Täpsemalt olid kambrid valmistatud kivist ja need matkisid koopaid, sest sapoteegid uskusid, et nad on esiajal tulnud maailma koobastest ja kunagi peavad jälle allilma tagasi pöörduma. Kaunistatud olid hauakambrid uhkete ja silmapaistvate seinamaalingutega, lisaks kaetud suurte kiviplaatidega. Neist paljudest hauakambritest tuntuim on 7. haud, mille rikkusi võis võrrelda kuulsa Egiptuse Tutanhamoni viimse puhkepaiga omadega. Sapoteekide valitseja oli prohvetlike annetega preesterkuningas, kelle elupaik oligi Mitlas, teise nimega Yoopaas. Preesterkuninga võim oli piiramatu, kuid tema igapäevaelu oli ümbritsetud ja paika pandud mitmete erinevate tabudega. Sapoteegid leiutasid algupärase hieeroglüüfkirja, mille tähendus on kahjuks suuresti kindlaks määramata. Lisaks on sapoteegid endast järele jätnud ka palju keraamilisi skulptuure, mis kujutavad üsna ilmekalt loomi ja inimesi. Peale selle
4)Suudrad ehk teenijad 5)Puutumatud ehk ühiskonnast välja poole jäänud Pealikud, teisisõnu radzad juhtisid väikeseid kogukonde ning tähtsamaid otsuseid arutati meeste ühiskoosolekutel. Esimene riik, mis hõlmas nii Induse kui ka Gangese tasandiku, mis kujunes IV sajandil eKr ning mis hiljem jagunes mitmeks sõltumatuks riigiks, oli oma võimsuse tipus III sajandil eKr kuningas Asoka valitsusajal. Vana-Hiina tsivilisatsioon 1)Esimese suurema riigi (1500.a eKr 1000.a eKr) eesotsas oli preesterkuningas, kelle võimu alla oli koondatud mitmed kogukonnad. Tema alluvateks olid aristokraatlikud võimukandjad ja ennustuspreestrid, kes täitsid tema korraldusi ning vajadusel nõustasid teda. Kuningad lasid ehitada hauakambreid ja losse. 2)Kodusõdade periood 1000.a eKr -221.a eKr 3)Shi Huangdi paneb aluse keisririigile. Keisririigi eesotsas oli keiser, kellel oli piiramatu võim. Ta oli ka seaduseandja ja riigi ülempreester. Ta tegeles ise riigi valitsemisega vähe,
Henrique Meresõitja ajast (15. sajandi alguses) saadik uurinud Aafrika läänerannikut. 10. oktoobril 1486 määras Portugali kuningas João II Diasi rangelt salajase ülesandega juhiks ekspeditsioonile, mis pidi Diogo Cão saadud andmeid kasutades leidma Aafrika lõunatipu ja purjetada ümber selle lootuses leida kaubateed Aasiasse. Võimaluse korral pidi ekspeditsioon Indiasse välja jõudma. Ekspeditsiooni peaeesmärk oli leida legendaarse kristlasest aafrika kuninga preesterkuningas Johannese maa, millest oli hiljuti saabunud teateid João Alfonso de Aveiro kaudu ja kellega portugallased tahtsid sõbralikesse suhetesse astuda, et moslemid pihtide vahele võtta. Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Sündis 1451 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma
(15. sajandi alguses) saadik uurinud Aafrika läänerannikut. 10. oktoobril 1486 määras Portugali kuningas João II Diasi rangelt salajase ülesandega juhiks ekspeditsioonile, mis pidi Diogo Cão saadud andmeid kasutades leidma Aafrika lõunatipu ja purjetada ümber selle lootuses leida kaubateed Aasiasse. Võimaluse korral pidi ekspeditsioon Indiasse välja jõudma. Ekspeditsiooni peaeesmärk oli leida legendaarse kristlasest aafrika kuninga preesterkuningas Johannese maa, millest oli hiljuti saabunud teateid João Alfonso de Aveiro kaudu ja kellega portugallased tahtsid sõbralikesse suhetesse astuda, et moslemid pihtide vahele võtta. Pärast kümme kuud kestnud ettevalmistusi väljus Dias suvel 1487 (eri andmetel tõenäoliselt augusti lõpus või augusti esimestel nädalatel) Lissabonist Tejo jõelt laevastikuga, mis koosnes kahest 50-tonnisest (vähemalt 100 tänapäeva tonni) karavellist ja ühest
saatuse- ja surmajumal, põlluharimisega seotud jumalad, tähtsal kohal rituaalid ning jumalatele ohverdamine. Kultuurisaavutused: kõrgeltarenenud vaimukultuur- riigi ülalpeetavad koolid, kaks kalendrit- päikese- ja usukalender, paber ja hieroglüüfid, koodeksid ,templid, teed, kirjandus, meisterlik kivitöötlus, insenerimeisterlikkus, chocolatl ja tomatl MAIADE LINNRIIGID: o Iga linnriik kujutas endast omaette võimukeskust o Linnriiki juhtis preesterkuningas, võim oli pärandatav o Usund- maailma looja taevajumal, inimohvrid o Haridus- kättesaadav preesterkonnale o Kahekümnendsüsteem, 0, kalender, hieroglüüfkiri, lubimört Päritolu: Yucatani ps, I at eKr ja püsisid kuni 1697.a pKr, põhirahvaste päritolu kohta selgus puudub Religioosne päritolu: Maailma lõi jumal Hunab Ku Millega tegelesid?: maisikasvastus, astroloogia, kaubandus, loodusjõudude austamine, kõrgelt
asulaid, mille elanikud kasvatasid otra, nisu, hirssi ja riisi. Hakati valmistama savinõusid, kasutama vaske ja pronksi. Umbes 1500 aastat eKr ühendas üks ülikusuguvõsa enamiku Huang He tasandikust oma võimu alla ja nii kujunes esimene suurem riik Hiina ajaloos. Arvatavasti umbes samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Arheoloogiliste andmete põhjal ilmneb, et kogukondi valitses tugev valitseja, tõenäoliselt preesterkuningas. Umbes viiesaja aasta pärast ühtne riik lagunes, hilisema pärimuse järgi võib väita, et viimaste valitsejate ülekohtu ja vägivalla tagajärjel. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim senisest nõrgem, see andis sõjaväelisele aristokraatiale võimaluse valitseja sõltuvusest peaaegu täiesti vabaneda. Tulemuseks olid kodusõjad ning maa killustumine. Osastisriikidevahelised sõjad lõppesid aastal 221 eKr. Võitja ühendas oma võimu alla
Aasia Aafrika Miks mindi maid avastama? 1) Euroopas oli väärismetallide kriis. Kuld ja hõbe olid liikunud idamaadesse ( sisse toodi vürtse, siidi jmd kaupu ) 2) Oli vaja leida uusi kaubateid idamaadesse. Miks uusi? Vanad kaubateed olid läinud Türgi ( Osmani) impeeriumi kontrolli alla ning kehtestatud tollid muutsid kauplemise kallimaks. 3) Euroopas levisid legendid müütilistest pururikastest riikidest idas ( nt Preesterkuningas Johannese riik, mis oli kristlik ) Algusel levisid kuulduset, et preesterkuninga riik asus Aasias, aga 15. sajandil arvati, et Preesterkuningas Johannase riik oli Aafrikas. Taheti sellepärast, et see oli kristlik riik ja seda oli vaja võitluseks islamiusuliste vastu. Aafrikas arvati ta olevat tänapäeva Etioopia aladel. Eeldused, mis lubasid maadeavastusreisidele minna
hirvenahale või paberile võimaldas luua ka rikkaliku kirjanduse. Arhitektuuri oli arenenud. MAAJADE LINNRIIGID · RIIGID: Kesk-Ameerika kõrgkultuuri loojad olid maajad ehk maiad, elasid Yucatani poolsaarel. Neil ei olnud ühtset riiki, vaid iga linnriik kujutas endast omaette võimukeskust. Hiljem moodustasid linnriigid omavahel ka lõdva liidu. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia ja preesterkond. Linnriiki juhtis ametnike abil preesterkuningas, kelle võim oli pärandatav. Lihtravas koosnes vabadest maaharijatest, käsitöölistes. Olid ka orjad. Maaharimises tunti alepõllundust. Kasvatati maisi, puuvilla, ube, tubakat, kakaod ja peeti linde. Rannikul püüti kala ja maksevahendina kasutati kakaoube. · USK: Maailma looja on taevajumal, peajumalaks on tema poeg vihmajumal, kellele allusid taevakehade, ilmakaarte ja viljakusjumalad. Toodi ka inimohvreid.
1. Tabel: Asteegid Maajad Inkad Kus elasid? Mehhiko orus Yucatani ps Andide mäestiku orgudes, Peruus Milline oli Võrdlemisi lõdva keskvõimuga Linnriik, hiljem lõdva Tsentraliseeritud hiigelriik riik? konföderatsioon Valitsejad keiser Ametnikud ja preesterkuningas Keiser, kellele allus ametnikkond Elanikkond Ülikkond, talupojad, Lihtrahvas (vabad maaharijad, Ülikud, nende segaverelised kaupmehed, palgasulased, orjad käsitöölised), orjad järglased, hõimude pealikud, lihtrahvas Mis oli Inimeste ohverdamine, kakao, Alepõllundus, puuvill, part Laamad ja kartulid
usund tuhandeid jumalaid nende toiduks peeti inimverd leitud üle 130 000 kolju päritavate tiitlitega ülikkond vabastatud maksudest + kõrgemad riigi- ja sõjaväeametid kõrgelarenenud vaimukultuur riigi ülalpeetavad koolid kutsekoolid ja eliitkoolid piktograafiline kiri rikkalik kirjandus luule, proosa, draamateosed kaks eri pikkusega kalendrit päikese- ja usukalender Maiad ehk maajad ei olnud pealinna ega valitsejad linnriiki juhtis preesterkuningas päritav võim leiutasid nulli mõiste ja kahekümnendsüsteemi kalender igapäeva elu kergendamiseks ei tehtud mingeid leiutisi usund maailma looja taevajumal peajumal tema poeg vihmajumal + al 11. saj inimohvrid maaharimises tunti ainult alepõllundust mais, puuvill, oad, kakao, kalkunid ja pardid kakaoube kasutati maksevahendina oma raha oli olemas hieroglüüfkiri ei suudeta siiamaani lõplikult desifreerida Inkad
Kuna Kreetal polnud lossidest eraldi seisvaid templeid, siis võib arvata, et lossid olid ka peamised religioossed keskused ja kultusepaigad. On põhjust oletada, et tähtsamad tseremooniad leidsid aset lossiesisel avaral platsil ja ristkülikukujulisel keskõuel. Loomulikult tuleb arvata, et loss oli ka valitseja asupaik ja seega poliitilise võimu keskus. Valitsemise viisi kohta midagi lähemat öelda pole võimalik. Sageli on oletatud, et lossi eesotsas seisis preesterkuningas. Losside omavahelistest suhetest pole midagi kindlat teada. Selge pole seegi, kas iga tähtsam loss oli omaette riigi keskus, või allus kogu saar ühe lossi, näiteks Knossose valitsejale. Üllataval kombel olid lossid kindlustamata. Sõjalist otstarvet ei võinud neil seega olla ja meil pole mingit alust pidada lossi valitsejat eelkõige sõjapealikuks. Kreeta tsivilisatsiooni üks peamisi iseärasusi on kindlustuste, relvade ja üldse igasuguste sõjakate joonte puudumine.
kõrbedega muust maailmast suhteliselt eraldatud Egiptusest oli Sumer eristavate geograafiliste piirideta. Sumeri linnriikidest olid III at alul tähtsaimad Ur (sealt on piibli järgi pärit Abraham – rahvaste - eelkõige juutide, aga ka araablaste - isa), Uruk, Kiś, Lagaś, Nippur, Umma. Linnriigid kujunesid templite ümber ja kuulusid ühele sumerite jumalaist. Nii oli Nippuri omanikuks õhujumal Enlil, Uruki omanikuks taevajumal An (Anu) jne. Maapeal esindas jumalat preesterkuningas – en ehk ensi. Hilisemal perioodil kaldus võim sumeri linnriikides pigem sõjaväele toetuvate kuningate (lugal) kätte. Sumeri linnriikide vahel puhkes arvukalt konflikte, enamasti maa (viljakat maad oli vähe) ja niisutussüsteemide pärast. Süsteemi anarhilisust pehmendas asjaolu, et sumerite arusaamise kohaselt pidi üks linnriikidest, tugevaim, täitma hegemooni funktsiooni – so olema vahekohtunikuks teiste riikide vahel tüliküsimuste puhul ning kehtestama teatava
See oli Rooma religioonis kõige tähtsam seisus. Kuni aastani 254 eKr, mil sai koha endale plebei, kuulus see koht aristokraatidele. Sõna ``pontifex`` kasutati hiljem ristiusu piiskopide puhul (ka Rooma Piiskopi puhul). Tiitlit ``Pontifex Maximus" kasutati Rooma Katolikus Kirikus peapiiskopi ehk Paavsti puhul. Seda nimetust ei lisatud Paavsti ametlike tiitlite hulka, kuid antud fraasi võib leida ehitistelt, müntidelt ja ausammastelt. http://en.wikipedia.org/wiki/Pontifex_Maximus Preesterkuningas – valitseja, kes juhtis riigiasju ja jumalate auks korraldatud rituaale. Püütia – ennustav preestrinna Delfis Apolloni templis. Kuulsaim oraakel oli Apolloni oraakel Delfis Kesk-Kreekas Parnassose jalamil. Legendi kohaselt tappis Apollon seal lohemao Pythoni. Seepärast kandis Delfi preestrinna, kes vahendas tulevikuennustusi, püütia nimetust. Püütia istus kolmejalgsele pingile koopalõhe kohal, kust tulid uimastavad aurud
Tema on esimene sotsiaalne reformaator. Pikka edu ei andud, oli lühikest aega võimul.Tõid lagashile hukatust. Tempel, kuningas ja kodanikkond- olulised linnriigi juures, nende vahekorda riigi juhtimisel ei ole võimalik rekonstrueerida, ja peale selle oli neid palju , et võisid olla sisemiselt korraldatud erinevalt.Üldine arusaam on see, et kui linnriigid esile tõusid 4 at ja 3 at varasem pool , olulist rolli mängis tempel ja ülepreester en , võis olla ka ühtlas preesterkuningas.3 at jooksul linnriikide vahelise konflikti osatähtsuse tõusuga, hakkas tõusma kuningate kui sõjapealikute osatähtsus, see oli hilisem, allutasid templeid oma tahtele.Allikad lubavad siukest rekonstruktsiooni aga kindlad olla ei saa. Sumerid linnad olid vaenujalal. Hilisem pärimus väitis, et konkurentsis toimus hegemooniate vaheldumine ja need algasid Gishi hegemooniaga.Edaspidi Gishi kuninga tiitel, seda kasutati kui sumeri ülemvalitseja tiitli tähenduses