Mõju algas u 400 eKr ning kestis Rooma vallutusteni 1. saj eKr. Jõudis Britanniasse ja Iirimaale, kus mõju kestis varakeskajani (6. ja 7. saj). Keskused olid Lõ-Sm ning praeguse Tsehhi ja Slovakkia aladel, mõjutas Austriat ja Sveitsi, hiljem Britanniat ja Iirimaad. Kultuur sõjakam nt ühiskonnakorralduse ja hauapanuste poolest. Kasutati rohkem Rooma materjale (varem Kreeka). Enamasti hirarhiline ühiskond, kõrgeim seisus vürstid ja druiidid, kes jagasid võimu, siis kasitöölised, talupojad ja ka orjad. Pidev sõjapidamine, luksusele orienteeritud ülikkond. Naistel ühiskonnas võrdsed õigused. 5. Keltide sõjalised kokkupuuted Rooma vabariigiga 390 eKr Keldid uus-asusasid Itaalia ja ületasid Apenniinid, muutudes vahetuks ohuks Rooma linnale. Rooma linna rüüstamine. 387 eKr Rooma vallutamine. Roomlased kaotasid Tiberi lisajõe Allia ääres (rooma ajaloos must päev e dies ater)
..................5 1.2 Keltide iseloomustus...........................................................................................6 1.3 Sugudevaheline võrdsus keltidel.........................................................................7 2. Keldi religioon........................................................................................................8 2.1 Pühapaigad..........................................................................................................8 2.2 Druiidid.................................................................................................................9 2.3 Keldi jumalused...................................................................................................11 2.4 Kristluse tulek......................................................................................................12 3. Keldi mütoloogia....................................................................................................14 Kokkuvõtteks..
STONEHENGE 1 Stonehenge asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal. Nimi "Stonehenge" on pärit saksidelt ja tähendab rippuvaid kive. Esimesena asus Stonehenge'i uurima 17. sajandi arhitekt Inigo Jones, kes pidas seda roomlaste templiks. 18. sajandil arvas antikvaar ja vabamüürlane William Stukeley, et Stonehenge on kunagine druiidide pühamu ja järelikult on selle rajanud druiidid. Tänapäevaste vahenditega on tehtud kindlaks, et Stonehenge on palju vanem ja selle rajajaks ei saa olla roomlased ega druiidid. Stonehenge on kromlehh ehk mehnir ja dolmen ühes ehitises. Stonehenge asukoht. STONEGENGE EHITAMINE 2 Stonehenge'i ümbritseb avatud Wiltshire maastik, kus on toimunud palju ajalooliselt tähtsaid sündmusi ning elanud hulk rahvaid.
Tohutu kesklööv, rikkalikult skulptuuridega kaunistatud, suurepärased vitraazaknad ja põrandsse paigutatud võlv labürint, mis viib palvetajadvirtuaalsele palverännakule Jeruusalemma. Tellispõrandasse laotud labürint aitab jalutades mõtiskleda. Katedraali tugikaared aitavad vähendada seinte raskust ja sellega võimaldab suuri 34 meetri kõrgusele kõrguvaid vitraazaknaid kasutada. Katedraal püstitati püha kaevu kohale, mida druiidid ja roomlased olid austanud. See oli esimene Neitsi Maarjale pühendatud kirik ja osaliselt ehitati selleks, et luua hoiupaik tuunikale, mida ta olevat enne Kristuse sünnitamist kandnud. Võlvi kohal on vasega kaetud valurauast raamistik, mis vahetas välja algse puitstruktuuri. Kõrgem on edelatorn, mis on 113 meetrit kõrge. Kesklööv on katedraalil 130 meetrit pikk ja 16,5 meetrit lai. Põhiplaan on Prantsuse gooti katedraalidel tüüpiline ning väga sarnane Reimsi ja
kujunesid läänemeresoome keeled. STONEHENGE STONEHENGE Stonehenge asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal. Nimi "Stonehenge" on pärit saksidelt ja tähendab rippuvaid kive. Esimesena asus Stonehenge’i uurima 17. sajandi arhitekt Inigo Jones, kes pidas seda roomlaste templiks. 18. sajandil arvas antikvaar ja vabamüürlane William Stukeley, et Stonehenge on kunagine druiidide pühamu ja järelikult on selle rajanud druiidid. Tänapäevaste vahenditega on tehtud kindlaks, et Stonehenge on palju vanem ja selle rajajaks ei saa olla roomlased ega druiidid. Stonehenge on kromlehh ehk menhir ja dolmen ühes ehitises. KAMMKERAAMIKA KAMMKERAAMIKA Tüüpiline kammkeraamika on kogu oma levialal suhteliselt ühtne nähtus. Nõud on valmistatud mineraalse lisandiga savist ja vormitud laiadest kaldsete ühenduspindadega lintidest. Anumad on olnud
keisri Romulus Augustuse. Miks Ida-Rooma jäi püsima? Ida-Rooma e. Butsants püsis kuni 15 sajandi keskpaigani. *soodsamad geograafilised tingimused *rikkalikud materiaalsed ja inimressursid *võimalus pidada sõda merel *tohuktu riigiaparaat Alalises regulaarväes oli u 150 000 meest, kellele maksti palka kullas. 1.5 Frangi riigi kujunemine Tänapäeva territooriumil elas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguunid. Sugurühmade ühtsust kartsid druiidid e. preestrid, kes kandsid hoolt ka seaduste ja vaimse pärandi andmise eest. Frangi riigi algus 3. sajandil ilmusid Euroopasse frangid. 5. sajandi lõpus kuningas Chlodovechi ajal haarasid frangid oma võimu alla peaaegu terve gallia. 496 aastal võttis Chlodovech vastu katoliku usu. Chlodovechi hakkasid toetama vaimulikud. Chlodovech I pani alguse frangi riigile ja tema ajal pandi kirja saali õigus. Riiki vaadati kui kuninga suurt eravaldust. Cholodovechi riik tükeldati tema 3-e poja vahel.
Paljud maalingud olid meenutamaks õnnestunud jahiretke, samuti looma püüdmise harjutamiseks. Vahest lihtsal ilu jaoks. Altamira maalingud on ähmasemad, ei teki otsest pilti, kuna piirjooned ei too midagi esile. Lacaux-st koopamaalingud on detailsemad, suurejoonelisemad, tõesemad 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Sajandite jooksul on arvatud, et menhireid kasutasid druiidid inimeste ohverdamiseks, asukoha märgistena, keerukate ideoloogiliste süsteemide elementidena, kalendrina. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt neoliitikumis. Kromlehhi rajatised olid tõenäoliselt seotud päikesekultusega. Stonehenge on kromlehh ehk menhir ja dolmen ühes ehitises. Ehitis ümbritseb väljaspoolt ring. Sees asuvad mitmed dolmenid. 3. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad? Sumerite linnriigid asusid Mesopotaamia kaguosas
(osal kuni 15, mõnel isegi 70 t). Samuti huvitab mind ka Stonehenge Inglismaal. Stonehenge asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal. Nimi "Stonehenge" on pärit saksidelt ja tähendab rippuvaid kive.Esimesena asus Stonehenge'i uurima 17. sajandi arhitekt Inigo Jones, kes pidas seda roomlaste templiks. 18. sajandil arvas antikvaar ja vabamüürlane William Stukeley, et Stonehenge on kunagine druiidide pühamu ja järelikult on selle rajanud druiidid.Tänapäevaste vahenditega on tehtud kindlaks, et Stonehenge on palju vanem ja selle rajajaks ei saa olla roomlased ega druiidid. Siiani ei teata kuidas kivilahmakad tõsteti üksteise peale ja õhku ja kui seda välja ei uurita, kuidas need tekkisid, jäävadki need saladuseks. Need ja palju muud on huvitavad ja salapärased. Maa on huvitav, meie galaktika on huvitav, kosmos ja teised planeedid ning tulnukad on huvitavad. Terve maailm on huvitav.
turismimagnet ning seda ümbritsevad Stonehenge piltidega riided ja kõik muusugused mõtetud esemed, mis on muutnud Stonehenge kunagiste inimeste elumõttest labaseks turismilõksuks. Stonehenge uurinud ajaloolased Esimesena asus seda uurima 17. sajandi arhitekt John Aubrey, kelle järgi on nimetatud vallikraavide augud. 18. sajandil arvas antikvaar ja vabamüürlane William Stukeley, et Stonehenge on kunagine druiidide pühamu ja järelikult on selle rajanud druiidid. Tänapäevaks on aga teada, et see on ehitatud palju varem ning see lükkab ümber eelnevad hüpoteesid. Ära tasuks märkida ka sellised tegijad nagu: Disc Barrows, Inigo Jones; William Cunnington; Charles Darwin; William Gowland ja paljud teised inglise teadlased. Kasutatud Materjal Erinevad interneti saidid, millest ära tasuks märkida en.Wikipedia.org/wiki/stonehenge-i ja www.Britannia.com-i.
maailma helgeimad pead. On arvatud, et ta oli muistne observatoorium, ohvripaik või pühakoda. Nimi Stonehenge on pärit saksidelt, mis tähendab nende keeles rippuvaid kive. Esimesena asus Stonehenge'i uurima 17. sajandi kuulus arhitekt Ingo Jones, kes arvas, et selle "templi" on püstitanud roomlased. 18. sajandil arvas antikvaar ja vabamüürlane William Stukeley, et Stonehenge on kunagine Briti druiidide pühamu ja järelikult on selle rajanud druiidid. Tänapäeva teaduslike vahenditega on tehtud kindlaks, et Stonehenge on tegelikult palju vanem ja selle rajajaks ei saa olla ei roomlased ega druiidid. Stonehenge asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal, otse selle südames. Teda ümbritseb avatud Wiltshire maastik, kus on toimunud palju ajalooliselt tähtsaid sündmusi ning seal on elanud mitmeid rahvaid. Suured sinakad kiltkivid, millest Stonehenge on ehitatud, on kohapeale transporditud Lõuna-Walesist.
Teda austati kõige rohkem Buxtonis, tänases Derbyshire'is, kus ta valitses pühade allikate üle, millede veel oli tervendav toime. c) Inglismaa jõulutraditsioonides on kindel koht puuvõõrikul (kujutatakse nt jõulukaartidel, on seotud mitmete uskumustega). Püüa leida sellele traditsioonile selgitust keldi mütoloogiast. http://alar.kvell.pri.ee/kool/aastatoo/Aastatoo%20Hendrik%20Krinal%202002.pdf lk 41 Tähtsaim taim oli keltidele puuvõõrik. Druiidid ei pidanud midagi pühamaks puuvõõrikust ja tammest, millel see kasvab. Nad hoolitsesid tammesalude eest ja ei ohverdanud midagi ilma tammelehtedest ehteta. Druiidid on oma nimegi arvatavasti saanud tammedest. Plinius kirjeldab, et "Puuvõõrikut, mis kasvab tammede otsas, peavad keldid taevaanniks ja märgiks, mida annab jumal, kes puu on selleks välja valinud. Puuvõõrikut kutsuvad nad omas keeles "imerohuks"."
hiljem viitasid, kui mainisid ''Sidhe-paleesid'', ''Sidhe paleesid'', ''Saari'' ja ''Tarkuse Kaevusid'', samal viisil nagu teised religioonid oma Müsteeriumite Koolidelegi viitasid kui ''Õndsuse Aiad'', ''Linnad'', ''Teadmiste Puud'' ja ''Maa-alused ''Maa alused Koopad''. Nendes pühades keskustes, usutakse, et kandidaadid, kas olles nad kuningad või druiidid, laulikud või Brehonid, läbisid treeningu, mis oli kujundatud neid abistama nende madalamate loomuste ohjeldamisel ohjeldamisel ja puhastamisel ning hinge vaimsete väärtuste äratamistel ja arendamisel. Siin said nad suulisi õpetusi teemadel nagu seadus ja ajalooline pärimus, matemaatika, muusika ja luule -- kõik käsitatud õpetlaste poolt kui omavahel seotud. Me võime eeldada, et nad uurisid maaga ja taevakehadega seotud teadusi, sest
metsloomad, mis moodustavad väänleva ornamendi. 4. filigraantehnika- väärismetallist traat põimiti ja/või sulatati alusplaadile 5. kõrgsulatus- kontuuride või traadi vaheline pind täideti emailiga KELDID 1. Sküütidega samal ajal, tähtsamad hõimud gallialased, galaadid- sõjakad 2. 390 ekr rüüstasid Rooma, osad sulandusid nende sekka 3. Mütoloogiaks oli loodusjõudude austamine, preestrid olid druiidid, rituaale peeti tammehiiedes 4. hauapanustest on leitud kivist ja metallist seemed- kaetud väänleva katkematu paelornamenduga, kuhu on põimitud loomade ja inimeste skemaatilised kujutised GERMAANIHÕIMUD 1. üldiselt sama aeg 2. 3. saj pKr ründasid Roomat 3. 476 pKr kuningas odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus- Augustuse 4. kuulsamad hõimud: vandaalid, goodid, frangid VIIKINGID 1. õitseaeg 8-10 saj 2
Bretooni poolsaarel Bretooni keel (Bretagne) Vana-Gaeli keelest - välja kasvanud Iiri keel Soti-Gaeli keel Mani saarel Mänksi keel Vanimad meieni jõudnud kirjalikud ülestähendused keltide ühiskonnakorraldusest ja asjadest 1 saj e.m.a oli keltidel kolm sotsiaalset kihti 1) Druides sõdurid, aristokraadid 2) Milites sõdurid 3) Miserrima plebs lihtrahvas Keldi võim kuulus druiididele Druides tähendab Dru - tammepuu Dru- palju Wid palju teavad Druiidid ei pea midagi pühamaks tammest, kui nad on oma kombekohaselt ette valmistanud ohvrid, siis ajavad nad kohale kaks sõnni, kelle sarved pärgavad, siis tuleb preester, kes lõikab puuvõõrikut. Puu võõriku mahla juues ravim kõikide haiguste vastu Druiidid olid preestrid, kes viisid läbi ohverdamisi, tegelesid ka ennustamise, arstimisega, olid õpetajad, kohtunikud. Suur mõju ühiskonnaelu puudutavates küsimustes,
saj slaavi tähestiku. Gallia Keldi ja Rooma ajal. Frangi riik - esimene, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele. Tuumikalad endises Rooma-Gallias 1) iseseisva keltide Gallia aeg -1. saj keskpaik eKr 2) Gallia Rooma provintsina -1. saj II pool eKr - 3. saj pKr Rooma-Gallia aeg 3) Merovingide Gallia 5.-8.saj 4)Karolingide Gallia 8. -10. saj. Keldi-Gallia lõpuks koosnes Gallia 80 alast, mida asustas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid-gallialased. Suguharude ühtsust kandsid druiidid, keldi usu preestrid, kandsid hoolt jumalatega suhtlemise, seadusandluse, gallialaste vaimse pärandi edasiandmise eest. Caesari vallutus viis Gallia ladina tsivilisatsiooni toimealasse, Gallia romaniseerus, keldi kultuur taandus, druiidide tarkused kaotasid senise mõju, keeleks ladina keel, 48.a-l avas Claudius Rooma senati Gallia ülikutele. Lääne-Rooma lagunemine tegi arenguliinile lõpu ja barbarite vallutused liitsid Gallia germaani kultuurireaaliga. Chlodovech ja Frangi riigi algus. 5
Kui 14 võidukas väepealik triumfiga Rooma saabus, oli tema sõjavankril trofeedega kaunistatud tammepuu. Keldid, germaanlased ja slaavlased ausasid oma jumalaid looduses- metsalagendikel, saludes, allikatel, siin oli tammedel eriline tähendus. Slaavlased tundsid piksejumal Perunit, kelle auks pidi nii päeval kui öösel tammelõkke süütama, kui teenrid tulel kustuda lasid, maksid nad oma kergemeelsuse eest eluga. Druiidid- keltide preestrid- uskusid, et tamm, millel kasvas haruldane tammevõõrik, oli jumalate poolt välja valitud. Selle puu juures sooritati kultusetoiminguid, ohverdati ja lõigati kasvava kuu kuuendal päeval kuldse sirbiga puuvõõriku oksi. Nimi "druiidid" (tammelehed?) on tõenäoliselt tuletatud tammest. Kuni keskajani ja hiljemgi tuli ikka ja jälle ette, et tammede juures anti tõotusi, palvetati, ohverdati ja öisel ajal küünlaid süüdati.
maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1.saj Caesar kuni frankide sisserändeni 5.-8. saj 8.-10.saj Keldi-Gallia killustatud 80 (civitas) piirkonda belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid ... hõimu juhtisid druiidid (keldi usu preestrid) Merovingid Chlodovech Merovechi sugukonnast 481-511 Ristiusu vastuvõtmine 496 katoliikluse vormis (= paavsti heakskiit) maadevallutused: põhjus ristiusustamine; võimu tugevdamisel vahendeid ei valitud suurriik la France ... Saali õigus frankide tavaõigus 6.saj piirkonnad: Neustria, Akvitaania, Burgundia, Austraasia, Alemannia
võtsid vastu õigeusu slaavi tähestik, mille koostasid IX saj. Slaavi mungad Kyrillos ja Methodios alus vaimulikule ja ilmalikule kirjandusele, arhitektuurile (kirikute kuppelarhitektuur, sibulkuplid, Püha Sophia katedraal) ning kunstile (mosaiigid, freskod, ikoonid) §4-5 Frangi riigi kujunemine ja riik Karolingide ajal 1. GALLIA tänapäeva Prantsusmaa 4 perioodi: a) kuni I saj keskpaik e.Kr iseseisev keltide ala, DRUIIDID keldi preestrid' b) I saj keskpaik e.Kr III saj p.Kr Rooma Gallia (Caesar) c) V-VII saj Merovingide Gallia d) VIII X saj Karolingide Gallia 2. Frangi riigi algus (Merovingide aeg) - V VI saj. kuningas Chlodovech Merovingide sugukonnast kaval, julm, salalik abiellus Burgundia kuningatütrega, et saada uusi maid võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis
3. Frangi riigi kujunemine (§4-5): keldid, frangid, (Chlodovech, Karl Martell), Karl Suur, Frangi riik pärast Karl Suurt. merovingid, karolingid, karolingide renesanss, Verduni kokkulepe - Kõigepealt asustasid tänapäeva Prantsusmaa alasid keldid. Nende ala on hiigelsuur - Atlandi ookeanist Musta mereni, nende laienemisele panevad piiri roomlased. neil ei olnud ühtset riiki ning samuti olid nad kirjaoskamatud. Vadlavaks loodususund ja suguharude juhid olid druiidid, kesu preestrid. II saj hakkas keltide ala kahanema kuni lõpuks on neid jäänud vaid Suurbritanniasse. Keltide kohta on Caesar kirjutanud raamatu "Märkmeid Gallia sõjast". 1.-3. saj on Gallia ruttu romaniseerunud Rooma provints ja siis vallutavad ala frangid, kes on germaani hõimud. Frangid jõuavad Galliasse seoses Suure Rahvasterändamisega ning suruvad keldid äärealadele. - Frankide esimene kuningas on Chlodovech Merovechi sugukonnast, kellest algab ka Merovingide dünastia.
keskpaigani. Põhjused: · Soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikud materjaalsed ja inimressursid · Võimalus pidada sõda merel · Tohutu riigiaparaat · Alalises regulaarväes oli umbes 150 000 meest, kellele maksti palka kullas 1.3 Frangiriigi kujunemine Tänapäeva Prantsusmaa territooriumil elas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Suguharude ühtsust kandsid druiidid ehk preestrid, kes kandsid hoolt ka seaduste ja vaimse pärandi edasiandmise eest. Karl Suur Pippin Lühikese järeltulijaks oli Karl Suur. 774a. tegid Frangi väed lõpu langobardide kuningriigile ning Karl Suurest sai ka Itaalia valitseja. Järgmisena vallutati araablastelt Barcelona ning sellesse piirkonda rajati Hispaania mark. Risti usustati saksid, kelle alistamiseks kulus üle 30 aasta. Karl Suur laiendas riigi piire Balkani poolsaarele
lisaks nendele on pandud vertikaalselt püsit suuri kivisid. kromleh - välisringi moodustavad dolmenid dolmen - hauatähis (lk 17) menhir - suurim menhiride leiupaik on prantsusmaal carnacis. menheride püstitamise põhjust ei teata. keldid 6-5. saj eKr. need ehitised on püstitatud varem, tundmatute rahvaste poolt, keldidjätkasid nende ehitamist. keldid kasutasid ka neid ehitisi ohvrite toomiseks, kus toodi ohvreid ka üle kümne. keltide verise usundi nimi oli druiidide usund (preestrid druiidid), seda usundit on püütud taastada (neodruiidid), ohverdusi küll ei tehta. neile oli tähtsaim püha jaanipäev. Inglismaal ja prantsusmaal jaanipäeva ei peeta, kuid osades keldipiirkondades seda tehakse. menhire ja dolmene on leitud ka hispaaniast ja skadinaaviast, eestis megaliit ehitisi leitud pole. Kõige suurem keldi rahvas praegu on bretoonid. Ka iirimaal ja sotimaal on neid säilunud kud vähe, rohkem on neid walesis kõmrite näol. keldi keel kuulub ka indoeuroopa keelkonda
Pilet 5 1. Keskaja kirjanduse mõiste, Islandi kirjandus, ,,Vanem Edda”, keskaegsed kangelaslaulud Keldid, Iirimaa – vanimad kirjanduslikud juured Kiri jõudis germaanlastele ristiusuga, Iirimaa ristiusustati 5. sajandil. Keskseks kujuks saab Püha Patrick, see loob eelduse vanade tekstide kirjapanekuks (Patrick oli neil varasem tegelane enne ristiusutamist). Vaimulikud olid kohalikku päritolu, hakkasid pärimusi kirja panema, tänu sellele on tolleaegsed motiivid teada. druiidid – tolle ühiskonna teadjainimesed, loitsijad bardid – muusikaga seotud luule, ülistuslaulud filid – seadusetundjad, vanade uskumuste ja pärimuste kandjad, sugupuude teadjad. Põimiti vahele laulusid Ulaaditsükkel – sündmused Ulsteri maakonnas. Kuningas, tema poeg ja võitlused Lõuna-Iiri: kuningas Finn, feinid, Finnil poeg Ossian – muistne laulik. James MacPherson – teda inspireerisid muistsed lood, „Ossiani laulud“, lõi loomingut edasi
annaabi.ee 
