Arheoloogia tähendab
mineviku inimtegevuse
uurimist , peamiselt inimtegevusest säilinud
materi -aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi
abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja
looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-
maastikku (kõik kokku:
arheoloogiline aines).
- Selgitab välja ja uurib muistiseid
- Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga
- Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest
- Teeb koostööd lähierialadega
Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega
- Muistised
- Muistis (t)ekesksed uuringud
- Esemed → esemeuurimus
- Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia
- Kultuurmaastik
- Maastikuarheoloogia
- Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia
- Süntees
- Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine
- Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise lahtimõtestamine
Laboriuuringud - Puhastamine
- Konserveerimine
- Dateerimine
- Määrangud
- Materjali koostis
- Päritolu-uuringud
- aDNA
- Arheoloogilist uurimistööd rahastatakse riigieelarve kaudu (teadus- ja arendustegevus)
- Mälestised paiknevad enamasti eramaal – oluline koostöö omanikuga
- Arheoloogia kui avalikku huvi pakkuv tegevus – ajaleheartiklid, blogid, suhtlusvõrgustike grupid, infopäevad jne
- Väljapanekud – leidude , arheoloogide töö, uute uurimistulemuste ja teemade tutvustus
- Osalemisvõimalus – vabatahtlikud, hobiarheoloogid jne
- Arheoloogiale keskendunud osakonnad on enamike suuremate ülikoolide juures
- Põhilised Eesti muinas- ja keskaja uurimiskeskused:
- Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut
- Arheobioloogia ja muinastehnoloogia osakond
- Arheoloogiakogude osakond
- Keskaja keskus
- Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond
- Eestis tegelevad arheoloogilise uurimisega veel Eesti Ajaloomuuseum , Tartu Linnamuuseum, Pärnu Muuseum
- Muinsuskaitseseaduse kohaselt (§30) on arheoloogiline leid kultuuriväärtusega leid, mis kuulub riigile.
- Praktikas suurimad leiukogud TLÜ Ajaloo Instituudil, Eesti Ajaloomuuseumil, TÜ Ajaloo ja Arheoloogia instituudil, lisaks kohalikud muuseumid
- Lisaks leiukogudele loomaluude (arheozooloogia), inimluude (osteoloogia), loodusteaduslike proovide jne kogud
- Ülesanded: hoiustamine , kataloogimine, eksponeerimine
- Arheoloogia – kas ajalooteaduse haru?
- Antropoloogia – arheoloogia kui “kultuuriantropoloogia minevikuvormis” (Renfrew & Bahn 2008 (1991), 12).
- Etnograafia ja rahvaluule – kas Eesti eripära?
- Arheoloogia ja loodusteadused – mida saab mõõta ja mida see näitab?
- Kokkupuutepunkte veel paljude erialadega, sõltuvalt kitsamast uurimisvaldkonnast -> multi - ja interdistsiplinaarne arheoloogia
- Alguspunkt: esimeste hominiidide kujunemine
- Lõpp-punkt – sisuliselt võimatu määrata, üha enam uuritakse nt lähiajalugu, tarbimist (William Rathje) jne
Eesti puhul: alates mesoliitikumist
Kuidas
määratleda muistist? - Esineb arheoloogilisi leide , inimtekkelisi ladestusi, hooneid või rajatisi, inimtegevusele viitavaid taime- ja loomajäänuseid (ehk ökofakte);
- Teisisõnu: on tuvastatav inimtegevuse mõju
- Iga muistis koosneb vähemalt ühest inimtekkelisest ladestusest loodusliku aluspinna ja maapinna vahel (enamasti on neid mitu kui mitu tuhat)
- Kõiki inimtekkelisi ladestusi kokku nimetatakse tavaliselt kultuurkihiks
- See, mis täpsemalt on meieni säilinud, sõltub paljudest asjaoludest – erinevast materjalist jäänused säilivad erinevalt
- Tavapärasest paremat säilimist tagavad tegurid on: (järgmised slaidid)
Kuiv kk
- Kiire kuivamine
- Ei võimalda mikroorganismidel areneda
- Seetõttu säilib mh inimnahk, tekstiilid, puidust esemed, taimejäänused (nt maisitõlvikud) jne
- Arvatakse, et loodusliku kuivamise tundmaõppimise järel (nt Egiptuse liivas , ka mujal kõrbealaldel) jõuti balsameerimiseni
- Aleuudi saartel (Alaska lähedal): surnud asetati vulkaalises piirkonnas asunud koobastesse -> soe ja kuiv
Niiske kk
Õhukindel ja niiske keskkond
Säilinud tekstiilileiud, nahk, munakoored, taimejäänused, putukad,
juuksed, maalingutega klaas-peekrid, puitesemed, nt terve plokkfööt
jne
Külm kk
- Pazõrõki kääpad (Sküüdi kul- tuuri alad, Altai ), 5.-4. saj eKr
- Säilinud rõivastus, ratsa -varustus, viltvaibad
- Ilmselt tuntuim: jäämees Ötzi (ca. 3300 cal eKr)
- Ötzi- Leiti 19. Sept 1991 Tirooli mägedes, Austria-Itaalia piiri lähedal (90 m piirist )
- Jääst väljaraiumine toimus arheoloogide osa-luseta, järgnes kohtumeditsiiniline ekspertiis
- Selgus, et säilinud on riietuse , relvastuse, juuste jm jäänused,
- Ötzi maost leiti kahe viimase söögikorra jäänused -> DNA-analüüsi põhjal: hirve- ja alpi kaljukitse liha, nisupuder, leib, taimed, ploomid
- Surma põhjus: nooletabamus, mis vigastas arterit
- Isotoopanalüüsid – elanud 60 km raadiuses hukkumiskohast
- Arvatakse, et ta nõrkes mägedes, suri varasuvel, kuivas sügispäikeses, seejärel jäätus ning oli jäätunult liustikevahelises lohus 5300 aastat.
Eestis - Paene pinnas (aluseline)
- Luumaterjal reeg -lina hästi säilinud
- Orgaaniline materjal (puit, tekstiil ) – pigem erandlik
- Külmumistsoonis hävib nt tina
Soome - Savikas pinnas graniitpinnal (happeline)
- Luumaterjal enamasti hävinud
- Villane tekstiil sagedamini säilinud
- Happelises pinnases raud väga habras (kui üldse säilinud)
Arheoloogiline
kontekst - Esmane kontekst – algne leiukoht , kus ese on pinnasesse jäänud (koordinaadid, asend maastikul jne
- Teisane kontekst – algsest leiukohast eemal-datud leiud , mis on uuesti ladestunud (nt erosioon , mineviku või tänapäeva inimtegevus jne)
- Leiusituatsioon – millisest pinnasest , seos ladestustega (millisest kihist / sissekaevest /hoonest jne) ja selle ladestuse asend teiste suhtes
- Kaasleiud – teised leiud samast ladestusest /hoonest / kontekstist
Muistised - Muistis on paik, kus esineb arheoloogiline kultuurkiht
- Jaotusvõimalusi tohutult, üks variant:
- Matmispaigad ( kivikalmed , kääpad ja kääbaskalmistud, laibakalmistud, kirikaiad, hauakambrid jne)
- Elupaigad ( asulakohad , järveasulad, üksikhooned, pelgupaigad jne)
- Kaitserajatised ( linnused , kindlustatud asulad, linnamüür , bastionid, kaitsekraavid jne)
- Majandustegevusega seonduvad muistised (põllujäänused, püünisaukude süsteemid, metallisulatusahjud, lubjaahjud, kaevandused jne)
- Ohripaigad (ohvripuud, - kivid ja –allikad, raba - ja veeohvrid
- Liikumisega seonudvad muistised ja rajatised – tee- ja sadamakohad, sillad, sooteed, laevavrakid jne
Kalmistud - Oluline uurida mitmest seisukohast
- Indiviidi tasand (sugu, kasv eluajal, surma põhjus, toitumine, hauapanused, DNA jne)
- Kollektiivi tasand (perekond või sõjakalmistu, matmis-kombestik, hilisem käitumine surnutega jne)
- Ühiskonna tasand (nt rass , päritolu, genotüüp jne)
Asulakohad - Eestis kõige levinum muistiseliik
- Katab nii kiviaja asulakohad (reeglina hooajaline elupaik) kui ka püsiasulad
- Nt hoonejäänused, koldekohad, teekohad, nn majapidamislohud jne
Linnused - Võimsad kaitse-rajatised
- Sageli ühtlasi (eliidi) eluase
- Lisaks võimukeskusele vahel kaubanduse, käsitöö jne keskus
- Teede lähtepunkt
- Linnus maastikul – seos lähiümbruse muististega, võimaliku sõjategevusega jne
Ohvrikohad - Religiooniarheoloogia
- Võimatu lahutada usulist käitumist iga-päevasest, vähemalt minevikus
- Osa paiku seostub ravitoimega
- Suuremate esemete ja kogumite loovutamis-põhjused tekitavad elavat arutelu
Pärimuslikud
- Paigad , mis praeguseni kasutusel, ei sobi kokku kristliku traditsiooniga
- Ohverdamiskombe algusaeg ei ole selge
- Oletatud muinasaja rahvausundi edasi-kestmist ( sünkretism )
- Materiaalseid jälgi ei pruugigi jääda
- Uurimine läheb vastuollu paiga kasutajate maailmavaatega
Muistsed
põllud - Eestis teada alates keskmisest pronksiajast
- Põllukivihunnikute väljad ja põllupeenrad
- Oluline plaanistada põllusüsteemid
- Keskajal ribapõllud
Sooteed
ja laevavrakid - Hulk erinevaid üksikobjekte, mis võimaldavad järeldusi transpordi, reisimise, kaubavahetuse jne kohta
- Sõltuvalt leiuolukorrast võib muu kultuurkiht nimetatud rajatiste kõrval üldse puududa
- Sageli raske eristada nt sadamakohta ja asulakohta, uurija tõlgendusel oluline roll
.
- Nii nagu muistised, on ka nende kultuurkiht väga eriilmeline
- Sellest lähtuvalt on vaja kasutada erinevaid uurimismeetodeid
- Kõige üldisemalt soovivad arheoloogid fikseerida esemeleidude, hoonete ja rajatiste paiknemise kultuurkihis, sest ainult selle kaudu on võimalik teha järeldusi nende vanuse, päritolu ja tähenduse kohta
- Arheoloogiline kontekst talletatakse väliuuringute aruandes, sellele lisatud fotodel ja joonistel, mis on allikmaterjal edasisele uurimistööle (ka tulevikus)
Arheoloogilise uurimistöö kavandamine:
- Küsimused – mida soovitakse selgitada, või püstitatakse hüpotees, mida kontrollida
- Strateegia – tegevuste kogum, et küsimustele vastata või hüpoteesi testida
- Töö kogutud infoga selgitab vastused küsimustele
- Huvi (uute) andmete vastu on suur, nende usaldusväärsus sõltub sellest, kuidas on dokumenteeritud ja mil määral see on vajadusel kontrollitav
- Kättesaadavus määrab sageli samuti, mida kasutatakse
Kuidas
muistist leida - Olemasolevate arhiivi-, pärimusteadete, toponüümide jne kontrollimine maastikul
- Töö kaardimaterjaliga, Lidari andmetega
- Muististe prognoosimine olemasolevate andmete põhjal
- Nt rannajoone kõrguse järgi ( kiviaeg , Saaremaa rauaaeg )
- Teiste teadaolevate muististe paiknemise põhjal
- Järgneb potentsiaalsete paikade / piirkondade kontrollimine kohapeal
Kuidas
muistist uurida - Mis on uuringute eesmärk?
- Eeltöö – arhiivid, kaardimaterjal, kirjandus, kohapealne vaatlus
- Sobiv meetod – sõltub muistiseliigist, uurimis - küsimustest, eesmärgist, kasutada olevatest vahenditest jne
- Välitööd võib kõige laiemalt jagada kaheks:
Arheoloogiline
maastikuuring - Eeltöö arhiiviteadete ja kaartidega
- Vanade kaartide ühitamine tänapäevastega
- Huvipakkuvate paikade kontrollimine maastikul
- Muistise tasandil: leiu-kontsentratsiooni-alade, võimalike huvipakkuvate konstruktsioonide leidmine
- Leiukohtade markeerimine ja kaardistamine
Asulakohtade
leidmine - Kultuurkiht küntud põllul värvi järgi eristatav
- Leidude otsimiseks parim värskelt kündmata põld, pärast vihma
- Seda tüüpi muististe-otsimise tippajad kevadel ja sügisel
Matmispaikade
otsimineSõltub
kalmistu -tüübist, kõige keerulisem leida maapealse
tähistuseta kalmistuid
Abiks nt vanad kaardid,
teated inimluude
leidmisest , pärimusteated
matmispaikade kohta, toponüümid
Kõige
kindlam tunnus – inimluude esinemine - eeldab tõestamiseks
enamasti vähemalt prooviaugu tegemist
- Eristada võib uute muististe välja-selgitamist ja välitöid teadaolevatel muististel
- Uusi muistiseid otsitakse nii olemasolevate andmete põhjal kui pelgalt arheoloogiaandmeid kogudes
- Eristatakse mittelõhkuvaid ja muistist lõhkuvaid uurimismeetodeid
- Enamasti kasutatakse neid (vähemalt osaliselt) kombineeritult
- Väliuuringuid võib jagada ka välitööde põhjuse järgi: eeluuringud, järelevalvetööd, proovikaevamised, uurimiskaevamised, päästekaevamised
Kaevamised
kui üksiküritusAjalist määratlust raske anda, enamik 19. sajandi kaevamisi, kuid
levinud ka 1920.-30. aastatel
Objekti ja metoodikavalik sõltus konkreetsest uurijast
Üldiselt aktsepteeritav kaevamismetoodika puudus, määrasid
konkreetse arheoloogi teadmised ja huvid
Rahvusvahelises plaanis toodud välja paralleel sõjaväega –
süsteemsus, plaanipärasus,
töökorraldus jne
Palju edukaid näiteid, kuid ka juhtumeid, kus saame vaid nentida, et
varasemad kaevamised on toimunud
Teaduslikkus
arheoloogias: korrisesüsteemIseloomulik Saksa kultuuriruumile, ingliskeelses maailmas pole kunagi
terviklikult rakendatud
Põhiline element: pinnas eemaldatakse kokkuleppelise paksusega
üksuste kaupa, mille järel paljandunud pind plaanistatakse ja
kirjeldatakse
Joonistatakse ka kaevandi seinad (profiilijoonis)
Leiuaines kogutaks kas
ruutude ja korriste kaupa, vahel koostatakse
leiuplaan, kuhu märgitakse täpne asukoht.
Eestis rakendatud alates 1930. aastate II poole
suurtest linnusekaevamis-test, detailselt fikseeritud 1960. aastatel
Meetod
suurepärane juhul, kui sellega ei lõhuta ladestuste
loomulikku paiknemist
Kastidest
välja: avatud ala meetod1960. aastatel, eriti asulakohtade uurimisel
selgusid profiilipeenarde süsteemi puudused
Põhilised:
1) profiilipeenrad, mis jäävad uurimata, takistavad
stratigraafiliste suhete selgitamist;
2) korraga avatud väike osa muistisest, seega tervikpilti pole
võimalik saada
3) profiilipeenrad ei pruugi nt vale paiknemisi tõttu edasi anda
olulisi stratigraafilisi seoseid
Stratigraafia kui meetod on arheoloogiasse jõudnud
geoloogiast;
Rusikareegel :
eeldusel , et ladestused paiknevad
algses asendis, on pealmised
hilisemad ja alumised varasemad
Arheoloogiliste objektide puhul vaja keerukamaid reegleid
Lähtekoht Winchesteri linnakaevamised (1973)
Üksuse- e sündmusepõhised kaevamised ja Harrise
maatriks Mõlemast kujunenud universaalne tööriist, mida kasutatakse
sõltumata uuritava objekti
vanusest , asukohas vms
Radiosüsiniku
meetod - Põhineb süsiniku radioaktiivse isotoobi 14C lagunemisel stabiilseteks isotoopideks
- Vanus radiosüsiniku-aastates – BP (kokkuleppeline lähtepunkt 1950 ehk esimeste tuumakatsetuste aeg)
- Prooviga kaasneb veamäär (±)
- Kalendriaastate teadmiseks on tulemus vaja kalibreerida, enamasti puude aastarõngaste ehk dendrokronoloogia abil
- Tulemus: esitatakse kaks tõenäosusvahemikku (95,4 ja 68,2%)
Kaaliumi -argooni
meetodPõhineb vulkaanilistes
kivimites esineva radioaktiivse kaaliumi 40K
lagunemisel argooniks 40Ar, milel sisaldust kivimites
mõõdetakse
Pika poolestusaja tõttu sobilik eelkõige üle 100 000 a ja alla 2
miljardi aaśta vanuste ladestuste dateerimiseks
Uuemad
arengud , sh Ar-Ar analüüsivõimalsue lisamine, võimaldab
vulkaaniliste ladestuste korral kasutada ka Holotseenis toimunud
sündmuste korral (näiteuuring Vesuuvi vulkaani purske kohta AD79)
Ideaalne juhtum: kiiresti kivistuvad
moondekivimid , nt laava,
mistõttu kasutatud
Olduvai orus laavakihtide vahelt leitud
inimjäänuste dateerimisel
Varasemalt suure veavahemikuga (kuni 10% ehk mõnel juhul üle
veerand miljoni aasta, uuemad rakendused on andnud palju suurema
täpsusega vanusemääranguid (nt
Mary Leakey leitud
hominiid Lucy vanus – 3,18 miljonit aastat ± 2%)
Minevikusündmuste selgitamist aastase täpsusega võimaldavad
- Seostamine ajaloosündmustega
- Dendrokronoloogia ehk dateering puidu aastarõngaste põhjal
- eeldusel, et koorealune aastarõngas on säilinud ning olemas kronoloogia ja piisav jada, 50-70 aastarõngast
- Aastakihiliste setete ehk varvide loendamine – kujunevad jääserva taandumise järel, kasutatav Läänemeremaades (s.h Eesti), Põhja-Ameerikas, Jaapanis
Kuidas
uurida ühiskonda?Elman
Service ’ i mudel (1962)
Rühm –
hõim – pealikuriik – riik
Eestis 1940. aastatest
marksistlik mudel:
Ürgkogukondlik kord – sugukondlik kord – varafeodaalne kord –
feodaalkord – kapitalistlik kord (– sotsialistlik kord –
kommunism)
Oluline: püüda tabada “suurt pilti” – millises mastaabis
tuleb antud rühma vaadelda?
- Eestis noorema pronksiaja (1100-500 eKr) mäepealseid asulaid teada 5
- Asval kaks asustusjärku – noorem pronksiaeg ja keskmine rauaaeg
- Selged jäljed pronksivalust – ehtenõelte ja pronksvõrude savist valuvormid
- Tõenäoliselt osa Skandinaavia majandussüsteemist -> tarbijad ilmselt Läänemere läänekaldal
Liikuvad
inimrühmad: Kütt -kalur- korilased - Rühma suurus üldjuhul väike (tavaliselt alla 100)
- Asustusviis: rändav (püsiasulaid reeglina pole), kindlad asustusterritooriumid
- Rühmasisene hierarhiseeritus väike
- Sageli sugulussidemed
- Paleoliitikumis (vanemal kiviajal, kuni 12 000 eKr) loetakse enamasti põhiliseks ühiskonnakorralduse vormiks
- Tänapäeval – peamiselt põhjaalade elanikud (inuitid) (+ Aafrika, Austraalia põlisasukad) -> etnoarheoloogilised välitööd
Hõimuühiskond: viljelusmajandus - Põhiline elatusala : põllundus või karjakasvatus
- Enamasti püsiasustus, kuid asulate seas hierarhia puudub
- Suuremad rühmad (enamasti kuni mõned tuhanded)
- Tõenäoliselt omavahel ühenduses (sugulussidemed)
- Kalmeehitised
- Pühamud
- Näited: enamik varajasi põllumajandusühiskondi
Pealikuühiskond - Erineva staatusega suguvõsad, kõige väärikama suguvõsa pealik on ka kogu ühiskonna juht
- Prestiiži ja staatuse määrab sugulus pealikuga, klassiühiskonda ei kujune
- Spetsialiseerunud käsitöölised, kes tegutsevad pealiku lähikonnas
- Andamite süsteem, millega pealik peab ülal oma lähikonda
- Sageli keskne usuline kogunemiskoht (nt Stonehenge )
- Asulad vivad olla erineva tähtsusega
- Eestis rakendatud nii noorema pronksiaja materjalile (kidlustatud asulad) kui ka hilisrauaaja ühiskonna selgitamiseks (linnusepealikud)
- Kogukonna suurus harilikult mõnest tuhandest 20 000-ni
(Vara)riiklikud struktuurid - Paljuski sarnane pealikuriigiga, erinevused:
- Valitseja (kuningas või kuninganna), kelle käsutuses alaline sõjajõud
- Üksikisiku positsioon ühiskonnas ei sõltu ainult sugulusest valitsejaga, vaid ka klassikuuluvusest
- Usujuht sageli valitsejast eraldi
- Maksusüsteem
- Linnade kujunemine, asustusüksuste sisemine hierarhia.
Thiesseni
polügoonid - Põhimõte: määratud punktide (keskuste) vahemaa kesk-joonele moodust-atakse sirgjoontest piirid – hüpoteeti-lised mõjualad
- Kõiki objekte käsitle-takse võrdsetena – seega oluline, et kaasataks sama suurusjärgu objektid
- Samuti oluline, et need objektid oleksid samaaegsed
XTENT modelleerimine - Põhimõte: territooriumide määratlemisel arvestatakse keskuse suurusega
- Hierarhilise analüüsi võimalus – eelda -takse, et suur keskus domineerib lähedal-asuva väiksema üle (vrd nt tänapäeva satelliitlinnad)
- Võimalus arvestada geograafilisi piire
- Võimaldab luua hüpoteetilisi poliitilisi kaarte
Kirjalikud
allikad - Vanade kõrgkultuuride puhul säilinud erinevatele materjalidele kirjutatud tekste (savitahvlid, Egiptuses papüüros, raidkirjad jne)
- Mündimaterjal kui oluline allikas – dateeritud teave valitsejate kohta
- Kroonikad
Probleemkohad:
kirjaosakus seotud kõrgklassidega -> nende vaatenurk esindatud
Säilinud vaid ühele materjalile kirjutatud tekstid, millel omal ajal selg funktsioon
Allikakriitika ja tõlgendamise probleemid -> tekstides kasutatud terminoloogia ja deisukohad hakkavad uurija nägemust mõjutama ja kujundama
Arheoloogiline
uurimine ja ühiskonnakorraldus
- Konkreetse ühiskonna uurimise võimalused lähtuvad selle ühiskonna üldisest korraldusest
- Muistise piires – konkreetsete tegevustega seonduvate piirkondade väljaselgitamine
- Laiemal maastikul – erinevate tegevustega seonduvate alade leidmine ja analüüsi lülitamine
- Paikse eluviisiga rahvaste korral
- hoonejäänuste funktsiooni väljaselgitamine
- Matuste (panused, matmisviis jne) põhjal lahkunu staatuse selgitamine
- Ühiste tegevuste (nt monumentaalehitised) uurimine
- Suhted teiste läheduse paiknevate inimrühmadega
Pealikuriik
ja riik
- Tähelepanu keskmes keskused
- Vahel võimalik uurida haldamisega seostuvaid rajatisi (nt Rooma riigi teed) või tegevusi (nt standardiseerimine)
- Rikkuse ebavõrdne jagunemine (silmapaistvalt esilekerkivad hooned, kalmistud jne) lubab uurida just kõige jõukamatega seonduvaid muistiseid
- Tähelepanu keskmes spetsialiseerunud käsitöö, põllumajanduse korraldus, maksustamine jt elatusalad
- Suhted teiste riikidega – sõjandus, aga ka kultuurikontaktid ja –mõjud, võistlusmoment
Ühiskonna uurimiseks on oluline teada, millise elatusviisiga on
tegemist. Siinkohal lähtekoht Service’i jaotus
Eluviisist ja elatusallikatest lähtuvalt tuleb valida sobiv
uurimisstrateegia
Ühiskonnakorralduse kohta käiva allikmaterjali leidmine võib olla
probleemne, sageli tuleb kombineerida erinevaid allikaliike (nt
kirjalikud allikad, kui neid on, etnoarheoloogilised paralleelid)
Identiteedi uurimine arheoloogide huviorbiidis aastakümneid, kuid
sageli pole võimalik üksikut materjalis eristada, samuti on
keeruline andmeid mõtestada, arvestamata ühiskonna kohta seni
oletatut
Pikaajalised
kliimamuutused: mida uuritakse?
- Ookeanisetted – mikrofossiilide uuringud – liigid, arvukus, 18O /16O hapniku isotoopide suhe
- Puuraugud jääkilpides
- Antarktikas jõutud kuni 740 000 a tagasi
- Gröönimaal vähemalt 200 000 a
- Setted stalagmiitides - samuti 18O /16O suhe, andmed orkaanide kohta
- Uuritakse temperatuurimuutusi ja nende kiirust, aga ka valitsevat tuulesuunda jm
- Seos inimasustuse kujunemise ning inimtegevusega
Rannajoonte
modelleerimine ja arheoloogia
- Sõltuvalt piirkonnast tektoonilistest protsessidest võimalik nii maakerge kui ka langus
- Uuritakse nt ranna-moodustisi, vee alla jäänud maastikke jm
- Võimalik arvutada perioodi keskmine maatõus -> rannasiirdekrono- loogia
- Seos rannikuasulate, aga ka nt kaljukunstiga
Geoarheoloogia:
maastikuandmed kitsamas piirkonnas
- Aastakihilised setted – eelkõige sügavates järvedes, Skandinaavias (ka Eesti)
- Lisaks dateerimisele sisaldavad sageli õietolmu
- Jõemaastike rekonstrueerimine – nn vanajõed e soodid
- Mujal oluline veel nt koobaste kujunemise uurimine, jääserva-setted mäestikes jm
- Pinnaseuuringud
- Geomorfoloogia e maastiku kujunemise uurimine
- Mikromorfoloogia e ladestuste koostise ja olemuse mikroskoopilised uuringud – võimalus selgitada ladestuste kujunemist ja päritolu
- Puude aastarõngaste andmed kasvukeskkonna kohta
Arheoloogia
andmed taimestiku kohta
- Analüüsida saab makrojäänuseid (suuremad taimede katked) ja mikrojäänuseid (väiksemad, tavaliselt vaid mikroskoobis nähtavad jäänused)
- Mikrojäänused:
- Õietolm (järgmine slaid)
- Rohttaimedel lõikeservade osad e kraadid
- Fütoliidid e taimerakkudest pärinevad ränistruktuurid
- Ränivetikad
- Taimede DNA
- Makrojäänused:
- Seemned ja viljad või nende kujutised, nt põlenud savil (savinõudel, tellistel)
- Taimejäänused (nt ka savinõude vormimismassis)
- Puidujäänused
- Kaudne teave, nt kunsti-teosed, kirjalikud andmed jne
Arheoloogia
andmed loomastiku kohta
- Eesmärk: eelkõige toitumisharjumused, kuid mitte ainult
- Keskkonnaandmete seisukohalt väikeloomad sageli informatiivsemad – kliimaga seotud muutused pareminijälgitavad
- Suurte loomade osas inimmõju palju olulisem
Keskkonnaandmete hankimisel olulised mitmed uued meetodid, nt
aminohapete uurimine luu või hammaste kollageenist
Kultuurmaastiku
rekonstrueerimine
- Inimene on ümbritsevat keskkonda varakult asunud oma vajadustele kohandama
- Lähtekoht – sobiva elu- või tegutsemispaiga valik
- kõik kriteeriumid ei pruugi olla meie arusaama kohaselt ratsionaalsed
- Varaseim inimmõju: andmed tule kontrollitud kasutamisest
- Swartkrans’i koobas (Lõuna-Aafrikas) ca 1,5 miljoni aasta eest – põlenud loomaluud, madal temperatuur (300-500°)
- Sageli koguneb oluline andmestik hoonejäänuste analüüsist – mida rajatud, kas ja kuidas köetud jne
- Otsese elukeskkonna kõrval oluline ka inimmõju ümbritsevale piirkonnale
Kultuurmaastik:
elukoht ja lähiümbrus
Aedade arheoloogia – mitmeid näiteid, kus andmed inimtegevuse
kohta säilinud
Keskkonnareostus – inimtegevuse otsene mõju, jälgitav nt
veeorganismides, pinnase raskemetalli sisalduses, suurloomade
hävimise kaudu jne
Keskkonnamõju sageli eriti selgesti tuntav
saartel
Keskonnaarheoloogia tegelb inimese ja teda ümbritsenud keskkonna
kokkupuudete ja vastasmõju uurimisega
Välja saab selgitada nii globaalseid kui ka kohalikke muutusi,
enamasti naaberteadsute abiga
Mitmed kitsamad erialad (geoarheoloogia, palünoloogia,
arheobotaanika, zooarheoloogia) aitavad keskkonna erinevate tahkude
mõistmisele kaasa
Samuti on oluline teema inimmõju neid ümbritsevale keskkonnale ning
selle võimalikud arheoloogilised “jäljed”
Päris
algus: esimesed väljakaevamised
- Pompeii – mattus vulkaanipurske järel AD 79
- Esmaavastus 1599, üldsusele teadmata veel u 150 a
- Taasavastati 1738. a Napoli kuninga (Parma Carlo, hiljem Hispaania kuningas Carlos III) suveresidentsi rajamisel
- Sellest ajast alates uuritud (18. saj geograaf R. J. de Alcubierre, kes varem tegutsenud Herculaneumis – eelkõige “antiikkunsti otsingud”
Christian Jürgensen Thomsen ja kolm perioodi
Eluaastad: 1788-1865
Töötas Taani rahvusmuuseumis
Süstematiseeris leiumaterjali
Põhiline panus: mineviku põhjendatud jaotus kivi-, pronksi- ja
rauaajaks
Populaarne suhtleja, tutvustas oma süsteemi meeleldi isiklikult
muuseumikülastajatele ( joonistus )
Oscar Montelius ja Skandinaavia pronksiaeg
- Lähtus Thomseni süsteemist,
- töötas läbi Skandinaavia neoliitikumi ja pronksiaja materjali
- Keerukate seotud dateeringute kaudu ühendas Skandinaavia muistised Egiptuse kalendri kaudu kalendriaastatega
- Absoluutsete dateringute süsteem peagi ümber lükatud, kuid pronksiaja kronoloogia täpsustatud dateeringutega siiani kasutusel
- Eeskuju Briti arheoloogilisele uurimisele, ka Baltimaadele
Gustaf
Kossinna ja kultuur
- Põhiteos: Die Herkunft der Germaner (1911)
- Asustusarheoloogia (Siedlungsarchäologie) – arheoloogiline kultuur = mineviku rahvusrühm
- Seostas proto-indoeurooplased noorema kiviaja nöörkeraamika kultuuriga
- Hiljem kasutati tema ideid natsiideloogias (ka sõja järel nn vastupropagandas), seejärel pigem põlatud
Heinrich
Schliemann ja Trooja
- Elukutselt kaupmees
- 1868. aastaks piisavalt rikas, et edaspidi tegelda väljakaevamistega
- Kaevas Troojas (Hissarlik’i künkal Türgis) 1871–74, 1878–79, 1882– 83 ja 1888–90
- Tuntuim leid – nn Priamose aare
- 1876 kaevas Mükeenes, tuntuim leid –
nn Agamemnoni surimask
Tegevuse kriitika:
Kiirustas kaevamistel,
Eemaldas “hilised” ladestused (hiljem selgus, et ka selle mida ta tegelikult otsima läks
“Trooja-2” tasand, millega ta põhjalikult tegeles ning kust pärinevad tema tuntumad leiud, on ca 1000 a varasem kui Trooja sõda
Mortimer Wheeler
- Doktoritöö Rooma-aegsest keraamikast Reinimaal (1920)
- Kaevamismetoodika pioneer (Wheeleri-Kenyoni koolkond)
- Mitmed linnusekaevamised Inglismaal ja Wales ’is (Maiden)
- Teise maailmasõja järel tegutses Indias
- Populaarne esineja , s.h televisioonis
Lewis Binford ja uusarheoloogia
- Uusarheoloogia rajaja > protsessualism
- Etnoarheoloogia rajaja
- Peamised huvialad: paleoliitikum , kivitöötlemine, kütid -kalurid (-korilased)
Colin
Renfrew ja indoeurooplaste päritolu
- Cambridge’i emeriitprofessor
- Tegelenud Kreeka neoliitikumi ja pronksi-ajaga (doktoritöö nendest perioodidest Küklaadide saarestikus Egeuse meres)
Ian
Hodder ja postprotsessualism
- Tegelenud esmalt ruumi-analüüsiga (Ian Hodder & Clive Orton, Spatial analysis in Archaeology, 1976)
- 1970. aastate lõpul ja 1980. aastate algul – etnoarheo-loogia (“Symbols in Action . Ethnoarchaeological Studies of Material Culture” (1982))
Mick Aston
- Tegeles eelkõige varakeskaja maastikuarheo-loogiaga
- Tuntud eelkõige populariseerijana (Time team)
Arheoloogia
algus Eestis
1) Kirjaliku info süstematiseerimine kinnismälestiste kohta
- August Wilhelm Hupel ( 1737 –1819)
- Eduard Philipp Körber (1770–1850)
- Johann Christian Brotze ( 1742 –1823)
2) Esimesed välitööd
Kaks Liivimaa ringreisi – Friedrich Kruse (1838) Teos:
“Necrolivonica” (1842)
Baltisaksa
arheoloogid Eestis
(1819–1887)
- Tartu Ülikooli mineroloogiaprofessor
- Uuris peamiselt kiviaega (Kunda leiukoht)
- “ Gooti teooria” rajaja
- 1865 avaldas raamatu “Das Steinalter der Ostseeprovinzen”, mida võib lugeda esimeseks teaduslikuks Eesti arheoloogia käsitluseks
- Järgmine juhtiv uurija – ajalooprofessor Richard Hausmann (1842–1918) keskendus eelkõige raua- ja keskajale
Eesti
muinasuurimise algus
- Jaan Jung (1835–1900)
- Abja koolmeister
- Põhitöö: suuliste teadete koon- damine Eesti kinnismälestiste (ja pühapaikade) kohta
- Käis ka ise muistiseid “katsumas” (proovikaevamised)
- Populaarne kirjutaja, arheoloogia-alane tähtsaim töö “Muinasaja teadus Eestlaste maalt” (1. 1899, 2. 1898, 3. 1910 ) – sisuliselt esimene Eesti muististe süstemaatiline register
Esimesed
Eesti kutselised arheoloogid
- Aarne Michaël Tallgren (1885–1945)
Tartu Ülikooli esimene arheoloogia-professor (1920–23)
Esimene kinnismuististe registree-rimine (kihelkonnakirjeldused)
Teos: “Zur Archäologie Eestis” (I – 1922, II – 1925)
– sisuliselt Eesti esiajaloo tervikülevaade
TÜ kolmas arheoloogiaprofessor ja esimene eestlane sel kohal
(pro-fessori kt a-st 1930, korraline professor 1938)
Hominiidid
ehk esimesed inimlased
Hominiidide kohta liikide kaupa vt http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species .
Internetis on saadaval mitmesugust materjali, kõik ei pruugi olla
ühevõrra usaldusväärne. Allpool on põhiliste liikide loend tähestikulises järjestuses ja lühitutvustustega, sellega tegime
tutvust 14. novembri kokkusaamisel.
Ardipithecus kadabba
Kahel jalal kõndiv varane hominiid, kes elas 5,8–5,2 miljonit
aastat tagasi Afari orus Ida-Aafrikas (tänapäeva Etioopia alal).
Kõndis püsti ning arvatakse, et sõi kiudaineterikast toitu – purihambad on arenenud suuremateks kui šimpansidel. Leitud alates
1997. aastast (esmaleidja Yohannes Haile-Selassie), vähemalt viie
indiviidi luid , s.h varbaluu ja hambaid, kuid koljuleiud seni
puuduvad. Seetõttu pole näokuju kohta kuigi palju teada, arvatakse,
et meenutas šimpanse ehk lõualuu oli tugevasti eenduv, hambakuju
siiski teistest primaatidest erinev.
Vt ka http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/ardipithecus-kadabba
Australopithecus afarensis
Tuntuim leid – suures osas säilinud luustik Lucy, mis leiti 1973.
a Afari orust Etioopias (Donald Johansoni uurimisrühm). Lucy
vanuseks on hiljem laavakihtide dateeringu põhjal määratud 3,18
miljonit aastat. Austalopithecus’te fossiilide leiupiirkond
asub Ida-Aafrikas (Etioopia, Keenia , Tansaania). Luustiku põhjal oli
Australopithecus afarensis püstine inimene, kes siiski oli
veel kohastunud vajadusel puude otsas liikumiseks, samas suure varba haaramisvõime, mis on iseloomulik nt inimahvidele, on kadunud.
Saleda kehaehitusega, näokuju iseloomustab etteulatuv lõug . Puri-
ja silmahambad taandunud, kuid suuremad kui tänapäeva inimesel. Ajumaht (380–430 cm3)
on oluliselt väiksem kui tänapäeva inimesel. Dateering: 3,9–2,9 miljonit aastat tagasi. 2010. a uuringu
põhjal pakuti, et on kasutanud kivist tööriistu, millega loomade
liha skeletist eraldada, seega esimene inimliik , kes kasutas
tööriistu.
Loetud tänapäeva inimlaste (perekond Homo) üheks
võimalikuks eelkäijaks.
Australopithecus africanus
Eristatud Lõuna-Aafrika leidude põhjal. Elas oletatavasti 3,5–2,5
miljonit aastat tagasi. Seni on teada vaid neli leiukoht, tuntuim
leid on Taungi kolju (1925), selle põhjal oletas Raymond Dart
esimesena uue inimlaste liigi leidmist. Laiemalt võeti see avastus
omaks alles 1950. aastatel.
Oletatakse, et kehakujult sarnanes paljuski Australopithecus
afarensis’ega: nende käed oli pikemad kui jalad. Arvatakse, et
näokuju oli ümaram kui eelpool mainitud liigil. Liikus peamiselt
püsti, kuid käeluude ja õlaliigest põhjal oli kohastunud ka
ronimiseks.
Meeste ja naiste kehakuju on märkimisväärselt erinev: meeste
keskmine pikkus oli 138 cm ja kehakaal 41 kg, naistel vastavalt 115
cm ja 30 kg. Hammastes leiduvate strontsiumiisotoopide uuringu põhjal
on pakutud , et naised on asunud sünnipaigast kaugemale elama (=
elupaik asus meehe sünnipaiga piirkonnas).
Kaua arvati, et see liik on esimene, mis kasutas tööriistu ja sõi loomaliha , sest samadest leiukohtadest on leitud purustatud
loomaluid. Hilisemad uuringud seda ei kinnita: 1) hammaste
mikroskoopiline analüüs viitab mitmekesisele eelkõige taimsele
toidule (s.h seemned, munad), 2) loomaluude analüüs on näidanud,
et need on purustanud kiskjad.
Loetud tänapäeva inimlaste (perekond Homo) üheks
võimalikuks eelkäijaks.
X-naine ehk Denisovo (Denisova) inimene
Avastati 2010. aastal ühest sõrmeluu katkest eraldatud DNA põhjal.
Leiukoht – Denisovo koobas tänapäeva Altai alal (Venemaal).
Genoomi analüüsil selgus oluline erinevus nii neandertallastest kui ka tänapäeva inimestest, seega tegu eraldiseisva inimliigiga.
Vt ka http://www.nature.com/nature/journal/v464/n7290/full/nature08976.html
Homo heidelbergensis e Heidelbergi inimene
Üks tänapäeva inimeste võimalikke eellasi ning rühm kes elas
Aafrikas, Euroopas ja Aasias u 1,3 miljonit – 250 000-200 000
aastat tagasi. Nimetatud esimese leiukoha järgi ( Heidelberg , leiti
1907. a, esimene kirjeldaja: Otto Schoetensack.
Homo heidelbergensis oli lühikese kehaehitusega (eelkäija
Homo erectus 'ega võrreldes), mis oli kohastunud külmemas
kliimas elamiseks. Meeste keskmine pikkus 175 cm ja kaal 62 kg,
naistel – 157 cm ja 51 kg. Ajumaht 1100– 1400 cm³ on
võrreldav tänapäeva inimestega. Silmatorkavalt suure kulmukaarega
Arvatakse, et see oli esimene inimlaste rühm kes suutis tuld
kasutada (tõendid Iisraelist, 790 000 a eKr) ja varjualuseid rajada
( Terra Amata, Prantsusmaa), kuid kasutas elupaigana ka koopaid.
Jahtis suuri loomi ( elevandid , jõehobud, metshirved, hobused jne),
mh leitud 400 000 a vanune oda. Hispaania Atapuerca andmete põhal
esimene liik, kes teadaolevalt surnuid mattis .
Loetakse neandertallaste, Denisovo inimeste ja tänapäeva inimeste
ühiseks esivanemaks.
Homo habilis ehk osav inimene
Eraldasid Louis Leakey jt Olduvai (tänapäeva Tansaania) leidude
põhjal esmakordselt 1964. aastal (luuleiud saadi 1960-63). Samast
kontekstist pärineb noore elevandi luustik ja mitmed kivist tööriistad . Samast piirkonnast leiti ka struktuur, mida tõlgendati
elamu (mis oleks vanim teadaolev hoone) või tuulevarjuna. Tänapäeva
dateering: elas 2,4–1,4 miljonit aastat tagasi.
Homo habilis oli eeldatavasti u 1,3 m pikkune ja kaalus
ligikaudu 40 kg, olles väliselt küllaltki sarnane
Australopithecus'tega. On oletatud, et mees- ja naisisendite
suurus oli märkmisväärselt erinev. Ka toitumise osas pole suuri
erinevusi – mõlemad olid eelkõige taimetoidulised . Homo habilis'e
hambad sarnanevad enam tänapäeva inimesega – lõikehambad
labidakujulised, silmahambad väiksemad, purihambad kitsamad. Homo
hablise ajumaht oli mõnevõrra suurem (600-700 cm3), käed
tänapäeva inimesega võrreldes jõulisemad ja sarnanevad šimpansi
kätega, m.h ideaalsed puude otsas ronimiseks.
Arvatakse, et alates ca 2 miljonit aastat tagasi suurenes
varieeruvus selle liigi sees, samas elas samades piirkondades
samaaegselt hulk teisi liike (nt Homo rudolfensis).
Homo erectus ehk püstine
inimene
Esimene inimrühm, kes teadaolevalt lahkus Aafrikast. Elas 1,89
miljonit – 143 000 aastat tagasi. Leide lisaks Aafrikale ka
Gruusiast (Dmanisi leid) ja Ida-Aasiast (Hiina, Indoneesia ). Esimene
leid Indoneesiast Jaava saarelt 1891 . a (Eugène Dubois), esmalt
nimetati Pithecantropus erectus e püstine ahv-inimene. Hiljem
on eristatud Aafrika inimlasi (Homo ergaster) ja Aasia leide
(Homo erectus sensu stricto). Arvatakse, et ca. 1
miljon aastat tagasi oli see ainus teadaolev inimliik, eksisteerimise
lõpuajal elas Indoneesias paralleelselt tänapäeva inimeste ning
Homo floresensisega. Arvatakse, et Homo hedelbergensis on kujunenud
selle liigi mõne populatsiooni põhjal.
Tuntumaid leide: Jaava saarelt leitud kolju (nn Jaava mees),
Ida-Aafrikast leitud Turkana poiss (ca 40% luudest säilinud).
Tarkusehambad polnud lõikunud, 1,6 m pikkune, kaalus ca. 48 kg
Kehapikkus 145–185 cm (Aafrika isenditel suurem), kehakaal 40-68
kg (meeste ja naiste kindel eristamine pole seni võimalik). Turkana poisi ajumaht oleks täiskasvanuna olnud hinnanguliselt ca 900 cm³.
Kasutas ja valmistas tööriistu (Acheul'i tehnokompleks, vt 8.
loeng).
Homo floresensis ehk Florese inimene
Üks viimaseid elus püsinud varaste inimlaste liike. Elas 95 000 –
17 000 aastat tagasi Florese saarel (Indoneesias). Väikese kasvu
tõttu (vaid ca 105 cm, 30 kg) nimetatud ka kääbikuteks. Arvatakse,
et väike kasv on pika saareisolatsiooni tõttu kujunenud. Väikese
kehapikkuse kohta on suured hambad ja jalalabad .
Avastati 2003. a, seni on teada vaid üks leiukoht – Ling Bua.
Seni on leitud 12 indiviidi jäänuseid.
Homo neanderthalensis ehk neandertallane
Esimene leid Neanderthali orust 1856. aastal. Tänapäeva inimese
lähim teadaolev väljasurnud sugulane. Erinevuste kohta vt ka 8.
loengu slaididest. Elas ca 100 000 – 30 000 aastat tagasi.
Kasutas osavalt tööriistu. Vastupidiselt varasemale arvamusele oli
hästiarenenud kuulmismeel, leitud ka flööt, arvatakse, et oskas
rääkida. Ajumaht tänapäeva inimesega võrreldes isegi pisut
suurem. Välimus: kasvult lühem, jässakas, suure lihasmassiga.
Näoplaanis silmatorkav suur nina, mida oli vaja külma õhu
soojendamiseks, esiletõusev kulmukaar ning silmatorkavalt suur lõug.
Arvatakse, et lihasjõudu oli neil nüüdisinimestest rohkem. Nagu
teistegi liikide korral, on liigi eksisteerimisaja jooksul ning eri
piirkondade indiviidide vahel märkimisväärseid erinevusi nii
väljanägemises kui ka kehakasvus.
Neandertallased elasid ja pidasid jahti suuremates rühmades,
ennustasid loomakarjade liikumist ning pidasid neile jahti ka
külmemates kllimatingimustes. Senistel andmetel on leviku põhjapiir
Euroopas 54. laiuskraad. Neandertallastega seostatakse Moustier '
tehnokompleksi (vt 8. loengu slaidid). On teada, et nad matsid oma
surnuid (enamasti koobastesse), mõnel juhul on teada hauapanuseid
(tulekivist tööriistad, loomaluud, mida on seostatud toiduga), samuti on mõnikord kasutatud ookrit.
Lisalugemist: http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo-neanderthalensis ;
vt ka Svante Pääbo (2014), Neandertali inimene; Imeline teadus, nr
11/2014
Homo rhodesiensis ehk Rodeesia inimene
Eristati Lõuna-Aafrika (Rodeesia) leidude põhjal, lähtekohaks
1921. a leitud kolju (Kabwe-1 või Broken Hill’i kolju). Esimene
Aafrikast leitud varaste inimlastega seostatud leid. Määratleja Arthur Smith Woodward. Tänapäeval liigitatakse Homo
heidelbergensis’te hulka.
Vt ka http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/fossils/kabwe-1
Homo rudolfensis ehk Rudolfi inimene
Eristati 1980. aastatel Homo habilis’e rühmast Koobi Fora
leiu põhjal (Turkana järve piirkond Keenias, mida varem nimetati
Rudolphi järveks). Põhiline eristav tunnus: ajumaht 775 cm3,
mis on oluliselt rohkem kui Homo habilis’el (vt
ülal), vahel seostatud ka Australopithecus’ega.
Vt ka http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo-rudolfensis
Iwo eleru
1965. a Nigeeriast (Lääne-Aafrikas) leitud kolju, mis sarnaneb
varastele hominiididele, kuid dateeriti vaid 13 000 a vanuseks. See
on tunnisus, et varaste hominiidide järeltulijad elasid Aafrikas
samaaegselt tänapäeva inimeste eellastega.
Sahelanthropus chadensis (Tšaadi Saheli- inimlane )
Üks vanimaid teadaolevaid hominiidide liike. Elas tänapäeva
Põhja-Tšaadi aladel, u 7-6 miljonit aastat eKr. Koljukuju
(lülisamba liitumiskoha) põhjal oletatakse, et kõndis püstiselt,
samuti eristavad seda liiki ahvidest väikesed silmahambad.
Arvatakse, et püstiliikumise võime aitas muutlikes tingimustes
(rohumaad ja metsad) ellu jääda.
Sahelanthropus avastati 2001. aastal (Michel Brunnet' ekspeditsioon ), see oli esimene varaste hominiidide leid väljastpool
Ida-Aafrika riftivööndit. Seni on teada vaid koljupiirkonna luid ja
hambaid. Ajumaht (320 - 380 cm³ ) on võrreldav šimpansidega,
ka kasv oletatavasti šimpanside sarnane ( kehaosa luid pole leitud). Muuhulgas on oletatud, et see liik võib olla hominiidide ja
šimpansite ühine esivanem .
Olduvai tehnokompleks
- Dateering: 2,7 – 1,5 milj aastat tagasi
- Levinud Ida-Aafrikas
- Esimene uurija: Mary Leakey
- Juhtese: raienuga (ingl chopper)
- Nicolas Toth (2001): enamik nn raienuge on tegelikult nukleused ehk ülejääk , tegelikult vajati eraldatud kilde!
Ajaliselt 1,7 milj – 100 000 aastat tagasi ehk suur osa inimkonna
ajaloost
Tehnoloogia juhtese – ovaalne pihukirves
Kultuurile nime andnud leiukoht: Põhja-Prantsusmaal
Levinud kõigil toona teadaolevalt asustatud aladel – Aafrika,
Euroopa, Lääne- ja Lõuna- Aasia
Tunnuslik: sujuv kõnelemisoskus, usk, kunstioskused, sümboolse
mõtlemise võime
Tänapäeva inimese kujunemine:
Aafrikas ca 100 000 a tagasi
Muutused materiaalses kultuuris alles 60 000 a hiljem:
Ca 50 000 a tagasi laasttehnika Lõuna-Aasias
Ca 40 000 a tagasi kunst Lõuna-Euroopas
Ca 38 000 a tagasi – iseloomulik laasttehnika Euroopas
Ca 30 000 a tagasi – neandertallaste kadumine
Neandertallane vs tänapäeva inimene
Neandertallane on:
- jässakam
- jõulisem
- pisut suurema ajumahuga
- massiivsete jäsemete luudega
Moustier’ kultuur
300 000-40 000 a tagasi, seostatud neandertallastega.
Nimimuistis: koobas Edela-Prantsusmaal
Kildtehnika, peamised tööriistad: nooleotsad ja kõõvitsad
Aurignac'i kultuur
Dateering: 47 000 – 35 000 a tagasi
Nimimuistis: leiukoht Lõuna-Prantsusmaal
Iseloomulikud luust ja sarvest nooleotsad
Hohle Fels'i Veenus (mammuti-kihvast), leiti 2008 Svaabi-maalt
(tänapäeva Lõuna-Saksamaa), dateering: ca 35 000 aastat tagasi
Gravetta kultuur
Dateering: 32 000 – 22 000 aastat tagasi
Levikuala : enamik Lõuna-Euroopat
Tüüpese: spetsiifilised nooleotsad, uuritsad
Tuntuim esemeliik: nn veenusekujukesed
Hilisem vorm – nn epi-Gravetta (Ukrainas ca 18 000 – 10 000 eKr)
Hilispaleoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas
Hulk ligikaudu samaaegseid kultuure või tehnokomplekse, mida
seostatakse Baltimaade esmaasustamisega.
Põhihüpoteesid Baltimaade esmaasukate kohta:
- Lõunapoolne taust ja/või mõju – Swidry ja/või Ahrens -burgi kultuur, enam toetatud (järgmised slaidid)
- Idapoolne päritolu või mõju – epi-Gravetta kultuur (tänapäeva Ukraina ja Lõuna-Venemaa aladel) ning nn Swidry-järgsete kultuuride varased etapid, nagu Butovo (Volga ja Oka jõgede vahel), Veretye (Äänisjärve piirkond), samuti Kunda, kõiki neid seostatakse tavaliselt mesoliitikumiga
Dateering: 13500-11000 eKr
Eelkõige Põhja-Saksamaal
Seostatakse Weichseli jäätumisperioodi lõpuga – põhjapõdrakütid
jääserva lähedal
Tüüpese: nooleots , samuti sarvetöötlemisel kasutatud peitlid
Swidry kultuur
Dateering: algus ca 10 000 eKr, lõpp ebaselge , tehnokompleks jätkub
mesoliitikumi
Levik: suuresti tänapäeva Poola aladel
Nimimuistis: Świdry Wielkie asulakoht Poolas (uuritud alates 19.
saj-st)
Üks Kunda kultuuri võimalikke lähtekohti
Tüüpese: taas nooleots, iseloomulik: ulatuslik eeltöötlus ja
vähene retušš
Ahrensburgi kultuur
Levikuaeg – ca 15 000 – 10 000 cal eKr
Põhiline levikupiirkond: Põhja-Saksa ja Madalmaad
Peamised elatusalad: mammutite ja põhjapõtrade küttimine
Juhtese: kolmnurkse teraga retušitud nooleots
Osa uurijaid (nt Christian Carpelan) loeb üheks Kunda kultuuri
mõjutajaks
Epipaleoliitikum ja mesoliitikumi algus
Kliimamuutused ja ökoloogiline taust
- Pleistotseeni lõpp, algab Holotseen (ehk jääajajärgne aeg)
- Muutused maailmamere tasemes lühikese aja jooksul: meretaseme kiire tõus:
- jäämaksimumi ajal maailmamere tase 121 m tänapäevasest madalamal
- Aastaks 7500 eKr – tõusnud ca 75 m, sh kaks kiiret tõusuperioodi vahemikus ca 10500- 9500 eKr ja 8500-7500 eKr
- Taimestikumuutused Põhja-Euroopas: tundra asendub metsaaladega
- Muutused suurimetajate koostises: mammut, karvane ninasarvik jt kaovad enamiku Euroopa alalt
Suuremad muutused mujal:
- Maismaasild Aasiast Põhja-Ameerikasse kaob
- Kliima muutub niiskemaks, mh osa Sahara kõrbest kattub taimestikuga
Mesoliitikumile on iseloomulik
- Elatusvahendite mitmekesistumine – suurulukite küttimise kõrval kala- ja mereloomade püük, uued saakloomad, püsiasustuse kujunemine
- Kivitöötluses – kõige selgem tunnus mikroliitide kasutamine, üks võimalik põhjus – muutus jahipidamises
- Kasutusele tulevad vibu ja nooled
- Ülemineku algus karjakasvatusele ja viljakasvatusele
- Rohkem tähelepanu toidu säilita-misele – hoiuaugud, kuivatamine jt
Eluviis ja asustus
Mesoliitikumis muutus elanikkond paiksemaks:
- suuremad ja püsivamad asulad
- osa võis olla aasta ringi kasutusel (lisanduvad spetsifiilise tegevusega seonduvad laagripaigad)
- Oskuste kasv, mh kindlaid andmeid puidust paatide kohta ca 10 000 eKr
- Kogukondade suurenemine
- Kogukonnasisenekihistumine ja tööjaotus
Lisaks üldistele suundumustele määras kohaliku asustusmustri
- Veekogude lähedus
- Kauplemis- või kogunemis-koha olemasolu
- Maastikutingimused
Sisemaakogukonnad reeglina liikuvamad
Gordon Childe ’i keskne tees: “neoliitilisest revolutsioonist ”:
neoliitikumi algust märgib üleminek põllumajandusele
Välja toodud mitmeid põhjusi:
Neoliitikumile iseloomulik veel
nn Ida-Euroopa neoliitikum: alguspunkt keraamika kasutusele-võtt
(Eestis ca 4900 eKr)
Viljakasvatuse algus
Üleminek viljelusmajandusele hõlmas mitmeid etappe , millest kõik
ei toonud kaasa viljakasvatusest elatumist. a) – seemnete
külvamine, järjepidevat kasvatust ja teadlikku valikut ei kaasne;
c) teadlik valik, mis toob kaasa põllumajanduslikult kasvatatavate liikide eristumise looduslikult kasvavatest; e) liigiomaduste
muutused sõltuvalt looduslikest teguritest, valitud tunnuseid
kandvate geenide muutustest jne; f) – “kodustatud” liikide
seemnete liikumine teistesse asulatesse, mis jätab mulje kiirest põllumajandusesele üleminekust.
Põhja-Euroopa peamised neoliitikumi kultuurid
Eristatud kultuure arvukalt, mõned olulisemad ja laiemalt levinud:
Paelkeraamika kultuur
(ca 5500– 4500 eKr)
Lehterpeekrite kultuur
(ca 4300–2800 eKr)
Narva kultuur
(ca 4900–4000 eKr)
Kammkeraamika kultuur
(ca 4200–2000 eKr)
Nöörkeraamika kultuur
(Kesk-Euroopas ca 2900 –2350 eKr, Ida-Baltikumis ca 3000–1800 eKr)
Asustusviis neoliitikumis
Alates paelkeraamika kultuurist Kesk-Euroopas on hoonete rajamisele
kulunud arvestatav hulk tööjõudu ja aega, sageli jälgitavad
ümberehitused samas kohas – kasutusel mitme põlvkonna jooksul.
Lisanduvad aidad ja põllupiirded. Tihedama asustusega alades aab
rääkida talu-/väikekülakomplekside territooriumidest - vahekaugus 20-30 km, territoorium alates 15 ha. Lisandub kalmistute paiknemine läheduses, mis samuti viitab püsiasustusele
Keraamika neoliitikumis: paelkeraamika
Paelkeraamika kultuuri levik:
- Eeskätt Kesk-Euroopa ruum, dateering: ca 5500-4500 eKr
- Luustike aDNA uuringute põhjal seostatud Lähis-Ida ja Anatoolia tänapäevase elanikkonnaga
Lõuna-Euroopa: südakarbi vajutustega keraamika
- Dateering: ca 6400-4000 eKr
- Varaseim keraamikaliik mitmetel Vahemere-äärsetel maadel, iseloomulik tunnus: südakarbi (Cardium spp) vajutused
Neoliitikum: kammkeraamika
- Levinud Läänemere idakalda maades ja Vene aladel.
- Dateering: ca 4200 – 2000 eKr
Megaliitehitised
- Dateering: varaseimad ca 4500 eKr, kasutamise lõpp ca 1500 eKr
- 1) dolmenid
- 2) käiguskalmed
- 3) galeriihauad
- + megaliitehitised (Stonehenge)
Vaseaeg
Euroopas dateeritud ca 5000 (4500) – 2500 eKr
Vanim kindlalt dateeritud muistis: Beloverde (Serbia) – ca
5000 eKr
Vask kui kõige pehmem metall on kergesti töödeldav
Põhiline leviuala Euroopas: Balkan , Püreneed, Uurali mäestik
Eestile lähimad vaskesemed leitud Fennoskandiast tüüpilise
kammkeraamika kultuuri asulatest
Tuntuim Euroopa leid: jäämees Ötzi
Pronksiaja algus Euroopas
Algusaeg piirkonniti erinev, Balkanil ca 3200 eKr (Eestis 1800 eKr)
Balkan: Anatoolia pronksiaja mõju
Suuremad muutused:
- Kontaktide tihenemine piirkondade vahel
- Esmakordne maailmasüsteemi kujunemine
- Suuremate kultuuripiirkondade lagunemine
- Lähtekoht Euroopas: Mükeene tsivilisatsioon
Nöörkeraamika kultuur
Dateering Kesk-Euroopas. Ca 2900- 2400 /2300 eKr
Iseloomulik: nöörivajutustega keraamika ning võitluskirved
(venekirved), millel näha pronksivalu imiteerivaid sooni jm
Kesk-Euroopa pronksiaeg: kellpeekrite kultuur
Datering: ca 2900-2000 eKr,
Tunnuslik: iseloomuliku kujuga savinõud
Asulaid teada vähe, peamiselt matmispaikade põhjal
Skandinaavia pronksiaeg
Datering: 1800-500 eKr
Monteliuse 6 perioodi
Keskuse-tagamaa-ääreala süsteemi kujunemine
Merelised sidemed
Suured pronksiaegsed kääpad, lisaks põletus-matustele matused ka tammepuust kirstudes
Lisaks uurimisloolisele seosele mõjutanud ka Ranniku-Eesti
kujunemist – üks võimuala ja tootmissüsteem
Üleminek rauaajale, muinasaja lõpp
Sissejuhatus: urniväljade kultuur
- Üldine dateering: 1300-700 eKr, st noorem pronksiaeg ja rauaaja algus
- Iseloomulik: esmakordselt põhiline matmisvorm saviurni asetatud põletusmatus
- Matused panuste poolest ühtlaselt vaesed, üksikud jõukamad matused seostuvad mõne muu kalmevormiga
- Seostub muutus surmaga seotud mõtteviisis: teispoolsuses pole füüsiline keha oluline
- Osa uurijaid on seostanud keltide kujunemisega
- Pelgalt põletusmatustega kalmistute seas ka neid, kus paralleelselt arvukaid laibamatuseid.
Arengud Vahemere ruumis
- Kreeka kolooniate algus – ca 800-600 eKr
- Vahemerekaubandus – kujunevad konfliktid ülemvõimu pärast, osalised foiniiklased , kreeklased , etruskid , Kartaago
- Ressursside küsimus: vasemaardlate kõrval oluline tina (nt Cornwallis), mis veelgi haruldasem, sool, pronksiaja lõpul juba jutuks olnud merevaik
- Uute keskuste esiletõus – Hispaania ja hõbedamaak, Etruuria , Kartaago
- Otsene mõju perifeerse Kesk-Euroopa arengule – vahetuskaubandus
- Ca 450-140 eKr – Rooma ülemvõimu täielik kehtestamine Vahemere ruumis
Etruskid
Päritolu ebaselge:
pakutud, et sisserändajad
teine variant Villanova kultuuri edasikandjad
12 linnriiki, lõtv konföderatsioon
Kirjakultuuriga rahvas
Roomlaste eelkäijad, Rooma rajamine
Hiilgeaeg 6. Saj eKr
Viimane etruski linn alistati 265 eKr, piirkond romaniseerus kiiresti
Tuntakse peamiselt kalmistute põhjal – hoonekujulised matuseurnid
Kesk-Euroopa (Lõuna- Britannia , Lõuna-Saksamaa,
Prantsusmaa, Slovakkia )
- ca 800-600 eKr ühtne kultuuriareaal
- Iseloomulik massiivsete linnamägede rajamine (1-6 ha)
- Jätkus Kesk-Euroopa ja ka Poola aladele
- Pea kõigis linnustes
- Sõjapidamise jälgi
- Ruumid toidutagavaradele
- Ka kalmistutes rikkalike panustega sõjameeeste matused
Järeldus: arvestatav varanduslik kihistumine ja konfliktid
- Sõltuvalt piirkonnast 5. või 4. Saj eKr linnused maha jäetud
- Näide: Biskupin (Poolas)
La Tene’i kultuur
- Kujunes Hallstadti kultuuri varemetele, osa uurijaid viib järjepidevuse urniväljdeni
- Seostatud keltidega
- Dateering: 450–200 eKr
- Väljaränne kahe lainena:
- 5. saj I pool – 4. saj eKr
- 2. saj eKr
- Suunad: lõunasse (Põhja-Itaalia) ja itta (Ungarini), hiljem sealt Makedooniasse ja Väike- Aasiasse
- markeerivad kelti kalmed, kus rõhutatakse sõjamehe staatust (relvad, vahel kaarik)
- Ühiskonnakorraldus: eliit , kes tegeles praktiliselt vaid sõdimisega ja “ülejäänud” – põhiülesanne põlluharimine ja karjakasvatus
- Oppidumid ehk kindlustatud asulad
Euroopa ajaarvamise vahetuse paiku
- Rooma vallutused – Gallia , Briti saarte lõunaosa , soov tungida üle Reini jõe
- Lüüasaamise järel Teutoburgi metsas (9. pKr), misjärel keskenduti piirikindlustuste (Limes’e) rajamisele
- Reini põhjakaldal kujunes nn vaba Germaania
- Vallutatud alad romaniseerusid kiiresti
- Suur osa Rooma tarbeasju valmistatud kauplemiseks germaanlastega
Põhja-Euroopa (Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia)
- Võime rääkida külaühiskonnast, olulisi murranguid ei toimu kuni viikingiajani
- Pikk-majad, tavaliselt ühe pere kasutuses, ühes pooles inimesed, teises kariloomad
- Põllumajanduse ja karjakasvatuse areng (nt leitud puust atru)
- Asustusmustri muutused ajaarvamise vahetuse paiku: rõhk metallitootmisele, domineeriva talu väljakujunemine
- Kaubavahetus Roomaga, rõhutatud just karjakasvatuse, s.h loomanahkade rolli
- Relvaohvrid, eelkõige märgaladel
Rahvasterännuaeg Euroopas
Eellugu nn makromanni sõjad (166–180 pKr)
Järggneb mitmete germaani rahvaste surve Rooma piiridele (alemannid, gootid , vandaalid jpt), mis viib esmalt Limese langemiseni, hiljem
impeeriumi kokkuvarisemiseni
Arheoloogiliselt on nimetatud rahvarühmad aga raskesti jälgitavad –
selgeid kultuuriareaale ei moodustu
4.-6. sajandil puudutavad rahvasteränded suurt osa Mandri-Euroopat,
v.a Põhjamaad , kus jätkub suhteliselt stabiilne areng.
Asustus ja majandus Euroopas 3.-7. saj
Käsitöö täiustumine, eelkõige juveliiritöö
Polükroomsed ehted poolvääriskivide ja kullaga – alates 5.
saj-st Doonau keskjooksult
Euroopa väljaspool Rooma võimuala üldiselt kirjaoskamatu, loodi
ruunikiri
Asustuses peamine muutus suuremate külade kujunemine
Arengud relvastuses: 4. saj-st mõõgad tavarelvad (mitte vaid
kõrgaristokraatial), viskekirved
Sõjaline “väljaõpe” sageli Rooma leegionides
Põhjala 7.-10. sajand
Üldine kronoloogiline jaotus: Vendeliaeg (Vendeli kalmistu järgi) –
7.–8. Saj ja viikingiaeg – 9.–10. sajand (Eestis aastani ca
1050)
Merele suunatud liikumine, ekspansioon
Kaubavahetus idaaladega, viikingiaegsete linnade kujunemine –
nt Taani ja Põhja-Saksa aladel esimesed teadaolevad ( Birka , Hedeby,
Kaupang, Vana- Laadoga , York jt)
Hedeby (8.–11. Saj) – valliga ümbritsetud territoorium 6
ha, valli pikkus 1300 m, paiguti 10 m kõrgune
Rauaaeg vältas sõltuvalt piirkonnast 1300-1700 aastat.
Keskused ja ääremaad. Perioodi esimesel poolel oli keskne
Vahe-mere ruum, siis Põhjala ja Läänemere idakalda maade rauaaja
lõpu keskused olid pigem keskaegsed germaanlaste riigid
Majandussuhted – kaubateed kujunevad pidevalt ümber, samuti
tõuseb teatud kaupade olulisus, teiste oma jälle väheneb (keskajal
nt vaha väga oluline). Kaubanduse spetsialiseerumine suureneb
rauaajal oluliselt, ka Rooma riigi lagunemise järel olulist
tagasi-langust ei järgne. Esile kerkib rahamajandus
Usuline korraldus – võimatu on anda ammendavat ülevaadet,
kuid alates ajaarvamise vahetusest tõuseb pidevalt kristliku usundi
olulisus, mis keskaja algul on ka institutsionaliseeritud. Kirik kujuneb kinnisvaravaldajaks. Põhja-Euroopas käsitletakse
kristianiseerimist keskaja alguspunktina.
Asustus – rauaajal algab Vahemere piirkonnas linnade
õitseng, Rooma võimu ajal rajatakse need ka provintsidesse
(Britannia, Saksa, Rumeenia alad jne). Põhja-Euroopas kujunevad
linnad viikingiajal kaubakeskustena (Hedeby). Ka Saksa
idakoloni-satsiooni aladel toimub linnade rajamine võimu ja
kaupmeeste koostöös. Põhja-Euroopas kujuneb külaühiskond.
Kõik kommentaarid