Rahvusvaheline julgeolek konspekt (0)

Sõna julgeolek ( security ): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine . Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus institutsioon , millel on siduvad otsused (UN security council resolutions).
USA admiral James Forestall USA julgeoleku defneerimine (1945): “Julgeolek on oluliseim asi USA jaoks, mis tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult militaarne vaid ka kultuuriline ja poliitiline ehk laiem mõiste. Alates 1947 ja edasi- olulised dokumendid : Rahvusliku julgeoleku akt (seadus). Rahvuslik julgeoleku nõukogu (loodi koos aktiga) ja nõuandja (tuleb hiljem juurde) eksisteerivad tänaseni.
TRADITSIOONILINE VERSIOON JULGEOLEKUST: KÜLM SÕDA
Tuleb rristada riiki ja julgeolekut ning rahvusvahelist süsteemi ja julgeolekut. 1951: julgeoleku dilemma ja võidurelvastumine (lisaks relvade arvule oluline nende kvaliteet). Tänapäeval võidurelvastuvad NATO - Venemaa; USA-Hiina. Rolli mängib riikide asukoht ja võimalused tänu sellele.
1960 Deterrance theory: Konseptsioon, et ähvarduste kasutamine ühe poole poolt veenab teist poolt teatud tegevustest hoiduma. Sellega kaasnevad ratsionaalne või irratsionaalne mäng. (ratsionaalne nõuab sõjaväelist tasakaalu, kauplemiseks mõjuvõimu, reputatsiooni, mängus olevad huvisid.) Null-summa mäng: ühe poole võit on võrdne teise poole kaotusega. Pluss-summa mäng: kõik osalejad võidavad olukorrast. Koostöö.
Tabel 1: Julgeoleku trendid
Külma sõja aegne
Külma sõja järgne
Trendid
Riigi tasemel
Riigiülene, regionaalne ja riigi tasemel
Toimijad
Riigi põhised
Riigi põhised ja mitte riigi põhised
Konseptsioon
Kitsas lähenemine
Lai lähenemine
Probeemid
Militaarsed/ poliitilised
Mitte miltaarsed, militaarsed/ poliitilised ja ainult militaarsed.
TRADITSIOONILINE VERSIOON JULGEOLEKSUT: KÜLMA SÕJA JÄRGNE
Julgeoleku tähendus peale 90ndaid muutub laiemaks. Jessica Matthews kirjutas 1989ndal artikli, kuhu soovitas julgeoleku terminisse peale sõjaväe lisada veel- demograafia, keskkonna jne. The Club of Rome- asutati 60ndate lõpus, liikmed rikkad, kes tellisid teadusartkleid töö jms osa. Nende töö avaldati ja see oli väga šokeeriv tänu negatiivsusele. Ostpolitik- Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suunas. 90ndate alguses oli väga palju segadust . Puudus üldise RVS teooria olemasolu ehk raamistik . Endnism- konflikti ja industriaalse jms lõpp. Palju lõppe. Globaliseerumine julgeolekus ja sellega kaasnevad probleemid.
Julgeolek 90ndatel- lai ampluaa probleeme, mis panevad inimesi muretsema kõikvõimalikel aladel. Termini kasutus muutus absurdseks. Tekkis probleem, et teha kindlaks, millega julgeolek on seotud: kas riik, indiviid, ühiskond, rahvus, kultuur vms? Johan Galtung & Jan Oberg globaliseerumise probleemid ja julgeoleku ideed: ellujäämine, areng, vabadus, identiteet. Ohud ja haavatavad + kuidas tõmmata piire.
JULGEOLEK 21. SAJANDIL
Traditsiooniline julgeolek ja selle tasemed : globaalne, rahvusvaheline, regionaalne, rahvuslik (riiklik), indiviidi tase. (Kuidas on demokraatlik riik ohuks indiviidile : läbi sõjaväe- riik paneb sõjaväelased ohtu, kui nad peavad minema sõtta).
Terrorismiaktid muutsid maailma julgeolekut: 2001: terrori aktid USAs (väga teadlikud inimesed olid rünnaku taga. Arvati, et AQ ja Osama Bin Laden , kuid AQ ei mõelnud neid välja ega teinud rünnakuid lõpuni, ainult finantseeris). 2004: terrori akt Madridis: rongiõnnetused ( rong jäi hiljaks ja tänu sellele oli ohvrite arv väiksem). 2005: terrori aktid Londonis: metroo õhku laskmine. Need on murdepunktiks julgeolekus. Julgeolek pöördus tagasi sõjaväe fookusseerimisele. Tsivilisatsioonide konflikt, kord või vabadus? Oht demokraatiale? Vabadus või kord: Hobson’s choise: võimalus valida, kuid ainult üks valikuvariant.Valik millegi või mittemillegi vahel.
Julgeoleku õpetused: Kõik õpetused seoses rahvusvaheliste julgeoleku alaõpetustega tulenevad valdavalt Euroopast. Kopenhaageni koolkond: Barry Buzan, Ole Waever- rahvusvahelise julgeoleku õpetus, sekuralisatsioon. Julgeoleku probleemid pole objektiivsed vaid subjektiivsed. Analüüsi tasemed: individuaalne, riigi, regionaalne, ja rahvusvaheline. Oluliseim tase on riigi tase julgeoleku määramisel. Barry Buzan: Regionaalne julgeolek (Euroopa). Mida julgeolek katab? Ohud ei ole objektiivsed vaid subjektiivsed/ tajutavad. Ohu analüüs: sõjavägi- mida sa soovid näha? “Päris ohud”: Külm sõda + 4 aastat hiljem- pole enam oht. JO vahendid- puudub kokkulepe: moraalsuses, normides ja ideoloogias. Absoluutsuse aspekt: sul kas on JO või mitte. Aberysthwyth (Wales) koolkond: Ken Booth, Richard Jones, oluline riigi julgeolek. Pariisi koolkond: Didier Bigo: põhineb paljuski Foucalt maailmanägemusel.
Külmsõja järgsed JO probleemid: Vene tuumarelvastus; potensiaalne etniline konflikt; RV organiseeritud kuritegevus ; massihävitusrelvade levik; immigratsioon ja põgenikud; sot-majandusliku lõhe suurenemine; terrorism ; narkootikumide ja relvade salavedu; riigi infosüsteemide haavatavus.
JULGEOLEKU KONSEPTSIOONID: Individuaalne, riiklik, rahvusvaheline JO regionaalsel tasemel; RV JO globaalsel tasemel. * Ühine JO organsieeritud. Kollektiivne JO koos. Ulatuslik JO laildane. Julgeoleku analüüsimine: vaenlase strateegia ja ohu strateegia. Sümmeetriline (otsene ja tavapärane sõjapidamine, võimude tasakaalustamine , sõjas pooled enam-vähem võrdsed, nt. USA ja Hiina/ Venemaa) ja asümmetriline JO oht (selgusetu oht ja tulemused, nt. terrorism, tavapäratu taktika ja sõjapidamine, MHR ja ballistiliste rakettide kasutamine, kübersõda. Sõjapidamisel sõjaline võimekus osapoolte vahel märgatavalt erinev, nt Eesti ja Venemaa)
Sisemine julgeolek: hoida rahu suveräänse riigi piirides. Probleemid: kriminaalõigus ja seaduse jõud (riikideülene kuritegevus, narkootikumide liiklus, majandus kuriteod, rahapesu , korruptsioon ); MHR levik; terrorism ja tema tüübid; inimõiguste problemaatika ; majandus ning keskkonna JO; immigratsioon, humanitaarabi ja rahuhoidmine; infosõda. Välimine julgeolek: hoida rahu teiste rv toimijatega. RV julgeoleku problemaatika: rv organiseeritud kuritegevus (narkootikumide korporatsioonid kokaiin ja heroiin: Kolumbia, Boliivia; Afganistan ja Pakistan ); illegaalne ja legaalne relvade eksport ; RV terrorism; narkootikumid ; rahapesu; inimkaubandus (lapsed orjadeks naised prostituutideks, vaestelt rikastele; detsentraliseeritud organisatsioonid )
Massihävitusrelvad: USA ,Venemaa, UK, Prantsusmaa, Hiina, India, Pakistan, Põhja-Korea, / Iisrael/
Tuumarelvade eksport: Põhja-Korea on tahtnud müüa Iraanile tuumarelva osasid. Paljudes riikides on teoreetiline teadmine ja kui vajalik, siis mitmed riigid saavad hakata tegema tuumarelvi. (nt Iraan . Ukraina suursaadik: peale NL kokkukukkumist olid Venemaa tuumarelvad mitmes riigis- Ukrainas, Valge-Venes, ka Eestis- allveelaevade peal). Tegelikkuses tuumarelvi omavad riigid tahavad “klubi” hoida väikese ja ei ekspordi neid. Tuumapommi tegemine nõuab selle alaseid eksperte ja materjale. 90ndatel oli palju seda saadaval.
Rahvusvahelise julgeoleku probleemid: teatud piirkonnad on väga kriitilised: Nt Iraan- nafta jne. Pole null-summa ega plus -summa mängu, on vaid koostöö mäng- rahulik kooseksisteerimine. Populaarseim relv , mida müüakse nii legaalselt kui ebalegaalselt on AK47 e. kalašnikov. Riigid mis ekspordivad enamus sõjatehnikat maailmas: USA on ametlikult suurim ekspordiriik ja omab intelligentseid lennukikandjaid. Kulutab sõjatehnikale väga palju. On esimene kulutuste poolest ja järgmised 9 ei suuda kokku saada nii palju kui USA üksi.
TERRORISM
Teerorism on vägivaldne tegevus, mille eesmärk on viia kohale poliitiline sõnum mingi grupi poolt. Kui pole poliitilist sõnumit, siis on tegemist lihtsalt kriminaalse tegevusega . Iga terrosismi akt on kriminaalne akt, kuid mitte iga kriminaalne akt pole terroristlik akt. Terrorist üritab saavutada enda politilisi eesmärke läbi vägivalla. Terrorism põhjustab hirmu. Kokkuvõtvalt: Terrorism= poliitiline eesmärk. Vägivald = pole eesmärki. Vägivald = vahendid. Terrorism = hirm.
Klassifikatsioonid: Individuaalne terrorism on võimalik (ei pea olema grupp. Nt Timothy Macfade- Oklahoma linnahall). Riigi sisene või kohalik terrorism. Rahvusvaheline terrorism (seotud paljude riikide kodanikega. Nt. Jihad grupp- lõuna Egiptuses. Rahvusvaheline selle tõttu, et läheb püramiidide juurde, kus on turistid ja kuna ohvrid on rahvusvahelised inimesed on tegemist rahvusvahelise terrorismiga. Nt võõra riigi territooriumil Egiptuse saatkonnas pommi plahvatamine on kohalik terrorism, kuna saatkond on Egiptuse oma). Riigi sponsoreeritud terrorism (tutvustatud USA poolt. Nt finantsiliselt, sõjaväe vahendite andmine, varjul hoidmine, sõjaväeline treening). Rahvuslik terrorism (seotud etniliste gruppidega ja rahvustega). Ideoloogiline terrorism (parempoolsed või vasakpoolsed ideoloogiad).
Külmasõja ajal enamus teada olevad terrorirühmitused olid ideoloogilised ja seotud Leninismiga. Terrorism või vabadusvõitlus? Walter Laquer: erinev tähendus erinevatele inimestele (poliitikule, politseinikule, sõjaväelasele, ärimehele, poliitikateadlasele, sotsioloogiline, tavakodanikule jne.)
TERRORISMI AJALUGU
Enne II MS: Religioon- zealots (sicarii- Noahoidjad ründasid Rooma valitsejaid ja juudid , kes tegid roomlastega koostööd) Mõrtsukad- Iraanis / Iraagis tapsid usklike inimesi, nad kasutatsid kanepit ja neil oli kindel rituaal, tapsid sunni -usklikuid, tegid seda väga avalikult, teised pidi nende tegusid nägema. Thugee- India grupp, nad palvetasid hävituse jumala eest, enam-jaolt kriminaalid, vargad ja selle ajal tapsid ka inimesi. Riigi ja revolutsiooni kaitsmine- Prantsuse revolutsioon . 1793-1794: “õuduse režiim” (regime de la terreur). “Terrere”- Ladina keeles “ähvardada”. M. Robespierre: miks terror oli vajalik- et kaitsta valitsust.
Enne II MS oli terrorismil positiivne tähendus mitmel valitsusel- et kaitsta režiimi ja valitsust. Aga 19ndal sajandil oli ka ideoloogiate esindajate poolt pos. kasutamine: anarhistid (seotud Venemaaga ja palju aristokraate selle taga. Anarhistid olid populaarsed USAs nt. inimesed, kes otsustasid osa riigi juhte tappa ja arvasid, et kui seda teevad, siis muutub riigi poliitika ja majandus, tuleb kiire pööre paradiisi). Marksistid võtsid ette n.ö pika tee riigi muutmiseks. Enne II MS : riigi kaitse, vabadusliikumised (Sarajevo, Põhja- Iirimaa ). Valitsejate kaitsmine: Stalin ja Hitler .. Ideaalne terroristi tüüp: pühendunud, julge, ilma kahetuseta, intelligentne, kõrge haridustasemega.
Parem- äärmuslik terrorism pärineb 1980datest Lääne- ja Ida-Euroopast. Eesmärk valitsuse kukutamine ja nende asendamine natsionaalsete või fašistlikega. Tavaliselt antikommunistid, neofašistid, neonatsid ja rassistid, ksenofoobikud. (1995 Oklahoma Timothe McVeigh). Vasak-äärmuslik terrorism: eesmärk kaptalisltliku või konservatsiivse süsteemi kukutamine ja nene asendamine liberaalse või sotsiaalse süsteemiga. Nim. ka Marxist-Leninistlikuks terrorismiks (Markisktid-leninistid: Maoistliku ideoloogia. Nt. Jaapan punane armee , Itaalia punased brigaadid. Revolutsioonilised sõjaväelased Kolumbias jne). Etniline terrorism: rassipõhine, ksenofoobia. Viitab enilisuspõhisele vägivallale.
Terroristi grupp: püramiidi skeem- tipus liidrid (väike grupp, otsustajad, mitte effektiivne, puudub kontroll); aktiivsed liikmed ( tavalised terroristid, aktiivsed divisjoonid); aktiivsed toetajad (olulisimad? rahalised vahendid; keskkond); passiivsed toetajad (kõige olulisemad; osa poliitilisest kultuurist). Organisatsioonilised probleemid: saladuse hoidmine, distsipliin , poolehoiu kogumine, õppused.
Vastutegevus: GSG-9 (Grenzschutzgruppe Neun) Saksamaa Föderaalpolitsei terrorismivastane eriüksus. Tegeleb nii pantvangi teema, kui sihtmärkide turvamisega. GIGN Prantsusmaa eriüksus. SAS UK ja Inter -Department Working Group on Terrorism (Kissinger).
TERRORISM JA MEEDIA
James E Lukaszewski “Surma tants”: ühel pool poliitideoloogiline edu (terrorism), teisel pool kommertsedu (meedia). Teema sellest, kuidas meedia ja terrorism toidavad ja kasutavad teineteist, mõlemal identsed huvid- teha lugu e. “make a story”. Meedia pakub terrorismile publikut. Kas meedia on terrorismi parim sõber? Ühised jooned: ebatavaline poliitiline sõnum. Mõju avalikule arvamusele ja otsustajatele. Näide 1972. a Olümpia mängud: Palestiina must september, põhjus, nõudmised ja terroriakti tagajärjed. 1970ndal PLO (Palestiina vabastamise organisatsioon) rohkem tunnustatud kui Iisrael riigina.
1985 “TWA juhtum”: Liibanoni šiiidid röövisid kaaperdasid TWA 847 (Kairost Rooma). Rahvusvaheline pantvangidraama, nõudsid 776 šiiitide vabastamist. USA meedia: 3 TV-kanalit, 500 uudist iga päev, 2/3 põhiuudiste ajast, 85 esindajat Beirutis. Pressi surve Reganile, kes omakroda survestab Iisraeli, šiiitide vabastamine (võit terroristidele). Kokkuvõtvalt TV on katastroofiline.
Internet: mitte nii kontrollitud, suhteliselt anonüümne , lihte ligipääs, lai publik , kiire, odav ja ülemaailmne. Võimaldab info töötlemist “information laundering”, rahastuse kasvatamist. EZLN (Zapatista National Liberation Army ) teadaolevalt esimesed interneti kasutajad 90ndatel. Sõjaväejuht palus USAlt, Kanadalt ja Éuroopa Inimõiguste organisatsioonilt abi kaitseks etniliste inimeste jaoks, keda valitsus kiusab. Terroristi grupid internetis: hästi disainitud, värvilised, ajalugu ja eesmärgid, juhtide CV’d, ideoloogilised artiklid, etniliste gruppide kaardid, mitmes keeles, välditakse vägivaldseid pilte. Kodulehed: ideoloogia, rahakogumine, värbamine.
Meetodid ja taktika: kuni 2001.a. mitte väga leiutav (tapmised, röövimised, kaaperdamised ja pommid). 1983 esimene enesetapp (Hezbollah, kes oli USA, UK ja Prantsumaa sõjaväe vastu, Liibanonist). Enesetapud mitmes religioonis on keelatud. Kuid leiti sellele erandlikud asjaolud. Religoosne terrorism- hästi organiseeritud, motiveeritud vägivald. Sellele järgnes islami, juudi ja ameerika grupid.
Terrorism ja islam : idee vanelasest ja riigivaenlased, esimese ja teise järgu vaenlased. A. Khomeini 1980 “ Me peame eksportima oma revolutsiooni”. Eeskujuks teistele islamimaadele ja Lähis-Idale. Koraan muuta Lääne vastaseks. Šiiad- Sunni islami maailm. Terrorism ja juudid: Rabbi M. D. Kahane (1932-1990) Kach/Kach liikumine “See on õige tee”. 1970ndatel- terrorist tiib. I idee: juudi ohvrid; II idee: vihkamine ja selle ülekutse. Ekstremistid Itzak Rabin (Tel Aviv). Islam ja judaism: mõlemad terrorid põhinevad väärtustel, mis on küll erinevad oma õige ja vale poolest/ hea ja halva poolest. Kristlus ja ekstremism: tihit lihtsalt mässamine, sektid ja kuldid, kuid võib ka olla religiooni põhine (katoliiklus, iirlased jne).
Terrorism ja psühholoogia: iga terroriakti taga on indiviid: tapmised, ohvrid. Enesetapu pommitajad (tapja või ohver?). Vägivaldse indiviidid taga tavaliselt lapsepõlve traumad (ühe või mõlema vanema surm; isiksuse probleemid, hirmud, vaenulikkus, üksikus, negatiivsus ja sarnasuste otsimine), sotsiaalsed refleksid (sotsialiseerumine, erinevad normid). Grupp vähendab vastutust ja vägivalda, domineerib, võimaldab indiviidil olla anonüümne (nt II MS ja liitlus). Grupi mõju indiviidile: auhind/ tunnustus, vastutus, sundlus.
Massiterrorijuhtumid: Armeenia genotsiid 1915: Ottomani valitsuse 1,5 mln armeenlase hukkamine Türgis. Holokaust 1939-45: Natsi Saksamaa ja Hitleri poolt elluviidud juutide hukkamine, 6mln. Argentiina militaar diktaatorlus 1976-1983: Valitsuse ülevõtmine sõjaväe poolt, opositsiooni noorte (enamasti) hukkamine 30 tuhat in.
Enesetapu terrorism: Alates 1968 a. ligi 78%. Paljudes regioonides. 80ndad Sri Lanka; 90ndad India Argentiina, Iisrael, Kenya, Saudi Araabia . Ajaloos üldiselt poliitiline enesetapp, v.a Jaapani kamikaze (II MS jaapanlased sõitsid Liitlastele sisse) ja Buddha munk Saigonis (munk pani end põlema, et protestida budistide tagakiusamise vastu Lõuna-Vietnami valitsuse poolt). Ainulaadne relv: “Tark pomm ” efektiivne, tulemusitoov, edukas, suhteliselt odav, lihtne ellu viia, planeerimine on lihtne, PR üritus, auhinnad.
Rahastamine : organiseerida on odav, kulukas ennetada ja veel kulukam peale terroriakte. Terroristidel on oma äri- nõudlus (oma riiki/ valitsuse kukutamist), pakkumine (keeldutakse/antakse) ja selle hind (uus agressiivne liige rv suhtes/ terrorism). Näited “hinnast” terroriaktidele: USA 2001: ca 500 tuh.$ ja üksinimene: hävitus kulud 135 mln $. Madriid 2004 13 tuh €. London 2005: paarsada naela. Allikad: Riigid, kes sponsoreerivad ( Saudid , Pakistan, Iisrael jne). Indiviidid, perekonnad, organisatsioonid, illegaalne narko ja relvavedu ja ka legaalne kaubandus. Terrorismrahastus sõltub: rahapesust, pankade läbipaistvusest, sularahast ja kullast.
AFGANSITAN
1979 tähtis aasta: Bin Laden lõpestas ülikooli, Iraanis islami revolutsioon, Iraagis Hussein, Iisraeli-Egiptuse rahulepe, Mecca üritused, Venemaa tungis Afgaani sisse. Esimene sõda: osalejad NSVL ja Mujahedeen (toetajad USA ja Saudid). Islami tüüp oli erinev teistest: Mullah’d (koraanis islami teoloogia ja seadustega haritud) ja Ulema’d (kõrgel astmel, islami kaitsjad). 1988 rahulepe ja 89 relvastuse väljaviimine, peale mida “unustatud” Afganistan ja tagajärjed sellele- pashtuni islami kood.
Taliban: 1994: 30 meest, 94 lõpp 12 tuhat meest, 1996 võimul. Ideoloogia: pashtuni hõimu koodeks (eetiline kood, mida see hõim jälgib); radikaalne islam (need islami toetajad, kes tahavad pöörduda tagasi n.ö islamii juurte juurde); wahhabism (islami reformiliikumine, radikaalse islami poolt). Sisemine orientatsioon (pere, hõim-küla-hõim, riik); anti-ratsionaale ja anti- moderne .
Al- Qaeda : kõik faktorid toetasid AQ tõusu /(79-89). “unustatud Afganistan ja terrorismi Disneyland”. USA vale poliitika./ Afghan Service Bureau 1984 loodi Bin Ladeni ja teiste poolt selleks, et NSVLi vastu võitlemiseks raha koguda, hiljem kasutati AQ loomiseks ja rahastamiseks. 1988 muutus AQ võrgustiku võrgustikukuks.
Osama Bin Mohhammed ben Av(b)ad ben Laden (1957-2011): 1985 sõjas Venemaa vastu. Toetaja oli Azzam (41-89)- ideoloogiline liider, strateeg kaasosaline AQ loomisel, tapeti pommiga. Peale seda läks OBL tagasi Saudi-Araabiasse ja unustati, pakkus Saudidele abi Kõrbe tormi ajal, kritiseeris nende valikut USA kasuks, aravates, et islami usulised peaksid Meccat ise kaitsma. Seejärel elas mõnda aega Sudaanis, kus tekkisid kodakondsuse probleemid.
IRAAK
Ajalugu: Antiik Mesopotaamia. Vallutajad: kreeklased, Alexander, Ottoman jne. 1921 kuningas Faysa (sunnide ja šiiitide liitja. Pan-Arabism, erinevad etnilised grupid valitsusse). 1930 avastati nafta. II MS (USA ja UK), esimene Araabia riik, kes Liitlasi toetas. 1953 parlamendi valimised. Lepingud : 1955 METO; 1957 Eisenhoweri doktriin (Lähis-Ida riigid saavad vajadusel USAlt abi); 58 Jordaania, Iraagi ja Araabia liit; 1959 CENTO. 1970ndad olid segased suhted Araabia riikidega, kuid head NSVLiga. 72-75 nafta riigistamine ja uute naftaväljade leidmine. 1979 Saddam Husseini võimule tuleks koos araabia sotsialistide parteiga. 1980 sõda Iraaniga, 81, Iisraeli rünnak Iraaki , 1988 sõja lõpp. USA toetas Iraaki info ja sõjavarustusega. NSVL Iraani (kaudselt- et vältida probleeme).
Iraagi populatsioon : Esimene versioon: 1. sunni araabid, 2. šiiia araabid, 3. kurdid. Teised: 1. kristlased , 2. marsh araabid, 3. türkmeenid, 4. assüürid. Teine versioon: Araabid: 75-80% Kurdid 15-20% ja teised. Kolmas vs: enamus islamlased ja ca 5% kristlased. Jaotus: Põhjas kurdid, keskosas sunnid ja lõunas shiiad.
Saddam Husseini: Husseini aegne administreerimine Iraagis: 18 provintsi, 3 neist kurdide autonoomia all. Igal provintsil valitseja, kes määratakse Bagdadist. Husseinil oli täidesaatev võim- president , peaminister ja eesistuja Revolutsiooni Käsu Nõukogus (Revolutionary Command Council). Kohtusüsteem: tsiviil ja usupõhised juhtumid . Appelatsiooni kohtud. Sõjavägi: mehed 18 a, 2 a. teenistuses. 90ndate lõpus ca 350 000 meest. Majandus: 10% maailma naftast. 1979 SKP 9 tuh $; 2001 1000-1200 $. 22 aastaga vähenes 90% (põhjuseks sõjad ja ÜRO majandus sanktsioonid 90ndatel).
USA ja Iraak: ühendab nafta ja geopoliitika (NSVLi lähedus). 1967 suhted katkevad, 84 taastuvad. 80-88 USA toetus Iraagile sõjas Iraani vastu. Bush jun: MHR kahtlus- keemiarelvade kasutamine kodumaal ja naabrite peal, RV terrorismi toetamine , USA huvide oht. 2002 Iraagi kurjuse teljeks kuulutamine ja 2003 invasioon Iraaki. Saddam nägi sõda kui linnasõjana, mille esmärk on Bagdadi kaitsta ning jäi Bagdadi. USA nõrk koht oli vähene informatsioon Iraagi kohta.
Iraak peale 2003: USA demokraatia eksport. Sõjajärgne kaos. Valed inimesed hakkasid poliitikaid elluviima. Probleemid sõjaväe ning politseiga. Iraagi põhja ja keskosas hoidis korda USA sõjavägi. Lõuna keskosas Poola ning lõunas briti sõjavägi. 2005 võeti vastu uus konstitutsioon ja riigi assamblee valimine (šiiiad, kurdid ja sunni moslemid ) ning esimene täiskohaga valitsus. 2006-2007: kodusõja oht. 2009 võõraste vägede välja viimine . 2012-13 Araabia kevad ja Süüria (sunnid ja šiiiad eralduvad).
CIA: toob välja, et Iraak oli kindlustatud koht terroristidele, kaasaarvatud AQ’le. Samuti sõltumatu, kuna Husseinil puudusid regulaarsed kokkupuuted... Toodi välja, et Husseini käitumine oli ette ennustamatu. Peale 2003 oli lõpuks Iraak sõltumatu terroristidest.
Terroristi gruppid peale 2003 Iraagis: Mehdi Army Militia- šiiitide äärmusgrupp Hezbollah meetoditega. Ansar-al-Islam: kurdi-araablaste organisatsioon (uus riik). Fedayeen Saddam- “Saddami meeste ohverdus” sunnid. Ja paljud teised tundmatud grupid, palju segadust. AQ Iraagis: Väidetavalt juba 2004. a. Iraagil ja AQ juhtkonnal väidetavalt omavaheline kontakt ja suhtlus. väidetavalt toetatakse gruppe Afgaanis ja peamine toetus sunnide poolt. Tuntud Süüria võitlejad. 2004 a. viskas USA Iraagi välja “riigi toetuse” nimekirjast. Terrori juhtumid Iraagis: 2005: 3,4 tuh juhtumit. 2006 6,6 tuh juhumit ning suurenemas 91%. 2005-06 toimus maailmas 14,3 tuh terrorijuhtumit, neist 45% juhtusid Iraagis. Tihti tegemist surmajuhtumite, haavatute ja pantvangidega, kõik Iraagi tsiviilisikud (kokku 2005: 20,685 in; 2006: 38,713 in; nüüd nr langemas).
Iraak- mis toimub? Normaalselt funktsioneeriv riik, terrorism või mitte? kodusõda või mitte? Sõda mitme eri religiooni vahel? RV julgeoleku oht või mitte? Kas Husseini Iraak oli rohkem ohuks kui tänane Iraak?
Iraak ja Kuweit: 1961. a. sai Kuweit brittide alt iseseisvaks. 1963. aastal Iraagi tunnustus.
RAHVUSVAHELINE ENERGIAJULGEOLEK
Konseptsioon: Energiajulgeolek on osa majandus julgeolekust. Esines esimest korda 30ndate “suure depressiooni” ja seejärel 73. a. naftakriis ajal ning nüüd. Hõlmab endas majanduslikku efektiivsust energia kasutamisel , energia rolli majanduse kasvatamisel , RV energia ettevõtetete rolli ja nafta/ gaasi traspordi finantsaspekti. Lisaks pidevat kättesaadavust energiale läbi mitme vormi, nagu efektiivsed kogused ja mõistlik hind: kättesaadavus, jätkusuutlikus, nõudlus, mõistlik hind. Energia on alati inimkonnale oluline. 70ndate nafta kriis viitas, et energia julgeolek on ainutl nafta, kuid peale seda hakkas energia roll suurenema (nt. takistus energia varudele)
Energiat 4 tüüpi: põlevkivi , gaas , nafta ja tuuma materjal- kõiki kasutatakse elektri tootmiseks ja masinate tankimiseks. Seega on energia väärtuslik kaup, milleta elada ei saa. Probleemiks on õnnetused, mis selle tootmisel juhtuvad. Tuntumad õnnetused: 1986: Tšernobõl (tuumajaama plahvatus ); 1990: Kuweit (Iraagi sõja käigus sai nafta infrastruktuur kahjustada); 2010: British Petroleum Mehhiko lahes ( Deepwater horizon (61,6 bln)); 2011 Fukushima tuumajaama õnnetus. Tavaliselt on põhienergiaallikad paljude riikide majanduse eestvedajad.
Energia julgeolek: nafta, gaas, põlevkivi, uraan, elekter jne. 19 saj oli oluline põlevkivi, 20ndal nafta, 21. nafta ja gaas. Mängib olulist rolli väikeriikide välis- ja julgeoleku poliitikas ja üldse energia ja julgeoleku poliitikate kujundamisel. Teooriad: Energia mõju teooria: keskmise astme teooria, mida rakendatase suurtele naftat ja gaasi tootvatele riikidele. Välispoliitika analüüsis on nafta ja gaas üheks välispoliitika instrumendiks . Unilateraalsus: potensiaalne liigne enesekindlus , tavapärane üksi tegutseda, agressiivsus . Energia on sillaks maavarade rikkuse ja liigoptimistliku poliitika tegemisele, mille tulemuseks on rahvusliku potensiaali ülehindamine. Nafta: naftamaania; nafta paneb mehed unistama (Tugevam Venbemaa, Venetsueela jne), suurushullustus (“Gigantismo” “Grandiose”) ja valge elevandi projektid ning suhtumine, et me muudame maailma (kuid toob ka pahandusi ). Esineb märkimisväärset korrelatsiooni energia rikkuse ja välispoliitika otsuste taga. Naftatulud näitavad suuremat agresiivsust välispoliitikas. Diislitelje paralleel: Iraan, Venemaa ja Venetsueela. Julgeolek ja ebaturvalisus: tarnijatele (produktiivusus väiksem) ja tarbijatele (heaolu kahjustamine ).
Terry Karl (Stanford 2008) väidab, et riigid sõltuvad naftast: majanduslik aspekt, suurem autoriteetsus, suurem konflikti püüdja. Naftat ja demokraatiat ei kooskõlasta (kergelt), küll aga kooskõlastab naftat ja sõda (kergelt). Paradoks on nafta režiimid on kõige stabiilsemad kuid ka kõige vastuvõtlikumad konfliktidele. (Kolumbia, Angola , Mehhiko, Sudaan , Venemaa jne.)
Energia julgeoleku tasemed: Globaalne, regionaalne, riigipõhine, indiviid kui tarbija ning geopoliitilised aspektid. Puudub globaalne/ maailmatasemel konseptsioon EJOst. Keskkonna probleemid (külmad ja soojad talved). Riigi ja indiviidi tasemel on suguluses ( sõltuvus ja sõltumatus , heaolu jne). Regionaalne ebastabiilsus: Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida. Saab eristada sisemist EJOli ja välimist.
Nafta julgeolek: regionaalne, on laienenud (80 riigil olemas). Transport gaasiga võrreldes kallim, vastuvõtlik maailma afääridele, mitmed traspordivõimalused. Gaasi julgeolek: regionaalne, on laienenud (vähem avastatud kui naftata). Traspory gaasitorude ja LNG ( vedelgaas ) kaudu.
Tuumavõimekus: tuumajaamad saab transportida teistesse energia allikatesse. Relva tootmine. EJO ja sõjavägi: Lähis-Idas, kaitsevad. Spetsiaalsed eriüksused, Saudi-Araabias. Enam-jaolt loodud selleks, et kaitsta naftaväljasid jne. Euroopa Liidu jaoks on EJO 2 3st põhielemendist: Söe ja Teras ühendus ning Aatomi Energia ühendus.
VENEMAA
3 ametiaega valitsenud Putin , kes selle ajaga teinud hiljutist ajalugu ja põhiseaduse ülesehitamist. Putini Venemaa karakteristikud: Venemaa ajaloolised väärtused, tugev keskvõim , sõltuvus salateenistusest, püüdlus supervõimu staatuse poole (NL pärand). Putini Venemaa on sõltuv väärtustest ja hoiakutest ning omab teistmoodi ideoloogiat (Tsaari Venemaa: imperialism- suur võim, lainemine ja patriootlus/ NSVL: imperialism- suur võim, laienemine ja patriootlus/ Jeltsini Venemaa: puuduvad imperialism, laienemine ja patriootlus). Putin püüdleb imperialismi ja pragmatismi poole.
Putin tahab teha Venemaa, kus on nii tsaari, NSVLi ja Jeltsin Venemaa koos. Riigi sümbolid väiksemate variatsioonidega sarnased. Lihtne natsion. laienemise konseptsioon (unikaalsus). Probleemid riigivalitsemisega: bürokraatia, korruptsioon, halb sotsiaalsüsteem. Putini Venemaa on Putini- eelse perioodi edendaja.
Venemaa: maailma suurim territoorium (11,5% või 1/9 maast) kaks korda suurem kui USA. 9 ajavööndit.
Populatsioon: 138 mln ja vähenemas. Maailmas üheksas. Etnilisus: 80% venelased , 4% tatarlased, 2% ukrainlased, 1,2 ja 1,1% baškinid ja chuvashid. 15-20% veneõigeusklikud, 10-15% moslemid ja 2% teine kristlus, ateistid “NSV pärand”.
Andmed: Venemaa pealinn on Moskva 10 mln elanikku, suurim linn Venemaal ja Euroopas, suhteliselt kallis. Saint Peterburg : 4,6 mln elanikku. Loodud 1703 Peeter Suure poolt. Putin töötas seal. Venemaa seisukord võrreldes teistega . HDI: 73s; Konkurentsivõimeline majandus- 51. (143st); Majandusvabadus 101 (143st); elu kvaliteete 105. (111st). Tänapäeva vene embleem on väga sarnane Vene Impeeriumi embleemiga. (Nüüd: punane taust ja kollased kotkad hobusega keskel. Siis kollane taust mustade kotkastega, hobune keskel). Ka hümni sõnad väga sarnased.
Jeltsin: uue põhiseaduse algataja. 91 otsevalitud president, 96 uuesti valitud lisaks 3% hääli, 99 astus tagasi. Vajadus uue konstitutsiooni järgi: 185 uut artiklit , 300 määrust . Võimu paradoksid jäid ette: president vs parlament . Seaduse muudatus viis vägivallani. Valge maja põles “must oktoober” ja tankid olid sündmuskohal- parlamendi liikmed sõdisid presidendi vastu, mis tõttu oli vaja appi võtta sõjavägi (presidendi poolt). Poliitiline süsteem: Parlament: Föderaalassamble (ülemine kamber: Föderaal komisjon ja alumine kamber: Riigiduuma ). Kohtusüsteem. President riigipea . Peaminister valitsuse juht. Presidendi institutsioon suhteliselt uus. 92. märtsis referendum selle jaoks, 12 juuni esimesed presidendi valimised, 1993 põhiseadus.
Presidendi institutsioon ei ole osa võimude lahususest vaid selle ülene ning omab rohkem võimu kui tsaar omas (Jeltsin 1994). Puudub asepresident. Kandideerida saab 35.a. kodanik ja 10 a. alaline elanik . Venemaal valitakse vaid kahte asja otse: Riigiduuma ja president. Kuni 93. aastani oli ametiaja pikkus 5 a, seejärel 2008.aastani 4 a. ja nüüd 6 aastat. Ametis 2 ametiaega järjest, saab uuesti valida. President on riigipea, täidesaatva võimu juht, aktiivne seaduste elluviimisel, sõjaväe juht ja peadiplomaat. Venemaa president- kõige pea! Täidesaatva võimu jaotumine : Putin (president)- Medvedev (peaminister)- Lavrov ( välisminister ). Medvedevi ajal olid ainult putin ja tema kohad vahetanud , muu sama. “Jõuministrid” kaitse-, sise- ja välisminister. Kõik kolm annavad vastutust nii presidendile kui peaministrile, kuigi viimane on otsene valitsuse ja presidendi vaheline kontakt. President määrab ametisse: administratsiooni juhi, enda nõunikud, parlamendi esimehe, föderatsioonide juhid, parlamendi kambrite juhid, esindajad põhiseadus kohtusse ja teised nõunikkud. President võib parlamendi laiali saata ilma põhjuseta. Ainult peaministrit üksi ei saa väljavahetada, sellisel juhul tuleb vallandada terve valitsus.
Venemaa ja EJO: pole ühtset definitsiooni, jagatud probleemid varustajate ja tarbijatega, puudub korralik RV juriidiline reguleerimissüsteem. Venemaa on maailmas teisel kohal (Saudide järel ja USA ees) nafta tootjana; esimesel kohal maagaasi varude poolest (II Iraan ja III Quatar).
Venemaa hiljutised arengud : Medvedevi 2011 doktriin, riiklik julgeoleku nõukogu.
Ametlikud dokumendid: Riiklik julgeoleku strateegia 2020, energia julgeolek 2030. Dokumendid sisaldavad tsenaariumeid 2010-2020/30, palju väljamõeldist ja normatiive, mida ei suudeta täita. Riiklik energia julgeoleku doktriin ( garantii riigile, rahvusvahelisele konkurentsile, Venemaa prežtiis, uute turgude otsimine idast. Venemaa toodab 12% naftast ja põlevkivist, 25% gaasist, 40% naftast ja gaasist moodustab Venemaa eelarve). Naftat, põlevkivi ja gaasi piisavalt, kuid mis saab 40 a. pärast? Otsitakse alternatiivseid allikaid , nt. hüdroenergia, investeeringud , ettevaatlik kasutamine ja energia efektiivsus. Vaade Aasiasse ja Okeaaniasse Euroopa asemel.
Venemaa energiastrateegia: tooraine ekspordist edasi innovatsiooni ja ressursideni. Eesmärk saavutada sarnase kliimaga riikide tase (Skandinaavia ja Kanada ). Orientatsioon säilitada stabiilne partnerlus ... Suurendada Jaapani, Lõuna-Korea ja Hiina osakaalu . Gazprom: 50% +1 kuulub riigile. Gaas suhteliselt monopoliseeritud võrreldes naftaga . 1/3 vene ekspordist on nafta. Probleemid: aegunud, korruptsioon ja pettus, riik omanikuna.
Energia julgeolek: Venemaa ja EL
Venemaa ekspordib 80% oma naftast ja 60% gaasist Euroopasse.
ELi energia strateegia on konkureeriv, jätkusuutlik ja turvaline energia: (nafta import : OPEC 38%, Venemaa 33%, Norra 16% ja Kazakhstan 5%) (Gaasi import: Norra 26%, Venemaa 21% muutumas tänu torudele, Algeeria 17% ja Nigeeria 5%)
Raamatud:

• Jason Burke. Al Qaeda. Penguin Books , 2003
  
• Buzan, Barry (1991), People, States and Fear : an Agenda for International Security Studies in the Post-Cold War Era. London: Harvester Wheatsheaf
  
• Kevin Rosner. Gazprom and the Russian state. GMB Publishing 2006.
  

9