Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kardinalide" - 34 õppematerjali

thumbnail
6
odt

Vatikan

valitsemisele, mitte Vatikani riigile. Püha Tooli poliitikat viiakse läbi eelkõige just Rooma Kuuria kaudu. Tema ametlik nimetus, mis puudutab Vatikani Linnriiki on ,,suveräänne Vatikani Linnriigist". Paavsti aujärg on mittepärilik ning valitav monarh, kelle nimetab ametisse Kardinalide Kolleegium ­ konklaav. Samal ajal on paavst ka monarh, mis tähendab seda, et tal on täielik seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linna üle. Paavst nimetatakse ametisse eluks ajaks kardinalide konklaavi poolt ning ta peab olema alla 80 aasta vanune. Paavsti otsene valitsusametnikust alluv, kes vastutab Vatikani Linna eest, on Paavstliku Komisjoni President Vatikani Linnriigis, kes aastast 1952 kätkeb endas funktsioone, mis varem kuulusid Vatikani Linna kubernerile. Aastast 2001 kuulub Paavstliku Komisjoni Presidendile Vatikani Linnriigis ka tiitel, mille nimetus on Vatikani Linnriigi Kubermangu President. Paavst resideerib

Geograafia → Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Itaalia referaat.

Need funktsioonid on erinevad tema primaarsest kohustusest ­ olla Rooma peapiiskopkonna piiskop. Termin Püha Tool vihjab pigem paavsti spirituaalsele ja pastoraalsele valitsemisele, mitte Vatikani riigile. Püha Tooli poliitikat viiakse läbi eelkõige just Rooma Kuuria kaudu. Tema ametlik nimetus, mis puudutab Vatikani Linnriiki on ,,suveräänne Vatikani Linnriigist". Paavsti aujärg on mittepärilik ning valitav monarh, kelle nimetab ametisse Kardinalide Kolleegium ehk konklaav. Samal ajal on paavst ka monarh, mis tähendab seda, et tal on täielik seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linna üle. Paavst nimetatakse ametisse eluks ajaks kardinalide konklaavi poolt ning ta peab olema alla 80 aasta vanune. Paavsti otsene valitsusametnikust alluv, kes vastutab Vatikani Linna eest, on Paavstliku Komisjoni President Vatikani Linnriigis, kes aastast 1952 kätkeb endas funktsioone, mis varem kuulusid Vatikani Linna kubernerile

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Presidendivalimise süsteemid Euroopas

Presidendivalimise süsteemid Euroopas Euroopas erineb presidendivalimine riigiti. Paljudes maades ei ole riigipea valitav, sest selleks on konstitutsiooniline monarh. Nii on näiteks Taanis, Norras ja Suurbritannias. Vatikanis on monarh valitav kardinalide konklaavi poolt. Bosnia ja Hertsogoviinas ning San Marinos on mitmeliikmelised presidentuurid. Enamikes riikides valitakse president otse, kasutades selleks kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Lihtenamuse puhul osutub valituks kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli. Selline viis on kasutusel Islandil ja Bosnias. Nendes riikides võib juhtuda, et ei võida see kandidaat, kellele kuulub hääletanute enamiku toetus. Valdavalt kasutatakse otsevalimisel

Ühiskond → Avalik haldus
20 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Ristiusu kiriku ning islami teke ja levik.

ajalugu. Islaami kultuuri õitseng 8. kuni 12. sajand Muslimi viis kohustust: 1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit; 2) pelavetada viis korda päevas; 3) annetada vaestele; 4) paastuda ramadaani ajal (islami kuukalendri 9. kuul); 5)teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. Teatud erandeid peet lubatavaks. Islami kunstis ei kujutata loomi ega inimesi. Paavst valitakse kardinalide hulgast. Kardinaliks saab inimene kes on olnud peapiiskop. 16. sajandil toimus reformatsioon, kataoliku kirikust eraldus Lutherlik kirik.

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil

kuningavõimu tugevdamiseks riigis. See saavutati läbi peetud võitluste aadlike ja hugenottide vastu, kõrgaadli koondamisega kuninga õukonda ning n-ö karistuskirjade sisseseadmisega. Pärast Louis XIII surma tõusis troonile 4-aastane Louis XIV, kelle regendiks sai tema ema Austria Anna, kuid riigi tegelikuks valitsejaks hakkas Anna armuke, kardinal Jules Mazarin. Viimase tee- neks riigi ees oli parlamendi aadlike vastuhaku mahasurumine. Absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaal oli kardinalide roll niisiis vägagi suur. Tugevdamaks veelgi keskvõimuaparaati andis Richelieu 1626. aastal kuninga nimel välja edikti, mis nägi ette kõigi aadlike kindluste maha lõhkumist, välja arvatud piirikindluste. Sellega kaotas kõrgaadel oma sõltumatuse tagatise, mis tekitas rahutusi. Surudes mässukatsed maha, keelustas Richelieu ka duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Edaspidi laskis ta kõik kahe- võitlust pidanud aadlikud hukata

Ajalugu → Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Usundid

katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine (ekstrasensansioonset taju), vaimude pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate materialiseerumist, nende esilemanamist ja kultus. neilt sõnumite hankimist (nn. spiritistlikud seansid) jm · Paavsti surma korral valib kardinalide kolleegium endi hulgast uue kirikupea. Shamantsim · on vahendaja inimeste ja vaimude maailma vahel. · Samaan viib läbi matusetalitusi, ennustab tulevikku, kaitseb kogukonda erinevate

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

G. Boccaccio „ Dekameron“

G. Boccaccio ,, Dekameron" Esimene novell Isand Ciappelleto petab valeliku pihtimusega jumalakartlikku munka ja sureb. See eluajal nurjatud mees tunnistatakse pärast tema surma pühakuks ja nimetatakse San Ciappellettoks. Kui rikas kaupmees Musciatto Franzesi aadlikuks sai, pidi ta minema Prantsuse kuninga vennaga Toscanasse. Seal aga ei läinud asjad hästi ning kutsus endale appi Ciappelletto Pratosti. C oli notar, kes koostas valedokumente meelsamini tasuta kui tasu eest. Suurima mõnuga tunnistas ta valet. Ülekohtuselt võitis ta kõik protsessid. Külvas tüli sõprade ja sugulaste vahele ning ei keeldunud kunagi mõrvast osa võtma. Kirikus ei käinud, vaid kõrtsides. Ta oli mängur ja sohitegija. Tema kuritegevust varjas Musciatto positsioon. Nii otsustaski Musciatto Ciappelletto burgundlaste juurde saata. Ta lubas Ciappellettole kohtu soosingut ja sissenõutud summat. Ciappelletto sõitis Burgundiasse ja asus võlgu sisse nõudma. ...

Kirjandus → Kirjandus
35 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Sümbolid, Euromündid

2-eurosel mündil kujutatud valitsushoonet. Palee asub Kesk-Itaalias alustati 1297.aastal ja ehitati valitsusele 1-eurosel mündil kujutatakse Monaco vabariigi ametlikku vappi Vapil loorberi- ja tammeoksad La Guaita, La Cesta ja La Montele Vatikani Linnriigi euromündid Vatikani Linnriigis on käibel kolm erinevat seeriat münte. 2002-2005 aasta müntidel kujutatakse Johannes Paulus II Alates 2005. on käibel teine seeria münte, millel on Vatikani Linnriigi ajutine juhatus ­ kardinalide nõukogu ­ vapp. 2006. aasta aprillis välja lastud kolmandal seerial müntidel kujutatakse Tema Pühadust paavst Benedictus XVI Küpros 1- ja 2-eurosel mündil on kujutatud vaseajast pärinevat ristikujulist jumalat. See iseloomustab ilmekalt saare eelajaloolist kunsti . Tähtsustad tsivilisatsiooni ja antiikaja südames. Küprosel on euro kasutusel 1. jaanuarist 2008. Luksemburg Mündid kujundas Yvette Gastauer-Claire .

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
7 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Georg Friedrich Händel

Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706 1712) Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708. aastal oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas Händel Itaalias sadakond kammerkantaati ning saavutas kohe suure edu ka oma ooperitega. Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. aastal Veneetsias Itaalia ja Hannover (1706 1712) Händelile tehti edu tõttu palju tööpakkumisi. 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas.

Muusika → Muusikaajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Lääne-Rooma keisririigi langemine ja keskaja kokkuvõte

Katoliku kirik on katoliikluse kohaselt ainuõndsakstegev püha asutus ning Jumalariigi nähtav kehastus Maa peal. Õigeusu kirik on 1054. aastal suure kirikulõhe tagajärjel tekkinud iseseisvate õigeusu kirikute kogum, mis vastandab ennast roomakatoliku kirikule ja paavstile. Konklaav on vastavate juhiste järgi paavsti valimiseks peetav kardinalide nõupidamine. Ketser kristluses hereesia pooldaja ­ isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest Pagan on nimetus, mida kasutasid algkristlased nende kohta, kes keeldusid omaks võtmast ristiusku ja jäid vanade traditsiooniliste kohalike usundite juurde. Tsölibaat on abielukeeld. Noviits katseajal olev isik kloostris. Nunn on vaimsele elule pühendunud (nais)isik, kes üldreeglina on

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Michelangelo Buonarroti

Ta oli pealtnäha nõrk,kuid suutis oma oskusi,vaprust ja nutikust ära kasutada et võita tugevamaid vastaseid. Maalikunstnik vastu tahtmist ,,Ma elan suures ärevuses ja äärmises füüsilises kurnatuses.Mul ei ole ainsatki sõpra ja ega ma neid tahagi.Mul pole isegi aega,et korralikult süüa."Nii kirjutas Michelangelo 1502 aastal oma vennale Buonarrotole,olles eelneva aasta Sixtuse kabelis töötanud.Talle oli ülessandeks tehtud maalida kardinalide saalis rohkem kui 500 ruutmeetrit võlvlae pinda.Olles veetnud kolm ja pool üksildast aastat tellingutel maalides avas 31 oktoobril 1512 ta oma kabeli maalingud sellest hämmeldunud Rooma vaimuliku kogukonnale. Rooma kuni surmani Aastal 1534 kolis Michelangelo jäädavalt Rooma,kus ta veetis ülejäänud 30 aastat oma elust . Michelangelo sai isegi ligi 60 aastasena tellimuse Sixtuse Kabeli altariseina maalimiseks.Ta oli toona 60 aastasena oma kuulsuse tipul

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur

viies patused põrgusse ja head hinged taevasriiki. Ilmalikku maailma ei jäägi alles- on vaid taevariik ja põrgu. Puhastustuli- arvati et inimese hing ei lähe pärast surma põrgusse ega ka taevasse, vaid jääb puhastustulle, kus tuleb olla piineldes viimse kohtupäevani ning seal piineldes suudab inimene oma patud lunastada ja viimsel kohtupäeval mõistab Jumal nad õigeks. Kardinal- vaimulik, 11. saj. alates valiti paavst kardinalide seast Kuuria-paavsti õukond Legaat- paavsti volitatud esindaja Bulla- dokument paavsti ametlike seisukohtadega Kirikukogu-eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Kümnis- maks, mida maksti kirikule, moodustas umbes ühe kümnendiku inimese sissetulekust Reliikvia- pühakutega seostuv ese Inkvisitsioon- ketseritega võitlev kohus, kus selgitati välja ketserid ja mõisteti nende üle kohut Rektor- ülikooli juht Dekaan- mingi teaduskonna juht Dispuut- väitlus

Ajalugu → Ajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Georg Friedrich Händel

organistikohast, kuid tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega, mispeale mehed asja katki jätsid. Händel mõistis, et vajab ooperivallas veel tublisti koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias külastas Händel Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708 oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas Händel Itaalias sadakond kammerkantaati ning saavutas kohe suure edu ka oma ooperitega. Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. a. Veneetsias. Händel omandas itaalialiku kirjaviisi ja see oli edaspidi ta käekirja peamine lähtepunkt. Händelile tehti edu tõttu palju tööpakkumisi. 1710 võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas

Muusika → Muusika
51 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Kunstiajaloo terminid

pidamiseks varakristlikul ajal Orant ­ varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga Kateeder ­ religioosse või maise valitseja iste Kampaniil ­ vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn Prohvet ­ juudi usus, kristluses ja islamis jutlustaja ning ettekuulutaja Katedraal ­ peakirik, piiskopikirik Klerikaal ­ kiriku võimu pooldaja, kiriklane Konklaav ­ suletud ruum Vatikani lossis. Valitakse kardinalide nõukogu seast paavst Krüpt ­ maa-alune koobaskäik antiikajal, kiriku maa-alune kabel või matusepaik, reliikviate hoiukoht Paavst ­ roomakatoliku kiriku pea, kellele jumaliku seaduse põhjal kuulub kõrgeim juriidiline võim kiriku üle Palverändur ­ võtab osa palverännakust, teekonnast vaimsesse keskusesse. Sümboliseerib puhastumist, lepitust, tõusmist kõrgemale tasandile Refektoorium ­ söögisaal katolikus kloostris Reliikvia ­ püha säile Seekel ­ Iisraeli rahaühik (ISS)

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
49
pdf

Keskaeg - kirik

1079. a rakendati 2/3 enamuse printsiip. 1274. a seati sisse konklaav ­ suletud ruum, kuhu kardinalid otsuse tegemise ajaks sisse müüritakse ja kus nad järjest vähem toitu saavad ­ piirab otsuse tegemise aega. Al 13. saj on paavstil ainuõigus kanoniseerida uusi pühakuid ja tema kätte koondub sakraalpattude üle kohtumõistmine. Arhiiv on olemas al 15. saj ­ see avaldati 1980. aastate alguses. Paavsti õukoda kutsuti kuuriaks ja tähtis osa sellel on kantselei ehk kardinalide kollegium. Kohtadel juhivad kirikut piiskopid, kelle alguses valivad kohalikud, alates kõrgkeskajast aga toomkapiitel. Peapiiskopid kontrollivad oma provintsi piiskoppe vaimulikes, aga mitte ilmalikes asjades. Tema ametitähiseks on pallium ­ riideriba tema tema rüül ­ ka jõuluvana mantlireväär on pallium. Kapiitel on preestrite kolleegium, aga muidu kloostri moodi. Varakeskajal on vaimulikud kõrgest soost, hiliskeskajal muutub

Ajalugu → Keskaeg
53 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Sümbolid, Euromündid

Sisekaitseakadeemia Sümbolid Sümbolid Euro müntidel Koostajad: Muraste 2011 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Euro mündid........................................................................................................... 5 1 Belgia (esimene seeria).......................................................................................... 5 Belgia (teine seeria)............................................................................................... 5 Saksamaa............................................................................................................... ...

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
26 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kristlus - referaat

(Peetrus rajas esimese kristliku kiriku Roomas 1.sajandil pKr.(Wilkinson,P. 2009:104)). Paavsti ametlikke seisukohti usu või moraaliküsimustes võetakse kui kohustusi ning teda peetakse eksimatuks.(Partridge,C.2006:324) Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures Rooma Kuuria, mille arvukaid ametkondi juhivad kardinalid. Kardinalide ülesandeks on veel pärast paavsti surma valida uus kirikupea ehk uus paavst. Hierarhiliselt on Rooma katolik kirik toodud järgmisel joonisel Erinevalt õigeusklikest usuvad katoliiklased, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Samuti usutakse puhastustule jõudu, kus patused hinged heastavad oma patte enne taevasse pääsemist. Veel austab katolik usk Jumala ema Maarjat ning talle omistatakse mitte hingelist, vaid kehalist taevasse minekut (tegemist on

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
28 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas

§9 Lääne ­ Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Ristiusukiriku teke ja levik - APOSTLID ­ rändjutlustajad - Euroopa ristiusustamine võttis aega üle 1000 a., viimastena ristiti XIV saj. lõpus leedulased 2. Katoliku kiriku organisatsioon ja vaimulikud - Kiriku pea e. PAAVST (Rooma peapiiskop), on olnud 264 paavsti praegu Johannes Paulus II - KARDINAL ­ paavsti poolt nimetatud lähemad nõuandjad, kes paavsti surma järel valivad uue paavsti - KONKLAAV ­ kardinalide koosolek paavsti valimiseks - Paavst Kardinalid Peapiiskopid ­ suure piirkonna katoliku kiriku juht Piiskopid ­ ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine, vaimulike ordineerimine vaimulike töö kontrollimine (SINOD ­ kirikukoosolek, VISITATSIOON ­ kiriku külastus preestri töö kontrollimiseks)

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Romaani stiil

piirkonda. Tekkisid eeldused kunstiliseks loominguks. Esimese ülesandena võeti siingi ette püstitada Jumalale vääriline koda. Ristiusk oli vahepeal vallutanud kogu Lääne-Euroopa. Karmi seadusega valit- ses ta talupoeglikke kogudusi. Algkristlik sisemine usuind ja lunastuseigatsus olid muutunud ühes ajaga pähetuubitavate õpetuste järeleuskumiseks, mille üle valvas valjult võimas kirikorganisatsioon kogu oma preestrite, piiskoppide, ülempiiskoppide, kardinalide ja paavstide hierarhiaga (võimuastmikuga). Aja karmusele ja toorusele vastas samasugune usuvorm. Mõõk ja rist olid selle aja kristlusegi võimusümbolid. Neis kirikuis, mida nüüd jõukuse tõusuga kõikjal hakati ehitama, kohtamegi uut kunstistiili, mida nimetatakse romaani stiiliks. See nimetus viitab stiili tekkimisele ja valitsemisele Rooma endistes provintsides ja ta olenevusele Rooma kristlikust ehitusstiilist (basiilika stiilist), samuti nagu praeguste

Kultuur-Kunst → Kunst
2 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Trento kirikukogu jac

leidis. Paleotti-poolne tähelepanu pööramine tekstilise arusaadavuse teemale pidi peegeldama teistegi Trentost naasvate reformimeelsete kirikutegelaste suhtumist. See on ilmselge, kui vaadata näiteks hästituntud eksperimente (tekstilise arusaadavuse kohta polüfoonias), mida kardinalid Carlo Borromeo ja Vitellozzo Vitelli 1565. aastal läbi viisid. Mõlemad olid paavst Pius IV poolt 1564. aastal loodud kardinalide komitee liikmed ja see komitee loodi selleks, et Trento reforme Roomas läbi viia vastavalt 24. sessiooni tingimustele (reformid tuleb rakendada kohalikul tasemel). Aprillis 1565 tulid paavstlikud lauljad kokku Vitelli residentsi ja laulsid missasid, et ,,testida, kas sõnadest on võimalik aru saada nagu nende eminentsid soovivad". See võib olla parimaks seletuseks, miks Giovanni Animuccia sai 1566. aastal tasu selle eest, et kirjutas ,,viis missat vastavalt nõukogu nõuetele"

Muusika → Muusika ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Katoliiklus

» 398 Jumalariigi nähtav kehastus Maa peal. Kirikupea on Rooma piiskop ehk paavst, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks, kes on ilmeksimatu ametlikes seisukohavõttudes, mis puudutavad moraali ja usku ning on Vatikani linnriigi pea. Katoliku Kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures Rooma kuuria, mille arvukaid ametkondi juhivad kardinalid. Paavsti surma korral valib kardinalide kolleegium uue kirikupea, kelleks võib olla iga meessoost isik. Oma pühitsemisvõimu annab Katoliku Kirik ametisse pühitsemise kaudu edasi preestriseisuse liikmeile, kes on inimese ja Jumala vahendajad. Vaimulikule ladina riituses on normiks tsölibaat. Kiriku haldusliku jaotuse põhiüksus on kogudustest koosnev diötsees ehk piiskopkond, mida haldab piiskop. Peale jumalateenistuse põhivormi missa korraldatakse vespreid, vigiile, protsessioone, palverännakuid jm., usutalitusi peetakse

Teoloogia → Usundiõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele

lihasuretamine suurendasid tsistertslaste populaarsust, mida nad muidu ei oleks kunagi saavutanud. (Lawrence 2001: 180) Bernard uskus, et pühadust näitavad imed ning ta oli veendunud, et Jumal oli talle kinkinud imettegeva väe. Ka rahvas oli veendunud tema imettegevas väes. Bernardi imed olid enamasti tervendamised ning enamasti avalikud. (Prinz 2006: 194-197) Kolmkümmend aastat oli Bernard kõige kõneosavam ja mõjukam hääl Lääne kirikus. Ta oli paavstide mentor, kuningate ja kardinalide nõuandja. Tema jutlustamine tõukas Prantsusmaa ja Saksamaa aadli ette võtma Teist Ristisõda. (Lawrence 2001: 180- 181) Bernardi karisma oli selline, et reisidel sai ta pidevalt uusi liikmeid oma kloostritesse ning pidevalt pakuti talle maad, et ta ehitaks uusi kloostreid (Tobin 1995: 57). Bernard rajas üksinda 69 kloostrit, lisaks sellele ühinesid Bernardi eluajal veel 166 konventi tsistertslaste uue ja rangema distsipliiniga nii, et peagi kujunes tsistertslaste

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Uusaeg

· Suurriikide esindajaid hakati nimetama suursaadikuteks · Agendi nimetuseks sai asjur · Selgus, et erakorralisi saatkondi on vahel siiski vaja · Kujunes tava, kus erakorralisi peeti tähtsamateks kui alalisi saatkondi · Erakorraline ja täievoliline saadik ­ tänapäevalgi kasutatavad Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused · Kujunes ühtsed seisukohad ­ tekkis kindel tseremoniaal ja etikett o Vastuvõtul ümbritses paavsti kardinalide kolleegium o Saadik kohustatud kuulama Tema Pühadust püsti ja paljastatud peaga o Suurriikide ja Veneetsia saadikuid võeti vastu suures nn kuninglikus saalis, teisi väikses saalis · Rahvusvaheline õigus o Hugo Grotius ,,Sõja ja rahu õigusest" 1625 järgi saadiku põhiõigused: Õigus olla vastu võetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud Saadiku ja ta kaaskonna isiku ja vara puutumatus

Ajalugu → Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal

tunnista paavstide ilmeksimatust usuasjades. Katoliku kiriku kombetalituste erinevused õigeusu kirikuga võrreldes: ristimine ülevalamisega (õigeusk – vette kastmine); täisealise võidmine (õigeusk – lapse võidmine); ilmalikud armulauad ainult leivaga (õigeusk – leib ja viin); risti märgi tegemine 5 sõrmega; ladina keele tarvitamine jumalateenistustel. Katoliikluse kanoonilised erinevused: keeld välja astuda vaimulikust seisusest; kardinalide institutsioon; paavstide eesõigus; 21 kirikukogu tunnustamine; abielu mittelahutamine. KATOLIIKLUS – Tekkis 1054 – rõhutatakse paavsti ülemvõimu, pühakirja peetakse autoriteediks, seitse sakramenti – ristimine, armulaud, piht, abielu, konfirmatsioon (usu kinnitamine). PROTESTANTLUS – on katoliikluse vastu, paavsti omavoli ja väljapressimise vastu.. Tunnistatakse pühakiri ainsaks autoriteediks usuasjades. On 2 sakramenti – ristimine ja armulaud

Teoloogia → Usuõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg

- Kardinalid . kiriku kõrgeimad ametnikud, kes jagunevad eri pyhitsuslevelitesse. - Kardinaliks olemine ei tähenda vaimulikuna midagi, loeb pyhitsuslevel. Kardinalil on õigus osaleda paavsti valimisel ja ise saada paavstiks jms - Piiskopile antakse vahel kardinali tiitel. Samas Kuuria kardinalid loouvad oma piiskopi kohast, et kuuria juures töötada - Kardinal muutu ajapikku tiitliks - Esialgu oli kardinalide arv piiratud - Ilmikvaimulikkond ja regulaarvaimulikkond - Regulaarvaimulikkond ­ mungad, ehk ordusse kuuluvad - Mungad peavad alluma ordu distsipliinile - Mungad ei ole preestrid, nad pyhendavad end askeesile, palvetamisele jne. Nad ei pea reaalselt preestri tööd tegema. - Tänapäeval enamus munkasid on preestirid - Kuuria ­ paavsti õukond - Paavstik saamine ­ valijaks rooma rahvas e. Ylikkond

Ajalugu → Ajalugu
406 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Varane muusikalugu

esimesed ooperid. Händel oli alguses väga tugev orelil ja fuugade kirjutamises, kuid ei teadnud midagi meloodiast, mida ooper esmajoones vajab. Käis võtmas tunde lauluõpetajate juures. Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias külastas Händel Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses mõjukaimate kardinalide seltskonda, kus ta kirjutas oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Scarlatti. 3.2 Ooperilooming. Londoni visiidil olles Kuninganna Anne`i poolt vastu võtud ooper "Rinaldo". Peale seda menu Kuniglikus Teatris kirjutas ta veel mõned ooperid. Lõi ,,Oodi kuninganna Anne'i sünnipäevaks" ning kaks pidulikku kirikumuusikateost, mis kindlustas tema hea maine kuninganna silmis. Kuninganna Anne suri. Kuningaks George I, kellega ta väga hästi läbi ei

Muusika → Muusikaajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
16
doc

"Anne Boleyni õnn ja hukk" - Robert Widl

'' palub ta. ''Tahan enda ümber lõbusat seltskonda. Nalja, muusikat, poeesiat!'' Ja siis saabub 7.september 1533 Kaks aastakümmet on möödas sellest, kui Henry väike poeg suri. Nüüd aga sünnib järgmine, tema saab olema tugev ja terve, ja tema nimi peab olema Edwars. Aga läheb teisiti. Saatus tahab teisiti. Lapse nimeks ei saa Edward, vaid... Elizabeth 24.märtsil 1534, umbes aasta pärast vastavat salajast deklaratsiooni, annab Clemens VII täies koosseisus kogunenud kardinalide konsistooriumi ees oma otsuse Catherine'i ja Henry abielu kohta. Nende abielu on Jumala ja kiriku silmis täielikult kehtiv. Selle peale särab Rooma tuhande tõrviku säras. Anne'i iseloom Anne puhkeb kriiskavalt naerma, ''Oh, ma tunnen sind! Ma näen sind läbi. Sa oled üsna tavaline... primitiivne karumürakas. Sa patsutad tema põski ja näpistad tema vastikut peput...'' ''Anne!'' Ta sööstab naise poole ja tõstab ähvardavalt käe.

Kirjandus → Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg ja varauusaeg

See tekitas suure tüüli, mis viis suure kirikulõheni aastal 1054. Selle tulemusena eraldusid lõpplikult kaks erinevat suunda roomakatoliku kirik ja kreekakatoliku kirik. 2. Tugevnes paavsti ilmalik võim Itaalias ja aastal 1059 Lateran'i kirikukogul pandi kirja uue paavsti valimise kord. See otsus oli suunatud Saksa-Rooma keisrite vastu, kes mõjutasid paavsti võimu ja valimist. a. Paavst valitakse Rooma piiskopkonna kardinalide seast 3. Tugevndada paavsti vaimuliku võimu Euroopas. See tekitas investituuritülid. See tähendas, et paavst nõudis, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist ja see tähendab, et vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnistuste väljaandmist ehk, et riik ei paneks vaimulikke ametisse vaid seda saab teha ainult paavst. Need nõuded sätestas paavst Gregorius VII aastal 1075 paavsti diktaadiga. a

Ajalugu → Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

poolt, kelle arvates võisid paavstid elada ainult Roomas. Aga sel perioodil ei saanud paavstid seal elada segaste, eluohtlike olude tõttu hakkama. Urbanus V pavst 1362 ­ 70, läks Rooma aga enne surma naasis Avignoni, sest ei suutnud end maksma panna. 1377 (1370 ­ 78 bontifikaat) asus Gregorius XI Rooma ja Vatikani (enne Lateriaani künkal). Ta soovis ka Avignoni naasta aga suri. Itaallased nõudsid, et paavst valitaks Roomast või vähemalt Itaaliast. 1378 valiti Urbanus VI nende kardinalide poolt, kes olid tol ajal Roomas või tulid paavstiga kaasa. Urvanus VI oli Itaalia natsionalist ja kahjustas Prantsuse karidinalide huve, valimised kuulutati kehtetuks ja valiti uus paavst Clemens VII, kes asus Avignoni. Tekkis Õhtumaa skisma, kaks paavsti - üks Avignoni ja teine Roomas. Veel kehvemad rahaasjad, kahte kuuriat tuli ülal pidada. Maksukoormus ja vajadus raha hankida kasvasid. Idee, et paavst ei peaks olema pea vaid kirikukogude otsuste

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
498 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Tuntuimad juudi prohvetid olid Jesaja, Jeremeia ja Hesekiel. Prohvetid kõnelesid nii usu- kui poliitikaasjust, kaitsesid vaeseid, kutsusid sõdu vältima ja rahu pidama. Nad kuulutasid ühiskondliku võrdsuse saabumist, kui inimesed "taovad mõõgad sahkadeks" (Jesaja väljend). Nüüdisajal nimetatakse kõnekeeles prohvetiks tuleviku kuulutajat. Islamiusulised peavad prohvetiks Muhamedi katedraal - peakirik, piiskopikirik konklaav - suletud ruum Vatikani lossis. Konklaavis valib kardinalide nõukogu endi seast paavsti. Konklaavist polnud õigust enne lahkuda, kui uus paavst oli kardinalide seast valitud. Sageli lõppes valimine käsikähmlusega krüpt ­ maa-alune koobaskäik antiikajal, kiriku maa-alune kabel või matusepaik, reliikviate hoiukoht atribuut - oluline tunnus, omadus; juurdekuuluv ese. Kunstis on atribuut kujutatavale inimesele iseloomulik tunnus, nt Heraklese lõvinahk märter ­ usukannataja, usu pärast surma mineja; piltlikult öeldes veendumuste pärast

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Rafaello Giovagnoli "Spartacus"

Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna. Sinna ehitati linna esimesed elamud. Hiljem asetsesid Palatinuse künkal suursuguste roomlaste majad ja lossid. · Konklaav (lk 79) - Nimetati ruumi, kus rooma matroon veetis aega lugemisega, võttis vastu lähedasi sõpru ja kus toimusid intiimsed kõnelused. Harilikult asetses see tuba magamistoa kõrval; Paavsti valiv kardinalide kogu; paavsti valimise ruum. · Matroon (lk 75) ­ Abielus olev suursugune roomlanna; auväärne abielunaine, pereema. · Sessoori väljak (lk 82) ­ Häbistavaks peetud koht Roomas Esquilinuse värava taga, kus löödi risti orje, kes olid milleski süüdlaseks tunnistatud. · Marmor (lk 65) ­ Marmor ('särav kivi') on laialt levinud moondekivim. Marmorite värvus on väga varieeruv ­ helevalgest mustani. Marmorile on sageli omane voolutekstuur, mis tekib

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
29
docx

kristluse ajalugu konspekt

USUS.01.069 KRISTLUSE AJALUGU KRISTLUSE AJALOO ÕPIKUD, vt kirjanduse lehelt! 3 eksamit: 1) vanaaeg, 2) keskaeg, 3) viimased 500 aastat I LOENG – 01.09.2020 – Sissejuhatus. Kristluse põhimõisted, periodiseering, teemad. Kristliku kiriku jaotumine Konfessiooniperekonnad, mis on kolme tüüpi: - Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. P...

Ajalugu → Usundiõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

kehtestas ülalmainitud Index librorum'i. Temalt pärines ka korraldus Michelangelo ,,Viimse kohtupäeva" paljad figuurid sündsalt kinni katta. Pius V [1566­72] kehtestas ranged meetmed simoonia (vaimulikuametiga hangeldamine) tõkestamiseks. Gregorius XIII [1572­85] viis 1582. aasta oktoobris läbi kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Katoliku kiriku reformimise viis lõpule paavst Sixtus V [1585­90], kes korraldas ümber kardinalide kolleegiumi ning sätestas piiskoppidele aruandluskohustuse Rooma ees. Tema ajal valmis ka Piibli uuendatud ladinakeelne tõlge Clementina (tõlke avaldamise ajal 1592 võimul olnud paavst Clemens VIII järgi). 4. ABSOLUTISM JA VALGUSTUS Riikluse areng varauusajal toimus isikukesksuselt (valitseja kui riikluse kandja) suurema institutsionaliseerituse suunas. Koos rahvusriikide kujunemisega asendus arusaam kuulumisest ühe või teise valitseja alamate hulka kuulumisega ühtsesse natsiooni

Ajalugu → Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...

Kirjandus → Kirjandus
90 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun