sirgjooneliselt (vari) 4.Valgusvihu kuju järgi jaotatakse valgusvihk: a.hajuv valgusvihk - koosneb teineteisest eemalduvatest valguskiirtest. b.Paralleelne valgusvihk - koosneb paralleelsetest valguskiirtest. c.Koonduv valgusvihk - selle moodustavad teineteisele lähenevad valguskiired. 5.Mis on korrapärane peegeldumine? Korrapärane peegeldumine on kindlas suunas peegeldumine. 6.Kuidas peegeldub hajuv valgusvihk tasapeeglilt? Hajuv valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka hajuv 7.Kuidas käitub paralleelne valgusvihk nõguspeeglil? Paralleelne valgusvihk on pärast peegeldumist tasapeeglilt ikka paralleelne. 8.Milline on valguse peegeldumine ja neeldumine valges kehas? Peegeldub tagasi enamus valgusest ja neeldub 5%. Valguse peegeldumine 1)Langemisnurk on langeva kiire ja pinna ristsirge vahel.
VARI JA VALGUSE MURDUMINE Vari tekib sellepärast, et valgus levib sirgjooneliselt. Väike valgusallikas tekitab täisvarju ruumi piirkond mida valgusallikas ei valgusta. Suur valgusallikas või mitu väikest valgusallikat tekitab täisvarju ja poolvarju(see on täisvarju ümber). SUUNATUD VALGUS HAJUV VALGUS Levib valgusallikalt sirgjooneliselt. Tekib valguse peegeldumisel matt pinnalt. Vari on olemas. Vari puudub. Valgus omab kindlalt suunda. Puudub kindel suund. Päikese valgus selge ilmaga. Päikese valgus pilvise ilmaga. Suunatud ehk paralleelne valgus. Hajuv valgus. Valguse kiirus sõltub: keskkonna optilisest tihedusest.
Tekstiilkiudude põlemine. Põletuskatse on vana võte, mida kasutati ammu enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu. Põlemiskatse abil on võimalik eristada looduslikke kiude teineteisest ja sünteeskiududest. Üldreeglina põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja /või hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, põlemisjääk on hajuv hall tuhk (põleb nagu paber). Valkkiud põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna, väljaspool leeki nad kustuvad. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad võrdlemisi hästi. Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained võivad mõjutada põlemise iseloomu, tekkivat lõhna ja põlemisjääke. TEKSTIILKIUDUDE PÕLEMINE
KEHA, MILLE ERINEVAD PIIRKONNAD ERINEVA TEMPERATUURIGA LAHUS- ERINEVA KONTSENTRATSIOONIGA MIKS VALGUSTAB LAMP KAUGEMALT HALVASTI? VALGUSALLIKAST EEMALDUMISEL JAOTUB ENERGIA SUUREMALE PINNALE; KIIRTEMUDEL - VALGUSVIHKUDE KIIRTEMUDEL MUDELDAMISEKS. VALGUSE VALGUSVIHUD: LEVIMISE SUUND - VALGUSKIIREGA PARALLEELNE HAJUV KOONDUV PARALLEELNE KOONDUV VALGUSVIHK VALGUSVIHK - KUI - KUMERLÄÄTSE VÕI VALGUSALLIKAS ON NÕGUSPEEGLI ABIL; VÄGA KAUGEL (PÄIKESE VALGUS); HAJUV VALGUSVIHK - KUI VALGUSALLIKAS ON VÄIKE, KA NÕGUSA LÄÄTSE ABIL; VALGUSE LEVIMISE VALGUSAASTA - KIIRUS - VAHEMAA, MILLE 299792458m/s= VALGUS LÄBIB 1 AASTA JOOKSUL LIGIKAUDU 300000km/h (PÕHJANAELA KAUGUS MAAST 430
00 Temperatuur°C Graafik 4 . Juhtmetel olev pingelang 2.3.3. Kasuteguri ja hajuvõimsuse väärtused eri voolu väärtustel Punane juhe Allika klemmipinge 12,1 V Juhtme takistus 0,57 oomi 1.1 12.0 1.0 10.0 1.0 8.0 Kasutegur 0.9 6.0 Juhtmel hajuv võimsus, W Kasutegur Hajuv võimsus 0.9 4.0 0.8 2.0 0.8 0.0 0 1 2 3 4 5 6 7 Koormusvool, A Graafik 5. Punase juhtme kasuteguri ja hajuvõimsuse väärtused eri voolu väärtustel Hall juhe Allika 12,5 V
käitub peegeldumisseaduse järgi. Karedal pinnal on konaruste mõõtmed suuremad valguse lainepikkusest. Kareda pinna puhul peegeldumisseadus ei kehti kimbule tervikuna, kuid kehtib igale üksikule kiirele. Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt Peeglid Sellist valgust peegeldavat keha, kus peegeldav pind, on tasapind, nimetatakse tasapeegliks. Kui tasapeeglile langeb paralleelne valgusvihk, siis peale peegeldumist on see valgusvihk paralleelne, kui aga hajuv või koonduv valgusvihk, siis jääb ta hajuvaks või koondavaks ka peale peegeldumist tasapeeglilt. Tasapeegel https://ennuopik.files.wordpress.com/2016/06/02 _peegeldumine_tasapeeglil_foto.jpg Kui valgust peegeldav pind on asub kerapinna siseküljel, on tegu nõguspeegliga, kui aga välisküljel, siis kumerpeegliga. Nii nõgus- kui kumerpeeglile on lihtne joonestada peegelpinna ristsirget selleks tuleb valguse langemispunkt ühendada pikki raadiust peegelpinna langemispunktiga
Mis on lained? · Laine on liikumine. · Laine tekib ümbritseva keskkonna häirimisel. · Laine on võnkumiste edasikandumine ruumis. Lainete tekkimine ja levimine · Lained tekivad juhul, kui mingi keha tasakaaluasendist välja viia ja see keha hakkab võnkuma. · Võnkuv keha liigutab selle keskkonna molekule milles ta asub. · Keskkonna molekulid mõjustavad omakorda naabermolekule. · Laineallikast kaugemates punktides toimub võnkumine ajalise nihkega, sest ka aineosakestel on inertsus. Laineperiood Laineperiood aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Tähis- T T=1/f, kus T-periood(s-sekund), f- sagedus(Hz- herts) Laine sagedus Laine sagedus mitu võnget teeb laine ajaühikus. Tähis f f=1/T Hz= 1/s Laine kiirus Laine kiirus näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus Tähis v v=f x = 1/T x = /T Vaakumis valguse levimiskiirus tähistatakse ...
Paraleerne valgusvihk - Paralleelse valgusvihu saamiseks peab valgusallikas olema kasutusel skeem, kus kasutatakse kumerläätse (valguse tekitaja paikneb kumerläätse fookuses) või nõguspeeglit (valguse tekitaja paikneb nõguspeegli fookuses) Koonduv valgusvihk Koonduva valgusvihu jaoks on vaja, et paraleerne valgusvihk läbiks nõgus läätse, sest nõguslääts koondab valgust. Hajuv valgusvihk Hajuva valgusvihu jaoks on vaja, et paraleerne valgusviht läbiks kumerläätse, sest kumerlääts hajutab valgust.
. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas 1 Kättesaadav internetist: http://www.hot.ee/looduskiud/index.htm (kasutatud 18.11.2014 kl 21.23) 2 Kättesaadav internetist: http://263836.edicypages.com/tekstiilkiudude- maaramine/poletusproov (kasutatud 18.11.2014 kl 21
teinetesit. elektronmagnetlained. Tasalainele vastab paralleelne Ultravalgus- väiksema kiirtekimp, lainepikkusega keralainele hajuv või elektronmagentlained; koonduv kiirtekimp. mõõdukas koguses UV-valgust on inimesele kasulik; osooniaukude pärast jõuab
laineline omadus avaldub ruumis levivaelektri-ja magnetvälja perioodilises muutumises. valguslaine on ristlaine.elektriväli ja magnetväli on valguslaine lahutamatud osad. tasalainele vastab paralleelne kiirtekimp, keralainele hajuv või koonduv kiirtekimp. valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760nm.Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.huygensi printsiip-on iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine.samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist.
· Pärast naise Saskia surma tekkisid majandusraskused · ,,Öine vahtkond" sai murranguliseks teoseks tema loomingus. Selles loobus ta traditsioonilisest grupiportree kompositsioonist, mis andis kõiki tegelasi edasi võimalikult esinduslikult ja täpselt · Viimaste eluaastate teosed said tema loomingu tipuks · Hilisemad teosed on vabad, näiliselt juhusliku kompositsiooniga, lihtsad, monumentaalsed. Valgus mahedam ja hajuv, käsitluslaad maalilisem. · Viimaste eluaastate teostes psühholoogiline sügavus, humanism ( ,,Autoportree" , ,,Kadunud poja tagasitulek") · Omapärane valguskäsitlus. Valgus peamiseks väljendusvahendiks, mis koondub alati teose sõlmpunkti, kompositsiooni keskmesse, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. · Valguse ja varju piirid mahedad, õrnad · On kuulus ka graafikuna. Ofortides ja joonistustes suur tähenduslik üldistus kõige
Põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid. Oma asuala laiendasid slaavlased. Taastus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked. Linnused oli palju. Kaheväljasüsteem. Peitleiud, hõbemündid. 5) Eestlased muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) Eesti asustus tihenes järjekindlalt ja külasid tekkis juurde. Levinud sambkülad olid Põhja- Eestis ja Saaremaal, Lõuna-Eestis oli ülekaalus hajuv asustus. Põllu harimine, karja kasvatus, väliskaubandusega tegelemine(vahetuskaup), kaupa veeti sisse ning välja, rõivastele hakati tähelepanu pöörama. Eesti jagunes maakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Hakkasid tekkima linnused ja tekkisid linnad. 6) Muinasusund. VAATA KAARTE LK.38 ja 48!
See on samuti nähtamatu ning seda liigitatakse kahte rühma ohtlik ja väheohtlik. Ohtlik võib tekitada nahavähki, mikroorganismidele mõjub surmavalt. Seetõttu kasutatakse seda haiglates mikroorganismide hävitamiseks. Maad katseb selle eest osoonikiht. Päevitami- sel tekkiv pruun pigment nahas kaitseb ultravalguse eest. Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgusvihud: 1. Hajuv valgusvihk moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirest. 2. Paralleelne valgusvihk moodustub paralleelsetest valguskiirtest. 3. Koonduv valgusvihk moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest. Valgusel on energiat. Hajuvas valgusvihus olev ese saab seda vähem energiat (valgust), mida kaugemal ta valguallikast on. Koonduvas valgusvihus saab seda rohkem energiat, mida lähemal ta on valguskiirte lõikumiskohale. Paralleelses valgusvihus olev ese saab
Eesti Vabariigi Presidendi kõne soome-ugri rahvaste 6. maailmakongressil Siófokis Ungaris 5. septembril 2012 President Toomas-Hendrik Ilvese kõne soome-ugri rahvaste maailmakongressil oli konteksti igati sobilik ja teemakohane. Kõne algas ilusti sissejuhatusega, oli sisu ning kokkuvõte. Kõne keskel oli teema kuidagi hajuv ning pidin veel teist korda kõne üle lugema, et selle sisust natukenegi midagi meelde jääks (peale sissejuhatuse ja kokkuvõtte). Presidendi kõne üheks suureks miinuseks on kindlasti pikad ja venivad laused. Mõnda lauset peab lausa mitu korda lugema, kuna selleks ajaks, kui lause lõppu jõuda, on algus juba meelest läinud. Ühe näitena tooksin välja sellise lause: ,,Nii nagu rahvusvahelise üldsuse poolt
Valgusvihku mis moodustab teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valgusvihku mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguskiir. Hajuv valgusvihk. Paraleelne valgusvihk. Koonduv valgusvihk. *VALGUSE PEEGELDUMINE Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri neid nimetatakse vastaval langevaks kiireks ja peegelduvaks kiireks. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemis nurka tähistatakse: -ga.
Üldistades Fourier' teisendust mitme muutujaga diferentsiaalvõrranditele määramispiirkonnaga Rn, saab 𝑛→∞ Uurime rea ∑∞ 𝑛 𝑘=1 1 = 1 + 1+. . . +1+. . . koonduvust. Et 𝑆𝑛 = ∑𝑘=1 1 = 𝑛 siis lim 𝑆𝑛 = lim 𝑛 = +∞ , seega see rida on hajuv. 9. Astmeridade liikmeti diferentseerimine ja integreerimine. Astmeridade rakendusi. Liikmeti integreerimine: Kui lõigul ka neid lihtsustada algebralisteks võrranditeks. 𝑛→∞ 𝑛→∞
· Kuidas nimetatakse teooriat, mis usub, et valgus koosneb osakestest? korpuskulaarteooria · Mida ei suuda seletada valguse osakesteteooria? Valgusvihid läbivad üksteist takistamatult. · Mida seletab osakesteteooria? Teravate varjude tekkimist. · Mida ei suuda laineteooria seletada? Teravate varjude tekkimist. · Mida seletab laineteooria? Valgusvihkude teineteisest takistamatutläbiminekut analoogia põhjal veelainetega, mis läbivad üksteist segamatult. · Kelle katsed näitasid, et valgusel on lainelised omadused? · Kuidas nimetatakse valguse osakesi? Valguskvantideks e footoniteks. · Kuidas muutuvad elektri- ja magnetväljad? Avaldab perioodilise muutumise. · Millest koosneb valguslaine? Elektriväljast ja magnetväljast. · Miks räägitakse valguslainest ainult elektrivälja muutumise abil? Need käituvad sarnaselt, valguse toimel tekib signaal just elektriväljas. · Mis kiired vastavad tasa...
Mulle meeldib õppida suletud ukse taga. See annab teatud turvatunde. Ka meeldib mulle istuda mugavalt padjaga toolil. Kuigi mu laual on palju kõrvalisi objekte, tajun ma tühjust ja kõledust kui laud on puhas - ebameeldivad tunded, mis häirivad õppimist. Edukaks kodutöö tegemiseks on vajalik ka tahtejõud ja hea tuju. Kui on ikka eelmisel päeval saadud mingis aines negatiivne hinne siis on väga raske oma mõttejõudu sellele samale ainele positiivselt koodanda. Mul on kergesti hajuv tähelepanu, seetõttu ei saa ma raskemaid ülesandeid teha taustaks muusika, teler või arvuti. Ma võin tekstidesse nii süveneda, et ei märka enda ümber toimuvat. Tähelepanu on mul püsiv huvitavamate ainete juures nagu näiteks inglise keel kuid kaob üldiselt varsti tahtmatult mujale. Tähelepanu taastamiseks tõusen püsti ja käin toas ringi, vaatan mis isa ja ema teevad, räägin paar sõna juttu ja naasen siis oma kodutööde juurde.
Füsa KT kordamine 1.Mis on valgus? Valgus on elektromagntlaine, mille lainepikkus on 380-760 nm. 2.Mis on tasa- ja keralaine? Valguslained jagunevad tasalaineteks ja keralaineteks. Tasalainele vastab paralleelne kiirtekimp Keralainele vastab hajuv või koonduv kiirtekimp 3.Seleta mõisted: periood, lainepikkus, sagedus, intensiivsus PERIOOD näitab aega, mis kulub ühe lainepikkuse läbimiseks LAINEPIKKUS näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel SAGEDUS (f)- näitab, mitu täisvõnget teeb laine ajaühikus INTENSIIVSUS (I)- näitab, kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku 4.Laine levimise kiiruse valem V= *f , V- kiirus - lainepikkus f - sagedus 5
Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1. Uurime rea koonduvust. Et siis , seega see rida on hajuv. Näide 2. Uurime rea koonduvust. Tegu on positiivse arvreaga, sest Võrdleme seda rida geomeetrilise reaga , see geomeetriline rida on koonduv, sest ja . Et , siis on uuritav rida koonduv. 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu integraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ( ).
"autoportree II (silmusega)". Adamson-Eric oli kahekümnenda sajandi eesti maali- ja tarbekunstnik, kes on tuntud peamiselt natüürmortide ja vabaõhumaalide maalimise poolest, kuid selle teose puhul on tegemist autori enda portreega ja seega on selle maali teema autoportree. Adamson-Eric on selle maali puhul kasutanud õli ja pilt on maalinud lõuendile. Autori nägu on maalitud palju selgemalt kui taust, mis on suhteliselt hajuv. Adamson-Eric on maalil "Autoportree II (silmusega)" kasutanud sellist sümbolit nagu silmusega nöör. Minu arvates sümboliseerib see surma, ülespoomist või ka vaimset ängistust, siinse eluga mitte rahulolu. Paljud inimesed arvavad, et autoril kõrvas olev kõrvarõngas võib sümboliseerib tema samasooiharlust, kuid mina arvan, et autoril on kõrvarõngas kõrvas sellepärast, et vanasti arvati, et kõrvarõnga kandmine parandab silmanägemist. Seinas olev
Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1. Uurime rea koonduvust. Et siis , seega see rida on hajuv. Näide 2. Uurime rea koonduvust. Tegu on positiivse arvreaga, sest Võrdleme seda rida geomeetrilise reaga , see geomeetriline rida on koonduv, sest ja . Et , siis on uuritav rida koonduv. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine. Arvrida , kus on mingi reaalarv, nimetatakse geomeetriliseks reaks. Sellise rea
Eeltoodud rida nimetatakse koonduvaks, kui selle rea osasummade jada { } on koonduv, st , kusjuures suurust S nimetatakse selle rea summaks. Kui ei eksisteeri lõplikku piirväärtust siis nimetatakse seda rida hajuvaks. Näide 1. Uurime rea koonduvust. Et siis , seega see rida on hajuv. Näide 2. Uurime rea koonduvust. Tegu on positiivse arvreaga, sest Võrdleme seda rida geomeetrilise reaga , see geomeetriline rida on koonduv, sest ja . Et , siis on uuritav rida koonduv. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine. Arvrida , kus on mingi reaalarv, nimetatakse geomeetriliseks reaks. Sellise rea
15. Aritmeetiline jada: Mõiste: Jada, mille iga liikme ja temale vahetult eelneva liikme vahe on konstantne, nimetatakse aritmeetiliseks jadaks. Liikmete leidmine: Üldliikme valem: an=a1+(n-1)d an-viimane liige või ka n-es liige a1-esimene liige n-liikmete arv d-liikmete vahe Summa valem: Sn=an+a1/2 ·n 16. Geomeetriline jada: Mõiste: Jada, milles iga liikme ja temale vahetult eelneva liikme jagatis on jääv, nimetatakse geomeetriliseks jadaks. Liigid: 1. Hajuv jada (liikmed kasvavad). 2. Hääbuv jada (liikmed järjest vähenevad). Liikmete leidmine: Liikmete leidmiseks tuleb eelnev liige korrutada q-ga ja eelnevate liikmete leidmiseks tuleb järgnev liige jagada q-ga. Üldliikme valem: an=a1q a1=an/q q=an/a1 Summa valem(hajuv jada): Sn=a1(1-q ) / 1-q q=an / a1 Summa valem(hääbuv jada): Sn=a1 / 1-q 18. Astendamine: · Astendamine on astme a leidmine. · Negatiivse astendajaga aste def
pingutatud *kasutatud on jällegi pastelseid värve *naise nägu on kuidagi mõtlik, poos loomulik *maali muudab võimsaks suur krae ja kleidi varrukad Portree Nicholas Rubensist, 1625-1626, kriidijoonistus paberil *joonistus on poolprofiilis *ühevärviline joonistus *ei jää millegagi silma, miimika on tavaline, mõtlik *esmakordselt pilti vaadates silmab suurt mütsi, mis poisi lokkis juukseid katab *nina, huuled ja juuksed on hästi välja toodud, muu on kuidagi hajuv Kolm Graatsiat, 1628-1630, õlimaalitehnika *asub Florence Palatina Galeriis Itaalias *kujutatud on 3 alasti naisekeha, ilmselt selle ajastu iluideaalid *naised näevad üsna ühesugused välja, kõigil juuksed üles seatud *taustal on mõned inglid *värvid on mahedad ja pastelsed, mulle meeldib, sest on kuidagi rahustava toimega Helene Fourment lastega, 1635, õlimaalitehnikas puidul *asub Louvre'is Pariisis, Prantsusmaal *heledates toonides, taust ja inimesed sulanduvad kokku
Noored olles on neid sidunud omaealistega teatud side nad on koos käinud enam-vähem sama koolirada, teinud samasid õppetükke. Kindlal ajahetkel peavad nad hakkama tegema iseseisvaid samme. Esimene neist on peale kooli lõpetamist, enamikke kummitab küsimus, mis nüüd edasi saab. Valitakse suund, aga kaheldakse, kas tehtu on õige. Osa läheb gümnaasiumisse, osa kutsekooli, mõni kaob klassikaaslaste jaoks jäljetult. Jääb vaid hajuv mälestus, mis pikkamööda koolivennast või õest sügavasse ajusoppi ununeb. Nüüdsest hakkab igaüks suuremal või vähemal määral oma elu kujundama, sest tekib juurde rohkem iseseisvust, samas ka vastutust. Mida aeg edasi, seda rohkem inimeselt oodatakse, sealhulgas iseäranis adekvaatsust ja emotsionaalset küpsust. Silmapiir hakkab laienema esimesena eelkõige äsjaõpitud vigadest, mis võivad kogetud saada nii koolis kui väljaspool seda, kuid suurt rolli mängib siinkohal isiksus
loomine. Keelt ei peeta vahendiks,millega saab elusügavusi ammendavalt kujutada. Seetõttu hoidutakse ka kindlapiirilistest üldistustest postmodernistliku teose vaatlemisel, sest see, mis jääb üldmõistetava taha varju, pole keeleliselt alati väljendatav. Meeleolult on postmodernism sageli anarhilistlik ja negativistlik. Vanad väärtused religioon, humanism, teadus jne muudetakse pilaks.Paljune ja hajuv uus temaatika, millest kirjutatakse, jõuab probleemide nõiaringi ja jätab lugejale hulgaliselt küsimusi ning mõtlemisruumi. Zanripiirid ähmastuvad, ühendatakse erinevaid stiile ja moonutakse tsitaate. Moodi on läinud mõne suuna või autori teadlik imiteerimine. Luule ja laulupiir hajub. Konstrueeritakse teoseid, mis on kokku pandud teiste autorite tekstidest. Sageli kirjutab autor sellest, kuidas ta teost kirjutab. Kirjandusteose ja isikliku elu sündmused on
pinnale langevast valgusest kõikides suundades tagasi. Ehkki sellest valgusest jõuab meie silma ainult osa, me näeme neid esemeid. Kas keha paistab meile läikivana või matina, mustana või värvilisena, sõltub juba selle keha pinna omadusest. Paljude taskulampide valgusvihke võib nende peegliraami pööramisegamuuta.On kolme kujuga valgusvihke: · paralleelvalgusvihk, paralleelsete kiirtega · hajuv valgusvihk,laialisuunduvate kiirtega · koonduv valgusvihk,üht punkti suunduvate kiirtega Päike on meist nii kaugel, et Maale langevaid kiiri võib lugeda praktiliselt paralleelseteks. Valguse levimine Valguse levimine allub järgmistele seaduspärasustele: · Valgus levib valgusallikast kõikides suundades. · Ühtlaste omadustega läbipaistvates ainetes(klaas, vesi)levivad valguskiired sirgjooneliselt
pöördkondensaatorid. • Stabilitron (Zerneri diood) - pooljuhtdiood, mis töötab läbilöögirežiimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtuse ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Kui p-n-siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline töörežiim stabiilne ja kasutatav. • Valgusdiood - pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: televiisori- ja raadiojuhtpultides infrapunasaatjana ja mujal. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse veel
asendavad arvutimängud; hoolimatus oma tervise, hügieeni ja une suhtes pikaajalise arvutis viibimise tõttu; kohvi ja teiste psühhostimulaatorite kuritarvitamine; valmisolek rahulduda ebaregulaarse, juhusliku ja ühekülgse toiduga, süües arvuti juurest lahkumata; emotsionaalsuse suurenemine arvutiga töötades; huvi kaotamine kõige vastu (põhiline tasu kirgliku arvutikiindumuse eest); hajuv tähelepanu, pidev tahtejõu kadumine; primitiivsed emotsioonid ja isiksuse degradeerumine; läbinähtav valetamine selle kohta, kui palju aega ja raha kulub arvutile. Arvutisõltuvuse tekkimine Arvutisõltuvust tunnetavad sõltlast ümbritsevad sõbrad, sugulased, õpetajad ja tuttavad, kuid mitte ta ise. See on iseloomulik kõigi sõltuvusliikide puhul. Esimeses staadiumis on see enam- vähem kergekujuline häire
Valgus levib sirgjooneliselt. Füüsikas on kindel tähendus sõnadel valguskiir ja valgusvihk. Valgusvihu, mis moodustab teineteise eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valgusvihu, mis moodusub paralleelsetest valguskiirtest nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustab teineteisele lähenevatest valguskiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valgusvihk: Esemele langev valgusvihk: Hajuv valgusvihk: Paraleelne valgusvihk: Koonduv valgusvihk: Valguse peeldumine Peegelpinna tähistame joonega. Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri- neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurga moodustavad langev kiir ja pinna ristsirge. Valguse levimise suund on pööratav.
hoolimatus oma tervise, hügieeni ja une vastu seoses pikaajalise viibimisega arvutis; kohvi ja teiste psühhostimulaatorite kuritarvitamine; valmisolek rahulduda ebaregulaarse, juhusliku ja ühekülgse toiduga, süües arvuti juurest lahkumata; emotsionaalsuse tõusu tundmine arvutiga töötades; huvi kaotamine kõige vastu, midagi muud ei taha = põhiline tasu kirgliku kiindumuse eest arvutisse; hajuv tähelepanu, pidev tahtejõu kadumine; primitiivsed emotsioonid ja isiksuse degradeerumine; nähtav vale aja ja raha kulutamise kohta arvutile. 6 3. Sõltuvuse tekkimine Arvutisõltuvust tunnetavad sõltlast ümbritsevad sõbrad, sugulased, õpetajad ja tuttavad, kuid mitte ta ise. See on iseloomulik ükskõik millise sõltuvusliigi puhul.
Embrace hõlmama Emphasize toonitama Enable võimaldama Encounter kokkupõrge, kohtumine Ensure kindlustama Estate vara, seisus Exceptional erandlik, eriline, arengupeetusega Executive editor juhtiv toimetaja Exposed välja pandud, haavatud F Fact sheet infoleht Factual tegelik,faktiline Fade away eemale hajuv Failure äparduma Fair kaunis Fairly priced küllaltki tasuline Falter kõhklema Fancy corks ilus kork Features erilisused Fervently innukalt Figuring arvutamine, rehkendamine Folks omaksed, inimesed Foremen esimees Formula valem, retsept Forsake hülgama Fraction murdosa
alaldusdioodidel. Stabilitronid ja stabistorid Stabilitron (ka Zeneri diood) on ränidiood, mis töötab läbilöögireziimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu muutumatuna, kuigi toitepinge või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb P-N-siirde teatud kindla vastupinge väärtust Uz ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav. Mahtuvusdioodid Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood, mille puhul kasutatakse P-N-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku - siirde tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi
1. Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Valguse dualistlik iseloom seisneb selles, et valguse puhul avalduvad nii korpuskulaarsed kui lainelised omadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on s...
väljavalitud vein pakuks maitsenaudinguid võimalikult pikemaks ajaks. Lahtikorgitud veinidel on erinev säilivusvõime. Kuldreegel on selline: mida noorem, kergem ja värskem on vein, seda lühema aja jooksul on võimalik teda kvaliteetsena säilitada, mida küpsem või magusam on vein, seda kauem saab taas-suletuna hoida. Sest küpsetes veinides on rohkem tugevaid aroome ja maitseid, mida värskem on vein, seda hapram ja kiiremini hajuv on lõhnabukett. Valgete, kuivade ja poolkuivade veinide; roosade ning noorte punaste veinide puhul saab ära kasutada eeldust, et enne avamist ja tarbimist on need veinid nagunii maha jahutatud. Peale pudeli avamist, aroomide kontrollimist ning oma pokaalide täitmist tuleb vein uuesti korgiga tihedalt sulgeda ning kohe külma tagasi panna. Selliselt, vaid jahedana hoides, ilma soojenemata, on võimalik veini omadusi edukalt hoida mõne päeva jooksul. Vahuveiniga on
Kujutab rahvusvahelist võrgustikku 20. saj viimasel veerandil kerkisid esile vaimsed väärtused võrdsus, turvalisus, õiglus ja keskkonnaprobleemid. Ei mõjuta osalejate sots.-maj. positsiooni Naisliikumine, homoliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine jne. Edendatakse ideid ja väärtusi Helle Pondre 2010 Võrdle erakonda, survegruppi ja sotsiaalset liikumist. Kasuta järgmist loetelu: hajuv liikmeskond, selgepiiriline liikmeskond, tegevuse eesmärk on tulla võimule, tegevuse eesmärk ei ole tulla võimule, programm katab kõiki poliitika valdkondi, programm tegeleb ühe valdkonnaga, nõudmiste realiseerimine poliitikas, eesmärgiks on mõjutada poliitikat, organisatsioonid ja ühendused, kaitseb kindla sotsiaalse kategooria huve; ei mõjuta liikme sotsiaal- majandusliku olukorda, huvitub enese elu parandamisest, tugev
tõkete taha ning mida lühema lainepikkusega on lained, seda väiksemad peavad olema objektid, täpsemalt ligikaudu samas suurusjärgus lainepikkusega, et difraktsioon muutuks oluliseks (nähtavaks). · Kui on pime ja udu on väga tihe, saab udukaart ka ise tekitada. · Selleks on vaja suunatud valgusallikat ja mida intensiivsema valgusega, seda parem (taskulamp, prozektor, head autotuled jne, peaaasi, et valgus oleks võimalikult suunatud, mitte aga hajuv igasse suunda, nagu tänavavalgustus vms). · Edasi tuleb leida pime koht ja suunata valgusallikas udu sisse, siis ilmubki udukaar Uduvikerkaar: KOKKUVÕTE · Vikerkaar on üks looduse ilusamaid vaatemänge, mis on andnud inspiratsiooni lugematute legendide, muinasjuttude ja laulude loomiseks. · Vikerkaare tekkepõhjuste mõistmiseks piisab aga õnneks vaid pinnapealsest loodusseaduste tundmisest. · Oluliseks mõisteks vikerkaare tekke
AATOMIKS nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused ning seega tuleb aatomite kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. AATOMFÜÜSIKA on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. Varem peeti termineid aatomifüüsika ja tuumafüüsika sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes. AATOMILASER on aatomitest koosneva koherentse osakeste kiire allikas. AATOMISPEKTER on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele. AATOMIPEKTROSKOOPIA ehk ...
RASVATIHANE Rasvatihane (parus major) elab metsades. Ning on sööda majakeste tihe külastaja. Rasvatihast tunnevadki enamus inimesed kollase kõhuga linnuna kellel on läikiv must pea ja suur valge põse laik ning kes käib talvel akna taga pekki söömas. Rasvatihase emas ja isas linnul saab vahet teha väga lihtsalt, isas linnul on rinna peal jäme must triip mis ulatub üle terve kõhu, emas linnul on see triip aga üpriski peenike ja hajuv. Rasvatihane toitub väikestest selgroogsetest, semnetest, pekist jms. Rasvatihase pikkus on reeglina 13,5-15 cm tiibade siruulatus 22-25 cm ning kehakaal 14-22 g, rasvatihase arvukus Eestis on 300 000-400 000 paari. Nad elavad ca 3 aastaseks, kuid tänu rõngastatud lindude taasleidudele on teada, et Saksamaal elas üks isend vähemalt 5 aastat ja 5 kuud. MUSTTIHANE Musttihane (Periparus (Parus) ater) pesitseb peamiselt okasmetsas, sageli kõrgete
Hüperaktiivsed lapsed. Hüperaktiivsuse esimesi tunnuseid võib märgata väga varastel eluaastatel. Sellised sümptomitega lapsed on väga impulsiivsed ja see võib tekitada eluaegseid komplikatsioone, sest oma loomupärase tormaka käitumisega kutsub laps esile täiskasvanu negatiivse suhtlusstiili: karistamine, keelamise, pahandamise, kuid see võimendab omakorda probleemi. Saksa meedikud on leidnud, et hüpeaktiivsust pole võimalik välja ravida, küll aga leevendada. Kuigi tänapäeval mitmed spetsialistid tegelevad selle probleemiga, arvavad siiski paljud lapsevanemad ja pedagoogid, et see on käitumuslik probleem. Hüperaktiivsus on meditsiiniline diagnoos, mille määravad ainult spetsialistid. On tähendatud, et sünniaegse hapnikuvaevuse või südametegevuse puudulikkuse all kannatanud laste hulgas on hüpeaktiivsus sage ja seda esineb rohkem poistel, kui tüdrukutel. Neid sümptomneid märkame rohkem poistel, kuna nema...
SÕLTUVUSSÜMPTOMID Sõltuvussümptomeid on palju, näiteks: enesessetõmbumine, soovimatus lõpetada mängimine arvutis, inimene kohaneb halvasti reaalse eluga, ei märka väliseid sündmusi ja ignoreerib neid , ärritus mis esineb siis kui inimene on sunnitud arvutist lahkuma, pidev ootus minna interneti ja otsida võrgust uut informatsiooni, koduste tegevuste ja õppetöö kohustuste unustamine, huvi kaotus kõigi vastu peale arvuti, emotsionaalsuse tõusu tundmine arvutiga töötades, hajuv tähelepanu. Esimeses staadiumis on see enam-vähem kergekujuline häire. Järk-järgult inimene kaugeneb sugulastest ja sõpradest.Tavaliselt varjab ta, kui palju aega arvuti kasutamisele kulub, kui seda talt küsitakse. Teises staadiumis sümptomid kasvavad. Kui inimest arvutist vägisi lahutada, tekib tal tunne, mis sarnaneb narkomaani piinadele, kellele ei antud järjekordset doosi. Tal kaob tähelepanu, väheneb töövõime, tekivad pealesunnitud mõtted, unetus, kuni selleni, et ta
seisulaineid, tähis nm väärtuseks suvaline arv, määrab energiavoo, kuhu elektron kuulub - Orbitaalkvantarv määrab seisulaine paigutuse tuuma läbiva telje suhtes. Orbitaal seisulaine kindlaviisiline paigutus (s,p,d,f alakihid), lähis l, täisarvulised väärtused, iseloomustav elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust 18. Mille poolest erineb laelambi valgus laseri valgusest? - laseri valgu son kokku koondatud ja on joonvalgus. Laelambi valgus ons eevastu aga hajuv. 19. Mille poolest erineb spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? - spontaannes kiirgus kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. - Stimuleeritud kiirgus välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. 20. Kuidas töötab laser? - Laseri toimimise aluseks on stimuleeritud kiirgus - Kiirgaine sunnitakse kiirgama nii, et elektron liigub ainult kindlate orbiitide vahel ja kui elektron liigub ainult
seisulaineid, tähis nm väärtuseks suvaline arv, määrab energiavoo, kuhu elektron kuulub - Orbitaalkvantarv määrab seisulaine paigutuse tuuma läbiva telje suhtes. Orbitaal – seisulaine kindlaviisiline paigutus (s,p,d,f – alakihid), lähis l, täisarvulised väärtused, iseloomustav elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust 18. Mille poolest erineb laelambi valgus laseri valgusest? - laseri valgu son kokku koondatud ja on joonvalgus. Laelambi valgus ons eevastu aga hajuv. 19. Mille poolest erineb spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? - spontaannes kiirgus kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. - Stimuleeritud kiirgus välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. 20. Kuidas töötab laser? - Laseri toimimise aluseks on stimuleeritud kiirgus - Kiirgaine sunnitakse kiirgama nii, et elektron liigub ainult kindlate orbiitide vahel ja kui elektron liigub ainult
Tegemist oli rahutu ajajärguga, kuna seda viitavad linnused ja mitmed relvaleiud (relvi ohverdati ja peideti vaenlaste eest) !!!18) !!!19) 20) Eestlaste Elatusalad muinasaja lõpul: polluharimine, väliskaubandus, kalandus, karjakasvatus, eluolu: usuti erinevaid kombeid (targad, ravitsejad, vägi jne), samuti riideid ehiti ehetega, sidemed ülemeremaadega elavnesid 21) Haldusjaotus ja ühiskondlikud suhted: külad- sumbkülad, hajuv asustus, külad kasvasid; kihelkond- maakonnad jagunesid kihelkondadeks ning maakond olid iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi 22) Muinaslinnused: võimsad, (eriti Saaremaa ja Läänemaa maalinnad, samuti mägilinnused (Otepää ja Lõhavere). Varbola Jaanilinn. Kaitsetarad, väravad, mullust ja puust, kuid ka kividest 23) Muinaseestlased austasid muinasjumalaid (animism) (saarlaste jumal Tarapita). Vägi oli
unustamine, seda asendavad arvutimängud; hoolimatus oma tervise, hügieeni ja une vastu seoses pikaajalise viibimisega arvutis; kohvi ja teiste psühhostimulaatorite kuritarvitamine; valmisolek rahulduda ebaregulaarse, juhusliku ja ühekülgse toiduga, süües arvuti juurest lahkumata; emotsionaalsuse tõusu tundmine arvutiga töötades; huvi kaotamine kõige vastu, midagi muud ei taha = põhiline tasu kirgliku kiindumuse eest arvutisse; hajuv tähelepanu, pidev tahtejõu kadumine; primitiivsed emotsioonid ja isiksuse degradeerumine; nähtav vale aja ja raha kulutamise kohta arvutile. 6 4. Kuidas arvutisõltuvus tekib? Arvutisõltuvust tunnetavad sõltlast ümbritsevad sõbrad, sugulased, õpetajad ja tuttavad, kuid mitte ta ise. See on iseloomulik ükskõik millise sõltuvusliigi puhul. Esimeses staadiumis on see enam-vähem kergekujuline häire. Algab "uue mänguasjaga" tegelemine
I ülesanne I pilt: Näen puu kumerustest välja joonistuvaid loomi ning kalu. II pilt: Näen vaasi kumerustest välja joonistuvaid nägusi. II ülesanne Püsivus ehk konstantsus: Kui lähed külmal talvehommikul välja ja näed autot lume alla mattunud, on ta ikkagi auto hoolimata sellest, kas auto on lume alla mattunud või märg, on ta kollane või sinine. Valivus ehk selektiivsus: Kui räägid klassikaaslasega hinnetest ja tema ütleb, et sai hinde „3“ kuid sina said hinde „5“, temale on tema hinne täiesti vastuvõetav, kuid sulle võibolla mitte. Ta ei pööra hinnetele nii palju tähelepanu ning ka sellepärast pole talle hinded nii olulised kui võibolla sulle. Mõtestatus: Kui oled kodus, ning tunned tuttavat söögilõhna siis tead mida ema süüa teeb, sest see lõhn on sulle juba tuttav ning ema on seda juba varem valmistanud. Kuid kui sul on külaline ning tema seda sama lõhna tunneb, ei pruugi ta teada, mis söögi lõhnaga on tegemist, sest talle e...
küll eelneva sajandi lõppu, kuid nii tema tipuks kui ka üheks maailma paremaks peetakse draamateost ,,Kolm õde". Anton Tsehhov kuulus realistide koolkonda, seega on tema draamateostes palju argiseid sündmusi. Tsehhovi kohta ongi öeldud, et tema teostes ei juhtugi otseselt midagi, toimub vaid katkematu kulg argiseid sündmusi, nii et sageli võib ka puänt puududa selles väljendubki realistlikkus. Siiski oli realism 20. sajandi algul pigem hajuv vool, asendudes modernismiga, mis oma kanda igas kirjandusvallas kinnitas. Modernism tekkis maailmavapustuste mõjul. Modernismi mõiste osas on palju lahkarvamusi. Ühelt poolt peavad modernismiks 20. sajandi I poole Euroopa kirjanduses tekkinud eksperimentaalseid ja avangardseid voole, nagu sürrealism, dadaism, futurism, ekspressionism. Neid voole arendasid eelkõige luuletajad ning nimetatud vooludel on palju ühisjooni. Teiselt poolt lähenetakse
Energiasambad Energiasambad on looduses esinevad erineva tugevuse, struktuuri ja konsentratsiooniga sambakujulised energiavood. Energiasambad kannavad endas erinevaid laenguid kandvaid osakesi ja eluenergia voogu (QI). See võib olla laskuv, tõusev, spiraalne jm. Energiasambad võivad ulatuda kuni 20 meetri piiridesse. Asukoht ei ole neil stabiilne ega eksisteeri igavesti. Energiasamba energiaväli võib olla harmoniseeriv, hajuv, agressiivne, positiivne või negatiivne. Viibimine energiasamba energiaväljas mõjutab inimese energeetilist seisundit sõltuvalt välja omadustest. Ta võib korrastada kui ka üle doseerida inimese energiavälja, suurendada isiku tunnetusvõimet, aidata saavutada kosmilist ühtsustunnet, aga ka mõjuda destruktiivselt keha energeetilisele süsteemile ja vaimsele seisundile. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Absorptsioon http://docs.google.com/gview
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
