LÄÄNE-EUROOPA KUNST VARAJASEL KESKAJAL 4.-6. saj toimus Euroopas hõimude liikumine (Suur rahvaste rändamine). Kõige võimsam ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes 5.-6. saj. Ulatus Pürenee mägedest kuni Reini jõeni. Esimene dünastia Merovingide dünastia (481 -751) . Sel ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7. saj kaotab sisetülide tõttu suure osa oma territooriumist. Küllalt kõrgel järjel oli metallitöötlemine (relvad, ehted, tarbeesemed). Neid kaunistati stiliseeritud ornamendiga, väga levinud olid loomamotiivid. Eriti kasutati paelornamenti. Kloostrites kirjutati ümber käsikirju ja säilitati neid (skriptoorium). Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega, neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine. Järgnes Karolingide Dünastia, 8.-10.saj. (Karl Suur 742-814), see oli Frangi riigi hiilgeaeg. Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne-...
ROMAANI STIIL KÜSIMUSED II VARIANT 1.Joonistage kiriku plaan ja märkige vähemalt 5 selle osa nimetust. Pikihoone, põikihoone, altar, apsiid, nelitis, tornid, portaal 2.Kelle või mille jaoks ehitati kabelite pärg? Kellele oli keskmine kabel? (Matmiseks?) Preestrite, pühaku auks 3.Milline ruum asus kiriku all ja milleks seda kasutati? Krüpt-riistade ja kirstude jaoks(ka matusepaik) 2p 4.Joonistage ladina, kreeka, egiptuse,Peetruse,Andrease ,malta ja Jeruusalemma ristid. 5.Milline oli itaalia kirikute eripära? (Kuppel), Torn on põhihoonest eraldi (Pisa) 1p 6.Millise linna kaitsepühakuks on Püha Markus, seal asub tema väljak ja kirik,korraldatakse filmifestival, mille auhinnaks on Kuldne Lõvi? veneets...
Kõrg- ja hiliskeskaeg § 13-24 1. Mõisted: a) Feodaalne killustatus- keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. b) Domeen- kuninga välja jagatud maatükk. c) Parlament- üleriigiline rahvaesindus. d) Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. e) Inkvisitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. f) Kirikulõhe e skisma- 1054, kus ristiusu kirik lõhenes Rooma- ja Kreeka katolikuks kirikuks. g) Skriptoorium- ümberkirjutuse ruum, kus mungad kirjutasid raamatuid ümber. h) Dormitoorium- ühine magamisruum munkadel. i) Refektoorium- ühine söögiruum munkadel. j) Rekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. k) Tsunft- tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad. l) Skraa- igal tsunftil oli oma põhimäärus sk...
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
Merovingide ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 3. Barbarite asumisega lääne-rooma territooriumil kadus arusaamine kunstist ja unustusse jäi kirjaoskus. Hävis kõrgelt arenenud antiikkultuur. 4. Metalli töötlemine oli merovingidel kõrgel järjel. Igapäevaesemeid kaunistati loomamotiividega, paelornamenti, metalli ühendati värviliste kividega. 5. Merovingid kasutasid ainult madalreljeefi. 6. Skriptoorium kirjutustuba ( seal kirjutati käsikirju ümber vaimulike jaoks) 7. Initsiaal keerulise vormiga täht, mis on üleni kaetud peene mustriga. 8. Pärgament väga hinnaline ja tugev materjal, kuhu kirjutati käsikirju. KAROLINGIDE AEGNE KUNST 1. Karolingide dünastia oli võimul 751-905. 2. Karl suure keisririiki kuulusid Pranstusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja lõunasaksamaa, põhja- ja keskitaalia ja kirdehispaania. 3
asus; missuguse dünastia ajal hakkasid arenema feodaalsuhted? Frangi riik, 5-6 saj, Prantsusmaa aladel, merovingide ajal 3. Mis hävis/kadus/unustati barbarite hõimude asumisega Lääne-Rooma riigi territooriumile? Kõrgeltarenenud antiikkultuur ning arusaamine kunstist, unustati kirjaoskus 4. Mille töötlemine oli merovingidel kõrgel järjel? Kuidas nad kaunistasid? Metallitöötlemine, kaunistati ornamentaalse dekooriga 5. Missugust reljeefi kasutasid merovingid? Madalrelieef 6. Mis on SKRIPTOORIUM? Mida seal tehti? Kirjutustuba, Seal kirjutati käsikirju ümber, kuid koostati ka kroonikaid, grammatikaid jms 7. Mis on INITSIAAL? Kuidas on see kaunistatud? Suur või lehekülje alguses olev täht, mis oli üleni kaetud peene mustriga 8. Mis on PÄRGAMENT? Milleks seda kasutati? Hinnaline ja tugev materjal, mida kasutati käsikirjade kirjutamisel KAROLINGID 1. Millal oli võimul varasel keskajal Karolingide dünastia? 751-905 2
Maal oli tähsaimad makse kümnis Kloostrid * Vaimulikku seisusse kuulusid- paavst, piiskopid, preerstrid, mungad, nunnad * Munklus sai alguse idamaadest * Tavaliselt sai ordu nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu rajati esimene klooster * Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. saj * Kloostrit juhtis abt või prior * Iga kloostri päevakavas olid nn tunnipalvused * Kloostrites kirjutati raamatuid ümber, ruum kus seda tehti nim skriptoorium * Magati üksikkongides või ühis magamisruumides- dormitooriumis * Söödi enamasti koos refektooriumis Mungad * 520-530 a koostas munkade ühielu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassinosse Itaalias. * Munkade elu jagatud töö ja palve vahel * Mungaks saamiseks tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. * Klooster pidi olema varustatud kõigega * Ordud * Ketsermungaordud-munkadel ei tohtinud olla omandit, elatusid vaid kerjamisest nt
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta se...
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
Tsistertslased al. 1098 puhtus, kaugus ilmalikust elust, Benedictuse õpetuse korrastatud vorm, Clairvaux klooster 1113, VALGE Domiiklased al. 1216 Hispaania ketserite vastu suunatud, pöörata rahvast jumalasõnaga mitte relvaga, Hariduse tähtsus, MUST Frantsisklased al. 1223 kerjusmungad, rahvaseas populaarsed, hariduse nõudjad, õpetlased, PRUUN või HALL elu: tunnipalvused, raamatute ümberkirjutamine - skriptoorium, dormitoorium (magamine), refektoorium (söömine) 10. Rekonkista Sõda, sõda, sõda... jumalrahu 1096-1291 ca 5 miljonit hukkunut 50 miljonist 711-1492 Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt (mauride tsivilisatisoon) tekkisid esimesed tagasivallutatud alade kuningriigid Kastiilia, Leon, Aragon, Navarra, Portugal Alfonso VI vallutas tagasi Toledo 1085 ... 1479 ühendati abieludega Hispaania ja liideti väed 1236 Cordoba, 1248 Sevilla, 1492 Granada 11. Ristisõjad
käitumisvõimalused ketserite suhtes: vangistamine, maalt välja saatmine, vara konfiskeerimine, inkvisitsioonikohus ketser võis lunastada oma süü ristisõtta minemisega - INKVISITSIOON eriline 13 saj loodud kirikukohus, mida juhtis paavst isiklikult kasutati pihil kuuldud teavet paavst määras ametisse inkvisiitorid roheline küünal ketserite käes sümboliseeris lootust 5. Kloostrid - Chlaustrum tõlkes suletud koht - Skriptoorium ruum, kus kirjutati ümber raamatuid - Refektoorium ühine söögisaal - Tormitoorium ühine magamisruum §16 Rekonkista reconquista tagasivallutus ... Pürenee ps tagasivallutamine araablastelt 700 a. jooksul §17 Ristisõjad - 8 ristisõda, 180 a. jooksul I 1096 1099 II 1147 1149 III 1189 1192 IV 1202 1204 - osavõtjad talupojad, aadlikud, vaimulikud Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa - eesmärk
Tume periood Hävisid kultuurikeskused ja kadus ka kiri. · Võeti kasutusele raud. Raua kasutuselevõtmine andis aluse hilisemale ajajärgule. Arhailine ajajärk Arhailist ajajärku iseloomustab: 1. Kolonisatsioon toimus väljaränne, eeskätt Vahemere ja Musta mere rannikule. · Esmalt rajati sinna agraarkolooniaid. Põllumajanduslikku maad oli vähe ja seda oli vaja, et toota teravilja. · Seejärel rajati sinna kaubanduskolooniaid. Kauplemispunktid. Kaubeldi veini, õli ja erinevate savinõudega. 2.Hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtmine. (7. sajandil eKr võeti hõberaha kasutusele Lüüdias) Hõberaha väljaandmine oli riigi käes. Riik pidi garanteerima ka selle, et see hõberaha oleks täpselt õige kaaluga jne. Ateenas kehtis selline rahaühik nagu drahm( 4,36 grammi) tetradrahm(17,44 grammi) üks talent( 26,2 kg) 3. Arhailisel ajal kujunes välj...
domineeriks, ent side kirikuga oleks olemas. Tegeleb ka patu- ja armuõpetusega. Esindab seni pelagiuslikku väidet, et patusus pole kaasasündinud, vaba tahe pole täielikult maha surutud ning Jumalik tahe ei pruugi sellele eelneda. Flavius Cassiodorus. Hüüdnimi senaator. See, kes on suur kloostrirajaja – Vivariumi klooster. Vivariumi klooster hakkab süvendatult tegema teadusliku uurimustööga. Seal oli kaasaja suurim raamatukogu. Kloostrisse seatakse sisse skriptoorium, kus hakatakse tekste ümber kirjutama. Selline kirjutamise töö ja kloostrikoolide rajamine on taustaks ka Benedictusele. Benedictuse reeglid. 5. sajandil leidub gürovaage, hulkuvaid munki, kes käivad kloostrist kloostrisse, kuid ei ole paiksed. See päädib sellega, et kirik peab oluliseks munkluse korrastamist. Seda tehakse 506. aastal Agde sinodil. Õhtumaise munkluse normiks saab paigal püsimine, suundumine koinobiitlusele. Tuleb mängu Benedictus, kes on Monte Cassino kloostri abt
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
