raskem, siledama pinnaga ja kulumiskindlam. Riided on pehmemad, elastsemad ja venivamad. Koepindne Erinevus lõimepindse toimse sidusega: riide toimne paremal poolel on rohkem kudekatteid. Tasapindne Erinevus lõime- ja koepindse toimse sidusega: toimne lõime- ja koekatete arv on võrdne. Atlass Atlass-sidusel on rapooris 5 ja enam lõnga, riide pinnal asetsevad katted on lõimelõngadest. Suurima levikuga on atlass rapooriga R=5; 8; 10. Atlass-siduses katab lõimelõng 4 koelõnga ja läheb siis ühe koelõnga alt läbi. Paremale poolele välja toodud lõngad asetsevad tunduvalt tihedamini kui pahema poole lõngad, andes kangale läikiva pinna, mis on vastupidav kulumisele.
paremal poolel on ülekaalus koelõngad. Tasa- Lõime- ja pindne koekatteid on kanga paremal poolel võrdselt ja kanga pahem pool sarnaneb parema poolega, ainult toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Atlass Atlass-siduses lõimelõng katab 4 koelõnga ja läheb siis ühe koelõnga alt läbi. Satään Satäänsiduses koelõng katab 4 lõimelõnga ja läheb siis ühe lõimelõnga alt läbi. Koerips Koerips saadakse nii, et peene ja tiheda koega kaetakse
paremini nähtavad, on parem pool. Tavaliselt diagonaal 45kraadise nurga all. 1. Lõimepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. 2. Koepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus koelõngad 3. Tasapindne Lõime- ja koekatteid on kanga paremal poolel võrdselt ja kanga pahem pool sarnaneb parema poolega, ainult toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Atlass Atlass-siduses lõimelõng katab 4 koelõnga ja läheb siis ühe koelõnga alt läbi. Paremale poolele välja toodud lõngad asetsevad tunduvalt tihedamini kui pahema poole lõngad Satään Satäänsiduses koelõng katab 4 lõimelõnga ja läheb siis ühe lõimelõnga alt läbi PÕHISIDUSTE TULETISED: Rips (labase tuletis) peene ja tiheda koega kaetakse järjestikku mitu lõimelõnga. 1. Koe Koeripsile on iseloomulikud piki kangast ripsijooned. 2
vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Nt. flanell ja tvill. 3 Nimetus Näidis Pilt Skeem [1] Kirjeldus [1] Atlass sidus Atlass-sidustel on rapooris 5 ja enam lõnga, riide pinnal asetsevad katted lõimelõngadest. Lõimelõng katab 4 koelõnga ja läheb
Sifoon välimusega; suure keeruga krepp- alusseelikud; (Chiffon) lõngadest kootud labase õhukesed kleidid; sidusega; kortsumatu; õhtukleidid; pesu; valmistatakse puuvillast või sallid; siidist; hästi volditav ja voodimaterjalid. kroogitav. Läikiva ja luksusliku välimusega, Pulmakleidid; teised Atlass elastne, keskmise raskusega kleidid; voodipesu; (Satin) atlass-sidusega kangas; on naiste pesu; filament lõimelõngadest, mis öörõivad; annavad läike; hargneb ja libiseb voodimaterjal. kergesti; triikides muutab ajutiselt värvi; kokkutõmbuvus minimaalne. Keskmise raskusega või raske Pulmakleidi;
kangast kuumusega töödeldes. Eriti meeldiv on see, et kortsuriidest rõivad ei vaja triikimist. Erinevad kangad, mille nimetus tuleneb kanga või lõngade eelnevast töötlemisest, kangasidusest, valmistamisviisist või järeltöötlusest PANAMA Kanga kirjakorras on kõrvuti mitu sarnaselt ristlevat koe- ja lõimelõnga, mis tekitab ruudulise kangapinna. Kangas on pehme ühevärviline, enamasti linane. ATLASS JA SATÄÄN. Kangale annavad nimetuse kangasidused. Atlass- ja satäänsidus annavad võrreldes teiste sidustega kõige siledama pinnaga, suurema painduvuse ja pehmusega riide. Atlass- ja satäänsidus võimaldavad kõige paremini esile tuua lõngade läiget ja värvust, kuid on siduste hulgast kõige väiksema vastupidavusega. Riie on pehme ja elastne, kuid hargneb ja libiseb kergesti. Sile pind on tingitud lõngade erilisest ristumisest, kus ristumiskohad on on hajutatud üle kirjakorra nii,
värvid, materjal, venivus, kukutus on kõik väga varieeruvad. Hiina krepp Keeratud lõngaga kangas, mis näeb Tihti kasutatakse /Crěpe de Chine, välja kergelt kortsus. Sellel on läige, pluuside, seelikute, Faille crěpe/ drapeerub ilusti ja on saadaval ehtsa kleitide, pükse, pesu ja siidi kujul või polüestrina. jakkide valmistamiseks. Atlass /Satin/ Atlass on ilmselt kõige populaarsem kangas siidkangaste seast, sest see on elegantse väljanägemisega, läikiv Tehakse pulmakleite, ja sile. Kunagi tehti ainult siidist, ametlikke kleite. kuid nüüd on tegema hakatud ka polüestrist, atsetaadist, viskoosist. Keskmise kaaluga. Metallilise läikega pinnas, mida
Atlass - läikiva pinnaga atlaskoeline kangas Atsetaat - tehiskiudriie, mille tooraineks on kuusepuit või atsetaatltselluloos. Atsetaadist tehakse näiteks voodririiet. Batist - õhuke, kerge, läbipaistmatu, tavaliselt puuvillane riie. See on valmistatud puuvillast, villast, polüestrist või segust. Broderii - ääristatud riie, millesse lõigatud või torgatud augud on äärestatud mähkpistetega. Brokaat - riie, millel on metallniitidega sissekootud muster Buklee - sõlmelisest või aasalisest lõngast kootud riie Denim - teksariie Flanell - mõlemalt poolt karustatud puuvillane või villane riie Fliis - paks ja pehme karvastatud polüesterriie Frotee - aasakestega kartud hästi vett imav puuvillane riie Gabardiin - toimse sidusega villane või poolvillane ülikonna- või kostüümiriie Impregneer - vetthülgav riie, mis on immutatud spetsiaalsete ainetega Jute - selgesti loetavate lõngadega jämedakoeline käsitööriie Kanvaa - tugevasti tärgeldatud, hõreda ko...
Romantiline stiil. Romantiline stiil- see on keeruline tegumood ja kaunistuse rikkus (tikand, rüüsid, volangid, krookribad, dekoratiivkangast vahetükid). Kangad on õhukesed, kerged: siid, sifoon, gipüür, atlass. Värvid- valge, pastelsed toonid (helesinine, roosa, kreemjas, beez). Kaunistused- elegantsed, keerulised. Oluline on ebatavalisus ja fantaasiarikkus. Lisandid- käekotid, mis on viimistletud kõikvõimalike kaunistustega ja harmoneeruvad värvi poolest riietuse ja jalatsitega, baretid ja kübarad. Jalatsid- siledatest materjalidest või viimistlusega, valitakse riietuse ja käekoti värvi järgi. Stiili tunnused-
Rahvakunsti esindusesemete kudumisel on Eesti eri piirkondades osatud erinevalt mitmevärviliste lõngadega mustrite korjamis-, naast-, roosimis- ja pindpõimetehnikas liitkirjadega luua teisendirohkeid kaunistustekstiile. 2 Algkangad Kangad, millest tuletatakse erineval viisil kõik ülejäänud kangad. Algkangad on labane, toimne ja atlass. Koe- ja lõimelõngade Toimne kangas telgedel. Atlasskangas telgedel. ristlemine toimseskangas. Koe- ja lõimelõngade Labane kangas telgedel. Koe- ja lõimelõngade ristlemine atlasskangas. ristlemine labases kangas. 4 4 5 6 7 8 9 10
KANGA KUDUMINE LIHTTELJED KANGA KUDUMINE LIHTTELJED 1. KANGAD KANGAEHNIKAD: liht-ja algkangad, tuletatud ja liitkangad, kiri-ja zakaarkangad. Kudumine ja trükkimine Vana Egiptus. Kirjamine Mesopotaamia. Kudumine, kirjamine ja trükkimine koos Kreeka. Kangaid jaotatakse: materjali, ornamendi, kudumistehnika, koloriidi ja töötluse järgi. Funktsiooni järgi jaotatakse kangaid: riietus-ja dekoratiiv-e sisustuskangad. LIHTKANGAD ALGKANGAD LABANE TOIMNE LIHTKANGAD ALGKANGAD ATLASS LIHTKANGAD TULETATUD KANGAD NURKTOIMNE KOERIPS LIHTKANGAD LIITKANGAD DRELL DAMAST KIRIKANGAD SÕBAKIRJALINE KIRIKANGAD SÕBAKIRJALINE PÕIMKANGAD NAASTPÕIME PINDPÕIME PÕIMKANGAD GOBELÄÄNKANGAS fragment ZAKAARKANGAD ZAKAAR ZAKAARKANGAD BROKAAT Kangad VAIBA LIIGID: 2. VAIBAD 1. SÕLMVAIP VAIBA kodumaaks on Lähis-Ida. SÕLMVAIBAD pärinevad Pärsiast 2. KOOTUD VAIP (KOEKIRJALINE) 3. TIKITUD VAIP Kesk-Aasia 4. VILTVAIP rändrahvastelt.
Polüesterkiud -"-, mille ahelates on vähemalt 85 massiprotsenti diooli ja tereftaalhappe estreid. Kaubanimetused: diolen, trevira, dacron, tergal. Polüpropeen- Kiud küllastunud atsüklilise süsivesiniku lineaarsetest kiud makromolekulidest, mille igal teisel süsinikuaatomil on isoasendis metüülrühm. Kaubanimetus: meraklon Polüuretaan- Kaubanimetused: lycra, dorlastan, elasthan. kiud Sidused Atlass-sidus Üks kolmest põhisidusest, kus lõngade minimaalne arv mustrikorras on 5. Koeatlase puhul on kanga pealispinnal näha koelõngad ja lõimeatlase puhul lõimelõngad. Võimalik teha figuraalseid mustreid Riidetüübid Baika Mõlemalt poolelt karvane paks pehme riie, harilikult puuvillane, harvemini villane. Lõimeks kraaslõng ja koeks aparaatlõng.
Välimus ja mood Sellel ajal üks viis oma rikkust näidata oli mood ja välimus,mida kõrgem soeng seda jõuakam oled,soengud olid kõrged ja kaunistatud,meiki kandsid naised kui ka mehed. Moes olid spiraalselt keerduvad lokid ning siidlehviga parukad. Juustele kaunistuseks lisati sulgi ja linte. Soenguid uuendati harva ning selle tõttu hakkasid levima täid.(lisa 4.) Riided olid laia dekolteega,suured kleidid ja palju kasutati ka korsette.Tähtsad materjalid olid atlass ja satään. Populaarsed olid volangid, millele lisandusid seosed, lindid ja lilled, isegi elavad lilled. Peamine tähelepanu pöördus seelikule, moodi tuli kuppelvormiga rehvseelik, mis püsis moes väikeste muudatustega 70 aastat.(lisa 1) Pesti ennast vähe ja halva lõhna peitmiseks kasutati ohtralt parfüümi. Kuna hügeen polnud sellel ajal tähtis levisid lihtsalt paljud haigused nt sügelised ja kirbud. 3. Arhitektuur
kubermangude, maakondade (kreiside) ja isegi külade rõivaste vahel. Rahvarõivad erinesid suunitluselt (igapäevane, pidulik, pulma-, matuserõivas) ning kandja vanusest ja perekonnaseisust tingitult. Kõige pidulikumaks peeti punasest kangast rõivaid. Rahva ettekujutuses olid mõisted krasnõi ( punane) ja krassivõi ( ilus) ühetähenduslikud. Põhilised kangad, millest talurahvas oma rõivad valmistas, olid linane riie ja vill, XIX sajandi keskpaigast aga vabrikusiid, atlass, brokaat, kumats (erepunane puuvillriie), sits, satään, värviline kasmiir. Naisterõivad erinesid piirkonniti peamiselt detailide ja lisandite paigutuse poolest. Põhiline erinevus oli see, et põhjapiirkondade naised kandsid enamasti pihtseelikut, lõuna pool eelistati vaipseelikut. Naiste igapäevarõivaste hulka kuulusid seelikule lisaks särk, põll, rinnaesine põlleke. Naiste särk oli meeste omaga sarnaselt avara lõike ja pikkade varrukatega. Valge
Marie Antoinette'i ei sallinud korsette,ka kadusid tema ajal moest panjeedega seelikud ning naised hakkasid eelistama pehmeta voltidega rõivaid. Naiste rõivastuses võttis maad range lihtsus.Mood sai poliitilise värvingu ja liikus demokraatia suunas.Ka lastele pandi nimesid nagu "Vabariik" ja"Tsivilisatsioon". Meeste rõivastus. 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse.Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese,mille materjaliks oli damast,atlass või samet.Vestil olid pikad varrukad,kuld-,hõbe-või emailnööbid ning lilli,loomi või maastikke kujutav maitsekas tikand.Mehed kandsid ka sukki.Prantsusmaal tohtis ainult Louis XV kanda brokaadist ülakuube. Meestel oli moes frac,hilisema fraki eelkäija.Põlvpükse hakati saj. Lõpu poole kandma traksidega. Pärast Prantsuse revolutsiooni tekkis uus rühmitus Les Incroyables.Selle liikmed kandsid kuldkõrvarõngaid,sügava
Vastupidav, aga valmistamisel [3] mitte püsiv Taft /Taffeta/ Karge, sile, lihtne. Ballikleitide, Valmistatud siidist või pulmakleitide, vask-ammoniaakkiust. sisustuskardinate ja Kallis kangas. seinakatete 3 valmistamisel Atlass /Satin/ Pealispind läikiv, Kleitide, voodilinade, tagaosa tuhm, väga naistepesu, voodrite elastne. ning eesriiete valmistamisel Sits /Chintz/ Tavaliselt puuvillane, Voodilinade, trükitud ja läigestatud, lapitekkide või enamasti draperiide
kõrge kontsaga kingad Rokokoo N: alussärk, seeliku karkass, (u. 1715-1780) alusseelik, korsett, rinnalapp, varrukad, seelik, kleit, pihik panier, contouche, neglizee, keep, polonaise, peakatted M:saterkuub, vest, särk, kravatt, põlvpüksid (kitsad), sukad, suurkuub, redingot, frakk, saboo atlass, satään, siid, damast, brokaat pits trükitud puuvillane kangas Kodanliku N: S-siluett, istmikupolster, revolutsiooni ja seelik, jakk Inglismaa mõju M: kuub, vest, (1780-1804) redingotmantel, inglise frakk, jalutuskepp, kaelaside, silind- riline kaabu, caraco jakk musliin, batist, popeliin madala kontsaga kerged
Kanga Näidis Kirjeldus Kasutus nimetus Läikiv, elegantse välimusega, satään sidususega kangas. Atlasskanga parem pool on sile ja läikiv, pahem pool aga Pulmakleidid, Atlass tuhm/ matt. ametlikud kleidid Polüestrist ja viskoosist kangale võivad jääda vee laigud. Tõmbub kokku minimaalselt. Kerge ja õrn, pooleldi pehme, labase sidusega kangas. Batist on õhuke ja poolläbipaistev
RIIETUS NAISED S-kujulised kleidid, kolmnurkne sügav kaelus, korsett, võrudest alusseelik- seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees, jäigad pitsvarrukad, õrnad lehvikud, peakatted ja õlasallid. Lai dekoltee, suur kleit, lipsud, korsett. Naiste riided olid mõeldud pidutsemiseks, lõbutsemiseks, mõnulemiseks. Riietel olid mustrid, volangid, õrnad - moodi tulid lendlevad tekstiilid. Tähtsamad materjalid riiete valmistamiseks olid atlass ja satään. Atlassi sära varjutati peene mati sameti ja õhukeste pitsidega, materjal pidi esile tooma rikkaliku valguse - varju mängu. Moes olid pehmed murtud toonid/pastelltoonid, mis kandsid nimetusi: londoni udu, surev ahv, lõbus lesk, noor kirp, vana kirp, kirbu kõht jne. Moes olid triibud ja lillemustrid. Inimese maitse avaldus kõige enam rõivastuse kaunistuste kaudu. Järjest populaarsemaks muutusid volangid, millele lisandusid seosed, lindid ja lilled, isegi elavad lilled.
vältimatu. Sõjaaegsel normeerimisel oli oma kasuliku mõju asjade üldisele mõjule,sest naised pidid loobuma nii isiklikust rasvapolstrist kui korsetist,ning ajastu siluett muutus tütarlapselikumaks ja nooruslikumaks. 1920ndate lamedam vorm sai alguse tollasest aluspesust.Korsetid polnud enam toestikuga figuuri vormivad ,kuid neil polnud ka üldse või oli ainult veidi elastsust.Nad olid enamasti atlass-või zakarsiidist ning neil olid külgeõmmeldud tripid.Hollywoody täht Theda Bara põhjustas suuri vapustusi seltskonnas,rääkimata aluspesutööstusest,sest teda kujutati tavaliselt paljastavates kostüümides,mis paistsid seljas seisvat peaaegu ilma igasuguse pisepunktita,ja vaid üksikud strateegilistesse kohtadesse paigutatud litrid või lilled säilitasid napilt tema kombekuse.Nii mehed kui nailed olid sokeeritud,aga naised lid ilmselt ka sügavalt armukadedad.
haaknõelad andsid imagole viimase lihvi. 1970ndate terviseteadlik naine jumaldas sporti. Harrastati joogat, vändati trenazööri või hüpati aeroobikas, teadmata midagi soojendusharjutustest ja traumadest, mida põhjustab linnatänavatel õhukese tallaga võimlemiskingades jooksmine. 1970ndate üks koledamaid sünnitisi oli kihiline mood. Kohutavalt tülikas oli kanda talupojaseelikut koos kohmaka meremehejaki-taolise rõivaesemega. Kümnendi lõpuosas tuli diskostiil. Disko lemmikuteks olid atlass-siidist boksersortsid ja kõrged kontsad, haaremipüksid ja leotardid, tibatillukesed looriga Hollywoody kübarad, ning nahkpüksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad seksikad rõivad saavutanud võidu laia lohvaka stiili üle. 1980-1990 Moes oli igakülgne treening ning kõik huvitusid teemadest nagu toidu vähene soolasisaldus ja toiteväärtus.
metallpitsi ning kuld- ja hõbepitsi. Muidugi jätkus pitsitootmine ka teistesse Euroopa riikidesse. Itaalia kunagised nõutud pitsid jäid moest maha ning Itaalia hakkas lõpuks ise pitse tootma. Kangas sai omaette väärtuseks. Vahel hakati kangasse tegema väikeseid sisselõikeid ning kautati helmeid, mis tõstsid kanga struktuuri, mitte ei kandnud kaunistuste rolli. 17. sajandi alguses olid meelismaerjalideks pits, atlass ja samet, kuid keskklass ja alamklass kandsid pigem linast ja villast. Meeste rõivastel kasutati sageli Hispaania ehisnahka. -6- Sajandi lõpuaastatel pitsi populaarsus vähenes ning India musliin tegi võidekäigu. Idamaadest üle võetud kliseetrükk võimaldas kangastele trükkida populaarseid idamaises ja pärsia stiilis mustreid. Lisandid paelad, tressi ja narmad toodi sisse Itaaliast, Hispaaniast ja Prantsusmaalt. 3.3. Ehted
Sädelevad või triibuliste nahkaplikatsioonidega, tõid nad saabast, sandaalide või koletute Bay City Rollersite nöörsaabaste näol kogu glamrokimuusika huumori üle moemaailma. (Cosgrave 2002) Halston, Gucci, Fiorucci... diskostiil tuli kümnendi lõpuosas, Studio 54 piltidega Bianca Jggerist ja Jerry Hallist Haltstoni liibuvates peenikeste õlapaeltega kleitides, tillukeste käekotikeste ja kaelavõruga. Disko lemmikuteks aga olid ka atlass-siidist boksersortsid ja kõrged kontsad, haaremipüksid ja leotardid, tibatillukesed looriga Hollywoody kübarad, ning nahkpüksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. (Cosgrave 2002) PUNK oli üks tähtsamaid sündmusi 1970ndate moes. 1977. aastal tegi Derek Jarman filmi Juubel, milles kujutati Inglismmad kuninganna Elizabeth I silmade läbi, kes käis läbi Londoni linnatänavate koos rahulolematu nooruki, töötu ja õnnetu heidikuga. Kobakate saabste, kettide
armastatud kodumaa loodusest. Neil näeme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid külatänavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes välja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Tuntumaid hollandi maastikumaalijaid on Jacob van Ruisdael (1628/29-1682) Barokiajastu rõivastus Imetlusväärse meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid Gerard Terborchi (1617--1681) maalidel. Viimaseid võib ara tunda ka selle järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid, nagu Jan Steen (1626- 1679) või Adriaen van Ostade (1610 --1685) maalisid ka vaesemat rahvast ja talupoegi, siis ikka
elualadel. Poisid peavad kandma valget T-särki, retuuse ja mustast või valgest riidest susse ja tüdrukud algklassides trikood, sokke ja riidest beeze susse, hiljem aga ka sukki ja siidist hõlmikseelikut. Varvaskingi võivad tüdrukud kasutada alles siis, kui nad on paar aastat treeninud, sest liiga varane tõusmine võib lõppeda vigastusega. Varvaskingad on tehtud üldjuhul linasest voodrist, pealiskiht atlass-siidist, tald nahast ning varbatugevdus otsas jämedast kotiriidest vahelduvana liimikihtidega. Need on alati tehtud käsitsi. Baleriin kulutab iga kuu umbes 10 paari kingi, esitantsija aga ka 20 paari. Juuksed peavad olema alati viimse karvani kinni krunnis, et need ei segaks õpinguid. Kõik treeningtunnid algavad tugipuu juures, mille ülesandeks on pakkuda tuge lihaseid soojendavate harjutuste sooritamisele ja valmistumisele järgnevateks harjutusteks. Esimeseks
kadusid. 1970ndad propageerisid jätkuvalt väga kõhna figuuri, naine oli välja venitatud ja teibasarnane. Saadi teadlikuks anoreksiast ning tähelepanu objektiks oli tselluliit. Üks koledamaid sünnitisi oli kihilinemood, mis võeti omaks koos laiade särkkleitide smock´idega. Triooli talupojaseelik koos kohmaka meremehejaki-taolise rõivaesemega ning lontis saabastega olid kohutavalt tülikad kanda. Kümnendi lõpus tuli diskostiil, mille lemmikuteks olid atlass-siidist bokseršortsid ja kõrged kontsad, haaremipüksid ja leopardid, tibatillukese looriga Hollywoodi kübarad, ning nahk püksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad (läbipaistvad kui ka ihuvärvi) seksikad rõivad saanud võidu laia lohvaka stiili üle. PUNK sündis tänaval suhteliselt lühiajalise protesti- ja kultusemoena. Selle stiili juurde käisid provotseerivad T-särgid ja ämblikmehemustriga mohäärsviitrid.
(16321675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt väike looming (kõigest 35 meie ajani säilinud maali) on aga hiljem omandanud tohutu kuulsuse ja mõjujõu. Imetlusväärse meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid Gerard Terborchi (1617--1681) maalidel. Viimaseid võib ara tunda ka selle järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid, nagu Jan Steen (1626 1679) või Adriaen van Ostade (1610--1685) maalisid ka vaesemat rahvast ja talupoegi, siis ikka jõudehetkil, mitte kunagi tõeliselt rasket tööd tegemas. Elumõnude näitamise ülesannet teenisid ka natüürmordid
igaüks, mis meeldib. Menüü algab küll külmade ja soojade suupistetega, kuid supi asukoht on juba suvaline, seda võib pakkuda muude roogade vahel või koguni lõpus. Toitude maitsestamine ja tükeldamine peab olema tehtud köögis – lauas maitseainete või noa küsimine on barbaarne. VENE RAHVARÕIVAD Põhilised kangad, millest talurahvas oma rõivad valmistas, olid linane riie ja vill, XIX sajandi keskpaigast aga vabrikusiid, atlass, brokaat, kumatš (erepunane puuvillriie), sits, satään, värviline kašmiir. Värvikaid vene rahvarõivaid võib näha kunstnike Maljavini, Arhipovi, Kustodijevi maalidel. Erinevatele elementidele vaatamata olid põhja- ja lõunapiirkondade rahvarõivaste põhijooned siiski sarnased. Seejuures on huvitav, et meeste rõivastes oli rohkem sarnast, naiste rõivastes aga erinevat. Meeste igapäevarõivastus koosnes avaralõikelisest,
Vermeer van Delfti (1632-1675) intiimsetel piltidel. Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu külje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes särama mõne pärlikee, heleda juuksekihara või tooli polstrinaela. Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt väike looming (kõigest 35 meie ajani säilinud maali) on aga hiljem omandanud tohutu kuulsuse ja mõjujõu. Imetlusväärse meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid Gerard Terborchi (1617--1681) maalidel. Viimaseid võib ara tunda ka selle järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid, nagu Jan Steen (1626- 1679) või Adriaen van Ostade (1610--1685) maalisid ka vaesemat rahvast ja talupoegi, siis ikka jõudehetkil, mitte kunagi tõeliselt rasket tööd tegemas. Elumõnude näitamise ülesannet teenisid ka natüürmordid
ja Prantsuse aristokraatia moest. Barokkrõivastusele oli iseloomulik lopsakas maaliline figuur, vaba rõivastuse juurde kuulus aeglane "ujuv" liikumine ja keeruline tseremoniaalsus. Rõivastus oli ekstsentriline ja luksuslik, väga dekoratiivne ja rikkalikult kaunistatud. Kaunistuselementidena kasutati kõikidel rõivaosadel pitsi, linte, lehve, tikandeid, nööpe. Rõivad valmistati tavaliselt mustrilisest brokaadist või atlass-siidist. Väga oluline oli luksuslik aluspesu, mis kohati paistis pealisrõivaste alt. Dekoltee oli julge ja sügav. Sai kombeks kanda erinevatel elujuhtudel erinevaid rõivaid: ballikleidid, jalutuskäigukleidid, buduaarirõivad, kodukleidid, jahirõivad jne. Muutusid materjalid ja kaunistused. Rasket sametit ja jäika brokaati hakkasid asendama siid ja pits. Kleite õmmeldi peamiselt Prantsusmaal toodetud siidist ja brokaadist, neid kasutati kogu Euroopas
külgedel ja enam levinud sute ("schute") kübar - laia madala vastu kõrvu surutud, rikkalikult kaunistatud sulgede,kinnaste peal), käevõrud. Kanti ka odavatest materjalidest ehteid (poleeritud terasest,värvilisest klaasist, portselanist). Jalatsid osaliselt nähtavad. Madalad kingad või pahkluuni ulatuvad, nööritud, väikese kontsa ja terava ninaga kingad. Nahast kingad enamasti mustast, siledast läikivast nahast. Suvekingad ka atlass-siidist, peokingad brokaadist. Kingad kaunistatud lipsukestega ja kalliskividega ehitud pannaldega. 12 RÕIVASTUS 1840-1870 (teine rokokoo) Prantsusmaal 1852-1870. a võimul Napoleon III, kes püüdis pimestada kogu Euroopat vastuvõttude ja tualettide hiilgusega ning kasutas selle saavutamiseks kõiki mineviku stiile. Eriti püüti järgida rokokoostiilis rõivastust, seetõttu
islamiusulised vabastati maksudest 4. Araabia kultuur - Araablaste vahendusel jõudsid Euroopasse Araabia, India ja Hiina teadlaste teosed - Peamine sild Lääne Euroopa ja araablaste vahel oli Pürenee ps - Araabia kultuur levis tänu Ristisõjast naasnud Euroopa feodaalidele ja Araabia kaupmeestele - Seemned ja istikud: riis, roosuhkur, granaatõunad, datlipalmid, aprikoosid, arbuusid, sidrunid - Riidesordid: musliin, damast, atlass, siid - Leiutised: paber Hiina, kompass Hiina, püssirohi Hiina, tuuleveski, niisutuspõllundus, postituvide kasutamine, läätse abil kujutise suurendamine, abipuri laevadel - Kombed: habeme kandmine, turbani kandmine, leilisaun, sõjamarss, sagedane pesemine - Araabia teadlaste töid tõlgiti ladina keelde, nii jõudsid need Euroopa haritlasteni - Araablased andsid tõuke renessansi tekkele
filamentkiududega) · suurendada lõnga keerdumust, mille tõttu mehaaniliselt väheneb kangast väljaulatuvate kiuotsakeste arv ja pikkus · kasutada suurema lõime- ja koelõngade tihedusega kanga struktuuri, kuna tihedam riie hoiab kiuotsakesi rohkem kangastruktuuris paigal · kasutada tihedamalt põimuvaid kanga siduseid (nt labase sidusega kangas muutub raskemini topiliseks kui atlass-sidusega kangas) · vähendada kangas tugevate staapelkiudude osakaalu (nt nõrgad kiud rebenevad kergesti hõõrdumisel kanga pinnast, kuna side on nõrk ja tekkinud topid kukuvad maha) · viimistleda riide pinda nii, et see aitaks kiudusid riide kasutamisel riide pinnas hoida (nt kanga immutamine, lamineerimine jm). Kõige kiiremini muutuvad topiliseks akrüülkiust ja lambavillast valmistatud hõredakoelised trikootooted.
MAASTIKUMAAL meremaalid, kohalike maastike kujutamine Frans HALS (1581-1585 - 1666) grupi- ja üksikportreed. Maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ning selged. /"Püha Jüri maakaitseväekompanii ohvitseride bankett" 1616. , 1627., 1639. aastatel maalitud ( maalis 3 korda, teine maal oli hiilgavaim); ,,Mustlanna" / Gerard TERBORCHI (1617 - 1681) meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid. Maalidel on tegelane tihti seljaga vaataja poole. /"Klaas limonaadi"/ Jan STEEN (1626 - 1679)- olustikumaalid. Jõuküllased sagimist täis pummelungid. Kuulus Delfti koolkonda. /"Ristsed"; ,,Kõrtsikaklus"/ Pieter de HOOCH (1629 - 1684)- Kujutas väikseid linnamaju, intiimsus ja idüllilisus, kompositsioonide jäik ülesehitus. /"Naine ja teenija õues"; ,,Maamaja"/
..................................... SMOKING (BLACK TIE) Kutsel märge: smoking, cravate noire, tuxedo, dinner jacket, black tie Kantakse pidulikul sündmusel algusega pärast kella 18.00 (õhtusöögid, esietendused, kokteilipeod) · Siidlameest reväär- või sallkraega ühe- või kaherealine pintsak (must, tumehall, tumesinine, tumeroheline, valge e. troopikasmoking) · Rinnataskus võib kanda valget või lipsu värvi taskurätti, mis tohib taskust välja paista 1 cm. · Nööbid kaetud atlass-siidiga · Viigipüksid, mille küljeõmblustel siidlampassid · Vest või lai drapeeritud vöö (cummerbund). Mõlemat korraga ei kanta! Värv must või kikilipsuga sama tooni, sobib ka mustriline, mille puhul lips ja vöö samast kangast. · Valge, soovitavalt püstkraega särk; ehisnööpidega kinnise või katteliistuga, tihti plisseeritud rinnaesisega. Topeltmansetid ja mansetinööbid. · Must või vesti värvi kikilips või rosett · Soovitavalt mustad lakk-kingad.
44 kroogitud seelik, sageli Prantsuse trikoloori värvides. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punasevalgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. Meeste riietus: 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese, mille materjaliks oli damast, atlass või samet. Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld, hõbe, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Nööpidest pandi kinni ainult mõned, et jääks nähtavale peen särk, mille pitskaelus ehk zaboo seoti kaela nagu sall. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kraeta kuub ehk justacorps liibus
44 kroogitud seelik, sageli Prantsuse trikoloori värvides. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punasevalgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. Meeste riietus: 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese, mille materjaliks oli damast, atlass või samet. Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld, hõbe, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Nööpidest pandi kinni ainult mõned, et jääks nähtavale peen särk, mille pitskaelus ehk zaboo seoti kaela nagu sall. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kraeta kuub ehk justacorps liibus
annaabi.ee 
