Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esiaeg ja arheoloogia alused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida saab mõõta ja mida see näitab?
  • Kuidas määratleda muistist?
  • Mis on uuringute eesmärk?
  • Kuidas uurida ühiskonda?
  • Millises mastaabis tuleb antud rühma vaadelda?
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist , peamiselt inimtegevusest säilinud materi -aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur- maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines).
  • Selgitab välja ja uurib muistiseid
  • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga
  • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest
  • Teeb koostööd lähierialadega

Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega
  • Muistised
    • Muistis (t)ekesksed uuringud
    • Esemed → esemeuurimus
    • Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia
  • Kultuurmaastik
    • Maastikuarheoloogia
    • Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia
  • Süntees
    • Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine
    • Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise lahtimõtestamine
Laboriuuringud

  • Arheoloogilist uurimistööd rahastatakse riigieelarve kaudu (teadus- ja arendustegevus)
  • Mälestised paiknevad enamasti eramaal – oluline koostöö omanikuga
  • Arheoloogia kui avalikku huvi pakkuv tegevus – ajaleheartiklid, blogid, suhtlusvõrgustike grupid, infopäevad jne
  • Väljapanekudleidude , arheoloogide töö, uute uurimistulemuste ja teemade tutvustus
  • Osalemisvõimalus – vabatahtlikud, hobiarheoloogid jne
  • Arheoloogiale keskendunud osakonnad on enamike suuremate ülikoolide juures
  • Põhilised Eesti muinas- ja keskaja uurimiskeskused:
  • Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut
    • Arheobioloogia ja muinastehnoloogia osakond
    • Arheoloogiakogude osakond
    • Keskaja keskus
  • Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond
  • Eestis tegelevad arheoloogilise uurimisega veel Eesti Ajaloomuuseum , Tartu Linnamuuseum, Pärnu Muuseum
  • Muinsuskaitseseaduse kohaselt (§30) on arheoloogiline leid kultuuriväärtusega leid, mis kuulub riigile.
  • Praktikas suurimad leiukogud TLÜ Ajaloo Instituudil, Eesti Ajaloomuuseumil, TÜ Ajaloo ja Arheoloogia instituudil, lisaks kohalikud muuseumid
  • Lisaks leiukogudele loomaluude (arheozooloogia), inimluude (osteoloogia), loodusteaduslike proovide jne kogud
  • Ülesanded: hoiustamine , kataloogimine, eksponeerimine

  • Arheoloogia – kas ajalooteaduse haru?
  • Antropoloogia – arheoloogia kui “kultuuriantropoloogia minevikuvormis” (Renfrew & Bahn 2008 (1991), 12).
  • Etnograafia ja rahvaluule – kas Eesti eripära?
  • Arheoloogia ja loodusteadused mida saab mõõta ja mida see näitab?
  • Kokkupuutepunkte veel paljude erialadega, sõltuvalt kitsamast uurimisvaldkonnast -> multi - ja interdistsiplinaarne arheoloogia

  • Alguspunkt: esimeste hominiidide kujunemine
  • Lõpp-punkt – sisuliselt võimatu määrata, üha enam uuritakse nt lähiajalugu, tarbimist (William Rathje) jne

Eesti puhul: alates mesoliitikumist
Kuidas määratleda muistist?
  • Esineb arheoloogilisi leide , inimtekkelisi ladestusi, hooneid või rajatisi, inimtegevusele viitavaid taime- ja loomajäänuseid (ehk ökofakte);
  • Teisisõnu: on tuvastatav inimtegevuse mõju
  • Iga muistis koosneb vähemalt ühest inimtekkelisest ladestusest loodusliku aluspinna ja maapinna vahel (enamasti on neid mitu kui mitu tuhat)
  • Kõiki inimtekkelisi ladestusi kokku nimetatakse tavaliselt kultuurkihiks
  • See, mis täpsemalt on meieni säilinud, sõltub paljudest asjaoludest – erinevast materjalist jäänused säilivad erinevalt
  • Tavapärasest paremat säilimist tagavad tegurid on: (järgmised slaidid)

Kuiv kk
  • Kiire kuivamine
    • Ei võimalda mikroorganismidel areneda
    • Seetõttu säilib mh inimnahk, tekstiilid, puidust esemed, taimejäänused (nt maisitõlvikud) jne
    • Arvatakse, et loodusliku kuivamise tundmaõppimise järel (nt Egiptuse liivas , ka mujal kõrbealaldel) jõuti balsameerimiseni
    • Aleuudi saartel (Alaska lähedal): surnud asetati vulkaalises piirkonnas asunud koobastesse -> soe ja kuiv

Niiske kk
Õhukindel ja niiske keskkond
Säilinud tekstiilileiud, nahk, munakoored, taimejäänused, putukad, juuksed, maalingutega klaas-peekrid, puitesemed, nt terve plokkfööt jne
Külm kk
  • Pazõrõki kääpad (Sküüdi kul- tuuri alad, Altai ), 5.-4. saj eKr
    • Säilinud rõivastus, ratsa -varustus, viltvaibad
  • Ilmselt tuntuim: jäämees Ötzi (ca. 3300 cal eKr)

  • Ötzi- Leiti 19. Sept 1991 Tirooli mägedes, Austria-Itaalia piiri lähedal (90 m piirist )
  • Jääst väljaraiumine toimus arheoloogide osa-luseta, järgnes kohtumeditsiiniline ekspertiis
  • Selgus, et säilinud on riietuse , relvastuse, juuste jm jäänused,
  • Ötzi maost leiti kahe viimase söögikorra jäänused -> DNA-analüüsi põhjal: hirve- ja alpi kaljukitse liha, nisupuder, leib, taimed, ploomid
  • Surma põhjus: nooletabamus, mis vigastas arterit
  • Isotoopanalüüsid – elanud 60 km raadiuses hukkumiskohast
  • Arvatakse, et ta nõrkes mägedes, suri varasuvel, kuivas sügispäikeses, seejärel jäätus ning oli jäätunult liustikevahelises lohus 5300 aastat.

Eestis
  • Paene pinnas (aluseline)
  • Luumaterjal reeg -lina hästi säilinud
  • Orgaaniline materjal (puit, tekstiil ) – pigem erandlik
  • Külmumistsoonis hävib nt tina

Soome
  • Savikas pinnas graniitpinnal (happeline)
  • Luumaterjal enamasti hävinud
  • Villane tekstiil sagedamini säilinud
  • Happelises pinnases raud väga habras (kui üldse säilinud)

Arheoloogiline kontekst
  • Esmane kontekst – algne leiukoht , kus ese on pinnasesse jäänud (koordinaadid, asend maastikul jne
  • Teisane kontekst – algsest leiukohast eemal-datud leiud , mis on uuesti ladestunud (nt erosioon , mineviku või tänapäeva inimtegevus jne)
  • Leiusituatsioon – millisest pinnasest , seos ladestustega (millisest kihist / sissekaevest /hoonest jne) ja selle ladestuse asend teiste suhtes
  • Kaasleiud – teised leiud samast ladestusest /hoonest / kontekstist

Muistised
  • Muistis on paik, kus esineb arheoloogiline kultuurkiht
  • Jaotusvõimalusi tohutult, üks variant:
    • Matmispaigad ( kivikalmed , kääpad ja kääbaskalmistud, laibakalmistud, kirikaiad, hauakambrid jne)
    • Elupaigad ( asulakohad , järveasulad, üksikhooned, pelgupaigad jne)
    • Kaitserajatised ( linnused , kindlustatud asulad, linnamüür , bastionid, kaitsekraavid jne)
    • Majandustegevusega seonduvad muistised (põllujäänused, püünisaukude süsteemid, metallisulatusahjud, lubjaahjud, kaevandused jne)
    • Ohripaigad (ohvripuud, - kivid ja –allikad, raba - ja veeohvrid
    • Liikumisega seonudvad muistised ja rajatised – tee- ja sadamakohad, sillad, sooteed, laevavrakid jne

Kalmistud
  • Oluline uurida mitmest seisukohast
    • Indiviidi tasand (sugu, kasv eluajal, surma põhjus, toitumine, hauapanused, DNA jne)
    • Kollektiivi tasand (perekond või sõjakalmistu, matmis-kombestik, hilisem käitumine surnutega jne)
    • Ühiskonna tasand (nt rass , päritolu, genotüüp jne)
Asulakohad
  • Eestis kõige levinum muistiseliik
  • Katab nii kiviaja asulakohad (reeglina hooajaline elupaik) kui ka püsiasulad
  • Nt hoonejäänused, koldekohad, teekohad, nn majapidamislohud jne
Linnused
  • Võimsad kaitse-rajatised
  • Sageli ühtlasi (eliidi) eluase
  • Lisaks võimukeskusele vahel kaubanduse, käsitöö jne keskus
  • Teede lähtepunkt
  • Linnus maastikul – seos lähiümbruse muististega, võimaliku sõjategevusega jne
Ohvrikohad
  • Religiooniarheoloogia
  • Võimatu lahutada usulist käitumist iga-päevasest, vähemalt minevikus
  • Osa paiku seostub ravitoimega
  • Suuremate esemete ja kogumite loovutamis-põhjused tekitavad elavat arutelu

Pärimuslikud
  • Paigad , mis praeguseni kasutusel, ei sobi kokku kristliku traditsiooniga
  • Ohverdamiskombe algusaeg ei ole selge
  • Oletatud muinasaja rahvausundi edasi-kestmist ( sünkretism )
  • Materiaalseid jälgi ei pruugigi jääda
  • Uurimine läheb vastuollu paiga kasutajate maailmavaatega
Muistsed põllud
  • Eestis teada alates keskmisest pronksiajast
  • Põllukivihunnikute väljad ja põllupeenrad
  • Oluline plaanistada põllusüsteemid
  • Keskajal ribapõllud
Sooteed ja laevavrakid
  • Hulk erinevaid üksikobjekte, mis võimaldavad järeldusi transpordi, reisimise, kaubavahetuse jne kohta
  • Sõltuvalt leiuolukorrast võib muu kultuurkiht nimetatud rajatiste kõrval üldse puududa
  • Sageli raske eristada nt sadamakohta ja asulakohta, uurija tõlgendusel oluline roll

.
  • Nii nagu muistised, on ka nende kultuurkiht väga eriilmeline
  • Sellest lähtuvalt on vaja kasutada erinevaid uurimismeetodeid
  • Kõige üldisemalt soovivad arheoloogid fikseerida esemeleidude, hoonete ja rajatiste paiknemise kultuurkihis, sest ainult selle kaudu on võimalik teha järeldusi nende vanuse, päritolu ja tähenduse kohta
  • Arheoloogiline kontekst talletatakse väliuuringute aruandes, sellele lisatud fotodel ja joonistel, mis on allikmaterjal edasisele uurimistööle (ka tulevikus)

Arheoloogilise uurimistöö kavandamine:
  • Küsimused – mida soovitakse selgitada, või püstitatakse hüpotees, mida kontrollida
  • Strateegia – tegevuste kogum, et küsimustele vastata või hüpoteesi testida
  • Töö kogutud infoga selgitab vastused küsimustele
  • Huvi (uute) andmete vastu on suur, nende usaldusväärsus sõltub sellest, kuidas on dokumenteeritud ja mil määral see on vajadusel kontrollitav
  • Kättesaadavus määrab sageli samuti, mida kasutatakse
Kuidas muistist leida
  • Olemasolevate arhiivi-, pärimusteadete, toponüümide jne kontrollimine maastikul
  • Töö kaardimaterjaliga, Lidari andmetega
  • Muististe prognoosimine olemasolevate andmete põhjal
    • Nt rannajoone kõrguse järgi ( kiviaeg , Saaremaa rauaaeg )
    • Teiste teadaolevate muististe paiknemise põhjal
    • Järgneb potentsiaalsete paikade / piirkondade kontrollimine kohapeal
Kuidas muistist uurida
  • Mis on uuringute eesmärk?
  • Eeltöö – arhiivid, kaardimaterjal, kirjandus, kohapealne vaatlus
  • Sobiv meetod – sõltub muistiseliigist, uurimis - küsimustest, eesmärgist, kasutada olevatest vahenditest jne
  • Välitööd võib kõige laiemalt jagada kaheks:

Arheoloogiline maastikuuring
  • Eeltöö arhiiviteadete ja kaartidega
  • Vanade kaartide ühitamine tänapäevastega
  • Huvipakkuvate paikade kontrollimine maastikul
  • Muistise tasandil: leiu-kontsentratsiooni-alade, võimalike huvipakkuvate konstruktsioonide leidmine
  • Leiukohtade markeerimine ja kaardistamine
Asulakohtade leidmine
  • Kultuurkiht küntud põllul värvi järgi eristatav
  • Leidude otsimiseks parim värskelt kündmata põld, pärast vihma
  • Seda tüüpi muististe-otsimise tippajad kevadel ja sügisel
Matmispaikade otsimine
Sõltub kalmistu -tüübist, kõige keerulisem leida maapealse tähistuseta kalmistuid
Abiks nt vanad kaardid, teated inimluude leidmisest , pärimusteated matmispaikade kohta, toponüümid
Kõige kindlam tunnus – inimluude esinemine - eeldab tõestamiseks enamasti vähemalt prooviaugu tegemist
  • Eristada võib uute muististe välja-selgitamist ja välitöid teadaolevatel muististel
  • Uusi muistiseid otsitakse nii olemasolevate andmete põhjal kui pelgalt arheoloogiaandmeid kogudes
  • Eristatakse mittelõhkuvaid ja muistist lõhkuvaid uurimismeetodeid
    • Enamasti kasutatakse neid (vähemalt osaliselt) kombineeritult
  • Väliuuringuid võib jagada ka välitööde põhjuse järgi: eeluuringud, järelevalvetööd, proovikaevamised, uurimiskaevamised, päästekaevamised

Kaevamised kui üksiküritus
Ajalist määratlust raske anda, enamik 19. sajandi kaevamisi, kuid levinud ka 1920.-30. aastatel
Objekti ja metoodikavalik sõltus konkreetsest uurijast
Üldiselt aktsepteeritav kaevamismetoodika puudus, määrasid konkreetse arheoloogi teadmised ja huvid
Rahvusvahelises plaanis toodud välja paralleel sõjaväega – süsteemsus, plaanipärasus, töökorraldus jne
Palju edukaid näiteid, kuid ka juhtumeid, kus saame vaid nentida, et varasemad kaevamised on toimunud
Teaduslikkus arheoloogias: korrisesüsteem
Iseloomulik Saksa kultuuriruumile, ingliskeelses maailmas pole kunagi terviklikult rakendatud
Põhiline element: pinnas eemaldatakse kokkuleppelise paksusega üksuste kaupa, mille järel paljandunud pind plaanistatakse ja kirjeldatakse
Joonistatakse ka kaevandi seinad (profiilijoonis)
Leiuaines kogutaks kas ruutude ja korriste kaupa, vahel koostatakse leiuplaan, kuhu märgitakse täpne asukoht.
Eestis rakendatud alates 1930. aastate II poole suurtest linnusekaevamis-test, detailselt fikseeritud 1960. aastatel
Meetod suurepärane juhul, kui sellega ei lõhuta ladestuste loomulikku paiknemist
Kastidest välja: avatud ala meetod
1960. aastatel, eriti asulakohtade uurimisel selgusid profiilipeenarde süsteemi puudused
Põhilised:
1) profiilipeenrad, mis jäävad uurimata, takistavad stratigraafiliste suhete selgitamist;
2) korraga avatud väike osa muistisest, seega tervikpilti pole võimalik saada
3) profiilipeenrad ei pruugi nt vale paiknemisi tõttu edasi anda olulisi stratigraafilisi seoseid
Stratigraafia kui meetod on arheoloogiasse jõudnud geoloogiast;
Rusikareegel : eeldusel , et ladestused paiknevad algses asendis, on pealmised hilisemad ja alumised varasemad
Arheoloogiliste objektide puhul vaja keerukamaid reegleid
Lähtekoht Winchesteri linnakaevamised (1973)
Üksuse- e sündmusepõhised kaevamised ja Harrise maatriks
Mõlemast kujunenud universaalne tööriist, mida kasutatakse sõltumata uuritava objekti vanusest , asukohas vms
Radiosüsiniku meetod
  • Põhineb süsiniku radioaktiivse isotoobi 14C lagunemisel stabiilseteks isotoopideks
  • Vanus radiosüsiniku-aastates – BP (kokkuleppeline lähtepunkt 1950 ehk esimeste tuumakatsetuste aeg)
  • Prooviga kaasneb veamäär (±)
  • Kalendriaastate teadmiseks on tulemus vaja kalibreerida, enamasti puude aastarõngaste ehk dendrokronoloogia abil
  • Tulemus: esitatakse kaks tõenäosusvahemikku (95,4 ja 68,2%)
Kaaliumi -argooni meetod
Põhineb vulkaanilistes kivimites esineva radioaktiivse kaaliumi 40K lagunemisel argooniks 40Ar, milel sisaldust kivimites mõõdetakse
Pika poolestusaja tõttu sobilik eelkõige üle 100 000 a ja alla 2 miljardi aaśta vanuste ladestuste dateerimiseks
Uuemad arengud , sh Ar-Ar analüüsivõimalsue lisamine, võimaldab vulkaaniliste ladestuste korral kasutada ka Holotseenis toimunud sündmuste korral (näiteuuring Vesuuvi vulkaani purske kohta AD79)
Ideaalne juhtum: kiiresti kivistuvad moondekivimid , nt laava, mistõttu kasutatud Olduvai orus laavakihtide vahelt leitud inimjäänuste dateerimisel
Varasemalt suure veavahemikuga (kuni 10% ehk mõnel juhul üle veerand miljoni aasta, uuemad rakendused on andnud palju suurema täpsusega vanusemääranguid (nt Mary Leakey leitud hominiid Lucy vanus – 3,18 miljonit aastat ± 2%)
Minevikusündmuste selgitamist aastase täpsusega võimaldavad
  • Seostamine ajaloosündmustega
  • Dendrokronoloogia ehk dateering puidu aastarõngaste põhjal
    • eeldusel, et koorealune aastarõngas on säilinud ning olemas kronoloogia ja piisav jada, 50-70 aastarõngast
  • Aastakihiliste setete ehk varvide loendamine – kujunevad jääserva taandumise järel, kasutatav Läänemeremaades (s.h Eesti), Põhja-Ameerikas, Jaapanis
Kuidas uurida ühiskonda?
Elman Service ’ i mudel (1962)
Rühm – hõim – pealikuriik – riik
Eestis 1940. aastatest marksistlik mudel:
Ürgkogukondlik kord – sugukondlik kord – varafeodaalne kord – feodaalkord – kapitalistlik kord (– sotsialistlik kord – kommunism)
Oluline: püüda tabada “suurt pilti” – millises mastaabis tuleb antud rühma vaadelda?
  • Eestis noorema pronksiaja (1100-500 eKr) mäepealseid asulaid teada 5
  • Asval kaks asustusjärku – noorem pronksiaeg ja keskmine rauaaeg
  • Selged jäljed pronksivalust – ehtenõelte ja pronksvõrude savist valuvormid
  • Tõenäoliselt osa Skandinaavia majandussüsteemist -> tarbijad ilmselt Läänemere läänekaldal
Liikuvad inimrühmad: Kütt -kalur- korilased
  • Rühma suurus üldjuhul väike (tavaliselt alla 100)
  • Asustusviis: rändav (püsiasulaid reeglina pole), kindlad asustusterritooriumid
  • Rühmasisene hierarhiseeritus väike
  • Sageli sugulussidemed
  • Paleoliitikumis (vanemal kiviajal, kuni 12 000 eKr) loetakse enamasti põhiliseks ühiskonnakorralduse vormiks
  • Tänapäeval – peamiselt põhjaalade elanikud (inuitid) (+ Aafrika, Austraalia põlisasukad) -> etnoarheoloogilised välitööd
Hõimuühiskond: viljelusmajandus
  • Põhiline elatusala : põllundus või karjakasvatus
  • Enamasti püsiasustus, kuid asulate seas hierarhia puudub
  • Suuremad rühmad (enamasti kuni mõned tuhanded)
  • Tõenäoliselt omavahel ühenduses (sugulussidemed)
  • Kalmeehitised
  • Pühamud
  • Näited: enamik varajasi põllumajandusühiskondi
Pealikuühiskond
  • Erineva staatusega suguvõsad, kõige väärikama suguvõsa pealik on ka kogu ühiskonna juht
  • Prestiiži ja staatuse määrab sugulus pealikuga, klassiühiskonda ei kujune
  • Spetsialiseerunud käsitöölised, kes tegutsevad pealiku lähikonnas
  • Andamite süsteem, millega pealik peab ülal oma lähikonda
  • Sageli keskne usuline kogunemiskoht (nt Stonehenge )
  • Asulad vivad olla erineva tähtsusega
  • Eestis rakendatud nii noorema pronksiaja materjalile (kidlustatud asulad) kui ka hilisrauaaja ühiskonna selgitamiseks (linnusepealikud)
  • Kogukonna suurus harilikult mõnest tuhandest 20 000-ni
(Vara)riiklikud struktuurid
  • Paljuski sarnane pealikuriigiga, erinevused:
  • Valitseja (kuningas või kuninganna), kelle käsutuses alaline sõjajõud
  • Üksikisiku positsioon ühiskonnas ei sõltu ainult sugulusest valitsejaga, vaid ka klassikuuluvusest
  • Usujuht sageli valitsejast eraldi
  • Maksusüsteem
  • Linnade kujunemine, asustusüksuste sisemine hierarhia.
Thiesseni polügoonid
  • Põhimõte: määratud punktide (keskuste) vahemaa kesk-joonele moodust-atakse sirgjoontest piirid – hüpoteeti-lised mõjualad
  • Kõiki objekte käsitle-takse võrdsetena – seega oluline, et kaasataks sama suurusjärgu objektid
  • Samuti oluline, et need objektid oleksid samaaegsed
XTENT modelleerimine
  • Põhimõte: territooriumide määratlemisel arvestatakse keskuse suurusega
  • Hierarhilise analüüsi võimalus – eelda -takse, et suur keskus domineerib lähedal-asuva väiksema üle (vrd nt tänapäeva satelliitlinnad)
  • Võimalus arvestada geograafilisi piire
  • Võimaldab luua hüpoteetilisi poliitilisi kaarte
Kirjalikud allikad
  • Vanade kõrgkultuuride puhul säilinud erinevatele materjalidele kirjutatud tekste (savitahvlid, Egiptuses papüüros, raidkirjad jne)
  • Mündimaterjal kui oluline allikas – dateeritud teave valitsejate kohta
  • Kroonikad

Probleemkohad:
  • kirjaosakus seotud kõrgklassidega -> nende vaatenurk esindatud
  • Säilinud vaid ühele materjalile kirjutatud tekstid, millel omal ajal selg funktsioon
  • Allikakriitika ja tõlgendamise probleemid -> tekstides kasutatud terminoloogia ja deisukohad hakkavad uurija nägemust mõjutama ja kujundama
    Arheoloogiline uurimine ja ühiskonnakorraldus
    • Konkreetse ühiskonna uurimise võimalused lähtuvad selle ühiskonna üldisest korraldusest
    • Muistise piires – konkreetsete tegevustega seonduvate piirkondade väljaselgitamine
    • Laiemal maastikul – erinevate tegevustega seonduvate alade leidmine ja analüüsi lülitamine
    • Paikse eluviisiga rahvaste korral
      • hoonejäänuste funktsiooni väljaselgitamine
      • Matuste (panused, matmisviis jne) põhjal lahkunu staatuse selgitamine
      • Ühiste tegevuste (nt monumentaalehitised) uurimine
      • Suhted teiste läheduse paiknevate inimrühmadega
    Pealikuriik ja riik
    • Tähelepanu keskmes keskused
    • Vahel võimalik uurida haldamisega seostuvaid rajatisi (nt Rooma riigi teed) või tegevusi (nt standardiseerimine)
    • Rikkuse ebavõrdne jagunemine (silmapaistvalt esilekerkivad hooned, kalmistud jne) lubab uurida just kõige jõukamatega seonduvaid muistiseid
    • Tähelepanu keskmes spetsialiseerunud käsitöö, põllumajanduse korraldus, maksustamine jt elatusalad
    • Suhted teiste riikidega – sõjandus, aga ka kultuurikontaktid ja –mõjud, võistlusmoment

    Ühiskonna uurimiseks on oluline teada, millise elatusviisiga on tegemist. Siinkohal lähtekoht Service’i jaotus
    Eluviisist ja elatusallikatest lähtuvalt tuleb valida sobiv uurimisstrateegia
    Ühiskonnakorralduse kohta käiva allikmaterjali leidmine võib olla probleemne, sageli tuleb kombineerida erinevaid allikaliike (nt kirjalikud allikad, kui neid on, etnoarheoloogilised paralleelid)
    Identiteedi uurimine arheoloogide huviorbiidis aastakümneid, kuid sageli pole võimalik üksikut materjalis eristada, samuti on keeruline andmeid mõtestada, arvestamata ühiskonna kohta seni oletatut
    Pikaajalised kliimamuutused: mida uuritakse?
    • Ookeanisetted – mikrofossiilide uuringud – liigid, arvukus, 18O /16O hapniku isotoopide suhe
    • Puuraugud jääkilpides
      • Antarktikas jõutud kuni 740 000 a tagasi
      • Gröönimaal vähemalt 200 000 a
    • Setted stalagmiitides - samuti 18O /16O suhe, andmed orkaanide kohta
    • Uuritakse temperatuurimuutusi ja nende kiirust, aga ka valitsevat tuulesuunda jm
    • Seos inimasustuse kujunemise ning inimtegevusega
    Rannajoonte modelleerimine ja arheoloogia
    • Sõltuvalt piirkonnast tektoonilistest protsessidest võimalik nii maakerge kui ka langus
    • Uuritakse nt ranna-moodustisi, vee alla jäänud maastikke jm
    • Võimalik arvutada perioodi keskmine maatõus -> rannasiirdekrono- loogia
    • Seos rannikuasulate, aga ka nt kaljukunstiga
    Geoarheoloogia: maastikuandmed kitsamas piirkonnas
    • Aastakihilised setted – eelkõige sügavates järvedes, Skandinaavias (ka Eesti)
      • Lisaks dateerimisele sisaldavad sageli õietolmu
    • Jõemaastike rekonstrueerimine – nn vanajõed e soodid
    • Mujal oluline veel nt koobaste kujunemise uurimine, jääserva-setted mäestikes jm
    • Pinnaseuuringud
      • Geomorfoloogia e maastiku kujunemise uurimine
      • Mikromorfoloogia e ladestuste koostise ja olemuse mikroskoopilised uuringud – võimalus selgitada ladestuste kujunemist ja päritolu
    • Puude aastarõngaste andmed kasvukeskkonna kohta
    Arheoloogia andmed taimestiku kohta
    • Analüüsida saab makrojäänuseid (suuremad taimede katked) ja mikrojäänuseid (väiksemad, tavaliselt vaid mikroskoobis nähtavad jäänused)
    • Mikrojäänused:
      • Õietolm (järgmine slaid)
      • Rohttaimedel lõikeservade osad e kraadid
      • Fütoliidid e taimerakkudest pärinevad ränistruktuurid
      • Ränivetikad
      • Taimede DNA
    • Makrojäänused:
      • Seemned ja viljad või nende kujutised, nt põlenud savil (savinõudel, tellistel)
      • Taimejäänused (nt ka savinõude vormimismassis)
      • Puidujäänused
      • Kaudne teave, nt kunsti-teosed, kirjalikud andmed jne
    Arheoloogia andmed loomastiku kohta
    • Eesmärk: eelkõige toitumisharjumused, kuid mitte ainult
    • Keskkonnaandmete seisukohalt väikeloomad sageli informatiivsemad – kliimaga seotud muutused pareminijälgitavad
    • Suurte loomade osas inimmõju palju olulisem

    Keskkonnaandmete hankimisel olulised mitmed uued meetodid, nt aminohapete uurimine luu või hammaste kollageenist
    Kultuurmaastiku rekonstrueerimine
    • Inimene on ümbritsevat keskkonda varakult asunud oma vajadustele kohandama
    • Lähtekoht – sobiva elu- või tegutsemispaiga valik
      • kõik kriteeriumid ei pruugi olla meie arusaama kohaselt ratsionaalsed
    • Varaseim inimmõju: andmed tule kontrollitud kasutamisest
      • Swartkrans’i koobas (Lõuna-Aafrikas) ca 1,5 miljoni aasta eest – põlenud loomaluud, madal temperatuur (300-500°)
    • Sageli koguneb oluline andmestik hoonejäänuste analüüsist – mida rajatud, kas ja kuidas köetud jne
    • Otsese elukeskkonna kõrval oluline ka inimmõju ümbritsevale piirkonnale
    Kultuurmaastik: elukoht ja lähiümbrus
    Aedade arheoloogia – mitmeid näiteid, kus andmed inimtegevuse kohta säilinud
    Keskkonnareostus – inimtegevuse otsene mõju, jälgitav nt veeorganismides, pinnase raskemetalli sisalduses, suurloomade hävimise kaudu jne
    Keskkonnamõju sageli eriti selgesti tuntav saartel
    Keskonnaarheoloogia tegelb inimese ja teda ümbritsenud keskkonna kokkupuudete ja vastasmõju uurimisega
    Välja saab selgitada nii globaalseid kui ka kohalikke muutusi, enamasti naaberteadsute abiga
    Mitmed kitsamad erialad (geoarheoloogia, palünoloogia, arheobotaanika, zooarheoloogia) aitavad keskkonna erinevate tahkude mõistmisele kaasa
    Samuti on oluline teema inimmõju neid ümbritsevale keskkonnale ning selle võimalikud arheoloogilised “jäljed”
    Päris algus: esimesed väljakaevamised
    • Pompeii – mattus vulkaanipurske järel AD 79
    • Esmaavastus 1599, üldsusele teadmata veel u 150 a
    • Taasavastati 1738. a Napoli kuninga (Parma Carlo, hiljem Hispaania kuningas Carlos III) suveresidentsi rajamisel
    • Sellest ajast alates uuritud (18. saj geograaf R. J. de Alcubierre, kes varem tegutsenud Herculaneumis – eelkõige “antiikkunsti otsingud”
    Christian Jürgensen Thomsen ja kolm perioodi
    Eluaastad: 1788-1865
    Töötas Taani rahvusmuuseumis
    Süstematiseeris leiumaterjali
    Põhiline panus: mineviku põhjendatud jaotus kivi-, pronksi- ja rauaajaks
    Populaarne suhtleja, tutvustas oma süsteemi meeleldi isiklikult muuseumikülastajatele ( joonistus )
    Oscar Montelius ja Skandinaavia pronksiaeg
    • Lähtus Thomseni süsteemist,
    • töötas läbi Skandinaavia neoliitikumi ja pronksiaja materjali
    • Keerukate seotud dateeringute kaudu ühendas Skandinaavia muistised Egiptuse kalendri kaudu kalendriaastatega
    • Absoluutsete dateringute süsteem peagi ümber lükatud, kuid pronksiaja kronoloogia täpsustatud dateeringutega siiani kasutusel
    • Eeskuju Briti arheoloogilisele uurimisele, ka Baltimaadele
    Gustaf Kossinna ja kultuur
    • Põhiteos: Die Herkunft der Germaner (1911)
    • Asustusarheoloogia (Siedlungsarchäologie) – arheoloogiline kultuur = mineviku rahvusrühm
    • Seostas proto-indoeurooplased noorema kiviaja nöörkeraamika kultuuriga
    • Hiljem kasutati tema ideid natsiideloogias (ka sõja järel nn vastupropagandas), seejärel pigem põlatud

    Heinrich Schliemann ja Trooja
    • Elukutselt kaupmees
    • 1868. aastaks piisavalt rikas, et edaspidi tegelda väljakaevamistega
    • Kaevas Troojas (Hissarlik’i künkal Türgis) 1871–74, 1878–79, 1882– 83 ja 1888–90
    • Tuntuim leid – nn Priamose aare
    • 1876 kaevas Mükeenes, tuntuim leid –

    nn Agamemnoni surimask
    Tegevuse kriitika:
  • Kiirustas kaevamistel,
  • Eemaldas “hilised” ladestused (hiljem selgus, et ka selle mida ta tegelikult otsima läks
  • “Trooja-2” tasand, millega ta põhjalikult tegeles ning kust pärinevad tema tuntumad leiud, on ca 1000 a varasem kui Trooja sõda
    Mortimer Wheeler
    • Doktoritöö Rooma-aegsest keraamikast Reinimaal (1920)
    • Kaevamismetoodika pioneer (Wheeleri-Kenyoni koolkond)
    • Mitmed linnusekaevamised Inglismaal ja Wales ’is (Maiden)
    • Teise maailmasõja järel tegutses Indias
    • Populaarne esineja , s.h televisioonis
    Lewis Binford ja uusarheoloogia
    • Uusarheoloogia rajaja > protsessualism
    • Etnoarheoloogia rajaja
    • Peamised huvialad: paleoliitikum , kivitöötlemine, kütid -kalurid (-korilased)
    Colin Renfrew ja indoeurooplaste päritolu
    • Cambridge’i emeriitprofessor
    • Tegelenud Kreeka neoliitikumi ja pronksi-ajaga (doktoritöö nendest perioodidest Küklaadide saarestikus Egeuse meres)
    Ian Hodder ja postprotsessualism
    • Tegelenud esmalt ruumi-analüüsiga (Ian Hodder & Clive Orton, Spatial analysis in Archaeology, 1976)
    • 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul – etnoarheo-loogia (“Symbols in Action . Ethnoarchaeological Studies of Material Culture” (1982))
    Mick Aston
    • Tegeles eelkõige varakeskaja maastikuarheo-loogiaga
    • Tuntud eelkõige populariseerijana (Time team)

    Arheoloogia algus Eestis
    • Kaks peamist lähtekohta:

    1) Kirjaliku info süstematiseerimine kinnismälestiste kohta
      • August Wilhelm Hupel ( 1737 –1819)
      • Eduard Philipp Körber (1770–1850)
      • Johann Christian Brotze ( 1742 –1823)

    2) Esimesed välitööd
    Kaks Liivimaa ringreisi – Friedrich Kruse (1838) Teos: “Necrolivonica” (1842)
    Baltisaksa arheoloogid Eestis

    (1819–1887)
    • Tartu Ülikooli mineroloogiaprofessor
    • Uuris peamiselt kiviaega (Kunda leiukoht)
    • Gooti teooria” rajaja
    • 1865 avaldas raamatu “Das Steinalter der Ostseeprovinzen”, mida võib lugeda esimeseks teaduslikuks Eesti arheoloogia käsitluseks
    • Järgmine juhtiv uurija – ajalooprofessor Richard Hausmann (1842–1918) keskendus eelkõige raua- ja keskajale
    Eesti muinasuurimise algus
    • Jaan Jung (1835–1900)
    • Abja koolmeister
    • Põhitöö: suuliste teadete koon- damine Eesti kinnismälestiste (ja pühapaikade) kohta
    • Käis ka ise muistiseid “katsumas” (proovikaevamised)
    • Populaarne kirjutaja, arheoloogia-alane tähtsaim töö “Muinasaja teadus Eestlaste maalt” (1. 1899, 2. 1898, 3. 1910 ) – sisuliselt esimene Eesti muististe süstemaatiline register
    Esimesed Eesti kutselised arheoloogid
    • Aarne Michaël Tallgren (1885–1945)

    Tartu Ülikooli esimene arheoloogia-professor (1920–23)
    Esimene kinnismuististe registree-rimine (kihelkonnakirjeldused)
    Teos: “Zur Archäologie Eestis” (I – 1922, II – 1925) – sisuliselt Eesti esiajaloo tervikülevaade
    • Harri Moora (1900–1968)

    TÜ kolmas arheoloogiaprofessor ja esimene eestlane sel kohal (pro-fessori kt a-st 1930, korraline professor 1938)
    Hominiidid ehk esimesed inimlased
    Hominiidide kohta liikide kaupa vt http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species . Internetis on saadaval mitmesugust materjali, kõik ei pruugi olla ühevõrra usaldusväärne. Allpool on põhiliste liikide loend tähestikulises järjestuses ja lühitutvustustega, sellega tegime tutvust 14. novembri kokkusaamisel.
    Ardipithecus kadabba
    Kahel jalal kõndiv varane hominiid, kes elas 5,8–5,2 miljonit aastat tagasi Afari orus Ida-Aafrikas (tänapäeva Etioopia alal). Kõndis püsti ning arvatakse, et sõi kiudaineterikast toitu – purihambad on arenenud suuremateks kui šimpansidel. Leitud alates 1997. aastast (esmaleidja Yohannes Haile-Selassie), vähemalt viie indiviidi luid , s.h varbaluu ja hambaid, kuid koljuleiud seni puuduvad. Seetõttu pole näokuju kohta kuigi palju teada, arvatakse, et meenutas šimpanse ehk lõualuu oli tugevasti eenduv, hambakuju siiski teistest primaatidest erinev.
    Vt ka http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/ardipithecus-kadabba
    Australopithecus afarensis
    Tuntuim leid – suures osas säilinud luustik Lucy, mis leiti 1973. a Afari orust Etioopias (Donald Johansoni uurimisrühm). Lucy vanuseks on hiljem laavakihtide dateeringu põhjal määratud 3,18 miljonit aastat. Austalopithecus’te fossiilide leiupiirkond asub Ida-Aafrikas (Etioopia, Keenia , Tansaania). Luustiku põhjal oli Australopithecus afarensis püstine inimene, kes siiski oli veel kohastunud vajadusel puude otsas liikumiseks, samas suure varba haaramisvõime, mis on iseloomulik nt inimahvidele, on kadunud. Saleda kehaehitusega, näokuju iseloomustab etteulatuv lõug . Puri- ja silmahambad taandunud, kuid suuremad kui tänapäeva inimesel. Ajumaht (380–430 cm3) on oluliselt väiksem kui tänapäeva inimesel. Dateering: 3,9–2,9 miljonit aastat tagasi. 2010. a uuringu põhjal pakuti, et on kasutanud kivist tööriistu, millega loomade liha skeletist eraldada, seega esimene inimliik , kes kasutas tööriistu.
    Loetud tänapäeva inimlaste (perekond Homo) üheks võimalikuks eelkäijaks.
    Australopithecus africanus
    Eristatud Lõuna-Aafrika leidude põhjal. Elas oletatavasti 3,5–2,5 miljonit aastat tagasi. Seni on teada vaid neli leiukoht, tuntuim leid on Taungi kolju (1925), selle põhjal oletas Raymond Dart esimesena uue inimlaste liigi leidmist. Laiemalt võeti see avastus omaks alles 1950. aastatel.
    Oletatakse, et kehakujult sarnanes paljuski Australopithecus afarensis’ega: nende käed oli pikemad kui jalad. Arvatakse, et näokuju oli ümaram kui eelpool mainitud liigil. Liikus peamiselt püsti, kuid käeluude ja õlaliigest põhjal oli kohastunud ka ronimiseks.
    Meeste ja naiste kehakuju on märkimisväärselt erinev: meeste keskmine pikkus oli 138 cm ja kehakaal 41 kg, naistel vastavalt 115 cm ja 30 kg. Hammastes leiduvate strontsiumiisotoopide uuringu põhjal on pakutud , et naised on asunud sünnipaigast kaugemale elama (= elupaik asus meehe sünnipaiga piirkonnas).
    Kaua arvati, et see liik on esimene, mis kasutas tööriistu ja sõi loomaliha , sest samadest leiukohtadest on leitud purustatud loomaluid. Hilisemad uuringud seda ei kinnita: 1) hammaste mikroskoopiline analüüs viitab mitmekesisele eelkõige taimsele toidule (s.h seemned, munad), 2) loomaluude analüüs on näidanud, et need on purustanud kiskjad.
    Loetud tänapäeva inimlaste (perekond Homo) üheks võimalikuks eelkäijaks.
    X-naine ehk Denisovo (Denisova) inimene
    Avastati 2010. aastal ühest sõrmeluu katkest eraldatud DNA põhjal. Leiukoht – Denisovo koobas tänapäeva Altai alal (Venemaal). Genoomi analüüsil selgus oluline erinevus nii neandertallastest kui ka tänapäeva inimestest, seega tegu eraldiseisva inimliigiga.
    Vt ka http://www.nature.com/nature/journal/v464/n7290/full/nature08976.html
    Homo heidelbergensis e Heidelbergi inimene
    Üks tänapäeva inimeste võimalikke eellasi ning rühm kes elas Aafrikas, Euroopas ja Aasias u 1,3 miljonit – 250 000-200 000 aastat tagasi. Nimetatud esimese leiukoha järgi ( Heidelberg , leiti 1907. a, esimene kirjeldaja: Otto Schoetensack.
    Homo heidelbergensis oli lühikese kehaehitusega (eelkäija Homo erectus 'ega võrreldes), mis oli kohastunud külmemas kliimas elamiseks. Meeste keskmine pikkus 175 cm ja kaal 62 kg, naistel – 157 cm ja 51 kg. Ajumaht 1100– 1400  cm³ on võrreldav tänapäeva inimestega. Silmatorkavalt suure kulmukaarega Arvatakse, et see oli esimene inimlaste rühm kes suutis tuld kasutada (tõendid Iisraelist, 790 000 a eKr) ja varjualuseid rajada ( Terra Amata, Prantsusmaa), kuid kasutas elupaigana ka koopaid. Jahtis suuri loomi ( elevandid , jõehobud, metshirved, hobused jne), mh leitud 400 000 a vanune oda. Hispaania Atapuerca andmete põhal esimene liik, kes teadaolevalt surnuid mattis .
    Loetakse neandertallaste, Denisovo inimeste ja tänapäeva inimeste ühiseks esivanemaks.
    Homo habilis ehk osav inimene
    Eraldasid Louis Leakey jt Olduvai (tänapäeva Tansaania) leidude põhjal esmakordselt 1964. aastal (luuleiud saadi 1960-63). Samast kontekstist pärineb noore elevandi luustik ja mitmed kivist tööriistad . Samast piirkonnast leiti ka struktuur, mida tõlgendati elamu (mis oleks vanim teadaolev hoone) või tuulevarjuna. Tänapäeva dateering: elas 2,4–1,4 miljonit aastat tagasi.
    Homo habilis oli eeldatavasti u 1,3 m pikkune ja kaalus ligikaudu 40 kg, olles väliselt küllaltki sarnane Australopithecus'tega. On oletatud, et mees- ja naisisendite suurus oli märkmisväärselt erinev. Ka toitumise osas pole suuri erinevusi – mõlemad olid eelkõige taimetoidulised . Homo habilis'e hambad sarnanevad enam tänapäeva inimesega – lõikehambad labidakujulised, silmahambad väiksemad, purihambad kitsamad. Homo hablise ajumaht oli mõnevõrra suurem (600-700 cm3), käed tänapäeva inimesega võrreldes jõulisemad ja sarnanevad šimpansi kätega, m.h ideaalsed puude otsas ronimiseks.
    Arvatakse, et alates ca 2 miljonit aastat tagasi suurenes varieeruvus selle liigi sees, samas elas samades piirkondades samaaegselt hulk teisi liike (nt Homo rudolfensis).
    Homo erectus ehk püstine inimene
    Esimene inimrühm, kes teadaolevalt lahkus Aafrikast. Elas 1,89 miljonit – 143 000 aastat tagasi. Leide lisaks Aafrikale ka Gruusiast (Dmanisi leid) ja Ida-Aasiast (Hiina, Indoneesia ). Esimene leid Indoneesiast Jaava saarelt 1891 . a (Eugène Dubois), esmalt nimetati Pithecantropus erectus e püstine ahv-inimene. Hiljem on eristatud Aafrika inimlasi (Homo ergaster) ja Aasia leide (Homo erectus sensu stricto). Arvatakse, et ca. 1 miljon aastat tagasi oli see ainus teadaolev inimliik, eksisteerimise lõpuajal elas Indoneesias paralleelselt tänapäeva inimeste ning Homo floresensisega. Arvatakse, et Homo hedelbergensis on kujunenud selle liigi mõne populatsiooni põhjal.
    Tuntumaid leide: Jaava saarelt leitud kolju (nn Jaava mees), Ida-Aafrikast leitud Turkana poiss (ca 40% luudest säilinud). Tarkusehambad polnud lõikunud, 1,6 m pikkune, kaalus ca. 48 kg
    Kehapikkus 145–185 cm (Aafrika isenditel suurem), kehakaal 40-68 kg (meeste ja naiste kindel eristamine pole seni võimalik). Turkana poisi ajumaht oleks täiskasvanuna olnud hinnanguliselt ca 900 cm³. Kasutas ja valmistas tööriistu (Acheul'i tehnokompleks, vt 8. loeng).
    Homo floresensis ehk Florese inimene
    Üks viimaseid elus püsinud varaste inimlaste liike. Elas 95 000 – 17 000 aastat tagasi Florese saarel (Indoneesias). Väikese kasvu tõttu (vaid ca 105 cm, 30 kg) nimetatud ka kääbikuteks. Arvatakse, et väike kasv on pika saareisolatsiooni tõttu kujunenud. Väikese kehapikkuse kohta on suured hambad ja jalalabad .
    Avastati 2003. a, seni on teada vaid üks leiukoht – Ling Bua. Seni on leitud 12 indiviidi jäänuseid.
    Homo neanderthalensis ehk neandertallane
    Esimene leid Neanderthali orust 1856. aastal. Tänapäeva inimese lähim teadaolev väljasurnud sugulane. Erinevuste kohta vt ka 8. loengu slaididest. Elas ca 100 000 – 30 000 aastat tagasi.
    Kasutas osavalt tööriistu. Vastupidiselt varasemale arvamusele oli hästiarenenud kuulmismeel, leitud ka flööt, arvatakse, et oskas rääkida. Ajumaht tänapäeva inimesega võrreldes isegi pisut suurem. Välimus: kasvult lühem, jässakas, suure lihasmassiga. Näoplaanis silmatorkav suur nina, mida oli vaja külma õhu soojendamiseks, esiletõusev kulmukaar ning silmatorkavalt suur lõug. Arvatakse, et lihasjõudu oli neil nüüdisinimestest rohkem. Nagu teistegi liikide korral, on liigi eksisteerimisaja jooksul ning eri piirkondade indiviidide vahel märkimisväärseid erinevusi nii väljanägemises kui ka kehakasvus.
    Neandertallased elasid ja pidasid jahti suuremates rühmades, ennustasid loomakarjade liikumist ning pidasid neile jahti ka külmemates kllimatingimustes. Senistel andmetel on leviku põhjapiir Euroopas 54. laiuskraad. Neandertallastega seostatakse Moustier ' tehnokompleksi (vt 8. loengu slaidid). On teada, et nad matsid oma surnuid (enamasti koobastesse), mõnel juhul on teada hauapanuseid (tulekivist tööriistad, loomaluud, mida on seostatud toiduga), samuti on mõnikord kasutatud ookrit.
    Lisalugemist: http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo-neanderthalensis ; vt ka Svante Pääbo (2014), Neandertali inimene; Imeline teadus, nr 11/2014
    Homo rhodesiensis ehk Rodeesia inimene
    Eristati Lõuna-Aafrika (Rodeesia) leidude põhjal, lähtekohaks 1921. a leitud kolju (Kabwe-1 või Broken Hill’i kolju). Esimene Aafrikast leitud varaste inimlastega seostatud leid. Määratleja Arthur Smith Woodward. Tänapäeval liigitatakse Homo heidelbergensis’te hulka.
    Vt ka http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/fossils/kabwe-1
    Homo rudolfensis ehk Rudolfi inimene
    Eristati 1980. aastatel Homo habilis’e rühmast Koobi Fora leiu põhjal (Turkana järve piirkond Keenias, mida varem nimetati Rudolphi järveks). Põhiline eristav tunnus: ajumaht 775 cm3, mis on oluliselt rohkem kui Homo habilis’el (vt ülal), vahel seostatud ka Australopithecus’ega.
    Vt ka http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo-rudolfensis
    Iwo eleru
    1965. a Nigeeriast (Lääne-Aafrikas) leitud kolju, mis sarnaneb varastele hominiididele, kuid dateeriti vaid 13 000 a vanuseks. See on tunnisus, et varaste hominiidide järeltulijad elasid Aafrikas samaaegselt tänapäeva inimeste eellastega.
    Sahelanthropus chadensis (Tšaadi Saheli- inimlane )
    Üks vanimaid teadaolevaid hominiidide liike. Elas tänapäeva Põhja-Tšaadi aladel, u 7-6 miljonit aastat eKr. Koljukuju (lülisamba liitumiskoha) põhjal oletatakse, et kõndis püstiselt, samuti eristavad seda liiki ahvidest väikesed silmahambad. Arvatakse, et püstiliikumise võime aitas muutlikes tingimustes (rohumaad ja metsad) ellu jääda.
    Sahelanthropus avastati 2001. aastal (Michel Brunnet' ekspeditsioon ), see oli esimene varaste hominiidide leid väljastpool Ida-Aafrika riftivööndit. Seni on teada vaid koljupiirkonna luid ja hambaid. Ajumaht (320 - 380 cm³ ) on võrreldav šimpansidega, ka kasv oletatavasti šimpanside sarnane ( kehaosa luid pole leitud). Muuhulgas on oletatud, et see liik võib olla hominiidide ja šimpansite ühine esivanem .

    Olduvai tehnokompleks

    • Dateering: 2,7 – 1,5 milj aastat tagasi
    • Levinud Ida-Aafrikas
    • Esimene uurija: Mary Leakey
    • Juhtese: raienuga (ingl chopper)
    • Nicolas Toth (2001): enamik nn raienuge on tegelikult nukleused ehk ülejääk , tegelikult vajati eraldatud kilde!

    Acheul'i tehnoloogia


    Ajaliselt 1,7 milj – 100 000 aastat tagasi ehk suur osa inimkonna ajaloost
    Tehnoloogia juhtese – ovaalne pihukirves
    Kultuurile nime andnud leiukoht: Põhja-Prantsusmaal
    Levinud kõigil toona teadaolevalt asustatud aladel – Aafrika, Euroopa, Lääne- ja Lõuna- Aasia

    Homo sapiens sapiens


    Tunnuslik: sujuv kõnelemisoskus, usk, kunstioskused, sümboolse mõtlemise võime
    Tänapäeva inimese kujunemine:
    Aafrikas ca 100 000 a tagasi
    Muutused materiaalses kultuuris alles 60 000 a hiljem:
    Ca 50 000 a tagasi laasttehnika Lõuna-Aasias
    Ca 40 000 a tagasi kunst Lõuna-Euroopas
    Ca 38 000 a tagasi – iseloomulik laasttehnika Euroopas
    Ca 30 000 a tagasi – neandertallaste kadumine

    Neandertallane vs tänapäeva inimene


    Neandertallane on:
    • jässakam
    • jõulisem
    • pisut suurema ajumahuga
    • massiivsete jäsemete luudega

    Moustier’ kultuur


    300 000-40 000 a tagasi, seostatud neandertallastega.
    Nimimuistis: koobas Edela-Prantsusmaal
    Kildtehnika, peamised tööriistad: nooleotsad ja kõõvitsad

    Aurignac'i kultuur


    Dateering: 47 000 – 35 000 a tagasi
    Nimimuistis: leiukoht Lõuna-Prantsusmaal
    Iseloomulikud luust ja sarvest nooleotsad
    Hohle Fels'i Veenus (mammuti-kihvast), leiti 2008 Svaabi-maalt (tänapäeva Lõuna-Saksamaa), dateering: ca 35 000 aastat tagasi

    Gravetta kultuur


    Dateering: 32 000 – 22 000 aastat tagasi
    Levikuala : enamik Lõuna-Euroopat
    Tüüpese: spetsiifilised nooleotsad, uuritsad
    Tuntuim esemeliik: nn veenusekujukesed
    Hilisem vorm – nn epi-Gravetta (Ukrainas ca 18 000 – 10 000 eKr)

    Hilispaleoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas


    Hulk ligikaudu samaaegseid kultuure või tehnokomplekse, mida seostatakse Baltimaade esmaasustamisega.
    Põhihüpoteesid Baltimaade esmaasukate kohta:
    • Lõunapoolne taust ja/või mõju – Swidry ja/või Ahrens -burgi kultuur, enam toetatud (järgmised slaidid)
    • Idapoolne päritolu või mõju – epi-Gravetta kultuur (tänapäeva Ukraina ja Lõuna-Venemaa aladel) ning nn Swidry-järgsete kultuuride varased etapid, nagu Butovo (Volga ja Oka jõgede vahel), Veretye (Äänisjärve piirkond), samuti Kunda, kõiki neid seostatakse tavaliselt mesoliitikumiga

    Hamburgi kultuur


    Dateering: 13500-11000 eKr
    Eelkõige Põhja-Saksamaal
    Seostatakse Weichseli jäätumisperioodi lõpuga – põhjapõdrakütid jääserva lähedal
    Tüüpese: nooleots , samuti sarvetöötlemisel kasutatud peitlid

    Swidry kultuur


    Dateering: algus ca 10 000 eKr, lõpp ebaselge , tehnokompleks jätkub mesoliitikumi
    Levik: suuresti tänapäeva Poola aladel
    Nimimuistis: Świdry Wielkie asulakoht Poolas (uuritud alates 19. saj-st)
    Üks Kunda kultuuri võimalikke lähtekohti
    Tüüpese: taas nooleots, iseloomulik: ulatuslik eeltöötlus ja vähene retušš

    Ahrensburgi kultuur


    Levikuaeg – ca 15 000 – 10 000 cal eKr
    Põhiline levikupiirkond: Põhja-Saksa ja Madalmaad
    Peamised elatusalad: mammutite ja põhjapõtrade küttimine
    Juhtese: kolmnurkse teraga retušitud nooleots
    Osa uurijaid (nt Christian Carpelan) loeb üheks Kunda kultuuri mõjutajaks

    Epipaleoliitikum ja mesoliitikumi algus


    Kliimamuutused ja ökoloogiline taust
    • Pleistotseeni lõpp, algab Holotseen (ehk jääajajärgne aeg)
    • Muutused maailmamere tasemes lühikese aja jooksul: meretaseme kiire tõus:
      • jäämaksimumi ajal maailmamere tase 121 m tänapäevasest madalamal
      • Aastaks 7500 eKr – tõusnud ca 75 m, sh kaks kiiret tõusuperioodi vahemikus ca 10500- 9500 eKr ja 8500-7500 eKr
    • Taimestikumuutused Põhja-Euroopas: tundra asendub metsaaladega
    • Muutused suurimetajate koostises: mammut, karvane ninasarvik jt kaovad enamiku Euroopa alalt

    Suuremad muutused mujal:
    • Maismaasild Aasiast Põhja-Ameerikasse kaob
    • Kliima muutub niiskemaks, mh osa Sahara kõrbest kattub taimestikuga

    Mesoliitikumile on iseloomulik

    • Elatusvahendite mitmekesistumine – suurulukite küttimise kõrval kala- ja mereloomade püük, uued saakloomad, püsiasustuse kujunemine
    • Kivitöötluses – kõige selgem tunnus mikroliitide kasutamine, üks võimalik põhjus – muutus jahipidamises
    • Kasutusele tulevad vibu ja nooled
    • Ülemineku algus karjakasvatusele ja viljakasvatusele
    • Rohkem tähelepanu toidu säilita-misele – hoiuaugud, kuivatamine jt

    Eluviis ja asustus


    Mesoliitikumis muutus elanikkond paiksemaks:
    • suuremad ja püsivamad asulad
    • osa võis olla aasta ringi kasutusel (lisanduvad spetsifiilise tegevusega seonduvad laagripaigad)
    • Oskuste kasv, mh kindlaid andmeid puidust paatide kohta ca 10 000 eKr
    • Kogukondade suurenemine
    • Kogukonnasisenekihistumine ja tööjaotus

    Lisaks üldistele suundumustele määras kohaliku asustusmustri
    • Veekogude lähedus
    • Kauplemis- või kogunemis-koha olemasolu
    • Maastikutingimused

    Sisemaakogukonnad reeglina liikuvamad

    Neoliitikum


    Gordon Childe ’i keskne tees: “neoliitilisest revolutsioonist ”: neoliitikumi algust märgib üleminek põllumajandusele
    Välja toodud mitmeid põhjusi:
    • Rahvastikukasv
    • Mugavus

    Neoliitikumile iseloomulik veel

    nn Ida-Euroopa neoliitikum: alguspunkt keraamika kasutusele-võtt (Eestis ca 4900 eKr)

    Viljakasvatuse algus


    Üleminek viljelusmajandusele hõlmas mitmeid etappe , millest kõik ei toonud kaasa viljakasvatusest elatumist. a) – seemnete külvamine, järjepidevat kasvatust ja teadlikku valikut ei kaasne; c) teadlik valik, mis toob kaasa põllumajanduslikult kasvatatavate liikide eristumise looduslikult kasvavatest; e) liigiomaduste muutused sõltuvalt looduslikest teguritest, valitud tunnuseid kandvate geenide muutustest jne; f) – “kodustatud” liikide seemnete liikumine teistesse asulatesse, mis jätab mulje kiirest põllumajandusesele üleminekust.

    Põhja-Euroopa peamised neoliitikumi kultuurid


    Eristatud kultuure arvukalt, mõned olulisemad ja laiemalt levinud:
    Paelkeraamika kultuur
    (ca 5500– 4500 eKr)
    Lehterpeekrite kultuur
    (ca 4300–2800 eKr)
    Narva kultuur
    (ca 4900–4000 eKr)
    Kammkeraamika kultuur
    (ca 4200–2000 eKr)
    Nöörkeraamika kultuur
    (Kesk-Euroopas ca 2900 –2350 eKr, Ida-Baltikumis ca 3000–1800 eKr)

    Asustusviis neoliitikumis


    Alates paelkeraamika kultuurist Kesk-Euroopas on hoonete rajamisele kulunud arvestatav hulk tööjõudu ja aega, sageli jälgitavad ümberehitused samas kohas – kasutusel mitme põlvkonna jooksul. Lisanduvad aidad ja põllupiirded. Tihedama asustusega alades aab rääkida talu-/väikekülakomplekside territooriumidest - vahekaugus 20-30 km, territoorium alates 15 ha. Lisandub kalmistute paiknemine läheduses, mis samuti viitab püsiasustusele

    Keraamika neoliitikumis: paelkeraamika


    Paelkeraamika kultuuri levik:
    • Eeskätt Kesk-Euroopa ruum, dateering: ca 5500-4500 eKr
    • Luustike aDNA uuringute põhjal seostatud Lähis-Ida ja Anatoolia tänapäevase elanikkonnaga

    Lõuna-Euroopa: südakarbi vajutustega keraamika

    • Dateering: ca 6400-4000 eKr
    • Varaseim keraamikaliik mitmetel Vahemere-äärsetel maadel, iseloomulik tunnus: südakarbi (Cardium spp) vajutused

    Neoliitikum: kammkeraamika

    • Levinud Läänemere idakalda maades ja Vene aladel.
    • Dateering: ca 4200 – 2000 eKr

    Megaliitehitised

    • Dateering: varaseimad ca 4500 eKr, kasutamise lõpp ca 1500 eKr
    • 1) dolmenid
    • 2) käiguskalmed
    • 3) galeriihauad
    • + megaliitehitised (Stonehenge)

    Vaseaeg


    Euroopas dateeritud ca 5000 (4500) – 2500 eKr
    Vanim kindlalt dateeritud muistis: Beloverde (Serbia) – ca 5000 eKr
    Vask kui kõige pehmem metall on kergesti töödeldav
    Põhiline leviuala Euroopas: Balkan , Püreneed, Uurali mäestik
    Eestile lähimad vaskesemed leitud Fennoskandiast tüüpilise kammkeraamika kultuuri asulatest
    Tuntuim Euroopa leid: jäämees Ötzi

    Pronksiaja algus Euroopas


    Algusaeg piirkonniti erinev, Balkanil ca 3200 eKr (Eestis 1800 eKr)
    Balkan: Anatoolia pronksiaja mõju
    Suuremad muutused:
    • Kontaktide tihenemine piirkondade vahel
    • Esmakordne maailmasüsteemi kujunemine
    • Suuremate kultuuripiirkondade lagunemine
    • Lähtekoht Euroopas: Mükeene tsivilisatsioon

    Nöörkeraamika kultuur


    Dateering Kesk-Euroopas. Ca 2900- 2400 /2300 eKr
    Iseloomulik: nöörivajutustega keraamika ning võitluskirved (venekirved), millel näha pronksivalu imiteerivaid sooni jm

    Kesk-Euroopa pronksiaeg: kellpeekrite kultuur


    Datering: ca 2900-2000 eKr,
    Tunnuslik: iseloomuliku kujuga savinõud
    Asulaid teada vähe, peamiselt matmispaikade põhjal

    Skandinaavia pronksiaeg


    Datering: 1800-500 eKr
    Monteliuse 6 perioodi
    Keskuse-tagamaa-ääreala süsteemi kujunemine
    Merelised sidemed
    Suured pronksiaegsed kääpad, lisaks põletus-matustele matused ka tammepuust kirstudes
    Lisaks uurimisloolisele seosele mõjutanud ka Ranniku-Eesti kujunemist – üks võimuala ja tootmissüsteem

    Üleminek rauaajale, muinasaja lõpp

    Sissejuhatus: urniväljade kultuur

    • Üldine dateering: 1300-700 eKr, st noorem pronksiaeg ja rauaaja algus
    • Iseloomulik: esmakordselt põhiline matmisvorm saviurni asetatud põletusmatus
    • Matused panuste poolest ühtlaselt vaesed, üksikud jõukamad matused seostuvad mõne muu kalmevormiga
    • Seostub muutus surmaga seotud mõtteviisis: teispoolsuses pole füüsiline keha oluline
    • Osa uurijaid on seostanud keltide kujunemisega
    • Pelgalt põletusmatustega kalmistute seas ka neid, kus paralleelselt arvukaid laibamatuseid.

    Arengud Vahemere ruumis

    • Kreeka kolooniate algus – ca 800-600 eKr
    • Vahemerekaubandus – kujunevad konfliktid ülemvõimu pärast, osalised foiniiklased , kreeklased , etruskid , Kartaago
    • Ressursside küsimus: vasemaardlate kõrval oluline tina (nt Cornwallis), mis veelgi haruldasem, sool, pronksiaja lõpul juba jutuks olnud merevaik
    • Uute keskuste esiletõus – Hispaania ja hõbedamaak, Etruuria , Kartaago
    • Otsene mõju perifeerse Kesk-Euroopa arengule – vahetuskaubandus
    • Ca 450-140 eKr – Rooma ülemvõimu täielik kehtestamine Vahemere ruumis

    Etruskid


    Päritolu ebaselge:
    pakutud, et sisserändajad
    teine variant Villanova kultuuri edasikandjad
    12 linnriiki, lõtv konföderatsioon
    Kirjakultuuriga rahvas
    Roomlaste eelkäijad, Rooma rajamine
    Hiilgeaeg 6. Saj eKr
    Viimane etruski linn alistati 265 eKr, piirkond romaniseerus kiiresti
    Tuntakse peamiselt kalmistute põhjal – hoonekujulised matuseurnid

    Kesk-Euroopa (Lõuna- Britannia , Lõuna-Saksamaa, Prantsusmaa, Slovakkia )

    • ca 800-600 eKr ühtne kultuuriareaal
    • Iseloomulik massiivsete linnamägede rajamine (1-6 ha)
    • Jätkus Kesk-Euroopa ja ka Poola aladele
    • Pea kõigis linnustes
      • Sõjapidamise jälgi
      • Ruumid toidutagavaradele
      • Ka kalmistutes rikkalike panustega sõjameeeste matused

    Järeldus: arvestatav varanduslik kihistumine ja konfliktid
    • Sõltuvalt piirkonnast 5. või 4. Saj eKr linnused maha jäetud
    • Näide: Biskupin (Poolas)

    La Tene’i kultuur

    • Kujunes Hallstadti kultuuri varemetele, osa uurijaid viib järjepidevuse urniväljdeni
    • Seostatud keltidega
    • Dateering: 450–200 eKr
    • Väljaränne kahe lainena:
      • 5. saj I pool – 4. saj eKr
      • 2. saj eKr
      • Suunad: lõunasse (Põhja-Itaalia) ja itta (Ungarini), hiljem sealt Makedooniasse ja Väike- Aasiasse
    • markeerivad kelti kalmed, kus rõhutatakse sõjamehe staatust (relvad, vahel kaarik)
    • Ühiskonnakorraldus: eliit , kes tegeles praktiliselt vaid sõdimisega ja “ülejäänud” – põhiülesanne põlluharimine ja karjakasvatus
    • Oppidumid ehk kindlustatud asulad

    Euroopa ajaarvamise vahetuse paiku

    • Rooma vallutused – Gallia , Briti saarte lõunaosa , soov tungida üle Reini jõe
    • Lüüasaamise järel Teutoburgi metsas (9. pKr), misjärel keskenduti piirikindlustuste (Limes’e) rajamisele
    • Reini põhjakaldal kujunes nn vaba Germaania
    • Vallutatud alad romaniseerusid kiiresti
    • Suur osa Rooma tarbeasju valmistatud kauplemiseks germaanlastega

    Põhja-Euroopa (Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia)

    • Võime rääkida külaühiskonnast, olulisi murranguid ei toimu kuni viikingiajani
    • Pikk-majad, tavaliselt ühe pere kasutuses, ühes pooles inimesed, teises kariloomad
    • Põllumajanduse ja karjakasvatuse areng (nt leitud puust atru)
    • Asustusmustri muutused ajaarvamise vahetuse paiku: rõhk metallitootmisele, domineeriva talu väljakujunemine
    • Kaubavahetus Roomaga, rõhutatud just karjakasvatuse, s.h loomanahkade rolli
    • Relvaohvrid, eelkõige märgaladel

    Rahvasterännuaeg Euroopas


    Eellugu nn makromanni sõjad (166–180 pKr)
    Järggneb mitmete germaani rahvaste surve Rooma piiridele (alemannid, gootid , vandaalid jpt), mis viib esmalt Limese langemiseni, hiljem impeeriumi kokkuvarisemiseni
    Arheoloogiliselt on nimetatud rahvarühmad aga raskesti jälgitavad – selgeid kultuuriareaale ei moodustu
    4.-6. sajandil puudutavad rahvasteränded suurt osa Mandri-Euroopat, v.a Põhjamaad , kus jätkub suhteliselt stabiilne areng.

    Asustus ja majandus Euroopas 3.-7. saj


    Käsitöö täiustumine, eelkõige juveliiritöö
    Polükroomsed ehted poolvääriskivide ja kullaga – alates 5. saj-st Doonau keskjooksult
    Euroopa väljaspool Rooma võimuala üldiselt kirjaoskamatu, loodi ruunikiri
    Asustuses peamine muutus suuremate külade kujunemine
    Arengud relvastuses: 4. saj-st mõõgad tavarelvad (mitte vaid kõrgaristokraatial), viskekirved
    Sõjaline “väljaõpe” sageli Rooma leegionides

    Põhjala 7.-10. sajand


    Üldine kronoloogiline jaotus: Vendeliaeg (Vendeli kalmistu järgi) – 7.–8. Saj ja viikingiaeg – 9.–10. sajand (Eestis aastani ca 1050)
    Merele suunatud liikumine, ekspansioon
    Kaubavahetus idaaladega, viikingiaegsete linnade kujunemine – nt Taani ja Põhja-Saksa aladel esimesed teadaolevad ( Birka , Hedeby, Kaupang, Vana- Laadoga , York jt)
    Hedeby (8.–11. Saj) – valliga ümbritsetud territoorium 6 ha, valli pikkus 1300 m, paiguti 10 m kõrgune
    Rauaaeg vältas sõltuvalt piirkonnast 1300-1700 aastat.
    Keskused ja ääremaad. Perioodi esimesel poolel oli keskne Vahe-mere ruum, siis Põhjala ja Läänemere idakalda maade rauaaja lõpu keskused olid pigem keskaegsed germaanlaste riigid
    Majandussuhted kaubateed kujunevad pidevalt ümber, samuti tõuseb teatud kaupade olulisus, teiste oma jälle väheneb (keskajal nt vaha väga oluline). Kaubanduse spetsialiseerumine suureneb rauaajal oluliselt, ka Rooma riigi lagunemise järel olulist tagasi-langust ei järgne. Esile kerkib rahamajandus
    Usuline korraldus – võimatu on anda ammendavat ülevaadet, kuid alates ajaarvamise vahetusest tõuseb pidevalt kristliku usundi olulisus, mis keskaja algul on ka institutsionaliseeritud. Kirik kujuneb kinnisvaravaldajaks. Põhja-Euroopas käsitletakse kristianiseerimist keskaja alguspunktina.
    Asustus – rauaajal algab Vahemere piirkonnas linnade õitseng, Rooma võimu ajal rajatakse need ka provintsidesse (Britannia, Saksa, Rumeenia alad jne). Põhja-Euroopas kujunevad linnad viikingiajal kaubakeskustena (Hedeby). Ka Saksa idakoloni-satsiooni aladel toimub linnade rajamine võimu ja kaupmeeste koostöös. Põhja-Euroopas kujuneb külaühiskond.
  • Vasakule Paremale
    Esiaeg ja arheoloogia alused #1 Esiaeg ja arheoloogia alused #2 Esiaeg ja arheoloogia alused #3 Esiaeg ja arheoloogia alused #4 Esiaeg ja arheoloogia alused #5 Esiaeg ja arheoloogia alused #6 Esiaeg ja arheoloogia alused #7 Esiaeg ja arheoloogia alused #8 Esiaeg ja arheoloogia alused #9 Esiaeg ja arheoloogia alused #10 Esiaeg ja arheoloogia alused #11 Esiaeg ja arheoloogia alused #12 Esiaeg ja arheoloogia alused #13 Esiaeg ja arheoloogia alused #14 Esiaeg ja arheoloogia alused #15 Esiaeg ja arheoloogia alused #16 Esiaeg ja arheoloogia alused #17 Esiaeg ja arheoloogia alused #18 Esiaeg ja arheoloogia alused #19 Esiaeg ja arheoloogia alused #20 Esiaeg ja arheoloogia alused #21 Esiaeg ja arheoloogia alused #22 Esiaeg ja arheoloogia alused #23 Esiaeg ja arheoloogia alused #24 Esiaeg ja arheoloogia alused #25 Esiaeg ja arheoloogia alused #26
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sally Õppematerjali autor
    Ajaloo Instituut, TLU
    Loengu materjal

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Euroopa muinaskultuurid konspekt
    21
    docx

    Euroopa muinaskultuurid konspekt

    saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskondade järgi Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised

    Euroopa muinaskultuurid
    Euroopa muinaskultuurid
    34
    docx

    Euroopa muinaskultuurid

    kasutuselevõtja. Tundis huvi muinasaegsete esemete vastu. Sai Kopenhageni raamatukogu juurde tööle ja sai ülesandeks mingi süsteem luua. Ta selgitas külastajatele asjade päritolu ja aega. Jagas muinasesemed kolme rühma: kivi-, pronks- ja raudesemed. Taipas, et ka selline on olnud ka ajalugu olnud. Kõigepealt valmistati kivi, siis pronts ja alles siis raudesemeid. 1836. aastal avaldas brožüürivormis raamatu – tõlgiti kiiresti ka teistesse keeltesse. See on arheoloogia klassika, sest seal esialgsel moel põhjendas ära, miks on oluline selline jaotus. Muinaskultuuride uurimine. Arheoloogilise uurimistöö metoodika 3. loeng Arheoloogilise uurimistöö saab jagada kaheks: VÄLITÖÖD: 1. Arheoloogiline leire (leire), mida nimetati varem maastiku inspekteerimiseks 2. arheoloogilised kaevamised KAMERAALTÖÖD Arheoloogiline luure (leire) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine:

    Ajalugu
    Esiajalugu ja arheoloogia alused
    67
    pdf

    Esiajalugu ja arheoloogia alused

    Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu ­ tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid ­ muistised ­ esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmispaigad, ohvrikohad, fossiilsed põllud. Iga kinnismuistise kohal on inimtegevuse tõttu tekkinud kiht, mis sisaldab mitmesuguseid orgaanilisi jäänuseid

    Ajalugu
    Esiaeg ja arheoloogia alused
    18
    doc

    Esiaeg ja arheoloogia alused

    Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia)

    Ajalugu
    Nimetu
    36
    docx

    Nimetu

    EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust.

    Kategoriseerimata
    Euroopa muinaskultuurid
    18
    doc

    Euroopa muinaskultuurid

    Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia

    Euroopa muinaskultuurid
    Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt
    23
    doc

    Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt

    ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia ­ antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia ­ merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga)

    Euroopa muinaskultuurid
    Esiajalugu ja selle periodiseering
    29
    doc

    Esiajalugu ja selle periodiseering

    Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende katkendid, ja selle areng aegade jooksul, kuid siingi jääb palju

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun