november 2012 30. aprill 2013 Projekti ajaline kestvus: Noorte sündmus toimub aprillis Tegevus oli: ·Korduv (sarnast tegevust viiakse ellu rohkem kui üks kord) (jooni alla) Kestev (tegevus on algatatud ning viiakse ellu järjepidevalt) Projekti toimumiskoht: (riik/ maakond/ linn/ vald) Nõmme Linnaosa, tegevused viiakse läbi kõigis Nõmme koolides (Rahumäe PK, Nõmme PK, Kivimäe PK, Nõmme G, Pääsküla G) Lõpuüritus toimub Nõmme Põhikoolis. ·SIHTRÜHM: Nõmme koolide õpilased (Rahumäe PK, Nõmme PK, Kivimäe PK, Nõmme G, Pääsküla G) Sihtrühma vanus: 12.-18.aastased Planeeritud sihtrühma Projektis plaanime osalejaid umbes 400 õpilase ringis, aga
1. Kui kaua ning mille pärast oli Villu vangis istunud? 2. Mida oli Villu vangis olles õppinud? 3. Mis oli Anna perekonnanimi?Millised tingimused ta isale esitas,enne kui kõrboja perenaise ameti vastu võttis? 4. Miks ei olnud Katku Jüri nõus Kõrbojale jaanitulele minema? 5. Kus sai Anna teada,missugused on Villu unistused ja mõtted Kõrboja kohta? 6. Miks tahtis Villu Kivimäe kivid ära lõhkuda? 7. Miks ei olnud Villu nõus Kõrbojale peremeheks minema? 8. Miks Villu end maha laskis? 9. Kuidas lepitas Anna Katku Villut ema endaga? 10. Millist muutust märkas Villu ema Anna välimuses, kui Anna sammus pärast temaga kõnelemist Katku õuest välja? 11. Kes pidi saama Kõrbojale peremeheks? 12. Millal lubas minna Anna uue kiiguga kiikuma? Vastused: 1. Villu istus vangis sellepärast, et ta tappis Künka Otto teibaga ära. Ta oli vangis ~1 aasta. 2
eluaastate jooksul palju. Ta on jäänud ilma oma paremast silmast, kui lapsena Kõrboja talu Annaga metsas hobust mängis. Tulevik saatis Villu ka aastakeseks vangi, teise mehe toikaga maha löömise eest. Kui ta vangist vabanes ning oma koju, Katku tallu, tagasi tuli, oli miski temas muutunud. Ta oli vangis olles õppinud tööd tegema. Mitte ainult suuri mõtteid mõtlema, vaid tõsiselt tegutsema. Villu võttis Katku talus endale uue eesmärgi. Ta tahtis Kivimäe kividest tühjaks paugutada ning sinna siis põllumaid rajada. Katku peremees Jüri arvas, et tema poeg tühja vaeva näeb, kui päevad otsa seal Kivimäel rügab, kuid Villut see ei heidutanud. Kätte jõudis jaanipäev ning külarahavs suundus Kõrboja järve äärde pidutsema. Villu ei tahtnud minna, sest kartis et temast halvad jutud ringi liikusid, kuid kui ta kuulis pillimeest ei suutnud temagi minemata jätta. Peol kohtus ta vana hea tuttava
Projektorid Martin Arusalu Mihkel Kivimäe Sten Adul Tagnar Orav Liigid Slaidiprojektor Grafoprojektor Kinoprojektor Koduprojektor Parameetrid Resolutsioon ja kuvasuhe Kaasaskantavus Valgustugevus Kontrastsus Punktitihedus Müratase Ühendamisvõimalused Mõõtmed Mida arvestada projektori ostmisel? Hind Otstarve Parameetrid Tootja Küsimusi? Täname tähelepanu eest
horisont A AT T Reljeef Vaike Rootsmaa foto Alpide lõunanõlvadel on piisavalt soojust viinamarjakasvatuseks Miks on mägedes mullateke aeglane? Vaike Rootsmaa foto Kuidas mõjutab mullateket kõrgus merepinnast? Digermuleni mägi Norras Kuidas mõjutab mullateket nõlvade kallakus? Milleks sellised hekid? Assoori saared 2010 Raul Kivimäe foto Kuidas mõjutab taimkate mulla teket? Millest tekib huumus? Miks on okasmetsade mullad happelised? Okasmets Kavilda orus Vaike Rootsmaa fotod Segamets Nelijärvel Miks ei kujune vihmametsades viljakaid muldi? Raul Kivimäe foto Venetsueela vihmametsast 2011 Läheb aega... ...kuni kehvale pinnasele
MENTOOLSIGARE TID Mirjam Kivimäe ja Getriin Meister Mentool ■ Mentool on looduslik ühend ■ Leidub münditaimedes Lähivõte puhta mentooli kristallidest Mentooli omadused ■ Läbipaistev ■ Valkjas ■ Vahataoline ■ Kristalne aine ■ Toatemperatuuril tahke ■ Anesteetiline ja ärritusevastane toime Kasutamine ■ Kosmeetikatoodetes ■ Toiduainetes ■ Meditsiinis ■ Tubakatoodetes Mentoolsigaretid ■ Mentooli kasutatakse tubakatoodetes alates 1920. a ■ Mündile iseloomulik maitse ja lõhn ■ Mõjub iseloomulikult jahutavana ■ Mentool tuimestab kurku ning muudab suitsu mahedamaks ■ Peidab nii sigaretisuitsu karedust ja kirbet lõhna Mentoolsigaretid ■ Jahutava mõju tõttu kipuvad mentoolsigarettide suitsetajad rohkem suitsu alla tõmbama, misläbi suureneb ka sissehingatud nikotiini hulk ■ Mentoolsigaretid on suitsetamise alustamisel üks olulisemaid noori ahvatlevaid tegureid ■ Mitmed teadusuuringud on kordu...
hakkas huvitama loodus. 4)Too välja Kõrboja peremehe positiivne ja negatiivne iseloomujoon. Positiivne- töökas Negatiivne- tahtis üle töötada 5)Mis oli Anna perekonnanimi? Anna perekonnanimi oli Kivirist. 6)Millised tingimused Anna isale esitas, enne kui Kõrboja perenaise ameti vastu võttis? Nimi. Nimi: Rein Ta tahtis et isa saaks seal rahulikult enda surmani elada ja et enne isa surma seda maja ei renitaks ja ei müüks ega panditaks. 7)Miks tahtis Villu Kivimäe kivid ära lõhkuda? Ta tahtis ehitada sinna keldrit ja ta tahtis seda maad et põllumaad rajada.
"Kõrboja peremees" Katku Villu : A.H.Tammsaare 1.Villu oli keerulise ja vastuolulise iseloomuga noor mees.Ta oli vaikne ja mitte eriti seltsiv hoidis rohkem omaette. Pärast vanglast tagasitulekut oli ta muidugi väga muutunud. Villu hakkas väga töökaks, ehitas Katkule suure keldri ja töötoa, puhastas üksi Kivimäe kividest, et sinna viljapõld rajada.Villu polnud paha loomuga. 2. Külarahvas arvas Katku Villust väga halvasti. Nende arust oli ta laisk, kohusetundmatu ja mõrvar. Villu oli riiakas, ta läks alati külameestega tülli tühiste asjade pärast.Katku Villu oli tapmise eest vangis olnud. Ta tappis ühe mehe(Künka Otto) teibaga ära, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. 3. Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga
Ütle mulle kolme asja Ie Buxbaum Raamat "Ütle mulle kolme asja", räägib kuueteist aastase tüdruku, Jessie, keerulisest elust. Jessie on tüdruk, kellel on olnud õnnelik lapsepõlv. Tal oli olemas oma kodu, sõbrad ja perekond. See kõik muutus hetkel, mil Jessie ema suri vähki. Jessie jäi oma isaga kahekesi. Isa üritas tööga lämmatada leina, mis temas pulbitses ning tihti pidi Jessie veetma õhtud üksinda, seltsiliseks vaid tema nukrad mõtted. Ühel päeval teatas isa Jessile, et too on leidnud endale uue elukaaslase ning järgmisel hetkel müüs isa maha maja, mida Jessie kutsus koduks. Uues linnas ei suutnud Jessie kuidagi aksepteerida oma kasuema ning kasuvenda, kellega tal nüüd äkitselt katust tuli jagama hakata. Ta oli vihane oma isa peale, kes sundis tada seda kõike läbi elama. Lisaks uuele elukohale, tuli Jessiel harjuda ka...
üheksanda klassiga. Lõppenud on üks etapp teie elus. Need üheksa aastat läks nii kiiresti, et polnud arugi saada enne, kui see aeg juba käes oli. Selle üheksa aasta jooksul on juhtunud nii mõndagi positiivset, kui ka negatiivset. Teie üheksas klass jääte neid aegu meenutama ja ma loodan, et te ei unusta kunagi seda päeva mil kooliteed alustasite ja seda päev kus kohe kohe lahkute omale väga armsaks saanud koolimajast nimega Kivimäe Põhikool. Teie üheksas klass olete olnud meile suureks eeskujuks nii õpimisel kui ka spordis. Ma tänan ka teie poolt õpetajaid kes nii mõistvad olid ja aitasid lõpuklassi üheksandikudel nii kaugele jõuda. Teid ootab ees veel pikk koolitee, aga siis juba uute õpetajate ja klassikaaslastega. Peaaegu kõik teist sooritasid eksamid puhtalt ja see tähendab, et võite oma iseseisva eluga lagust teha. Soovme teile jõudu ja jaksu edaspidiseks eluks ja julgust kõige uue ja huvitava
Sajandil, mil tema alad kuulusid Glehnide perekonnale, kes rajasid ka Nõmmele lossi, mis asub seal tänapäevani. 19. Sajandi teisel poolel rajati Nõmmele raudtee, mis kiirendas oluliselt Nõmme arengut. Raudtee ümbrusest on kujunenud Nõmme keskus, kuhu on koondunud toidukauplus, postkontor, apteek, polikliinik, turg, tuletõrjemaja ning pangad, samuti läheb Nõmme keskusest läbi Pärnu maantee. Nõmme keskusest kaugemale jäävad alad on näiteks Rahumäe, Hiiu, Kivimäe ja Männiku. Veebilehekülje tallinn.ee väitel, on seisuga 1. jaanuar 2012 Nõmmel 38 898 elanikku. Veel ligi 150 aastat tagasi võis Nõmmel elamuid olla 300 ringis, mis näitab Nõmme piirkonna kiiret arengut. Nõmme on hea koht elamiseks, sest rohelus on otse akna taga, samas autoga kesklinna sõitmine võib aega võtta vaid 15 minutit ning rongiga saab hõlpsasti Balti jaama sõita. Nõmmel on vaiksed tänavad ei ole suurt ohtu, et lapsed suurele teele auto ette jooksevad.
Paide Ühisgümnaasium Marie Underi elu ja looming referaat Sander-Siim Pihelgas, 8.b klassi õpilane Juhendaja õpetaja Anne Kivimäe Paide, 2015 Sissejuhatus Marie Under on kuulus eesti luuletaja, kes elas aastatel 1883-1980. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Peale seda töötas ta natuke aega Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas Under saksa keeles luuletusi. Marie käis Luise tävanas prl. Schmidti juures klaverit õppimas, hiljem olid tal need tunnid organist Tederi juures. 1. Marie Underi kohta
Aitäh elu eest Kristi Rebane Raamat "aitäh elu eest", jutustab ühe viieteist aastase tüdruku, Deivi, loo, kes on oma väheste eluaastate jooksul läbi elanud palju. Deivi on kolinud elama oma tuttava juurde, et olla lähemal koolile ning töökohale. Pakkimise käigus leiab ta oma vana päeviku, mille sisu ei olnud just kõige helgem. Deivi proovis küll kiusatusele päevikut lugeda vastu panna, kuid see plaan läks tal nihu. Varsti leidis tüdruk ennast ninapidi päevikus, elades läbi kõike seda, mida ta oli viieteist aastasena tundnud. Talle meenusid õelad klassikaaslased, kes alatasa teda tema kaalu pärast kiusasid. Kiusamine viis Deivi selleni, et ta lõpuks ei söönud enam normaalselt. Ta hakkas ennast näljutama, kuni temast oli järel vaid luu ja nahk. Ta põdes raskekujulist anoreksiat, mis kujunes hiljem välja bullii...
Rehepapp Andrus Kivirähk Raamat "Rehepapp" räägib vanade eestlaste uskumustest ning kommetest, mis panevad nii naerma, kui ka mõtlema. Rehepapp, keda kutsuti rehe-Sandriks, oli küla kõige targem mees. Ta andis alatasa teistele külaelanikele nõu ning mõtles pidevalt välja uusi nippe, kuidas vanapaganat, tõvesid ja kolle ülekavaldada. Rehepapp elas üksikut elu koos oma kratiga, kelle nimi oli Joosep. Tollel ajal oli varastamist väga palju. Rööviti peamiselt mõisa, kuid ka enda naabreid ning sõpru. Selleks, et kõige selle näppamisega hakkama saada, tõttasid rahvale appi kratid. Kratte sai vanapaganalt kolme vere tilga eest osta, kuid see oleks tähendanud oma hine põrgusse müümist. Rehepapp mõtles välja viisi, kuidas kohutavast verevandest pääseda. Nimelt ohverdas ta oma vere asemel kolm tilka sõstramahla. Nii sai ta oma m...
members). Goverment was called into job by Riigikogu. Goverment head was riigivanem, who had country representing tasks. In 01.12.1924 was rebellion in Tallinn by communists, what gaved on cotrol after few hours. Tallinn's Hippodrome was opened in 25.11.1923 in Tallinn north side, track lenght is 1000m. The first electrified train service in Tallinn was opened in 1924 from Tallinn to Pääsküla, a distance of 11.2 kilometres. New stopovers opened (Järve 1923, Kivimäe 1924, Hiiu ja Rahumäe 1926, Lilleküla 1929, Tondi 1933). New railway stations opened: (Järve 1925, Lilleküla ja Hiiu 1929, Rahumäe ja Nõmme 1930, Tondi 1936, Kivimäe 1937). 1936 new connection into city, Tondi-Central Tallinn tramway opened. Tram in 1920s The building of Tallinn Airport started in 1932, and the airport was opened officially on 20 September 1936. Tallinn Airport had regular connections to abroad by at least Lufthansa, LOT and the Finnish company Aero (now Finnair)
Alfred-Reinhard Vuks 5 klass Kivimäe Põhikool Laps ja töö Laps ja töö - see kõlab kuidagi rangelt ja sundivalt, kuid kuidas on see meie elus? Kui laps on väike, siis ta mängib väga palju ja see ongi tema töö. Ta kõristab kõrinaid ja vahetevahel jonnib. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem hakkavad tema tegemised tööd meenutama. Ta ehitab klotsitest põrandale maju, sõidab autodega mööda vaipa ja ravib nukudel raskeid haigusi
Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtuvad, pärast seda kui Anna on kaua aega Kõrbojast eemal olnud ja Villu vanglas istunud. Raamat algabki sellega, kuidas Villu vangist välja sai. Seal istus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit pidevalt tülitas. Kuna Katku Villu vend Juhan lahingus langenud oli ja Katkule kunagi uut peremeest vaja oli, siis Villu oli üks neist kanditaatidest. Nii hakkaski ta isa maid üle vaatama ja otsustas, et mahajäetud Kivimäe tipp tuleb uuesti põlluks teha. Päevad läbi tegi lõhkus ta Kivimäel neid kive. Samal ajal oli aga Kõrbojale tagasi tulnud Kõrboja Anna. Isaga rääkides Kõrboja saatusest jõudsid nad lõpuks kokkuleppele, et Annast saab Kõrboja uus perenaine. Niisiis Jaanipäeval peeti suurt pidu. Jaanipäeva iseennast, seda, et Kõrbojal nüüd perenaiseks uus preili ja ka seda, et uuel perenaisel sünnipäev, kuigi seda rahvas ei teadnud
Oma parema silmagi on Villu kaotanud Annaga metsas joostes. Koos on nad nüüdki, lasevad (koos) paadist rakette, tantsivad (koos). Külamehed arvavad, et Villu tantsib end nii Kõrbojale peremeheks. Hommikul palub Villu kõiki Kivimäele, kus lubab aupauke lasta. Anna tuleb vaid pika keelitamise ja lubamise peale viinavõtmine maha jätta. Kivimäel juhtub õnnetus. Viga saavad Villu parem käsi ja veel terve parem silm. Hospitalist naaseb murtud mees. Jätkab töötegemist. Kivimäe jätab rahule. Rahvas levitab jutte, nagu saaks Villust Annale mees. Villu ise peab seda ilmvõimatuks. Vigasena ei iial. Ennemini/ennem otsib üles Eevi, oma eelmise armastuse, kellega tal on poeg, ja lubab ta katkule tuua, kui ainult isa nõus on. Isa on, kuid pulmi teha ei luba. Seetõttu jätab Villu Eevi kosimise esialgu katki. Taas pidu tantsuplatsil. Taas joob Villu end purju ja tantsib. Taas pannakse talle jalg taha nii, et ta koos Annaga pikali lendab
just kõige parem, sest taust oli koguaeg ühesugune. Õnneks oli näidatud projektoriga ekraanile, millist sündmust või üritust hetkel olev stseen kajastab. Muusikalistest etteastetest meeldis mulle kõige rohkem Marie Vaigla laul ,,Oled olemas". Muusik Raul Vaigla andekas tütar Marie õpib veel Rocca al Mare keskkoolis 11. klassis ja oli sama lauluga tänavuse Eesti Laulu konkursi üks poolfinaliste. Muusikalis esitas seda lugu solist Kaire Saar. Taustalauljaks oli Paula Kivimäe, kitarril saatis Timo Mäeots ja kontrabassil mängis Kaarel Piibeleht. Kaire etteaste meeldis mulle, sest ta on vokaalselt võimekas solist ja professionaalse häälekasutusega. Teiseks meeldis mulle noormeeste ansambli ,,Unistajad'' etteaste. Vaid kahe kuu eest said Unistajad üleriigilisel vokaal-ansamblite konkursil esikoha ning aasta tagasi samal ajal üleriigilisel kvartettide konkursil võitsid nad Grand Prix ja said endale tiitli Kuninglik Kvartett
Lõpuks jõudis jutt selleni, et mida Villu teeks, kui ta Kõrbojal peremees oleks. Selle jutuga üritas Anna meelitada Villut endale peremeheks. Villu luges suure nimekirja ette, et mida ta teeks. Anna veel paulus, et Villu enam mitte kunagi ei võtaks viina. Villu nõustus ning nad hakkasid tagasi minema. Kui Anna ja Villu tagasi peoplatsile jõudsid, siis nad tantsisid edasi. Villu tegi peolistele ettepaneku, Kivimäele edasi pidutsema minna. Peolised nõustusid ning hakkasid Kivimäe poole liikuma. Nad möödusid ka Katku talust, milles Villu isa ja Villu ema lärmi peale üles ärkasid. Katku Jüri oli õnnelik, et pidu ainult Kõrbojal ei käi. Kuid ta nägi, et peolised lähevad hoopis Kivimäe poole. Selle peale ta vihastas. Rahvas läkski Kivimäele vaatama, kuidas Villu kive õhku laseb. Kui Villu laengu lõhkema pani, ei jõudnud ta kuhugi varjuda. Katku Villu sai tõsiselt viga. Ta peast jooksis palju verd ning ta käsi oli ka väga palju viga saanud.
Eilne Kunagi ammu aega tagasi, kolisid Petersalu külla elama perekond Pintslid. Täiesti tavalised inimesed, kelle elu keerles nutimaailma ümber. Mis seal ikka imestada, kahekümmne esimene sajand siiski. Perekond Pintslite elu tabas ootamatu hoop kui tuli välja, et peretütar Kätlin oli kaotanud nende ainsa nutitelefoni. "Kuidas ma küll homme tööle jõuan, kui ma telefonist kaarti ei näe?", räuskas isa. "Kust ma küll õhtusöögi välja võlun, kui ma retsepti ei tea?", vingus ema. "Ma ei näegi nüüd õhtuseid multikaid!", jonnis väikevend. Kätlin otsustas, et peab oma vea heastama ning kaotatud telefon üles leidma. Kätlin vantsis läbi kõik nurgatagused, kus ta käinud oli. Ta küsis abi võõrastelt, kes teda aidata ei osanud. Lõunaks oli tal läbi otsitud terve küla, kuid telefoni polnud ta ikka veel leidnud. Lootuse kaotanud, vantsis Kätlin nina maas tagasi kodu poole. Olles kodust vaid m...
meister joonistamises. Pere kolis Tallinnasse 24 aastat tagasi, millal vanim poeg oli 14, keskmine poeg 11 ja peretütar kõigest 7 aastane. Enne olid nad elanud Põlvas pisikeses majas metsa serval. Tallinnasse kolides elasid nad Toomase tädimehe juures, kes suri peagi vanadusse ning jättis oma korteri pere kasutada. Toomas sai tööd postiljonina postkontoris, mis asub tema kodu lähedal. Ka Emilyl vedas töökohaga. Ta sai töökoha lasteaias kasvataja abina. Kõik lapsed läksid Kivimäe Põhikooli ning lõpetasid heade hinnetega. Elaisa aga koguni hõbemedaliga. Praeguseks elab Toomas kodus üksinda, lapsed on välja kolinud ja oma elu alustanud ning tema naine Emily lahkus üleeelmisel aastal elavate seast kuna põdes kopsuvähki. Eelmistel jõuludel kinkisid Jaagup, Karl ja Elaisa oma isale koera. Koerale panid nad nimeks Emily oma ema mälestuseks ning nüüd hoolitseb Toomas koera eest. Paar aastat tagasi läks Toomas pensionile ning nüüd tegeleb ta
Tallinna Kivimäe Põhikool Referaat Eduard Wiiralt Karl Stamm 2010 Eduard Wiiralt sündis 20.märtsil 1898 a. Peterburi kubermangus Robidetsi mõisas, mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas koeru vallas Järvamaal. Maajalmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases, Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hi...
seda, kui isale see ei meeldinud) , kergesti ärrituv. * Elas Katkul Anna: Pikk preili, kindla haridusega, abivalmis, kindla eesmärgiga( Villu Kõrbojale( tahtis Villut, kuid Villu Kõrbojale ei soovinud ) ) * Tuli linnast Kõrbojale Rein: Eelarvamustega( Ei taha Villut Kõrbojale ), unistav( raamatust lk. 31), kannatlik(premehe suhtes lk 26), illusioonidega(mõtles ideaalse Kõrboja peale) * Anna isa Jüri: Otsekohene( Ei pea Villut meheks), oma arvamustega( Kivimäe suhtes ), ei näita välja oma tundeid( peale Villu surma), vihakandev( Suhted Kõrbojaga- peale pikki aastaid ikka ei ole viha jätnud) Eevi: Hella südamega , hooliv, mõjutatav( rääkimine Annaga ), hoolitsev( hoolitses Villu ja ta lapse eest), emotsionaalne( nuttis palju ), armunud(tahtis, et Anna hoiaks Villust eemale). Teoses oli ka ära mainitud Villu ema, kuid nime ei öeldud. On teada, et oli hoolis Villust väga ning olid temaga head suhted. Mousi: Oli Anna koer
Madalmaadesse. Norra 18.sajandil 1760. aastal algas Norras rahvusteadvuse tõus, mida oli märgatavalt näha. Hakkasid ilmuma ajalehed ning nõuti oma panka ja ülikooli. 1780. aasta Taani reformid puudutasid ka Norrat. 1788. aastal kaotati taani kaupmeeste viljakaubanduse monopol. Ametnike kohale määrati eelkõige Norras sündinud mehi. Hakkas valmima pinnas iseseisvumisele. Kasutatud allikad Piirmäe, H., Laur, M., Klaassen, O., Kivimäe, J., Kaljundi, O. 1993. Uusaeg 2. Tallinn: Kirjastus ,,Avita". Interneti allikas Miksike Google pildid TÄNAN KUULAMAST!
3 Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk Eesti ajalugu II Eesti keskaeg Koostanud ja toimetanud Anti Selart 4 SISSEJUHATUS Projektijuht Aivar Kriiska Retsensent Jüri Kivimäe Keeletoimetaja Siiri Rebane Kujundaja ja küljendaja Kristel Külljastinen Raamatu valmimist on toetanud Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeerium ning teadus- programmid SF0130019s08, SF0130038s09, ETF 7129, ETF 7744, ETF JD 134 ja Euroopa Teadusfondi EuroCORECODE programmi grant „Cuius Regio“. Autoriõigus: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja autorid Autoriõigus (sarja üldkujundus): kirjastus Ilmamaa
." Villu peatus.) Villu tegi oma tööd alati jõu ja püsivusega (Katku Villu murdis tööd teha, ta murdis tööd niisuguse jõu ja püsivusega...), tähendab et ta oli vastupidav ja tugev. Ta on uudishimulik, ta ei suuda olla ilma jälge kontrollimata: ,,Oli täiesti ükskõik, kes jäljed oli teinud, kas inimene, mets või koduloom, elav olend või surnud sõiduriist Villu vahtis kõiki peaaegu ühesuguse huviga.". Talle meeldis eraldatus, ta mõtles alapidamata et ta tahaks kivimäe ehitada nii, et ta saaks seal üksi olla. Ta on ka kinnine, kuna talle ei meeldi inimesed ,,Kuluta või jalad käimisega, enne kui inimest näed", see oli see, mis talle meeldis. Villu oli õigust täis ja kange, see pärineb ta isalt (Villu isa ei sallinud Kõrboja peremeest, sest too tahtis temalt Katkut ära osta, see näitab, et temalt võis tulla Villu paar iseloomujoont).
Optika ehk valgusõpetus Valgus Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgus jaguneb kaheks soojadeks valgusallikateks ja külmadeks valgusallikateks. Nähtamatuvalgusallikas on Infravalgus lühend IV , teda nimetatakse ka soojuskiirguseks Ultravalgus on nähtamatu valgusallikas lühend UV. Ultravalgus hävitab baktereid. (Kasutatakse haiglates mikroorganismide tapmiseks). Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimine on füüsikaline nähtus, valgus levib sirgjooneliselt, valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest nimetataks...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Mihkel Kivimäe ALBERT EINSTEIN Referaat PA-11A Juhendajad: Rutt Kukk Tallinn 2012 Lapsepõlv Einstein sündis Württembergi kuningriigis. Tema isa Hermann oli elektriinsener ja ettevõtja, kes tootis alalisvooluseadmeid. Muu hulgas võitis Hermann Einstein 1885 konkursi Oktoberfesti valgustamiseks elektrivalgusega see oli esimene valgustatud Oktoberfest. Kuid 1894 pidi tema ettevõte tegevuse lõpetama, sest alalisvool jäi alla vahelduvvoolule. Einsteinil oli 2½ aastat noorem õde Maria, keda hüüti Majaks. Albert ja Maja olid omavahel väga lähedased kogu elu jooksul. Kuigi Einsteini mõlemad vanemad olid juudid, ei olnud perekond usklik. 5-aastaselt hakkas Albert käima katoliiklikus algkoolis, olles selle ainus juudisoost õpilane, ja 8-aastaselt Luitpoldi gümnaasiumis, mis tänapäeval asub Münchenis ja kannab Alber...
seda, kui isale see ei meeldinud) , kergesti ärrituv. * Elas Katkul Anna: Pikk preili, kindla haridusega, abivalmis, kindla eesmärgiga( Villu Kõrbojale( tahtis Villut, kuid Villu Kõrbojale ei soovinud ) ) * Tuli linnast Kõrbojale Rein: Eelarvamustega( Ei taha Villut Kõrbojale ), unistav( raamatust lk. 31), kannatlik(premehe suhtes lk 26), illusioonidega(mõtles ideaalse Kõrboja peale) * Anna isa Jüri: Otsekohene( Ei pea Villut meheks), oma arvamustega( Kivimäe suhtes ), ei näita välja oma tundeid( peale Villu surma), vihakandev( Suhted Kõrbojaga- peale pikki aastaid ikka ei ole viha jätnud) Eevi: Hella südamega , hooliv, mõjutatav( rääkimine Annaga ), hoolitsev( hoolitses Villu ja ta lapse eest), emotsionaalne( nuttis palju ), armunud(tahtis, et Anna hoiaks Villust eemale). Teoses oli ka ära mainitud Villu ema, kuid nime ei öeldud. On teada, et oli hoolis Villust väga ning olid temaga head suhted. Mousi: Oli Anna koer
jooksnud. Nüüd kui Anna oli sirgunud preiliks ja linnas õppinud ei tahtnud lihtne Villu teda näha. Ta ei tahtnud üldse kedagi näha, sest kõik oleksid talle vangisistumist meelde tuletanud. Selle asemel hakkas teda huvitama Katku, tema isa talu. Varem ei huvitanud see teda üldse. Nüüd tahtis ta ise töös kaasa lüüa ja Katkul midagi paremaks muuta. Villu oli väga kangekaelne ja sellepärast juhtuski, et ta hakkas Kivimäel kive õhku laskma. Ta tahtis Kivimäe kividest tühjaks teha, et sinna põllud rajada. Teised ütlesid talle, et ärgu ta seda tehku, sellest sünnib ainult tüli ja pahandust. Samal ajal sai Kõrboja endale uue perenaise. Vana Rein oli Anna sellepärast koju kutsunud, et ta tahtis talu kogu täiega temale anda. Algul ei tahtnud Anna kohta vastu võtta, kuid lõpuks võttis ikka. Peale seda hakkas Kõrbojal töö kohe kiiremini minema. Annat jätkus igale poole, teda huvitas nüüd milline tema talu on.
ja takistustest, mis ei lase õnnelikult elada. Teose peategelaseks on Katku Villu, kes on keerulise iseloomuga noor mees. Ta ei ole kuigi seltsiv, pigem tagasihoidlik ja vaikne. Samas oli ta mõnikord ka riiakas tülitses tihti tühiste asjade pärast. Kõik teadsid tema kergesti süttivat iseloomu. Teisest küljest oli ta ka väga töökas, pärast vanglast vabanemist ehitas ta Katkule uue keldri, puhastast Kivimäe kividest, et viljapõld rajada. Tema isa poega selles ei toetanud, sest tema arvates olid Villu plaanid liiga suured ja sobisid pigem Kõrbojale. Vanglas oli Villu sellepärast, et tappis mehe, kes tema poja ema, Kuusiku Eevit, kiusas. Eevi ootas Villut terve selle aja, mil Villu vangis oli. Ta lootis, et mees hakkab pärast vabanemist temaga elama, aga Villu isa ei olnud vaese miniaga nõus ja seetõttu pidid noored lahus elama.
jumalate juurde, kust on ta tulnud. Taevani kõrguvad püramiidid ilmselt aitavad tal seda teha. Igal juhul nad säilitavad tema püha keha, et ta ei kõduneks. Egiptlased uskusid, et keha tuleb säilitada, et hing elaks edasi surmajärgselt. Seepärast nad ei lasknudki kehal mädaneda, kasutades keerukat palsameerimist ja riideribade sisse mässimist. Püramiid olid kuninga muumiale, ja tema keha viidi selle kivimäe keskele ja pandi kivist kirstu. Igale poole hauakambri lähiümbrusesse kirjutati loitse ja nõiasõnu kuningale aitamaks teda teekonnal teise ilma. Need vanimad reliikviad inimarhitektuurist, mis näitavad uskumuste rolli kunstiajaloos, ei ole ainukesed. Egiptlased uskusid, et keha säilitamisest ei aita. Kui säilitati ka kuju temast, oldi kahekordselt kindel, et kuningas kestab igavesti. Seega tellisid nad
varjundatud keelepruuk. Igas reas on tunda väljakujunenud esteetiliste tõekspidamiste ja maailmavaateliste veendumustega kunstnikku. Tegelaste iseloomustus: Villu oli vaikne ja mitte eriti seltsiv – hoidis rohkem omaette. Samas oli Villu ka riiakas – läks külameestega tülli tühiste asjade pärast. Mehed teadsid ta kergesti süttivat iseloomu ja alustasid vahel meelega tüli. Villu oli väga töökas ja ambitsioonikas, ehitas Katkule suure keldri ja töötoa, puhastas üksi Kivimäe kividest, et sinna viljapõld rajada. Oli väga alkoholilembeline, pidudel läks pidevalt ülekäte joomine. Loodushuviline- jälgede ajamine oli tema jaoks suur lõbu, oli täiesti ükskõik, kes jäljed oli teinud, kas inimene, mets-või koduloom, elav olend või surnud. Enese suhtes oli väga kriitiline ja tegi ennast maha. Anna oli väga mõistatuslik naine. Ei rääkinud kunagi oma tunnetest otse. Naine, kes teab, mida tahab, kuid ei märka, kes või mis selle tahtmise hammasrataste
keerukaid pilvemaastikke. Samuti astus ta harrastuspiltnikuna üles fotonäitustel nii kodu- kui ka välismaal. Fotograafi geenid on pärinud poeg Tunne, kelle looduspilte on paljud nautida saanud. Suurem osa Peeter Singi loomingust on leidnud koha erakogudes, vähemal määral ka Eesti Kunstimuuseumis 6 1. Kasutatud allikad 1. Kivimäe, J. Peeter Sink, maalid/paintings. Tallinn 2006. 184 lk. 2. Sakala. Peeter Sink leidis kõikjalt ilusat ja ülevat. [WWW] http://www.sakala.ajaleht.ee/180307/esileht/5025535_1.php 3. Tunne Kelam. Peeter Sink'i maaliraamatu esitlus. [WWW] http://www.kelam.ee/? mainID=32&newsArchive=1&newsID=161 4. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Avati Peeter Singi maalide näitus. [WWW] http://www.eelk.ee/u-peetersink.html 5. Eesti Kristlik Televisioon
Siiski kõlab võõrastavalt fakt, et ainukesed aktipildid Kristjan Raua loomingus on meestest (1930. aastail visandatud üsna tundlikud aktid ja poolaktid). Kuigi Paul on palju vähem tuntud, leidus ka tema kohta palju teavet ning ta mõjus vanema venna kõrval väga sümpaatsena. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Grünfeldt, I. Vennad Rauad andsid loominguga kõneainet. http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php 22.11.2011 Kivimäe, J. Kristjan ja Paul Raud ning nende naised. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76 22.11.2011 Paul Raud. http://de.wikipedia.org/wiki/Paul_Raud 22.11.2011 Raudsepp, A. Raud, Kristjan. http://www.eestigiid.ee/? Person=nimi&PYear=aasta&start=165&ItemID=308 22.11.2011 Sandre, L. Kristjan Raud http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm Vaasma, A. & Linnas, T. Kultuur: Kaks venda, kaks kunstnikku. http://www.virumaateataja
isa oli rahul. Esimest korda elus tundis Villu,et on tulevane Kõrboja peremees. Vanasti arvas ta, et vend Juhan on selleks sobilikum. Poleks tollel päeval Villu oma silma peast jooksnud, oleks ehk temagi rahus puhanud. Kuid nüüd on palju vaja mõelda ja liigutada,tööriistad vajavad remonti,aiad parandust,maa harimist ja see Kivimägi. Seda ei saanud Villu kuidagi oma mõtteist. Villus tõusis haletsus ja sugulustunne tühjalt seisva Kivimäe vastu. Kõik need lepad,kased ja kuused annavad teada heast ning rammusest mullast. Kõik oma vabaaja kulutas Villu kivimäel puurides ja paugutades. Isale ei meeldinud see ajaraiskamine mitte üks teps. Anna oli nüüdseks juba Kõrboja perenaine,kuid see ei tähendanud et isa Rein oleks kõrvale jäetud. Anna soov ja tingimus oli, et ka isa peremeheks edasi jääks,kuniks Anna peremehe majja toob. Käes oli jaanilaupäev,Anna jaoks oli see päev midagi enamat. Ta soovis korraldada
Alkohol, selle plussid ja miinused ning tagajärjed Kusti Nõlvak 7. Klass Kivimäe Põhikool Tervise Arengu Instituudi andmetel proovivad tüdrukud alkoholi keskmiselt 13aastaselt, poisid umbes 12aastaselt. Täiesti purjus on tüdrukud olnud keskmiselt 14aastaselt, poisid 13aastaselt. Nädalas pruugivad kangeid vägijooke 13aastastest tüdrukutest üks protsent, 15aastastest viis protsenti. Nädalas tarvitab 2,5 protsenti 13aastatest poistest kangeid jooke, 15aastastest umbes 9 protsenti. 13aastastest tüdrukutest
Tallinna Kivimäe PõhiKool BMX Loovtöö 8.klass Koostajad: Joosep Pootsmaa ja Märten Mürk Juhendajad: Margus Pillau ja Maarika Laiv 2012/2013 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Ajalugu 5. Bmx'ist lähemalt 6. Bmxi põhiliigid 7. Intervjuu Eesti tippratturiga 8. Intervjuu 9. Intervjuu 10. Intervjuu 11. Intervjuu 12. Biograafia 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Me valisime selle teema, kuna BMX on olnud meie elus pikki aastaid ja me tahame seda ala tutvustada ka teistele inimestele. Meie eesmärk on seda ala tutvustada kogukonnale ja üleüldiselt alast lähemalt rääkida. 3. Ajalugu BMX'i sünnikohaks peetakse Ameerika Ühendriikides olevat New Yorki osariik...
Referaati koostades sain teada, et Rootsil oli sajandi jooksul rohkem valitsejaid kui Taanil ja Norral. Rootsil oli kogunisti 7 valitsejat. Üldiselt oli 18.sajand stabiilne aeg, nendega seoses toimub vähe sõdasid, kuid neil oli selle- eest palju troonil olijaid. 18.sajandil oli kõikides riikides ikaldusaasta, tööpuudus ja nälg. Sain teada, et Taanis pakuti nälja leevendamiseks odavat leiba, mida aga kõikidele ei jätkunud. Kasutatud allikad Piirmäe, H., Laur, M., Klaassen, O., Kivimäe, J., Kaljundi, O. 1993. Uusaeg 2. Tallinn: Kirjastus ,,Avita". Miksike. Kättesaadav: www.miksike.ee/docs/referaadid/norra_18.saj_htm 21.05.2011 Miksike. Kättesaadav: www.miksike.ee/docs/referaadid/18saj_taani_liina.htm 21.05.2011 Google pildid
Keskendumisoskuse hindamine, selle arendamise meetodid ja tehnikad. Soovitatav kirjandus Krull E. (2001). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat, TÜ kirjastus. Loko J. (2002). Laste ja noorte spordiõpetus, Tartu. Loko J. (1996). Sporditeooria, Tartu. Loko J. (2004). Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika, Tartu. Rakenduspedagoogika õpik (2002). AS Atlex. Rapee, R. M., Spence, S. H., Cobham, V., & Wignall, A. (2005).Kuidas aidata muretsevat last Tallinn: Ersen. Thomson, K., Kivimäe, E., Lõssenko, M. (2003). Eesmärkide struktuuri teooria sünergia abiks stressi ja läbipõlemise vältimisel. „Psühholoogia rakendus ja rakenduspsühholoogia“. Toim.: A. Baltin/T. Niit, Tallinna Pedagoogikaülikooli psühholoogiaosakond, lk. 122-123. Underwood Barnard, M. (2005). Kuidas aidata depressioonis last. Tallinn: Ersen. PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE III TASE
". Hans Christian Andereeni aunimekirja kandmise tõid oma loojale sümpaatsed naksitrallid (esimene raamat 1972). LÜHIKE AUTOBIOGRAAFIA Sündisin 15. veebruaril 1928. aastal Tartu linnas. Mu vanemad elasid tollal Elvas ja järelikult asub seal ka minu esimene elukoht, millest ma aga paraku midagi ei mäleta. Paari-kolme järgneva aasta jooksul vahetasin aadressi õige mitmel korral, kuni jäin pikemalt pidama Nõmmele. 1935. aastal alustasin sealses Kivimäe algkoolis ka kooliteed. Nõmme on minu lapsepõlvemaa, kust pärinevad mu elu kõige värvikamad mälestused. Mäletan ennast sealsetes metsatukkades ringi hulkumas ja puujuurte all elavate päkapikkudega juttu vestmas. Mäletan ennast talviti suusatamas ja kevaditi-sügiseti pikkade õhtute kaupa naabermajade õuedes palli mängimas. Mäletan poistekampade põnevad sõjaretki ja tüütuvõitu istumisi kooli orkestris, kus ma esimestest klassidest peale viiulit mängisin
Kuigi Paul on palju vähem tuntud, leidus ka tema kohta palju teavet ning ta mõjus vanema venna kõrval väga sümpaatsena. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Grünfeldt, I. Vennad Rauad andsid loominguga kõneainet. http://www.virumaateataja.ee/111006/esileht/kultuur/15033669.php 18.12.2007 Kirber, H. Kristjan Raud elulugu. http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/? str=40&artCat=27&artID=275 18.12.2007 Kivimäe, J. Kristjan ja Paul Raud ning nende naised. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76 18.12.2007 Kristjan Raua Majamuuseum. http://www.kultuur.info/yritus.html? id=32665&ajavahemik=2007-10- 01&op=muuseum&kokku=66 18.12.2007 Levin, M. Lihtne ja keeruline. http://www.sirp.ee/2002/30.08.02/Kunst/kunst1-1.html 18.12.2007 Levin, M. Paul ja Kristjan Raua näituse lõppemise eel. http://www.sirp.ee/index.php? option=content&task=view&id=4564&Itemid=2 18.12.2007 Paul Raud
Koostajad: Keithy Roosmaa Sigrid-Kristiina Simson Tairi Tuisk 11.a Juhendaja: Anne Kivimäe Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 1. Heiti Talviku elulugu..................................................................................4 2. Varasem looming ,,Palavik"......................................................................8 3. Hilisem looming ,,Kohtupäev".....................................................................9
kasutajamugavuse parandamine. Kõigil eelpool nimetatud punktidel on alajaotus täpsustavate punktide näol, millest täpsemalt saab lugeda Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis Käesolevas peatükis antakse ülevaade noorte tööhõive suurendamisele suunatud meetmetest Eestis, ülevaade põhineb Hariduse- ja Teadusministeeriumi juures koostatud materjalil. (Jaanus, 2006 viidatud Kivimäe 2003) Sotsiaalministeerium on noorte tööpuuduse vähendamiseks rakendanud individuaalse 13 tööotsingu kava ja erinevaid noorte pilootprojekte. Pakutavate tööturuteenuste hulka lisati kutsenõustamine, loodi uued meetmed puuetega noortele. Tööturuametis on juurutatud tegevusi, mille peamiseks sihtgrupiks kujunevad eeldatavasti noored töötud. Nendeks on nõustamisteenuse arendamine, sealhulgas individuaalsete
See ühendas kahe perioodi märke. See pole realistlik, aga realismiga mingid jooned olemas, näha ka seda, et huvi psühholoogia peenete nüansside vastu ei kao. Perioodi selgemaid avalööke on ''Kõrboja peremees'' Põhistiil, mis hakkab 1920-30 võib nimetada psühholoogiliseks realismiks. Kõrboja peremees on saatuseromaan, saatus juhib tegelasi, mingid asjad ettemääratud. Sümboolsete ja allegooriliste kihtide juures juhumotiivid: inimese ja maa suhe, võtmekohaks Kivimäe ja inimene-maa-kivid on oluline. 20.sajandi loomingust oluline Knut Hamsun, mängib maapoeetika kujunemisel olulist rolli. Ka sotsiaalse ebavõrdsuse temaatika, psühholoogiline ja sotsiaalne kiht omavahel põimunud. Tammsaare stiil on pikk, keerukas, paradoksaalne. Mingil määral rahvalik autor. Võimas oskus sünteesida nt püshholoogilist ja sotsiaalset plaani, neid sulatada ja erinevaid süzeeliine kokku panna. Ma armastasin sakslast õnnetu armastuslugu, sotsiaalsed suhted on ajaloos
Sissejuhatus Raamatu autor, Inna Põltsam- Jürjo (sündinud 23. augustil 1969) on eesti ajaloolane, alates 2008. aastast doktor. (6) Põltsam astus Tartu Ülikooli 1987. aastal ja 1992 lõpetas ta selle ajaloo erialal, 1996 sai samas magistrikraadi. Alates 1993. aastast töötab ta Ajaloo Instituudis Tallinnas. 19. juunil 2008 kaitses ta doktoritöö Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandil. Tema juhendajaks oli Jüri Kivimäe, oponentideks aga Juhan Kreem ja Enn Küng. (6) Põltsami peamine uurimisvaldkond on Eesti keskaja linnaajalugu, eriti linna argikultuur. Ta on avaldanud ligi paarkümmend artiklit Eesti, samuti Saksamaa ja Austria teadusväljaannetes ning on tegelenud ka keskaja allikate publitseerimisega. (6) Inna Põltsam-Jürjo on alates 2004. aastast abielus ajaloolase Indrek Jürjoga. (6) Mõiste keskaeg võttis 1469. aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea.
Väljamõeldis on õigustatud, niivõrd kui ta teenib tõde, ta on paratamatu, sest moraalseid eeskujusid ei ole ajalugu alati kätte andnud. GEORG FRIEDRICH MEIER (1718 - 1777) oli Baumgarteni õpilane. Meierit peetakse loomade õiguste eestkõnelejaks rääkides, et loomadel on hing nagu inimeselgi. 25 12 16). Joseph Maier, "Vico suur erand", tõlkinud Mart Kivimäe – Tuna 1999, nr 4 & Mart Kivimäe, "Vico ja Frankfurdi koolkond – Tuna 1999, nr 4 (KÜSIMUS: Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloo mõistmise erinevused ja ühisjooned.) GIAMBATTISTA VICO (1668 - 1744) vastandus kartesiaanlikule ratsionaalsele tõele. Vico arvas, et põhjus-tagajärje seos maailmas ei ole inimese mõistusele kättesaadav. Inimesed on loonud ainult tsivilisatsiooni, mitte kogu maailma. Seega ei peaks nad püüdma ka muud tõestada.
ülesanne Jalgsema Turbatööstuse Ühisus loodi 5. juunil 1924. aastal ( 106). 7 Ühistegevus oli kujunenud Eesti Vabariigi lõpuaastateks majanduse tugevaks aluseks. Ühistegevuse kaudu saadi majandus küllaltki heale järjele. Jalgsema küla oli suur ja rahvarohke. 1939 aasta põllumajandusloenduse järgi kuulus Jalgsema külasse 42 majapidamist ( 35). Külas olid järgmised talud: Kivimäe, Metsavahi, Rehe, Vahemetsa, Vanakooli, Vuura, Metsa, Allikahansu, Sepa, Pika, siimu, Andrese, Madise, Ansomardi, Nigulsoone, Allika, Allikajüri, Läti, Vadre, Korni, järska, Kõrtsi, Lätiaseme, Raja, Agana, Seegri, Rande, Liiva, Kauni, Mesilase, Teraseaugu, Naela, Peetri, Lobanovi, Lepiku, Tipi, Tominga, Tagametsa, ( Signe Tammar ja Marge Järve. Jalgsema küla ajaloost. Uurimistöö, 1990, lk 5-9 ) Külarahvas oli töökas ja hoidis kokku. Ühiselt peeti talguid ja pulmi, ristiti lapsi ja
Kinkis Tartu Ülikooli raamatukogule oma raamatuid. Ta on Saksa ja Šveitsi õiguses tähtis, tegeles tavaõigusega, selle parim esindaja. Kirjutas Kihnu ajalugu. Suurtes riikides on profesionnalsed ajaloolased, kõrgelt tasustatud, kes töötavad arhiivides ja nende ül on allikate leidmine, leiavad allika ja teevad siis selle allika esmase kirjelduse. Terve elu tegelevad sellega, uurivad neid. 8. mai -II MS lõpp. Keegi Saksamaal ei tähista seda , Hollandis on aga rahvuslik pidu. Jüri Kivimäe- Eesti ajaloolane. Tallinna linnaarhiivi direktor oli. Toronto Ülikooli ajalooprofessor praegu. Vanaisa oli talumees, kes alati tahtis raamatuid vabadel hetketel lugeda. Vanaema oli ka tööinimene, talunaine ja ei lubanud vanaisal laiselda. Eesti ühiskonnas pole vabanetud sellest, et töö pole vaid füüsiline, vaid ka vaimne. Allikate otsimine on ka töö. Eestis ei hinnata vaimset tööd, kutsutakse laisklemiseks seda.
annaabi.ee 
