läbi 42. Akultratsioon – senisest kultuurist loobumine 43. Assimileerumine – kultuuride kokkusulandumine ühte domineerivasse kultuuri 44. Kultuurimosaiik – etniliste gruppide kohtumisel säilib kõikide osapoolte kultuuriidentiteet 45. Doominoteooria – muutused ühes valdkonnas toovad esile muutusi teises valdkonnas 46. Frazier – kultuurimuutused toimuvad läbi kultuurikontaktide ja etapiti erinevates ühiskonnavaldkondades 47. Enkulturatsioon – sisenemine kultuuri õppimise teel 48. Kultuuri relativism – seisukoht, et kultuuride erinevusi tule väärtustada ning kultuure ei saa mõõta sama mõõdupuu alusel 49. Etnotsentrism – tendents pidada enda kultuuri paremaks ja vaadelda teisi kultuure enda mõõdupuu järgi 50. Emic – uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse ühiskonnaliikmete kirjeldustele, seletetekse kultuuri seestpoolt vaadelduna 51
tuntum, see on klassikaline ja konservatiivne ja kirjeldab kultuuri kui esteetilise kvaliteedi standardit: "parim, mis maailmas on mõeldud ja öeldud". See tulenes klassikalise esteetilise vormi (ooper, ballett, kirjandus, kunst) hindamisest. Kultuur on terviklik organism. Kultuur on grupi eluviis, terviklik ja funktsionaalne asjade ja nähtuste hulk, mida grupp võtab iseenesestmõistetavana *7.Enkulturatsioon Paljud kultuuri aspektid jäävad uhelt põlvkonnalt teisele ule minnes muutumatuks. See järjepidevus iseloomustab ka protsessi, mida nimetatakse enkulturatsiooniks. E. on osalt teadliku, osalt mitteteadvustatud õppeprotsessi saadus. Selle õppeprotsessi kaudu mõjutab vanem generatsioon nooremat (sunni abil või ilma selleta) ule võtma traditsionaalsed mõtlemis- ja käitumismallid. Hiina lapsed näiteks kasutavad söömisel
(loomulik tunne, väljendab ka oma kultuuri väärtustamist, kuid negatiivne teadlase puhul). Emic- vaade sotsiaalse rühma seest e. lähtudest kohalike vaadetest Etic- vaade väljast, ehk lähtudes uurijast ja sellest mida ta oluliseks peab. (Kumbagi aga ei saa 100 % protsenti rakendada, enamasti jääb kuskile vahepeale.) Võtmesümbolid e. baasväärtused e. kultuurifookus idee et igas kultuuris on kesksed elemendid, mis määravad kogu kultuuri olemuse, avavad suure pildi.. Enkulturatsioon kultuuri õppimine kultuuri sisestamise läbi. Kolm etappi (üle kantavad ka inimeste arengusse: 1väikelaps, 2laps, 3täiskasvanu) 1) individuaalne situatsiooniline õppimine (nägemine) 2)sotsiaalne s-õ e. (näidatakse, õpetatakse) 3) kultuuriline s-õ (selgitatakse). Järgnevad 2 lähtuvad uurijast: Reaalne kultuur-uuritud ja kogutud (kogetu) kultuur (ise anname väärtuse..)
lähtutakse distantsilt Võtmesümbolid e baasväärtused e kultuurifookus – igas kultuuris on kesksed väärtused, mis määravad selle ühiskonna olemuse Moodsamad kultuuriteooriad ei poolda seda, kuna see tähendaks struktrueeritud lähenemist, kus on mingi kese, mille ümber on vähemtähtsamad elemendid. Kuigi kultuuril ei ole nö kindlat tuuma, vaid on lihtsalt elemendid, mida kõik tunnistavad ja need elemendid on omavahel suhtes. Enkulturatsioon – sisenemine kultuuri, kultuurinormide omandamine õppimise käigus, selleks on 3 varianti: 1) individuaalne – laps õpib teatud kultuurilisi teadmisi ilma õpetamata 2) sotsiaalne – laps kaasatakse kultuurilisse tegevusse 3) kultuuriline – seletamine, teatud nähtuste selgitamine, sest neid pole niisama lihtne omandada Reaalne kultuur – kuidas asjad on Ideaalne kultuur – mingid normid, kuidas asjad peaksid olema TEOORIAD
Plussiks on kindlad uurimisprintsiibid, mida on võimalik kirjeldada ja võrrelda. Sellise meetodiga on hea uurida kultuurierinevusi (uurimismeetod rangelt määratletud). *Emic/etic on paarismõisted, ükski uurimus ei saa olla puhtalt üks või teine. · Võtmesümbolite baasväärtused konseptsioon, et igal ühiskonnal on teatud kesksed väärtused, mis ühendavad kultuuri terviklikuks ning mis annavad võimaluse kultuure omavahel võrrelda. · Enkulturatsioon (inimese kultuuri sisestamine õppimise teel). Protsess, mis ühendab inimesed sarnaste ettekujutustega sotsiaalse grupi poolt tunnustatud uskumuste, väärtuste, pärimuse, reeglitega. See aitab ületada erinevusi inimeste vahel ning seob nad ühtseks kogukonnaks, kultuuriks. Enkulturatsiooni 3 tasandit: 1) Individuaalne situatsiooniline õppimine kõige varasemas lapsepõlves. Laps õpib spontaanselt tundma iseennast ja ümbritsevat.
etnosed(rahvad); kolmas maailm (viitab hierarhiale) arengumaad (optimistlik) jne. (Tsiili) Lihavõttesaar: suured kivipead, mida veeretati mööda kivipalke, see oli nagu võistlus. Seetõttu olid kõik puud maha raiutud valgete sinnajõudmise ajaks. (Näide, et loodusrahvas kui keskkonnasäästlik ei vasta tõele!) Kultuur on grupi eluviis, terviklik ja funktsionaalne asjade ja nähtuste hulk, mida grupp võtab iseenesestmõistetavana (Georgios N. Galanis) enkulturatsioon - oma kultuuriga kohanemine, sissekasvamine ehk vanem generatsioon mõjutab nooremat kas sunniviisiliselt või ilma (lastehirmutised) akulturatsioon - kohanemine võõra kultuuriga (domineerivate (koloniaal) ühiskondade mõju põlisrahvaste kultuuridele) Iseenesestmõistetavus on kultuuri mõiste juures väga oluline (nii on alati tehtud). Nooremad ei võta kunagi kõike täielikult üle. Põlvkondade konflikt - kui sa tead rohkem, siis ei kuula enam neid vanu. difusioon - (enkult
Püütakse uurida ühiskonda seestpoolt, kuidas ise maailma tunnetavad. Toob esile, kuidas inimesed ise maailma näevad. Etic rõhutab pigem teadlase enda seletusviise, kategooriaid, tähendusi, mida uurija tähtsaks peab. Ühiskondi saab võrrelda üldskeemi põhjal. Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus ühiskonnas on olemas teatud kesksed väärtused, mis seovad selle ühiskonna ühtseks väärtuseks. Ühiskonda saabki ainult selle abil tuvastada. Enkulturatsioon protsess, mis ühendab inimesed sarnaste ettekujutuste, kogemustega. See on kui inimese kultuuri sisestamine: I Individuaalne situatsiooniline õppimine laps ise vaatleb II Sotsiaalne situatsiooniline õppimine lapsele näidatakse ette, kuidas peab midagi tegema III Kultuuriline õppimine keegi sõna otseses mõttes õpetab Reaalne kultuur / ideaalne kultuur ideaalse kultuuri puhul inimesed räägivad, kuidas peaks olema. II
kohalikku eripära (etic). Tavaliselt on lähenemised kahe sümbioos. võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus: mõisted osutavad samale asjale, kesksetele väärtustele, mis integreerivad kultuuri tervikuks. Need on need aspektid, mis võimaldavad kultuuri teistest kultuuridest eristada. Need on sellised tunnused, mida ühiskonnaliikmed ise väärtustavad. Kõige olulisemad sümbolid, väärused, millele on suunatud ühiskonna fookus. Sellega kaasneb aga sterotüüpide loomise oht. enkulturatsioon: protsess, kus kasvamise käigus saab lapsest mingi sotsiaalse grupi liige, ta võtab omaks nende väärtused. · individuaalne õppimine laps jälgib, mida teised teevad. Viibides keskkonnas õpib ja võtab omaks. Juhuslik. · sotsiaalne situatsiooniline õpetamine laps kaasatakse tahtlikult mingite tegevuste jälgmisse. Sihipärane. · kultuuriline õppimine põhjalikult seletatakse mingisuguseid asju
Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus(samad mõisted) - igas kultuuris on olemas teatud kesksed väärtused, mis määravad selle kultuuri olemuse. Mingis kultuuris on mingid väärtused, millele inimesed on fokusseerunud. Kui aru saada võtmesümbolitest, siis saab aru ka muust. Igas kultuuris on mingid elemendid, mille kaudu saab avadas elle olemuse. Moodsad kultuuriteooriad näevad, et kultuuril pole kindlat tuuma. Tegelikult on ebaselge kultuurielementide kogum. Enkulturatsioon – kultuuri õppimine. Inimene sisestatakse kultuuri, kõik inimesed omandavad oma ühiskonnas levinud kultuurilised harjumused ja normid õppimise käigus. Kuidas inimene enkultureerub - 3 etappi: Individuaalne – kui laps omandab juba kultuurilisi teadusi, kuigi keegi neid spetsiaalselt ei õpeta, ta vaatleb ümrust jne ja õpib selle käigus. Sotsiaalne – kui juba haaratakse laps kaasa mingitesse kultuurilistesse tegevustesse
Need kultuurielemendid on võtmesümboliks, et mõista kogu kultuuri, kogu ülejäänud kultuur avaneb meie jaoks. Moodsad kultuuriteooriad on selle vastu, see tähendab, et ühed elemendid on olulisemad ja määravad selle, kuidas ebaolulisemad ja kõik muu käitub, toimib. 4 Tegelikult ongi ebaselge kultuurielementide kogum, need kuidagi omavahel käituvad on omavahel suhetes. Kultuur toimib hajususe põhimõtte järgi. enkulturatsioon kultuuri õppimine, inimene sisestatakse kultuuri, kõik inimesed omandavad oma ühiskonnas olulised kultuuri normid õppimise käigus. Kolm etappi, kuidas see käib: individuaalne situatsiooniline õppimine sotsiaalne kaasa tehes kultuuriline seletatakse, selgitatakse. Teeme seda koguaeg, mingi aeg on ainult üks, kuid on ka koguaeg. Mingi aeg lihtsalt üks domineerib, inimese areng (laps individuaalne)
Engels, 14 bilateraalne, 34 Freud, 35 diakrooniline, 25 Generep, 51 diffusionism, 14 Gennep, C.-A., 39 egalitaarne, 40, 45 Goodall, J., 8 eksogaamia, 35 Gordon, R., 47 endogaamia, 36 Harris, M., 44 endogeenne, 40 enkulturatsioon, 10 Heikel, 20 etnograafia, 9 Herodotos, 11 etnoloogia, 9 Hobbes, T., 13 evolutsionism, 13 Hurt, J., 20 filoloogia, 25 Kallas, O., 20 foneetika, 25 Khaldun, 11 fraatria, 34 Levi-Strauss, C., 16, 51
annaabi.ee 
