikides, kuna peale suure ja kalli arendustöö, on tegu ka suhteliselt loodustsäästva alternatiiviga. Selle tootmisviisiga saadud energia ületab kasutegurilt mitmeid kordi fossiilsetest kütustest tuleneva energiahulga
Uus, rahvuslik armee kujunes välja just revolutsioonisõdade ajal. Sama väline mõjutegur toimus Preisimaal. Presi armee põhjalik reformimine toimus pärast 1806 a - Jena ja Auerstedti kaksiklaginfu katastroofi pärast. Venemaal põhilised armee reformid toimusi pärast pärisorjuse kaotamist 1861. A. 1870. Aastate keskppaigaks olid kõik Mandri-Euroopa võtmeriigid kehtestanud ülduse sõjaväekohustuse. 6. Tehnika arengu mõju sõjandusele Olulisem moderniseerimine sõjanduses sai Napoleoni sõdade järel, kui kasutusele võeti aurumasin. Aurumasina abil inimesed panid liikuma ronge, mis said kiiresti transportima inimesi ühest kohast teisesse. Niimodi sai sõjavägi kiiresti ja puhanuna jõuda lahinguväljale. Esimene kord kui avaldus raudtee tähtsus sõjaväe transportimist oli 1859. Aastal toimunud Prantsuse-Austria sõjas 120 000-mehelise armee transportimine. Tavatingimustes see võtaks 2 kuud aega, aga rongiga see võttis ainult 11 päeva.
1.Sotsialistlikud riigid . Euroopas :Rumeenia, Bulgaaria , Poola , Tshhoslovakkia , Jugoslaavia , Albaania , Ungari , Ida- Saksamaa, NSV Aasias : Hiina Rahvavabariik , Mongoolia , Põhja-Vietnam , Põhja - Korea. Ladina- Ameerikas : Kuuba . 2. Sotsial. riikide koostöövormid majanduses ja sõjanduses. Majanduses : 1. Organisatsioon : Vastastikuse Majandusabi Nõukogu . (VMN) 2. Organisatsiooni loomis aaasta : 1949 . jaanuaris . 3. Eesmärk : Pidi aitama Moskva meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ning olema aluseks koostööle tulevikus . Sõjanduses : 1. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) 2. 1995 . 3. Seadistati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides . 3. Iseloomusta partei liidrite võimu NSV Liidus . Stalini aeg : 1. Majanduses : · Rasketööstus
FÜÜSIKALISED OMADUSED • Aatomkaal on 238,0289 g/mol • Välimuse hõbevalge metall • Uraan kuulub aktinoidide rühma • Sulamistemperatuur on 1132 Celsiuse kraadi • Keemistemperatuur 1797 Celsiuse kraadi • Uraanist algab radioaktiivse lagunemise rida uraani rida. KASUTUAMINE • Keraamika ja klaasi värvimiseks • Tuumrelvades • Tuumareaktorites • Laevanduses raskustena • Kiirguskaitses allikavarjestusena • Sõjanduses soomuseläbistajana KASUTATUD KIRJANDUS • http://et.wikipedia.org/wiki/Uraan • http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Uraan.htm TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Sõjandus Elisabeth Adler 8D Sõjandus varauusajal Muutused varauusaja · sõjanduses Varauusajal arenesid tulirelvad. · Vibusid hakkasid asendama arkebuusid ja musketid, mis olid raudrüüde vastu oluliselt efektiivsemad. · Vastuseks hakati valmistama paksemaid turviseid: raudrüüde kaal kasvas 10 kilo võrra. · Lõpuks loobuti turvisest kuna Fontenoy lahing 1745. aastal 11. mai tulirelvad muutusid võimsamaks ja nendega polnud enam võimalik ringi liikuda. · Musketite tulejõu ära kasutamise eesmärgil, võeti kasutusele uut tüüpi
Tuumapomm Mari-Ann Veermäe 2018 Mõiste · Tuumapomm ehk aatomipomm on sõjanduses kasutatav lõhkekeha, mis kas heidetakse lennukilt, kinnitatakse raketile jpm Tööpõhimõte Ajalugu · Esimesed ilmingud tuumapommi ehitamisest tulevad aastast 1930 Saksamaalt. · 1942 algab USA tuumaprogramm "Manhattan project" · 16 Juuli 1945 õhiti esimene tuumapomm USA-s · 1945 Augustis kasutati kahte tuumapommi esimest ja viimast korda sõjaolukorras Ajalugu · 1968 allkirjastasid USA ja NSVL lepingu, et lõpetada edasine tuumapommide
Kaotus: Liitlasriigid ei toetanud enam Saksamaad Saksamaa ei olnud valmis nii pikaks sõjaks, oli arvestanud välksõjaga, niiet ressurssidest jäi puudu halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt Keskriigid ei saanud merd kasutada Võit: Serbia visa vastupanu Austria vastu Antantile tuli appi USA Inglaste tark tegutsemine merel – blokeeriti saksa rannik 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. Mentaliteet: patriotismilaine pettumus sõjas, arvukad vastuhakud sõjaväes tööliste streigid naised muutuvad iseseisvaks ning hakkavad nõudma poliitilisi õigusi äärmuslike ideoloogiate levik Majanduses: majandus oli allutatud riiklikule kontrollile tekkis toiduainete ja tarbekaupade defitsiit talongisüsteem Sõjanduses: palgaarmee teke mürkgaas
Kaotus: Liitlasriigid ei toetanud enam Saksamaad Saksamaa ei olnud valmis nii pikaks sõjaks, oli arvestanud välksõjaga, niiet ressurssidest jäi puudu halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt Keskriigid ei saanud merd kasutada Võit: Serbia visa vastupanu Austria vastu Antantile tuli appi USA Inglaste tark tegutsemine merel – blokeeriti saksa rannik 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. Mentaliteet: patriotismilaine pettumus sõjas, arvukad vastuhakud sõjaväes tööliste streigid naised muutuvad iseseisvaks ning hakkavad nõudma poliitilisi õigusi äärmuslike ideoloogiate levik Majanduses: majandus oli allutatud riiklikule kontrollile tekkis toiduainete ja tarbekaupade defitsiit talongisüsteem Sõjanduses: palgaarmee teke mürkgaas
nagu söömine ja joomine ja iga teine töö'. Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. See ei tähenda siiski, et kõiki sõdu oleks õigustatud. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks. Palgaarmee Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna üldine majanduslik edenemine ning kuningavõime tugevnemine rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Palgaarmee komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. Sõja eel pakkus riik (kuningas) teada-tuntud eraettevõtjale rügemendiülema patenti.
algul kasutati kloori enamasti tekstiilitööstuses valgendajana või desinfektsioonivahendina, et vältida haiguste levikut. Peale selle hakati tootma ka soodat, mille leiutas prantslane NicolasLeblanc. Samuti kasutatakse kloori joogivee steriliseerimiseks, kuid ka basseinide vete puhul. Paljud ained nagu paber, petroolium, tekstiilid, värvid, tulekustutid, plastikained ja putukamürk sisaldavad kloori või on kasutatud kloori nende valmistamiseks. Kloor oli ka esimene gaas, mida kasutati sõjanduses. 1915. aprill vabastas Saksa armee prantslaste, kanadalaste ja aafriklaste poole 180 tonni kloori gaasi. Kannatada sai umbes 20 000 inimest. 5000 neist suri ning paljud jäid eluks ajaks vigaseks. Kloor on raske (2,5 korda raskem kui õhk) rohekaskollane, terava lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elava suhtes. Kloor reageerib veega, vesinikuga ja metallidega. Kloori vastastikusel reageerimisel teiste keemiliste ainetega eraldub suur hulk soojust ja valgust
toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime. Infravalgus tekib, kui suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks. Infravalgust tajutakse soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad kehad ning seda ka siis, kui keha ei helendu. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks, soojusraviks, lasersides, sõjanduses öönägemisseadmeteks, pimedas pildistamiseks. Infravalgusega on seotud ka nn. "kasvuhoone efekt", mille puhul valgusenergia muutub mullas soojusenergiaks ning muld kui soe keha hakkab kiirgama infravalgust. Kuna süsihappegaas ja veeaur takistavad infravalguse levikut maailmaruumi, hakkab Maa keskmine temperatuur tõusma. Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks
Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm varud Eestis 79,4 mln m3 kaevandamisega rikutakse maapõuda Kasutamine ehitusmatejal Liiv Peipsi järve põhjakaldal tööstuslik toore Kauksis valmistatakse betooni ja krohvi liivakotid tulvavete tõkestamiseks sõjanduses kaitseks käsitulirelvade kuulide eest pindade puhastamiseks (liivapaber, liivaprits) lastele mängimiseks mörtide valmistamiseks betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks silikaattoodete valmistamiseks puiste- ja täitematerjalina teedeehituses lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses puhast (Fe2O3 lisandit 0,1- 0,2%) kvartsliiva kasutatakse toorainena klaasi tootmisel liiva kasutavad ka keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus Leiukohad klaasitootmiseks sobivat liiva kaevandatakse Piusal, väiksemas mahus mitmetes teistes leiukohtades üleriigilise tähtsusega on liivakarjäär Ida-Virumaal Pannjärvel l...
Sadul vesi voolab juurde ja ära kahest küljest, asub kahe mäetipu vahel. Nõgu, häil, lohk vesi voolab neljast küljest madalasse punkti, eristatakse põhja, veerusid, perve. Lõhang, sälk, uht, mold, lammorg vesi voolab juurde kolmest küljest ja ära neljandast, eristatakse kahte veeru ja voolunõlva. Seljandik, künnis, vall, hari vett voolab juurde ühest küljest ja kolmest küljest voolab vesi ära. Polaar- ja bipolaarkoordinaat sõjanduses kasutatakse neid ühe punkti asendi määramiseks teise suhtes, väikeste kauguste vahel. Polaarkoordinaat võetakse pooluseks vaatluspunkt , tulepositsioon, liikumise lähtepunkt vm., polaarteljeks ga manetiline meridiaan. Bipolaarkoordinaat kahe poolusega koordinaatide süsteem. Magnetiline deklinatsioon magnetilise ja geograafilise meridiaani põhjasuuna vaheline nurk. Direktsiooninurk selle saamiseks mõõdetakse malliga kaardil nurk objekti ja koordinaatvõrgu suunal
see oli suhteliselt kehv, Soomel kulus palju aega enne kui saavutati sõjaeelne tööstus ja majandus tase. 3. Millised olid SLV peamised erakonnad? Konservatiivne Kristlik-Demokraatlik Liit, Kristlik-Sotsiaalne Liit, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Vaba demokraatlik partei 4. Milline oli USA välispoliitika 1950.-1960. aastail? peamisteks eesmärgikideks oli lääne demokraatia tugevdamine ning kommunismi leviku piiramine. 5. Võrdle USA ja NSVLi arengut majanduses, sõjanduses. majandus sõjandus USA Väga tugev majandus, Võga suured kulutused nende toodangut relvastusele, moodsad eksporditi paljudesse relvad riikidesse, NSVL Toodeti enamasti relvi, Suured kulutused, hea vähe toodeti tarbekaupu relvastus 6. Selgita mõiste
Harald V on Olav V (1903--1991) ja kuninganna Märtha (1901--1954) poeg, esivanemate kaudu voolab temas ka taani, inglise ja rootsi kuningate verd. Teda kasvatati parimate traditsioonide vaimus, anti mitmekülgne koolitus sõjanduses (kuningas on armee- ja õhujõudude kindral ning mereväeadmiral). Oxfordis õppis ta riigiõigust, ajalugu ja majandust samas Ballioli kolledzhis, kus oli õppinud tema isa Olav kolmkümmend aastat varem. Poeg hakkas isa kõrval varakult täitma ka riigi esindamise kohustusi: avas näitusi, võttis osa konverentsidest, külastas vanadekodusid, tegi välisvisiite. Tõsine probleem kerkis esile siis, "kui kuningapoeg tahtis hakata naist võtma". Kroonprints oli olnud oma tulevasega tuttav küll juba üheksa aastat, ometi küttis tema abiellumissoov 1968. aastal üles poliitilisi kirgi. Kerkis koguni küsimus monarhia püsima jäämisest, sest väljavalitu Sonja Haraldsen oli kodanlikku päritolu. Kuningas Olav oli kimbatuses. Ta pid...
Neologism võib tähistada uut mõistet (faksima, õendus, euroskeptik, erastamisväärtpaberid, kepikõnd, kobarkino, mälupulk, naabrivalve, pensionisammas, perearst, piraatkassett, riiulifirma, turvavärav (kaubamajas), keskkonnahoidlik, lendav taldrik, must kast) või tulla mõne senise keelendi asemele või kõrvale (vt L 4 näited). Neologismiks peetakse ka tuntud keelendi rakendust täiesti uues tähenduses. Nt on uudistähendus sõnadel seirama (keskkonnakaitses, sõjanduses, infonduses jm), rohelised, argikeeles sõnadel metallist ‘heavy metal’i huviline’, miksima ‘kokku segama’, tankist ‘variisik’, triip ‘pulbriline narkootikum’. Historism on möödunud aega kuuluvat mõistet märkiv sõna, kusjuures nüüdiskeeles ei ole teist, uuemat sõna selle mõiste tähistamiseks. Ta käibib nüüdiskeeles otsetähenduses ega lisa keelele värvi, küll aga viitab mingile ajastule. Nt klarett, killing, kneht, oldermann. Rohkesti
Raadiolained peegelduvad seda paremini ja antenni võimendus on seda parem, mida suuremad on objekti ja antenni mõõtmed võrreldes lainepikkusega. Seepärast kasutatakse detsimeeter-, sentimeeter- ja isegi millimeeterlaineid. Viimased sumbuvad udu ja vihma korral kiiresti. Raadiolokatsiooni meetodeid rakendatakse lennunduses, laevanduses, astronoomias, meteoroloogias, meditsiinis, ionosfääri ja maakoore uurimisel, jääluures, arheoloogiliste objektide leidmisel, sõjanduses jm. Esimesed (õhukaitse) radarid ehitati 1935. a. inglise füüsiku R. Watson - Watti juhtimisel Suurbritannia idarannikule (avastasid lennukeid 75 miili kauguselt). II maailmasõja ajal lõid need tugeva kaitse Saksa pommituslennukite vastu. Sõja lõpus kasutati ka lennukitele paigutatud sihtimisradareid. Raadiolainete peegeldumise ja murdumise avastas H. Hertz 1886 - 1889 Raadiolokatsioonile pani aluse raadio leiutamine 1895 Raadiolokatsiooni põhimõtte patenteeris saksa insener Chr
ümbritsev keskkond see võimaldab öise nägemise seadmete valmistamist. Infravalguse omadused on: soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime ning teatud bioloogiline toime. Infravalgusega on seotud ka nn. ,,kasvuhoone efekt", mis seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur ei muutu või tõuseb tasapisi. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses, astronoomias ja toidu küpsetamiseks. Infrapunaastronoomia võimaldab registreerida alles tekkivaid või kustuvaid tähti. Infravalguse allikad on näiteks Päike, hõõglamp, ahi, automootor ning inimkeha. Infravalguse abil leiavad mitmed röövloomad, näiteks maod, öösiti oma saakloomi. Elektromagnetlaineid, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalguse
15. sajandil keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsuse vähenemine Euroopa sõjanduses. Ühiskonna üldine majanduslik edenemine Kuningavõimu tugevnemine, mis vajas kindlat kaitset. Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja eel pakkus riik (kuningas) eraettevõtjale rügemendiülema patenti. Rügemendiülemalt käsud kompaniiülematele. Viimased saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Sõjaline ettevalmistus polnud oluline. Esialgu väeosad üksnes sõja ajaks.
on modifitseerituna üldsuse kasutuses. Üks viisidest, kuidas osapooled üritasid üksteisele ära teha, oli kosmose võidujooks. Arusaam oli selline, et kes esimesena kosmosesse või mõnele taevakehale jõuab on võitja. Esimene mees, kes avakosmosesse jõudis oli NSVL-i kosmonaut Juri Gagarin. Esimene mees kuul oli aga Ameerika Ühendriikide astronaut Neil Armstrong. Mõlema leeri teadlased arendasid välja palju tehnilisi seadmeid, mida kõige pealt kasutati kosmonduses ja sõjanduses, kuid tehnika arenedes on need jõudnud otsapidi laiemasse kasutusse. Näiteks satelliidi leiutamine ja kasutusele võtt. Satelliit andis võimaluse suhelda ülemaailmselt ja arendada välja Globaalse Positsioneerimis Süsteemi (GPS), mida võib leida tänapäeval nutitelefonidest autodeni. Satelliit telefonid on head abimehed sügaval looduses, kuhu tavaline GSM telefoni levi ei jõua. Mõlemad pooled kartsid uue sõja puhkemist, mis viis võidurelvastumisele, mille üks osa oli tuumaprogramm
karjakasvatus. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid nüüd Rooma Impeeriumi poole. Neid huvitasid merevaik ja põhjamaised karusnahad, mis olid kõrgelt hinnatud oma pikema ja tihedama karva tõttu. Vilja vahetati karusnaha vastu. 2).Baltisaklased Impeeriumi teenistuses. Peeter I oli huvitatud Eesti- ja Liivimaa rahumeelsest integreerimisest Venemaa koosseosu ning baltisakslaste kaasamisest impeeriumi teenistusse sõjanduses, riigivalitsemises, majanduses ja diplomaatias. Venemaa ühiksonna uuenemine vajas 18 saj mitmesuguseid asjatundjaid, keda Venemaal polnud. Peeter I ajal kutsuti Venemaale hulgaliselt välismaalasi, luues neile tsaarivalitsuse teenistuses soodsaid tingimusi. Ka baltisakslased olid Peeter I jaoks tähtsaks kaadrireserviks ning impeeriumi rajaja tegi kõik ,et neid riigi teenistusse astuma meelitada. Kõige rohkem kaasati neid militaarteenistusse. Nende mõjukus tuli eriti esile 18
oksüdaeerijate toimel 4HCl + MnO = MnCl2 +Cl2 + 2H2O AJALUGU · Kloori nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast chloros, mis tähendab tõlkes kahvaturohelist. · Kloori kui lihtaine avastas 1774. aastal Rootsis teadlane Carl Wilhelm Scheele, kui ta kuumutas keedusoola ja väävelhappe segu mineraal pürolusiidiga. · 1810.a tõestas H. Davy tõestas, et tegu oli lihtainega (Cl) ja pani sellele nime. · Kloor oli ka esimene gaas, mida kasutati sõjanduses. 1915. aprill vabastas Saksa armee prantslaste, kanadalaste ja aafriklaste poole 180 tonni kloori gaasi. Kannatada sai umbes 20 000 inimest. 5000 neist suri ning paljud jäid eluks ajaks vigaseks. KASUTUSALAD · NaCl - 1)sooda tooraine, mis on omakorda klaasi lähteaine ja tähtis pesemisaine. 2)maitseainete ja toiduainete konserveerimise vahend · ZnCl 1) puidu immutusvahend mädanemise vastu
3 4 1. GEODEESIA Geomaatika Geodeesia ( kr. - Maa jagamine ) on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti Maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustel, sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja mujal. 5 Kumera pinna kujutamine tasapinnal 6 Tagasi 1.1.GEODEESIA HARUD
inimtegevusele see protsent kasvab aeglaselt. Radiosüsinik · Radiosüsinik ehk C-14, on radioaktiivne isotoop. · Poolestus aeg on 5715 +/- 30 aastat. · See tekib atmosfääris õhulämmastiku kosmilise kiirguse toimel. Rakendusalad · Puusütt kasutatakse kütteainena. · Aktiivsütt kasutatakse adsorbendina gaaside ja vedelike puhastamisel (toiduainete ja farmaatsiatööstuses). · Meditsiinis. · Sõjanduses - gaasitorbikud. · Süsielektroode kasutatakse nende kõrge sulamistemperatuuri tõttu kaarleegi saamiseks. · Tahm on kasutusel musta pigmendina. · Pürolüütiline süsinik on levinud materjal südameklapi proteeside valmistamisel. · Süsinikriided. Süsinik spordis · Süsinik on ka levinud spordivahendite tootmises, kuna see on kerge ning tugev. · Motospordis, suusatamises, ujumises, jalgrattaspordis, jalgpallis Aitäh!
Tarbekeemia saadused, plastid ja kiudained Plastid ● Plast koosneb polümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest ja säilivust pikendavast ainest. ● Liigitatakse termoplastideks ja reaktoplastideks. ● Plastid on odavad, kerged, üsna tugevad ja hästi töödeldavad. ● Head omadused on painduvus, elastsus ja sitkus. ● Halb omadus on vähene vastupidavus kõrgemal temperatuuril, vananevad aja jooksul. Kiudained ● Kiudained jagatakse looduslikeks, tehis- ja sünteeskiudaineteks. ● On ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. ● Kõik kiudained on polümeerid. ● Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Tsellulooskiud ● On taimse päritoluga, koosnevad peamiselt tselluloosist. ● Tähtsaim tsellulooskiud: ● puuvill, lina- ja kanepikiud, paks linane riie present, kanepist valmistatud nöör ja köis. Valkkiud ● Valkkiud on...
a) reoveepuhastites (aktiivmuda, bakter pindkiled b) jääkõlireostuste likvideerimisel (mahajäetud sõjaväebaasid, vanad katlamajad jne) c) indikaatorbakterid (soolekepike- E.Coli- tema olemasolu viitab fekaalsele reostusele) 6) Tehnoloogia a) biolagunevate plastmasside tootmine (plastide valmistamine bakterite piimhappest) b) metallide eraldamisel maakidest (nikli, vase, uraani tootmine) (muudavad oksüdatsiooniastet ja metallid eralduvad ehedal kujul) 7) või c) Sõjanduses (bakterioloogiline relv)- Kopsukatk 1. Joonise tasandil võrdlus spoori teke ja bakterite paljunemine (kumb on kumb) 2. Bakterhaiguste eristamine loetelust 3. Nimetage 4 eri valdkonda (protsessi), milleks inimene baktereid kasutab (ei tohi kattuda) 4. Põhjendage miks on liigne puhastusvahendite kasutamine inimese tervisele probleemne
Samal ajal laienes tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Tänapäeval on fotograafia muutunud näiteks üheks peamiseks teaduslik-tehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotograafiat jooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm. dokumentatsiooni paljundamiseks. Laialdast rakendamist leiab fotograafia meditsiinis, kriminalistikas, sõjanduses ja mujal. Rakendusaladest sõltumata saab fotograafiat jagada mitmeks alaliigiks. Nii näiteks eristatakse must-valget ja värvilist fotograafiat; harilikku ja ruumilist (stereofotograafia) jne. Tänapäeva fotograafia põhiprobleem on hõbedat sisaldavate valgustundlike ainete asendamine hõbedata ainetega. Probleemi aktuaalsus tuleneb kahest põhjusest: esiteks maailma hõbedavarud on ammendumas ja teiseks hõbedahalogeniide sisalduvatel valgustundlikel kihtidel on mõned puudused (nt
kõrgemas sõjakoolis. Abielu : Napoleoni esimene abielu kestis 13 aastat koos Josephine de Beauhardnais'ga. 1810. aastal abiellus Napoleon Austria hertsoginna MarieLouise'iga ja neil sündis 1811. aastal poeg FrancoisCharlesJosephNapoleon. Iseloomustus : Napoleon oli oma iseloomult auahne, tahtejõuline, suure töövõimega ning tujukas. Tema loodud seadusandlus on eeskuju andnud ka teistele riikidele ja ta on sellega jätnud suure jälje õigussüsteemi arengule. Sõjanduses võeti tema ajal kasutusse uusi tehnikaid, mis võimaldasid sõjaväe liikumist tunduvalt kiirendada ja parem sõjaväe üksuste paigutus tagas paremad tulemused lahingu tulemustes. Napoleoni on peetud lühikeseks meheks. Tegelikult oli ta tavalise prantsuse mehe pikkune umbes 168 cm. Iseloomustus sõdades : Tõestanud oma osavust ja lojaalsust, sai Napoleon oma käsutusse Itaalia armee sõjas Austria vastu. Kuigi esialgu suhtuti temasse
Teisalt tõid paljud uuendused sõja tsiviilühiskonnale nii öelda lähemale ning aitasid ka oluliselt sõjakoledusi leevendada. Napoleoni sõdade järel andis aurumasina kasutuselevõtt oma panuse maa- ja meretranspordi ümberkujundamisse. Sõjanduse seisukohalt vaadatuna oli äärmiselt oluline just raudteede ehitamine, sest sõjaväe ümberpaigutamine mööda raudteid tegi lõpu pikaajalustele ja kurnavatele marssidele. Mitmed teised tehnilised leiutised leidsid rakendust sõjanduses. Sellest järeldub, et uuendused viidi ellu esmalt militaarsetel eesmärkidel ning alles seejärel võeti nad kasutusele tsiviilelus.
Lääneprovintsides olid ekspordiks põllumajandustooted. 5. Idaprovintsides kasutati kreeka keelt, lääneprovintsides kasutati ladina keelt. 6. Idaprovintsides jõukad ja arenenud kaubalinnad. Lääneprovintsides väikesed ja noored linnad. 4. Mis tagas Rooma impeeriumi tugevuse? Seoses valitsemisega: Rooma ülemvõimu tunnustamine suursuguste provintslaste poolt. Keisri ja senat hea läbisaamine. Seoses sõjandusega: sõjanduses oli elukutseline palgavägi. Võimas sõjalaevastik. Roomlased olid oma aja parimad kindluse piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpingud sõjaväelaagrites. Võimas piirikaitsevöönd. 5. Miks saavutas Rooma kultuur õitsengu Augustuse ajal? Nimeta kaks põhjust. Kultuur saavutas õitsengu Augustuse ajal, sest Augustus toetas suurejooneliste ehitiste rajamist Rooma linnas, aga ka kirjamehi, et need oma loomingut jäädvustaksid
Kuigi ülestõusud suruti maha, viis see Euroopa lähemale pärisorjuse lõpetamisele ja rendilepingute alustamisele. Majanduse ja linnaelu elavnemine Kuigi katkupuhangud käisid korduvalt üle Euroopa, hakkas selle arv taas kasvama. Suurimad ja jõukamad linnad olid Itaalias. Tekivad palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted/manufaktuurid. Tekivad pangad, mõjukamaks pankurite suguvõsaks saab Medicide perekond Firenzes. Toetavad ka ehitustegevust ja kunsti. Muutused sõjanduses Alates XIII saj hakkasid Euroopa valitsejad eelistama vasallide sõjaväele palgasõjaväge. Jõukamad vasallid eelistasid tasuda oma feoodi eest rahas, vaesemad olid nõus saama palgasõduriteks. Feodaalsüsteem hakkas kaotama oma senist tähtsust. Oluliselt kasvas jalaväe tähtsus, kes suutis rüütliväele vastu seista. Inglise vibukütid muutusid amburitest ohtlikumaks. Sveitsi jalaväelased kasutasid ratsaväe vastu hellebardi. 4-5m pikkused piigid jalaväel muutsid ratsaväe ründe
Cyclic control juhib kopterit vasakule-paremale ja edasi-tagasi. Selle kang asub piloodi jalge vahel ja seda juhitakse parema käega. Hõljumisel vasakule paremale liikumiseks kasutatakse jalge all olevaid pedaale. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on kopteril võrreldes lennukiga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub ülsegi. See võimaldab kopterit kasutada ehitusel (kopterkraanana), päästeteenistuses, põllumajanduses ja sõjanduses (näiteks dessandid, allveelaevatõrjeoperatsioonid jne. Miks on helikopteritel vaja sabatiivikut? Sabatiivik on väga oluline. See tasakaalustab, võrdse vastasjõu. Kui sa paned põhitiiviku pöörlema, siis tiivik pöörleb, aga mootor ja helikopter ise üritavad pöörelda vastassuunas. Seda kutsutakse Torque reaktsiooniks. Sabatiivik on väike propeller, kuid kuna ta kiirleb 6 korda kiiremini kui põhitiivik ja tekitab suurt tõukejõudu, siis suudab ta edukalt ära hoida
iseloomustab seda ajalooperioodi ometigi sõja-aastate arvu vähenemine: 16. sajandil oli täieliku rahu aastaid 10, 17.sajandil küll vaid 4, aga 18.sajandil juba 16. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siiis nende algatatud. Uusaegse maailma suurriikideks peetakse Prantsusmaad, Inglismaad, Austria-Ungarit, Hispaaniat, Venemaad ja Preisimaad, ajutiselt tulid nende hulka veel Rootsi ja Holland. Enamik sõdu toimus just nende riikide vahel. Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendused ja teadussaavutused. Kesk-aegne rüütliarmee asendati palgaarmeega, hiljem asendas alaline armee palgaarmee. Ajutine palgaarmee ei olnud tugenevale riigivõimule absolutismile kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Valitsejad vajasid ka ustavat püsiorganisatsiooni siseriikliku korra tagamiseks. Lõpuks loobuski riigivõim
Hieroglüüfe kirjutati tavaliselt templite seintele ning papüürusele. Umbes samal ajal tekkis ka teaduslik suund. Egiptlasi huvitas väga üldine maailmakorraldus usu alusel. Egiptlased olid leiutanud päikesekalendri, nad olid tugevad geomeetrias, nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala. Egiptlased olid ka arenenud anotoomias tänud palsameerimisele. Uus Riik XVII- XX dünastia umbes 1550-1075 oli Egiptus arenenud ka sõjanduses kuna nad olid hakanud vallutama ja nad võtsid mingil määral üle ka teisi kultuuri omadusi. Egiptlased olid õppinud kasutama hobukaarikuid ning dan muutusid väga ohtlikuks. Hiline Periood XXI- XXVI dünastia umbes 1075- 525 eKr. Hakkas Egiptuses olema ka võõrmaiseid valitsejaid, aga see ei muutnud eriti elukorda. Egiptuses oli väga kindel religioon ning valitsemiskord. Egiptuses oli Polüteislik usund, ehk usuti jumalaid ning neid oli umbes 800.
neutronite paljunemistegur k=1. Piltlikult öeldes tuleb reaktsioonist väljuvatest 2-3st neutronist lubada edasi reageerida ainult ühel. Reaktoris osa neutroneid aeglustatakse (raske vesinik) niivõrd, et ta ei ole suuteline U- 235 lõhustama. Reaktoris ei pea olema puhas U-235, vaid ta on väikese protsendiga U-238 sees. U-238 poolt neelatakse samuti suur osa neutroneid (hea plutooniumi tootmiseks). Täpsemaks reguleerimiseks kasutatakse nn reguleerimisvardaid. Tuumaelektrijaamades, sõjanduses aatomiallveelaevad, lennukikandijad Termotuum - Seda kasutatakse nn vesinikupommideks, kus ülikõrge temperatuuri saamiseks lõhatakse kõige pealt tema kõrval olev tillukene aatomipommikene. Vesinikupommi võimsus massiühiku kohta on umbes 4x suurem. Sellist reaktsiooni nim termotuumareaktsiooniks. toimuda ainult väga erilistel tingimustel: 1. Ülikõrge temperatuur , 2. Ülikõrge rõhk. Praktikas on sellist ülikõrget temperatuuri võimalik saada ainult aatompommi plahvatusest
Fifth level vaenlastest juba ennem nendeni jõudmist surma. Samuti pandi tulekeradega vastaste onne / kindluseid põlema. Näiteks on teada, et ühes sõjas Põhja-Aafrikas õnnestus tabada väejuhti katapuldist heidetud raudvardaga, mis läbis ta südame ja naelutas väejuhi tema seljataga seisnud hobuse külge. Tänapäeval katapulte enam sõjanduses ei kasutata, kuna sõja varustus on tohutult arenenud. Tänapäeval võib leida katapulte rohkesti seiklus- ja lõbustusparkidest. Samuti kasutatakse katapuldi süsteemi lennukites ja muudes õhutranspondis õnnetuse korral. Katapuldi ehitamine Click to edit Master text styles Esemed, mida kasutasin Second level katapuldi ehitamiseks : Third level Fourth level
5. Iseloomusta värvusaistingut. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinivaid värvusaistinguid. Värvusaistingud on subjektiivsed. Kõige tugevama aistingu annab soheline valgus. Värvusaistingute tekkemehhanism ei ole lõplikult lahendatud. 6. Milleks ja kus kasutatakse infra- ja ultravalgust? Infravalgust soojuskiirgusena, värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks, soojusravis, laserites, sõjanduses. Ultravalgust päevitamine (solaariumid), bakterite hävitamiseks. 7. Mis on valguse difraktsioon? (def. mõiste, millal on dif. hästi jälgitav, millal lained tugevdavad ja nõrgendavad teineteist?) Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha ehk kui valgus satub varju piirkonda. Hästi jälgitav difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, vastasfaasis olevad lained
psühholoogiline sõda. 3. Mis on strateegia ja mis on taktika? Strateegia on suur pilt, näiteks eesmärki võita tagasi sõjas kaotatud alad, võita sõjas mõni uus ala vms. Taktika on lahingu ettevalmistamise ja läbiviimise teooria ning praktika, mida rakendatakse ellu läbi allüksuste, üksuste ja kõrgemate väekoondiste. 4. Kus leiutati ,,faalanks" ? Kreekas 5. Peale millist sündmust algas üleminek üldisele sõjaväekohustusele? PRANTSUSE REVULUTSIOON. Tollal sõjanduses toimunud murrangu käigus leidsid aset ka põhimõttelised muudatused relvajõudude komplekteerimises: algas üleminek üldisele sõjaväekohustustele ja selle alusel massiarmeede loomine 6. Millal jõudsid Eestisse (hiljemalt, millisel sajandil) tulirelvad ? 14.sajandil 7. Kes ja millal ehitas esimese tõelise kuulipilduja? 1884. aastal ehitas ameeriklane Hirman Maxim maailma esimese kuulipilduja 8. Esimese maailmasõja eripäraks oli Kaeviku-ja positsioonisõda. 9
kuid siiski käte abil ees hoidmine. Tänapäevane raamitehnoloogia tuli kasutusele alles 18 sajandil. Prillid on samm-sammult arenenud algelisusest täiuslikkuse poole ning praegusel ajal väga tähtsad ja mugavad abimehed nägemise parandamisel. Tähtsuselt väga kõrgel asetsev leiutis on püssirohi, väidetavalt avastatud hiinlaste poolt. Esialgu kasutati püssirohtu vaid meditsiinis ja ilutulestiku tarbeks, huvitav on aga see, et sõjanduses tuli püssirohi kasutusele alles 400 aastat peale selle leiutamist. Sellegipoolest väga mõjuvõimas muutus püssirohu leiutamise tulemusel ongi võimalikuks saanud suuri kaotusi tekitanud sõjad, mõrvad, tulistamised, lõhkeained. Osalt kahjulik kuid samas kasulik leiutis. Ilma püssirohuta ei oleks olemas püssikuule, teisalt jääks võimatuks igasugused lõhkamistööd. Värviliselt poolelt vaadatuna kasutatakse kõige laialdasemalt musta püssirohtu siiski ilutulestikus.
• Lootis Saksamaad purustada liitlaste abiga pakkudes neile finantstuge ja ise vähe sõjaliselt sekkuda.Mandrile taheti saata esialgu ainult 70 000 meest. 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918. 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. • Saksa väed olid kurnatud, • Rahvas kaotas usu oma armeesse, • Vale taktika, • Majandus ei suutnud rahuldada sõjaväe nõudmisi, • Saksa liitlased jätsid ta maha 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. • elatustase langes, tekkis toidupuudus, levisid epideemiad, kehtestati üldine töökohustus • mitmed väikesed riigid lootsid kehtestada iseseisvust (Soome, Eesti, Läti) • suurenes sallimatus muulaste ning rahvusvähemuste vastu > rahvusliku liikumise tõus • naised pidid tööle minema – said palju vähem palka kui mehed > aitas kaasa naist iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele, nende roll kasvas
Sisukord Füüsikalised omadused Ajalugu Rakendused ja saamine Katsetused uraaniga Kasutatud allikad Füüsikalised omadused Uraani aatomkaal on 238,0289g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani isotoobid on järgmiste massiarvudega: 232 poolusteaeg 68,9 aastat 233 poolestusaeg 159 200 aastat 234 ehk uraan II, poolestusaeg 245 500 aastat, 0,006% 235 ehk aktinouraan, AcU, poolestusaeg 703,8 miljonit aastat, 0,72% 236 poolestusaeg 23,42 miljonit aastat 238 ehk uraan I, poolestusaeg 4,468 miljardit aastat, 99,275%. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm 3. Mitteloodusliku isotoopkoostisega uraanil on tavaliselt teistsugune tihedus. Uraani sulamistemperatuur on 1132 ja keemistemperatuur 1797 Celsiuse kraadi...
manner Vasco da Gama - maadeavastaja kes purjetas ümber aafrika et jõuda aasiasse Kolumbus – maadeavastaja kes soovis purjetada lääne poole et jõuda indiasse kui jõudis ameerikasse Fernao de Magalhaes – maadeavastaja kes purjetas esiesena ümber maailma Metallitööstuse areng Leiutati vesiveski millega sai liigutada suuremaid mehhanisme ning kui see panna sepakoja lõõtsa külge sai metalli sulatada pehme asemel ka vedelaks ning siis sai metalli juba valada Muutused sõjanduses Leiutati tulirelvad ning suurtükid. Suurtükkidega muutusid kasutuks suured kindlused. Tähtsam osa oli jalaväel kes sai kanda tulirelvu. Kirjasõna levik Kui Gutenberg leiutas trükikunsti siis oli võimalik toota rohkem raamatuid ja see aitas väga palju kirjanduse ja hariduse arengule kaasa Raharendi plussid Feodaal ei pidanud enam endale mõttetult suurt lossi ehitama ainult seepärast et talupojad saaksid oma asjad tasutud. Talupoegadel aga oli motivatsioon
• Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise • Sõjaline mõtlemine levis rohkem kui diplomaatia 7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid. 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918. 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. Saksa väed olid kurnatud, rahvas kaotas usu oma armeesse, vale taktika, majandus ei suutnud rahuldada sõjaväe nõudmisi, Saksa liitlased jätsid ta maha 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. • elatustase langes, tekkis toidupuudus, levisid epideemiad, kehtestati üldine töökohustus • mitmed väikesed riigid lootsid kehtestada iseseisvust (Soome, Eesti, Läti) • suurenes sallimatus muulaste ning rahvusvähemuste vastu > rahvusliku liikumise tõus • naised pidid tööle minema – said palju vähem palka kui mehed > aitas kaasa naist iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele, nende roll kasvas
Sõjandus tegi väga suure arengu hüppe, sest kasutusele võeti lennukid, allveelaevad ja tankid. Need masinad viisid sõja pidamise hoopis teisele tasemele, kui see muidu oli. Kasutama hakati ka keemiarelvi, näiteks raketid, lennukipommid, mürsud, miinid, granaadid. Ning 22. aprillil 1915. aastal kasutasid sakslased Ypres´i lahingus kloori sisaldavat mürkgaasi. Minu arvates pole relvad ja mürkgaas just kõige positiivsemad asjad, kuid sõjanduses olid need siiski möödapääsmatud asjad, sest keegi ei soovinud olla kaotaja ja võita sooviti ju ükskõik mis vahenditega. Sõda tõi kaasa naiste jaoks raske aja, sest naised pidid hakkama tegema meeste füüsiliselt raskeid töid. Mehed olid ju enamused sõjas ning pere vajas ülalpidamist. Kuid võrreldes meeste palkadega olid naiste palgad poole võrra väiksemad, tööd tuli aga teha sama kaua ja palju. See kõik viis lõpuks selleni,
1. Logistika arenguetapid, militaarlogistika roll ajaloos Tänapäevase ärilogistika juured on suures osas sõjanduses. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi isikkoosseisu varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks. Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moonavarusid täiendada. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa
-kirvest või -nuia. Kaitsevarustus koosnes kilbist, kiivrist ja kaitserüüst. Peale selle oli vaja ka head sõjaratsut. Lahingus rivistusid rüütlid tavaliselt pikka viirgu. Pealiku märguande peale hakkas viirg vaenlase poole liikuma. Raskeratsaväe kõrval oli ka jalavägi, mis õppis aja jooksul hobustel ratsutavate rüütlitega hästi toime tulema. Nad kasutasid pikkvibusid, hellebarde ja pikkodasid. Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna majanduslik edenemine ning kuningavõimu tugevnemine- rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Rüütel pidi käituma ettekirjutuste kohaselt, mida kõike kokku nimetati "rüütlikoodeksiks". Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja
FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiire...
Ajalugu Ptk 30-33 MÕISTED: Karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti. Ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult. Kompass keskajal kasutusle võetud riist, mis võimaldas määrata põhjasuunt ja selle abil orienteeruda. Pärgament eriliselt töödeldud õhuke vasika- või tallenahk. Manufaktuur käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid hiliskeskajal ja levisid varauusajani. Palgatööline inimene, kes töötab palga eest, teise inimese heaks. Tarastamine hiliskeskajal ja varauusajal Inglismaal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaaks. Pank asutus, mis kogub, hoiustab ja lenab välja suuri rahasummasid. Intress rahasumma, mida tuleb laenu saajal laenajale laenamise eest tasuda....
Võib-olla ei suudakski me ette kujutada seda kuidas saavad eeltoodud avastused mõjuda kahjulikult, kui mitte ajalugu poleks seda kõike õpetanud. Kui aastal 1945 võeti aatomi- ja tuumafüüsikast lähtudes kasutusele tuumarelv, siis pidi inimkond vist esmakordselt selgesti tõdema, et füüsika arenguga kaasnevad ohud. Tegelikult lõid juba 19. sajandi avastused mehaanikas lisaks inimeste eluolu parandamisele masstoodangu sõjanduses. Ning mitte lihtsalt masstoodangu vaid ka täiuslikumad ja hävitusjõulisemad relvad. Selle näite puhul pole seotus füüsikaga lihtsalt nõnda selgesti tajutav kui tuumarelva puhul, kuid pärast Hirsohima pommitamist alanud Külm Sõda oli esimene kord, kui füüsikalised avastused (antud juhul siis kuidas aatomeid lõhustada) ähvardasid negatiivselt mõjutada suurt osa maailma rahvastikkonnast. Kui nt. Kuuba kriisi ajal oleks tuumasõjaks läinud, oleks võinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
